3-24-3147/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadri Sullin

Määruse tegemise aeg ja koht

20. november 2024. a, Tallinn

Haldusasja number

3-24-3147

Haldusasi

X. X kaebus Kohila Vallavalitsuse 04.07.2024 otsuse nr 2-

2/185 ja 14.10.2024 vaideotsuse nr 2-2/231 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X. X

RESOLUTSIOON

1. Võtta kohtuasja juurde Kohila Vallavalitsuse 04.07.2024

otsus nr 2-2/185 koos lisadega ja 14.10.2024 vaideotsus

nr 2-2/231.

2. Tagastada X. X kaebus.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest

arvates.

1. Kohila Vallavalitsuse 04.07.2024 otsusega nr 2-2/185 algatati Rapla maakonnas, Kohila vallas,

Kohila alevis Piiriääre haljak ja Piiriääre põik maaüksuste detailplaneeringu koostamine ning

kinnitati detailplaneeringu lähteseisukohad.

X. X (kaebaja) esitas viidatud otsusele vaide, mis jäeti 14.10.2024 vaideotsusega nr 2-2/231

rahuldamata.

2. Kaebaja esitas 16.11.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Kohila Vallavalitsuse

04.07.2024 otsuse nr 2-2/185 ja 14.10.2024 vaideotsuse nr 2-2/231 tühistamist. Kaebuse

põhjenduste kohaselt ei ole algatatud detailplaneering õiguspärane, kuna see on vastuolus nii valla

üldplaneeringu kui ka planeerimisseadusega (PlanS). Valla üldplaneeringu järgi ei ole planeeringu

alale ette nähtud elamumaa otstarvet. Planeeringuga ei säilitata avalikku haljasala. Kohila vald

algatas hankemenetluse detailplaneeringu koostamiseks enne vaidlusaluse otsuse

vaidlustamistähtaegade lõppu. Valminud eskiislahendust ei ole kaebajale 16.11.2024 seisuga

edastatud. Kaebajat ei ole seniajani detailplaneeringu menetlusse kaasatud, kuigi kaebaja avaldas

selleks soovi juba 12.09.2024.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Kohus võtab kohtuasja juurde ja lisab toimikusse kaebuses lingina viidatud haldusaktid ehk

04.07.2024 otsuse nr 2-2/185 koos lisadega (eskiis ja skeem) ning 14.10.2024 vaideotsuse nr 2-

2/231.

1(3)

4. Kohus leiab, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. Seetõttu ei kontrolli kohus ka muus osas

kaebuse HKMSi nõuetele vastavust. Kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

Detailplaneeringu algatamise otsus vastab olemuslikult menetlustoimingule. Detailplaneeringu

algatamisel ei tekitata, muudeta ega lõpetata isikute õiguseid ega kohustusi, samuti ei tehta

õiguslikult siduvalt kindlaks mõnda õigussuhtes olulist asjaolu. Detailplaneeringu algatamisega

otsustatakse üksnes haldusmenetluse alustamise üle.

Ka õiguskantsler on hiljuti selgitanud, et detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, sellega

ei otsustata detailplaneeringu sisu ega määrata ära planeeringulahendust. See on vaid

planeerimismenetluse esimene etapp ja selles etapis ei pea veel planeeringulahenduse sobivusele

hinnangut andma. Täpne planeeringulahendus selgub alles planeerimismenetluse lõpuks1.

Kuivõrd tegemist on menetlustoiminguga, siis HKMS § 45 lg 3 kohaselt võib menetlustoimingu

peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja

mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui

menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või

lõpliku toimingu tegemise. Selle sätte järgi ei ole menetlustoimingute vaidlustamine halduskohtus

üldjuhul võimalik, sest enamasti tuleb menetluse lõpptulemus ära oodata (Riigikohtu 19.03.2014

otsus asjas nr 3-3-1-73-13, p 15). Säte lähtub muu hulgas eeldusest, et menetlustoimingu tegemise

ajal ei ole üldjuhul ette teada, milline saab menetluse täismahus läbimise korral olema haldusorgani

lõppotsus (Tallinna Ringkonnakohtu 21.10.2021 määrus asjas nr 3-21-2056, p 9).

5. Detailplaneeringu algatamise otsust saab seega kohtumenetluses eraldiseisvalt vaidlustada üksnes

siis, kui juba detailplaneeringu algatamisel on selge, et see otsus rikub kaebaja subjektiivseid õigusi,

sõltumata lõplikust haldusaktist, st detailplaneeringu kehtestamise otsusest. Praegusel juhul ei ole

see nii.

Kaebaja väidetest saab kogumis järeldada, et ta peab õigusvastaseks võimalikku

planeerimismenetluse tulemust, kuivõrd:

-

koostatav detailplaneering on vastuolus üldplaneeringuga;

-

kaebajale ei ole pärast 04.07.2024 otsust edastatud soovitud materjale ehk teda ei ole

detailplaneeringu koostamisse kaasatud;

-

lähteseisukohad ei näe ette vajalikke tehnorajatisi (07.09.2024 vaie).

Nagu kohus eelnevalt selgitas, siis selgub lõplik planeeringulahendus alles planeerimismenetluse

lõpuks. Planeerimismenetluse algatamine ei tähenda seda, et algatatud planeering soovitud kujul või

üldse kehtestataks. Lõplik planeeringulahendus kujunebki koostöös kaasatavate isikute ning

avalikkusega. Kaebajal on võimalik oma seisukohti avaldada nii avalikul väljapanekul, avalikul

arutelul kui ka heakskiitmisel (PlanS §-d 135, 136 ja 138). Seega ei ole välistatud, et kaebaja välja

toodud detailplaneeringu võimalik vastuolu üldplaneeringuga kõrvaldatakse järgnevates

menetlusetappides. Sealjuures on võimalik otsustada üldplaneeringut muutva detailplaneeringu

kasuks (PlanS § 142), mille osas on samuti kaebajal võimalik planeerimismenetluses oma seisukoht

avaldada.

Detailplaneeringu kehtestamise otsust on õigus igaühel vaidlustada, pöördudes kohtusse 30 päeva

jooksul arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama planeeringu kehtestamisest, kui ta

leiab, et otsus on vastuolus avaliku huviga või kui otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema

vabadusi (PlanS § 141).

1 11.11.2024 seisukoha nr 7-5/241609/2406621 p 1,

https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/Detailplaneeringu%20algatamisega%20viivitamine.pdf

2(3)

6. Kaebaja väidetest võib lisaks järeldada, et teda ei ole seniajani kaasatud detailplaneeringu

menetlusse. PlanS § 127 lg 2 esimese lause kohaselt kaasatakse detailplaneeringu koostamisse

isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud.

Detailplaneeringu koostamisse võib lisaks kaasata isiku, kelle huve planeering võib puudutada

(PlanS § 127 lg 3 esimene lause). Vaideotsuses on vald selgitanud, et planeerimismenetluse

algatamise teade saadeti 15.07.2024 mh Piiriääre tn 1 kinnistu omanikule, kelleks on kaebaja.

Vaideotsusest võib ka järeldada, et kaebajale saadeti 09.09.2024 korduv teade menetluse algatamise

kohta. Eelduslikult on kaebaja teate kätte saanud, sest on enda sõnul avaldanud 12.09.2024 soovi

olla menetlusse kaasatud. Sealjuures ei sõltu ka 04.07.2024 otsuse õiguspärasus sellest, kas pärast

selle otsuse andmist tehtud kaasamistoimingud on olnud õiguspärased või piisavad.

Valla koduleheküljelt2 nähtub, et vaidlusaluse detailplaneeringu eskiislahenduse avalik väljapanek

toimub 25.12.2024-08.01.2025 ning avalik koosolek 31.01.2025 kl 16.00. Seega on kaebajal

endiselt võimalik detailplaneeringu menetluses osaleda ning esitada enda vastuväited ja juhtida

valla tähelepanu kaebuses välja toodud vastuoludele. Vallal tuleb planeeringumenetluses esitatavaid

vastuväiteid arvestada või esitada põhjendused, miks need jäetakse arvesse võtmata (PlanS § 137).

Seega ei ole menetluse praeguses faasis võimalik väita, et kaebajal puudub planeeringumenetluses

võimalus enda seisukohtade esitamiseks ning ta jäetakse igal juhul kaasamata. Isiku kaasamine

PlanS § 127 lg 2 või 3 alusel ei tähenda, et isikule saadetakse tingimata eraldiseisvalt ka

planeerimismenetluse dokumendid, sh eskiislahendus, vaid sätte eesmärk on teavitada menetluse

algusest tavapärasest intensiivsemalt neid isikuid, kelle õigusi võib kehtestatav detailplaneering

enim mõjutada. Vastuväidete esitamiseks on siiski ka sellisel juhul ette nähtud avaliku väljapaneku

periood (PlanS §-d 135 ja 136).

7. Seetõttu ei nähtu kohtule, et detailplaneeringu menetluse algatamise otsus riivaks kaebaja

subjektiivseid õigusi. Samuti ei ole vaideotsuse eraldiseisev vaidlustamine kaebaja õiguste kaitseks

vajalik (HKMS § 45 lg 4).

Eelnevast tulenevalt kuulub kaebus tagastamisele, sest kaebajal puudub praeguses asjas kaebeõigus

detailplaneeringu algatamise otsuse vaidlustamiseks. Kaebajal on oma õiguseid võimalik ennekõike

kaitsta planeerimismenetluses osaledes.

HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse

tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Sullin

2 https://kohila.ee/detailplaneeringute-avalikustamine1#PIIRI%C3%84%C3%84RE%20P%C3%95IK%20JA%20PIIRI

%C3%84%C3%84RE%20HALJAK%20DETAILPLANEERINGU%20ESKIISLAHENDUS

3(3)