2-24-3041/27 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R

U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anastassia Stalmeister

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 20. november 2024

Tsiviilasja number

2-24-3041

Tsiviilasi

B.L maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Nõuete suuruse kindlakstegemise avalduse lahendamine,

võlgade ümberkujundamise kava kinnitamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (võlgnik): B.L (isikukood XXX; elukoht

xxxxxxx–xxxxxxxxx; e-post:xxxx)

Usaldusisik:

Ester

Saag

(Mittetulundusühing

Majandamisnõustaja, Kalevi 9, Tartu, e-post

majandamine@.gmail.com, telefon 52 37 415)

Võlausaldajad:

1. Bondora AS

(registrikood 11483929; asukoht

Tammsaare tee 47, Tallinn), volitatud esindaja Ellen

Bogdanov

2. AS SEB Pank (registrikood 10004252; asukoht

Tornimäe 2, Tallinn), volitatud esindaja S.E

RESOLUTSIOON

1. Määrata B.L võlgade ümberkujundamise menetluses ümberkujundamiskavaga

ümberkujundatavaks Bondora AS nõude suuruseks 3717 eurot 72 senti.

2. Rahuldada B.L maksejõuetusavaldus võlgade ümberkujundamiseks.

3. Kinnitada B.L esitatud võlgade ümberkujundamiskava järgmiselt:

Võlausaldaja

Põhinõue

Kõrvalnõue

Kohustuse

kogusumma

(eurot)

Kohustuse

täitmiseks

tehtavate

osamaksete

arv ja

suurus

Kohustuse

täitmise

ulatus

eurodes

Kohustuse

täitmise ulatus

%-des

Bondora AS

3487

230,72

3717,72

12 / 83,48

28 / 97

3717,76

AS SEB Pank

181,16

181,16

12 / 15,10

181,20

KOKKU:

3668,16

230,72

3898,88

12 / 98,58

28 / 97

3898,96

4. Kohustada B.L-i tasuma esimese võlgade ümberkujundamiskava järgse makse

10. detsembril 2024 ning edaspidi iga kuu 10. kuupäevaks kuni kava täitmiseni selles

märgitud tingimustel.

5. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik Ester Saag.

6. Kohustada B.L-i esitama usaldusisikule aruande oma varalise seisundi ja

ümberkujundamiskava täitmise kohta hiljemalt 20. novembriks 2025 ning edaspidi iga

aasta 20. novembriks kuni kava täitmiseni, mille usaldusisik edastab ka kohtule.

7. Kohustada usaldusisikut esitama kohtule aruande B.L võlgade ümberkujundamise

kohta menetluse lõpuks.

8. Jätta võlgade ümberkujundamise menetluse kulud B.L kanda, v.a võlausaldajate

menetluskulud, mis jätta nende endi kanda.

9. Määrata B.L usaldusisiku Ester Saagi tasuks 1260 eurot.

10. Usaldusisiku tasust (1260 eurot) maksta 1020 eurot välja B.L poolt kohtu

deposiidina Rahandusministeeriumi kontole nr EE571010220229377229 tasutud summa

arvel Mittetulundusühingule Majandamisnõustaja (registrikood 80292324, konto nr

EE231010220103421013).

11. Ülejäänud usaldusisiku tasu 240 eurot mõista välja B.L-ilt usaldusisiku Ester Saagi

kasuks ning mis kanda Mittetulundusühingule Majandamisnõustaja (registrikood

80292324, konto nr EE231010220103421013).

12. Toimetada määrus kätte võlgnikule, võlausaldajatele ja edastada täitmiseks

usaldusisikule.

13. Teha määrus avalikult teatavaks ja avaldada määruse kohta teade väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

14. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest.

Edasikaebamise kord

Nõude suuruse kindlaksmääramise määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse

(füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FIMS) § 25 lg 6).

Ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale võivad võlgnik ning

ümberkujundamiskavale vastuväite esitanud võlausaldajad esitada määruskaebuse Tartu

Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates

(FIMS § 28 lg 2).

Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise osas võivad usaldusisik,

võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates (FIMS § 54 lg 11).

ASJAOLUD

1. B.L

(avaldaja, võlgnik) esitas 22. veebruaril 2024 Tartu Maakohtule

maksejõuetusavalduse võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks. Avalduse

kohaselt on avaldajal kohustus Bondora AS-i ees 10 387 eurot 64 senti.

Maakohus võttis maksejõuetusavalduse 11. juuni 2024. a määrusega menetlusse ja nimetas

võlgniku usaldusisikuks Ester Saagi (usaldusisik).

2. Usaldusisiku 9. juuli 2024. a hinnangu kohaselt võimaldab võlgniku majanduslik olukord

võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimist. Võlgniku probleemiks on võlgnevused

Bondora AS-i ees. Bondora AS on krediiti väljastades rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtteid ja seetõttu kuulub tema nõuete suurus ümber arvestamisele.

Maakohus algatas 13. augusti 2024. a määrusega võlgniku suhtes võlgade ümberkujundamise

menetluse, nimetas võlgade ümberkujundamise menetluse ajaks võlgniku usaldusisikuks Ester

Saagi ning määras kohtule võlgade ümberkujundamiskava esitamise tähtajaks 11. oktoobri

2024. a.

3. Usaldusisik esitas 25. septembril 2024 kohtule taotluse võlgade ümberkujundamise kava

kinnitamiseks.

Kava kohaselt taotleb võlgnik rahaliste kohustuste ümberkujundamist kohustuse täitmise

pikendamise ja osadena täitmise teel. Bondora AS on sõlminud puuduva töövõimega isikuga,

kelle ainsaks sissetulekuks on töövõimetoetus ja kellel on üks ülalpeetav, viis erinevat

laenulepingut ja väljastanud nende alusel krediiti kokku 12 300 eurot. Bondora AS ei ole

tõendanud, kuidas oli tarbija varalist olukorda arvesse võttes võimalik järeldada, et tarbija on

krediidivõimeline. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu kuulus Bondora AS

nõude suurus võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg 7 alusel ümber arvestamisele. Võlgniku

maksevõime võimaldab 40 kuu jooksul ümberarvestatud nõuded täita.

4. Bondora AS teatas, et ei nõustu nõude vähendamisega. Võlausaldaja hinnangul on ta

vastutustundliku laenamise põhimõtteid järginud.

Usaldusisiku hinnangul on Bondora AS nõude vähendamine vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise tõttu põhjendatud. Ümberarvestatud nõue rahuldatakse

ümberkujundamiskava alusel 100% ulatuses 40 kuu jooksul. Ümberkujundamiskavaga on

võlausaldajaid koheldud võrdselt (nõuded rahuldatakse 100% ulatuses). Võlgniku

sissetulekud ei võimalda võlausaldajate nõuete suuremas ulatuses või kiiremat rahuldamist.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kohus, tutvunud võlgade ümberkujundamiskava ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et see

tuleb kinnitada ning usaldusisiku tasu taotlus rahuldada. Kohus määrab võlausaldaja Bondora

AS nõude suuruseks 3717 eurot 76 senti.

6. Käesoleva juhul on tegemist maksejõuetusasjas võlgade ümberkujundamise menetlusega,

milles usaldusisikul on kohustus anda hinnang võlausaldaja poolt esitatud andmetele nõude

suuruse jm asjaolude kohta ja põhjendada kohtule, miks ta võlausaldaja avalduses märgituga

ei nõustu.

FIMS § 25 lg-te 1–3 kohaselt kui võlausaldaja, kelle nõuet soovitakse ümber kujundada, ei

nõustu võlanimekirjas esitatud nõude suuruse ja muude andmetega, esitab ta seaduse alusel

määratud tähtaja jooksul usaldusisikule avalduse, milles märgib asjaolud, millega ta

võlanimekirjas ei nõustu, ja esitab tõendid enda vastuväidete kohta. Avalduse tähtpäevaks

esitamata jätmise korral loetakse, et võlausaldaja on nõude suurusega nõustunud. Kui

usaldusisik ei nõustu võlausaldaja avalduses oleva vastuväitega, edastab ta koos

ümberkujundamiskavaga avalduse koos tõenditega kohtule ja põhjendab, miks ta avalduses

märgituga ei nõustu. Usaldusisik edastab koos ümberkujundamiskavaga kohtule ka

võlausaldajate esitatud seisukohad, avaldused ja tõendid. Kohus otsustab esitatud väidete ja

tõendite alusel võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suuruse ning tagatiste olemasolu kava

kinnitamisel.

7. Võlausaldaja Bondora AS ei nõustunud enda nõude vähendamisega. Kohus hindab esmalt

võlausaldaja vastuväidete põhjendatust ning määrab võlausaldaja nõude suuruse.

Usaldusisik leiab, et võlausaldaja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtte.

Võlgniku sissetulek ei ületanud laenude taotlemise ajal elatusmiinimumi, see tähendab tal

puudus sissetulek, mille arvelt oleks võimlik laenukohustusi täita. Samuti puudus võlgnikul

vara. Bondora AS arvestas võlgniku sissetulekuks ka tema lapse elatise ja lapsetoetuse, mis ei

ole aga laenutaotleja sissetulekud, mille arvel võiks toimuda laenumaksete tasumine. Lisaks

arvestas Bondora AS elamiskuludeks summa, mis on väiksem elatusmiinimumist, sellist

arvestust millegagi põhjendamata.

Kuigi Bondora AS käsutuses oli tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajalik

informatsioon ja see näitas laenutaotleja krediidivõimetust, ei pööranud laenuandja sellele

vajalikku tähelepanu ja ei teinud sellest järeldusi. Vastutustundliku laenamise põhimõte ei

eelda üksnes andmete kogumist, vaid nende andmete kogumis analüüsimise tulemusel peab

krediidiandja tarbija krediidivõimelisuses veenduma. VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja

tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise

aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline.

8. Kohus nõustub usaldusisiku vastuväitega võlausaldaja nõudele ning leiab, et võlausaldaja

Bondora AS ei ole võlgnikule laene väljastades järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet.

Riigikohus on selgitanud tsiviilasjas nr 2-21-13098 tehtud määruses, et vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis

võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama

tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Teabe saamise

kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta,

mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks

peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama

asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi,

regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta

(VÕS § 4034 lg 2). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on

sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1–7 ja lg 3 p-des

1–3 (ka VÕS § 4034 lg 2).

Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga

seotud näitajate kohta: tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu,

pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49

lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste

suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh

muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul

üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); tarbija varasem maksekohustuste,

sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); tarbija varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku

suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).

Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust

iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või

krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.

Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija

krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet

küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks.

9. Bondora AS nõuded tulenevad perioodil 15. aprillist 2021 kuni 24. oktoobrini 2022

sõlmitud lepingutest (dtl 521). Laenude väljastamisel arvestas võlausaldaja võlgniku

sissetulekuga 840–1057 eurot, kohustustega 11–68 eurot, elamiskuludega 252–317 eurot ning

kehtivate Bondora AS laenude kohustustega 0–317 eurot (dtl 658–659). Vaba raha pidi

võlgnikul võlausaldaja arvestuse järgi jääma 242–460 eurot (dtl 659).

Esitatud arvestusest ei nähtu, et võlausaldaja oleks võlgniku krediidivõimelisust hinnates

arvestanud võlgniku ülalpeetavaga. Ebaselge, millest on kujunenud võlausaldaja arvestuses

märgitud võlgniku sissetulek 840–1057 eurot, kui võlgniku pangakontolt nähtuvalt oli

võlgniku sissetulekuks laenude võtmise perioodil ainult toetused riigilt (peretoetus 60 eurot,

ehk lapsetoetus, sotsiaaltoetus 41 eurot 68 senti), väljamaksed Eesti Töötukassalt keskmiselt

416–461 eurot. Lisaks laekus laenude võtmise ajal võlgniku kontole lapsele makstav elatis

292 eurot kuus, mida võlgniku sissetulekuks laenu väljastamisel krediidivõimelisuse

hindamisel arvestada ei saa. Lisaks nähtuvad võlgniku 2021–2022 pangakonto väljavõttest

maksed muudele krediidiasutustele (nt Placet Group OÜ (vt nt dtl 314), Coop Finants AS (vt

nt dtl 311), Omaraha OÜ (vt nt dtl 306)). Võlausaldaja arvestas küll enda kehtivate laenude

kohustustega, kuid ei ole hinnanud võlgniku teiste varaliste kohustuste suurust ja olemasolu.

Ebaselge on elamiskulude summa kujunemine, mida võlausaldaja arvesse võttis.

Võlausaldaja kandis võlgnikule esimese laenu summas 6500 eurot 15. aprillil 2021 (dtl 314)

olukorras, kus võlgniku sissetulekuks oli töövõimetoetus umbes 450 eurot kuus. Igakuise

makse suuruseks pidi olema 192 eurot 4 senti (dtl 650), mis moodustab u 40% kogu võlgniku

sissetulekust. Kohus selgitas eespool, et lapsele makstavat elatist ning ka lapsetoetust ei saa

võlgniku sissetulekuks arvestada ning võlausaldaja ei saanud võlgniku maksevõimet

kontrollides liita need summad võlgniku sissetuleku juurde. Ka hilisemate laenude

väljamaksmisel ei ole võlgniku sissetulek suurenenud, mistõttu ei saa võlausaldaja poolt

laenude väljastamist pidada vastutustundlikuks.

10. Olukorras, kus võlausaldaja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtte, on selle

tagajärjeks krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas juhul, kui

kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast. See tähendab, et

eelnimetatud olukorras seadusest tuleneva keeluga vastuolus oleva tarbijakrediidilepingu

puhul on intressikokkulepe tühine ja poolte kokkulepe asendatakse seaduse alusel

seadusjärgse intressimääraga, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud intressimäär on madalam.

Krediidiandja peab vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral uuesti määrama

tagasimaksed, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale

teatavaks tegema. Seega peab krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise

tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse,

milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks

kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks

muutunud.

Võlausaldaja ei ole esitanud nõude ümberarvestust, milles oleks arvestatud intressimäära

alanemisega VÕS §-s 94 sätestatud määrani. Kohus saab olemasolevate andmete põhjal ning

võttes aluseks usaldusisiku poolt kogutud andmed ja koostatud tabeli teha nõude

ümberarvestuse. Võlausaldaja sisulisi vastuväiteid usaldusisiku arvutusele ei esitanud (dtl

708).

Võlgnik on saanud võlausaldajalt laene kokku 12 300 eurot (dtl 277, 301, 314, 341, 371) ning

pangakonto väljavõttest nähtuvalt on tagasimakseid tehtud kokku 8813. Kohus selgitab, et

seejuures tuleb silmas pidada, et kui tarbija on tühise intressikokkuleppe täitmiseks tasunud

krediidiandjale raha, siis tuleb see lugeda tasutuks laenusumma tagasimaksmiseks. Seega on

võlausaldaja põhinõude jääk 3487 eurot (12 300 – 8813).

Kui võlausaldaja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis saab nõue olla

õiguslikult põhjendatud üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja maksimaalselt VÕS

§-s 94 sätestatud intressi ulatuses (v.a VÕS § 4034 lg 7). Usaldusisiku ümberarvestuse

kohaselt (dtl 693) lisandub intressimakseid 237 eurot 60 senti. Kohus selgitab, et võlausaldaja

teate kohaselt on kõik lepingud üles öeldud 27. mail 2024 (dtl 521). Seaduses sätestatud

imperatiivse keelu tõttu lõpeb tarbijakrediidilepingu ülesütlemise korral intressi maksmise

kohustus ülesütlemisele järgneva aja eest. Seega saab võlausaldaja arvestada intressi kuni

lepingu ülesütlemiseni, s.o kuni 27. maini 2024, mitte 11. juunini 2024, nagu on märgitud

usaldusisiku ümberarvestuses. Seega lisandub võlausaldaja nõudele intress summas 230 eurot

72 senti (10. veebruarist 2024 saab intressi nõuda kuni 27. maini 2024 summas 49 eurot 7

senti, mitte 11. juunini 2024, nagu on arvestatud usaldusisiku poolt).

Kokku on võlausaldaja nõude suuruseks seega 3717 eurot 72 senti (3487+230,72).

Kuivõrd kohus vähendab mitteoluliselt võlausaldaja nõude suuruse, võrreldes kavas esitatuga,

tuleb muuta vastavalt ka kava maksete suurust käesoleva määruse resolutsioonis märgitud

kujul. Maksete suuruse ümardamise tõttu saavad mõlemad võlausaldajad oma nõuded

rahuldatud 4 sendi võrra suuremas summas, ehk võlausaldajaid koheldakse võrdselt.

11. Pärast võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist koostab ja esitab usaldusisik

kohtule FIMS § 20 lg 1 järgi võlgniku nimel võlgniku heakskiidetud võlgade

ümberkujundamise kava, milles on märgitud: 1) milliste kohustuste ümberkujundamist ja

millisel viisil taotletakse; 2) ümberkujundamiskava täitmise tähtaeg; 3) põhistus, et võlgade

ümberkujundamise abinõude rakendamisel suudab võlgnik kohustused täita ja tõenäoliselt on

võimalik tema püsivat maksejõuetust vältida; 4) usaldusisiku tasu kalkulatsioon. Lisaks

edastab usaldusisik võlausaldajate seisukohad võlgade ümberkujundamise kohta koos

ümberkujundamiskavaga kohtule (FIMS § 24 lg 3).

FIMS § 26 lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega

võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. FIMS § 26 lg 2 kohaselt võib kohus

ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud

vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda

ümberkujundamisele vastuväiteid esitatud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste

võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus.

Kohus võib jätta ümberkujundamiskava sõltumata FIMS § 26 lg-tes 1–3 sätestatust

kinnitamata, kui: 1) võlgnik ei ole makseraskustes või need on ilmselgelt ületatavad võlgade

ümberkujundamiseta, muu hulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses,

mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada, või võlgniku vara tagasivõitmise või muul viisil

tagasinõudmisega; 2) ümberkujundamiskava täitmine ei ole võlgniku vara ja sissetulekuid

arvestades tõenäoline; 3) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud oluliselt

ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või kohustuste

kohta; 4) võlgnik rikub teabe andmise ja kaasaaitamiskohustust; 5) ettevõtte

ümberkujundamise taotluse puhul ei ole ettevõtte jätkusuutlik majandamine pärast

ümberkujundamist tõenäoliselt võimalik.

FIMS § 26 lg 3 kohaselt võib kohus kinnitada ka ümberkujundamiskava, millega

võlausaldajad ei nõustunud või nõustusid FIMS § 26 lg-s 2 sätestatust väiksemas ulatuses, kui

kohtu hinnangul: 1) on võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes

põhjendatud; 2) ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt

halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja

eelistamiseks on mõjuv põhjus.

12. Praegusel juhul on võlgade ümberkujundamisega taotletud viisil nõustunud võlausaldaja

SEB Pank AS (dtl 709). Võlausaldaja Bondora AS on esitanud nõude vähendamisele

vastuväite. Võlausaldaja hinnangul on ta vastutustundliku laenamise põhimõtteid järginud (dtl

708).

Kohus määras eespool vastuväite esitanud võlausaldaja nõude suuruseks 3717 eurot 72 senti.

Seega on kavaga hõlmatud nõuete kogusumma 3898 eurot 88 senti ning vastuväite esitanud

nõude võlausaldaja osakaal sellest 95%. Kuigi vastuväite esitanud võlausaldaja nõude osakaal

on umbes 95% kavaga hõlmatud nõuetest, tuleb kohtu hinnangul kava kinnitada FIMS § 26 lg

3 alusel.

13. Kohus, tutvunud võlgade ümberkujundamiskavaga, võlausaldaja Bondora AS

vastuväitega ning usaldusisiku hinnanguga, on seisukohal, et kava kuulub kinnitamisele. Kava

vastab FIMS § 20 lg-s 1 sätestatud nõuetele.

Võlgade ümberkujundamise eesmärgiks on võimaldada võlgnikul ületada tekkinud

makseraskused ning seda saab käesoleval juhul teha kavas märgitud viisil.

Kohus otsustab kava kinnitamise või kinnitamata jätmise võlgniku ja võlausaldajate huve

kaaludes. Seejuures on võlgniku kui raskustesse sattunud isiku huvid võlausaldaja huvidega

võrreldes mõnevõrra esiplaanil ja seda tuleb kava kinnitamise otsustamisel arvestada (vt nt

RKTKm 10.04.2013. a, nr 3-2-1-28-13, p 16). Eeltoodust tuleneb, et võlgniku kaitsmist

vääriva huvina tuleb arvesse võtta eelkõige vajadust tagada võlgniku sotsiaalne toimetulek ja

võlakoormuse sellist jaotamist, mis võimaldaks makseraskuste reaalset ületamist. Samuti võib

kohus arvesse võtta võlgniku pereliikmete huve sotsiaalse toimetuleku tagamiseks.

Kava on koostatud arvestades võlgniku majanduslikku seisundit ja maksevõimet, samuti on

arvestatud võlausaldaja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist. Kava kohaselt

täidetakse võlausaldajate nõuded 100% ulatuses 40 kuu jooksul (s.o vähem, kui 3,5 aastaga).

Käesolevas menetluses saab õigustatud huvide kaalumisel arvestada, et võlgniku

ülalpidamisel on alaealine laps ning võlgnik on valmis tegema pingutusi makseraskuste

ületamiseks. Kohus on seisukohal, et võlgade ümberkujundamine on poolte õigustatud huve ja

õigusi kaaludes põhjendatud ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda

võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega.

Kohtu hinnangul on võlgade ümberkujundamise menetluse käigus võlausaldajatel tõenäoliselt

võimalik saavutada oma nõude rahuldamine suuremas ulatuses kui pankrotimenetluse kaudu.

Pankrotimenetluses tuleks võlausaldajate nõuded kaitsmisele samas suurusjärgus kui on kavas

esitatud, sest ka pankrotimenetluses tulnuks hinnata võlausaldajate poolt vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimist. Pankrotimenetlusega lisanduvad aga menetluskulud, mis on

eelduslikult suuremad, kui võlgade ümberkujundamise menetluses. Pankrotimenetluses

kantakse kulud pankrotivara arvelt, kuid võlgade ümberkujundamise menetluses tasub

menetluskulud võlgnik.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kinnitades võlgade ümberkujundamise kava, tagatakse

võlausaldajatele ümberkujundamiskava täitmisel nõuete rahuldamine mitte väiksemas

ulatuses sellest, mida võlausaldajatel oleks võimalik saavutada pankrotimenetluses, mistõttu

on võlgade ümberkujundamise kava kinnitamine põhjendatud ning see ei kahjusta

võlausaldajate huve. Võlgnik on kasutanud õigust pöörduda võlgade ümberkujundamiseks

kohtu poole. Võlgade ümberkujundamise eesmärk on makseraskuste ületamine, mitte nende

süvendamine. Võlgade ümberkujundamise menetlus on seaduseandja poolt kujundatud pigem

võlgnikukeskseks ning mõeldud pankrotimenetluse asemel sellisel juhul, kus võlgnikul on

võimalus makseraskused ületada võlgade ümberkujundamise kaudu.

Kohus leiab, et arvestades võlgniku varalist seisundit on kinnitamiseks esitatud võlgade

ümberkujundamiskava täidetav. Kava kohaselt tasub võlgnik võlausaldajate nõuete katteks

alla 100 euro kuus. Arvestades võlgniku sissetuleku suurust (koos riiklike toetustega, sh

toetustega lapsele ja lapsele makstava elatisega kokku umbes 1000 eurot), suudab võlgnik

esitatud kava ka täita.

14. Kohtu arvates puuduvad FIMS § 27 lg-s 1 sätestatud välistavad asjaolud kava

kinnitamiseks.

Võlgnik on makseraskustes, kuna ta ei suuda rahuldada igakuiselt kõigi võlausaldajate

nõudeid nende poolt nõutud ulatuses. Makseraskused ei ole seejuures ilmselgelt ületatavad

võlgade ümberkujundamiseta. Kohtu arvates on ümberkujundamiskava täitmine võlgniku vara

ja sissetulekuid arvestades tõenäoline (FIMS § 27 lg 1 p 2).

Kohtul puuduvad andmed, et võlgnik oleks tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud

oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või

kohustuste kohta või rikkunud teabe andmise ja kaasaaitamiskohustust (FIMS § 27 lg 1 p-d 3

ja 4).

Eelmärgitut arvestades leiab kohus, et aluseid võlgade ümberkujundamiskava kinnitamata

jätmiseks ei esine ning see tuleb kinnitada, arvestades nii võlgniku kui võlausaldajate huve.

FIMS § 30 lg 4 kohaselt on kohtu kinnitatud ümberkujundamiskava täitedokument sellega

ümberkujundatud nõude suhtes. Kui ümberkujundamiskavas on ette nähtud kohustuse

täitmise tähtaja pikendamine, ei saa ümberkujundamiskavas nimetatud tähtaja jooksul nõuet

maksma panna.

15. Kohus selgitab, et võlgniku maksekäitumine on järelevalve all. Võlgnik peab andma

usaldusisikule aru ümberkujundamiskava täitmise kohta ning seaduses on kehtestatud

meetmed juhuks, kui ümberkujundamiskava ei täideta - eelkõige kava tühistamine, mille järel

taastuvad kõik nõuded esialgses suuruses ja viisil (FIMS § 41). Kohtu hinnangul on need

meetmed piisavad, et kohustada võlgnikku täitma võlgade ümberkujundamiskava.

Ümberkujundamiskava kinnitamise tagajärjed on sätestatud FIMS §-des 30–34.

Ümberkujundamiskava on võimalik muuta (FIMS § 36). Järelevalvet ümberkujundamiskava

täitmise üle teostab usaldusisik (FIMS § 35). Usaldusisikul tuleb võlgade ümberkujundamise

menetluse lõpuks (pärast viimase aruande saamist võlgnikult) esitada kohtule aruanne.

FIMS § 26 lg 9 kohaselt võib kohus koos ümberkujundamiskava kinnitamisega seada selle

täitmiseks võlgnikule tingimusi, muu hulgas aruandluse kohta, samuti kohustada teda

kooskõlastama teatud tehinguid kohtu või usaldusisikuga. FIMS § 35 lg 3 järgi esitab võlgnik

iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest usaldusisikule kohtu määratud

tähtajaks aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta, kui

kohus ei otsusta teisiti. Eelnevat arvestades tuleb võlgnikul esitada usaldusisikule aruanne

oma varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta hiljemalt 20. novembriks 2025

ning edaspidi iga aasta 20. novembriks kuni kava täitmiseni, ning mille edastab usaldusisik

kohtule.

16. Kohus lisab, et tühistab kava FIMS § 41 lg 1 võlgniku avalduse alusel, samuti

võlgniku pankroti väljakuulutamisel. Ka võib kohus kava tühistada eelviidatud sätte teise

lõike kohaselt, kui 1) võlgnik ei täida ümberkujundamiskavast tulenevaid kohustusi olulisel

määral; 2) ümberkujundamiskava kehtivuse ajast vähemalt poole möödumisel on ilmne, et

võlgnik ei suuda sellega võetud kohustusi täita; 3) võlgnik ei ole makseraskustes või on need

ületanud ning võlausaldajate nõuete ümberkujundamine ei ole asjaolude olulise muutumise

tõttu nende suhtes enam õiglane; 4) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud

oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või oma

kohustuste kohta; 5) võlgnik on teinud makseid ümberkujundamiskavas nimetamata

võlausaldajatele teiste võlausaldajate huve oluliselt kahjustades; 6) võlgnik ei osuta kohtule

või usaldusisikule abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on järelevalve

teostamiseks vaja; 7) võlgnik jätab tasumata usaldusisiku või eksperdi tasu ja kulutuste

katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.

17. Kohus selgitab, et FiMS § 38 kohaselt saab võlausaldaja ümberkujundamiskavaga

ümberkujundatud nõude pärast kava täitmise tähtaja möödumist maksma panna üksnes kavas

kokkulepitud, kuid täitmata ulatuses.

Menetluskulude jaotus

18. FIMS § 8 lg 3 alusel jätab kohus võlgniku menetluskulud tema enda kanda ning

võlausaldajate kulud nende endi kanda.

19. Koos kavaga esitas usaldusisik oma tegevuse aruande ja tasu taotluse, milles palub

määrata enda tasuks 1260 eurot ning kanda see Mittetulundusühingu Majandamisnõustaja

kontole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete

täitmisele 14 tundi (tunnitasuga 90 eurot).

FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise

võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel, arvestades seejuures töö mahtu,

keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi (FIMS § 54 lg-d 3 ja 4).

Usaldusisiku tunnitasu ülemmääraks võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava

kinnitamiseni on FIMS § 54 lg 5 järgi summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu

seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Vabariigi

Valitsuse 8. detsembri 2023. a määruse nr 113 kohaselt on alates 1. jaanuarist 2024 kuupalga

alammäär 820 eurot. Seega on usaldusisiku tunnitasu ülemmääraks 164 eurot. Usaldusisiku

tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lg-s 11 sätestatust. Usaldusisiku tasu

katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele,

sidekulud ja riigisisesed reisikulud.

20. Kohus leiab, et usaldusisiku tunnitasu suurus 90 eurot on põhjendatud ning vastab

menetluse keerukusele ja mahule. See ei ületa FIMS § 54 lg-s 5 ettenähtud tunnitasu

ülemmäära. Samuti saab pidada põhjendatuks usaldusisiku näidatud ajakulu oma ülesannete

täitmiseks 14 tunni ulatuses. Usaldusisik on välja selgitanud võlgniku kohustused ja vara,

teostanud selleks erinevaid päringuid, suhelnud menetlusosalistega võlgniku makseraskuste

ületamiseks sobiva lahenduse leidmiseks, hinnanud võlausaldajate nõudeid, koostanud

kohtule hinnangu, kohustuste- ja vara nimekirjad ning võlgade ümberkujundamise kava.

Seega määrab kohus usaldusisiku tasuks 1260 eurot.

21. Võlgnik on tasunud usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks kohtu deposiidina 1020

eurot. Usaldusisiku tasust (1260 eurot) tuleb 1020 eurot maksta võlgniku poolt kohtu

deposiidina tasutud summa arvel ning ülejäänud 240 eurot tuleb välja mõista võlgnikult

usaldusisiku kasuks.

Usaldusisik palub kanda tasu Mittetulundusühingu Majandamisnõustaja kontole. FIMS § 54

lg 9 sätestab, et kohus võib usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata

büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. Kohus peab vajalikuks selgitada, et

mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 1 lg-d 1 ja 2 kohaselt on mittetulundusühing isikute

vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu

tulu saamine. Mittetulundusühingu tulu võib kasutada üksnes põhikirjaliste eesmärkide

saavutamiseks. Mittetulundusühing ei või jaotada kasumit oma liikmete vahel. Samas on nt

tsiviilkohtumenetluses võimalik kulude hüvitamine menetlusosalise korraldusel muule isikule

(vt nt TsMS § 150 lg 4). Seega tuleb usaldusisiku tasu maksta välja vastavalt esitatud

taotlusele.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anastassia Stalmeister

kohtunik