2-21-134009/14 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Rajar Miller

Määruse tegemise aeg ja koht

20. november 2024, Kuressaare

Tsiviilasja number

2-21-134009

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi P.H vastu võlgnevuse

nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ, registrikood

10746479, lepinguline esindaja Alla Žulinskaja

Kostja: P.H , isikukood XXX

Menetlustoiming

Hagi menetluse võtmise lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast Aktiva Finance Group OÜ hagi P.H vastu 164,09 euro

saamiseks.

2. Maksekäsu kiirmenetluse kulud nõude tunnustatud osas (80 eurot) jätta P.H kanda

ja nõude tunnustamata osas menetluskulud hageja kanda.

3. Välja mõista P.H-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks maksekäsu kiirmenetluse

kulud summas 65 eurot (riigilõiv summas 45 eurot ja menetluskulu 20 eurot).

Edasikaebe kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Asjaolud ja kohtu põhjendused

1. Aktiva Finance Group OÜ (avaldaja) esitas 28. oktoobril 2021 Pärnu Maakohtule

maksekäsu kiirmenetluse avalduse P.H-lt (võlgnik) 164,09 euro saamiseks. Kohus tegi 2.

novembril 2021 võlgnikule makseettepaneku. Maksekäsu kiirmenetluse avalduses esitatud

asjaolude kohaselt sõlmisid Tele2 Eesti AS ja võlgnik 26. detsembril 2018

liitumislepingu, mille alusel kohustus võlgnik tasuma tarbitud sideteenuste, viivise ja võla

sissenõudmiseks tehtud kulude eest. Avalduse kohaselt täitnud võlgnik kokkulepitud

kohustusi korrektselt ning jättis tasumata 1. märtsi 2021 arve nr 15110918720. Tele2 Eesti

AS loovutas nõude võlgniku vastu avaldajale. Võlgnik esitas 30. novembril 2021 nõudele

vastuväite, milles tunnustas avaldaja nõuet osaliselt, summas 80 eurot. Pärnu Maakohtu 8.

detsembri 2021 määrusega anti nõue üle Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajale

menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Lähtudes sellest, et võlgnik tunnustas 30. novembri 2021 vastuväites avaldaja nõuet 80

euro osas, koostas kohus 9. detsembril 2021 tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

487 lg 11 alusel maksekäsu ning kohustas võlgnikku tasuma avaldajale vastuväites

tunnustatud summa 80 eurot. Kohtu hinnangul ei vastanud maksekäsu kiirmenetluse

avaldus ülejäänud nõudesumma osas hagiavalduse nõuetele ja juhindudes TsMS § 487 lg

1-st kohustas kohus 9. detsembri 2021 määrusega avaldajat esitama oma nõude ja

põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis. Nõuetekohane hagiavaldus tuli

esitada 14 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

3. Pooled esitasid 10. jaanuaril 2022 kohtule kinnitamiseks kompromissi. Kompromissi

kohaselt kohustus võlgnik tasuma avaldajale põhivõla katteks 45,67 eurot, viivisevõla

katteks 8,42 eurot, sissenõudmiskulude katteks 30,00 eurot, avaldaja menetluskulu katteks

20,00 eurot ning avaldaja tasutud riigilõivu katteks 22,50 eurot. Kokku 125,67 eurot.

Kompromiss nägi ette 125,67 euro suuruse võla tasumise kahe graafikujärgse maksena,

neist esimene 126,59 eurot ja teine 102,50 eurot (s.o kokku 229,09 eurot). Kohus leidis, et

kompromissis esitatud maksegraafik pole arusaadav ega täidetav ja sellisel kujul kohus

seda ei kinnita. Kohus andis pooltele tähtaja korrektsete summadega kompromissi

esitamiseks hiljemalt 20. jaanuariks 2022 ja pikendas tähtaega avaldaja taotlusel kuni 4.

veebruarini 2022. Avaldaja teatas 3. veebruari 2022 e-kirjaga kohtule, et võlgnik pole

tema e-kirjadele ega telefonikõnedel vastanud, mistõttu avaldajal pole olnud võimalik

vigu kompromissis parandada.

4. Kohus leidis, et kompromiss pole selge ega täidetav (märgitud osamaksete summa 229,09

eurot pole kooskõlas kokku lepitud kogusummaga 125,67 eurot) ja jättis kompromissi 31.

jaanuari 2024 määrusega kinnitamata ning andis avaldajale nõuetekohase hagiavalduse

esitamiseks tähtaja 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates. Kohus viitas, et nõudeid

hagiavaldusele on selgitatud avaldajale varasemas määruses. Kohus hoiatas avaldajat, et

kui ta ei esita nõude põhjendust hagiavaldusele ette nähtud vormis, samuti kui ta ei tasu

täiendavalt riigilõivu kohtu määratud tähtajal, keeldub kohus hagi menetlusse võtmast.

5. Kohtumäärus on avaldaja esindajale 9. veebruaril 2024 e-toimikus kätte toimetatud.

Avaldaja ei esitanud kohtu poolt antud tähtajaks nõude põhjendust ega tasunud ka

täiendavat riigilõivu.

6. TsMS § 4 lg 1 esimene lause sätestab, et kohus menetleb tsiviilasja üksnes juhul, kui

seaduses sätestatud korras on esitatud hagi või muu avaldus. TsMS § 5 lg 1 kohaselt

menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Hagi

menetlusse võtmise eelduseks on seega see, et hageja on esitanud hagi ja soovib selle

menetlemist. Kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus hagiavalduse nõuetele ei vasta ja

hageja ei esita maksekäsu kiirmenetluse hagimenetlusse ülemineku puhul nõude

põhjendust õigel ajal, keeldub kohus TsMS § 487 lg 3 alusel määrusega hagi menetlusse

võtmast. Samuti on piisava riigilõivu tasumata jätmine TsMS § 371 lg 1 p 10 järgi ka

üheks hagi menetlusse võtmisest keeldumise aluseks.

7. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 487 lg 3

alusel keelduda.

8. Kohus selgitab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle

määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses

(TsMS § 372 lg 5).

Menetluskulud

9. Kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas

määruses, muu hulgas määruses, millega hagi jäetakse menetlusse võtmata (TsMS § 173

lg 1).

10. TsMS § 172 lg 9 näeb ette, et maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab maksekäsu tegemise

korral ja TsMS §-s 4881 sätestatud juhul ehk võla tasumise korral võlgnik (kostja), muul

juhul avaldaja (hageja), kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse

hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. TsMS § 168 lg 1 järgi kannab

menetluskulud hageja, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab

selle.

11. Maksekäsuga 9. detsembril 2021 rahuldatud nõude osas (80 eurot) jäävad seega

maksekäsu kiirmenetluse kulud TsMS § 172 lg 9 alusel kostja kanda ja nõude

tunnustamata osas menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda.

12. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise

suuruse.

13. TsMS § 4842 kohaselt määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses maksekäsus või menetluse

lõpetamise määruses võla tasumise tõttu TsMS §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks

menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab

20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid

maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata.

14. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele maksekäsu kiirmenetluses 80 euro

suuruselt nõudelt 28. oktoobril 2021 tasumisele kuulunud riigilõiv summas 45 eurot

(riigilõivuseaduse § 59 lg 6 ) ja menetluskulu 20 eurot.

15. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks menetluskulusid tekkinud. Kohus

määrab kindlaks, et kostjal menetluskulud puuduvad.

16. Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib esitada

määruskaebuse hageja (TsMS § 372 lg 5). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud

kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada kaevates kohtulahendi peale, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks

määrati (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Menetluskulude

kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).

(digitaalselt allkirjastatud)

kohtunik