Legislator Case Law & Legislation
3-24-2740/7 AI generated

3-24-2740/7 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

Case Number 3-24-2740/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Ilmar Tagelile (edaspidi ka kaebaja) kuulub aadressil Põlva vald, Põlva linn, Piiri tn 4 (katastritunnus nr 62001:002:0271) asuvas kortermajas korteriomand nr 27. Piiri tn 4

Legislator headnote

AI generated

3-24-2740/7 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: Piiri tn 4

Keywords

AI generated
right to install an antenna misuse of a telecommunications installation aircraft hijacking violation of party rights privileged rights of access permit violation
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

T A R T U H A L D U S K O H U S

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-2740

Määruse kuupäev

20.11.2024

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

Ilmar Tageli kaebus Põlva valla vastu tee avalikuks

kasutamiseks määramiseks kohustamiseks ja kahju

hüvitamiseks

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja juurde Maa-ameti kaardirakenduse ja

kinnistusraamatu väljatrükid kinnisasja Põlva, Piiri tn 4

kohta ning Tartu Maakohtu 13.02.2024. a määrus

tsiviilasjas nr 2-23-17696.

2. Tagastada Ilmar Tageli kaebus.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punkti 2 peale võib esitada

määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva

jooksul

määruse

kättetoimetamisest

arvates

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, §

204 lg 1).

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD

1. Ilmar Tagelile (edaspidi ka kaebaja) kuulub aadressil Põlva vald, Põlva linn, Piiri tn 4

(katastritunnus nr 62001:002:0271) asuvas kortermajas korteriomand nr 27. Piiri tn 4

kinnisasjal paikneb 30 korteriga elamu.

Piiri tn 4 kinnisasi piirneb ühelt poolt Piiri tn 2 kinnisasjaga ja teiselt poolt Piiri tn 6

kinnisasjaga. Aadressil Piiri tn 6 paikneb 45 korteriga elamu.

2. Põlva Linnavalitsuse 26.02.1998. a korraldusega nr 48-k „Korteriomandi seadmise

võimalikkuse kohta“ määrati Piiri tn 6 elamu teenindamiseks vajalik maa suurusega 3957 m2.

Korralduse aluseks oli 10.02.1998 koostatud piiriprotokoll. Nimetatud maa registreeriti

10.03.1998 Riigi Maa-Ameti Põlva maakatastris katastriüksusena 62001:002:0259.

3. I. Tagel esitas 03.10.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub kohustada Põlva

Vallavalitsust algatama menetlust ja määrama Piiri tn 4 ja Piiri tn 6 korterelamute vaheline tee

avalikult kasutatavaks teeks, tuvastada Põlva Vallavalitsuse ametnike tegevuse õigusvastasus

seonduvalt Piiri tn 6 korteriomandi seadmise toimingutega 1998. aasta veebruaris

(katastriüksuse piiride kindlaksmääramine, mille tõttu Piiri tn 4 jäeti ilma väljapääsust

õuealalt avalikule teele Piiri tänavale) ja hüvitada ametnike tekitatud kahju kohtu

äranägemisel.

3-24-2740

Kaebaja hinnangul olid Põlva Linnavalitsuse toimingud Piiri tn 6 korterelamu korteriomandi

seadmisel 1998. aasta veebruaris ebaseaduslikud. Riigiarhiivist Valgas saadud arhivaali (Eesti

NSV Põlva Rajooni Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee korraldus 03.09.1982)

„Objektide üleandmise kohta“ alusel võib väita, et Piiri tn 6 elamule jäeti 1982. aastal

vastavalt ehitusprojektile tee ehitamata. Maja lõunapoolses küljes on kruusatee, mis on välja

ehitamata.

Kaebaja on korduvalt pöördunud Põlva Vallavalitsuse poole, et Piiri tn 6 ja Piiri tn 4 vahel

kulgev tee võetaks avalikult kasutatavaks teeks, kuid seni tulemusteta.

4. Kaebaja esitas Piiri tn 4 kaasomanikuna 03.10.2024 Põlva Vallavalitsusele pöördumise,

milles palub algatada Põlva, Piiri tn 6 katastriüksusel oleva asfalttee avalikuks kasutamiseks

sundvalduse seadmise. Kaebaja hinnangul on tegemist eratee õigusvastase valdamisega Piiri

tn 6 poolt. Veel taotleb kaebaja 1998. aastal Piiri tn 4 kinnisasjast ebaseaduslikult võetud maa

(tee) tagastamist, et teostada elamu lõunapoolses otsas vajalikke hooldustöid.

5. Põlva Vallavalitsus selgitas 04.11.2024. a vastuses nr 7-6/24/1808-2 kaebajale, et kuivõrd

korteriomandi ja korteriühistuseaduse § 12 lg 1 kohaselt ei saa korteriomandist tulenevaid

õigusi teostada elanik üksinda, vaid seda saab teha korteriühistu kaudu, käsitatakse

pöördumist elaniku pöördumisena. Põlva Vallavalitsus selgitas, et kaebaja on juba pöördunud

kohtusse samasisulise taotlusega (haldusasjas nr 3-24-1010), s.o kaebusega Põlva valla vastu

tee avalikuks kasutamiseks määramiseks kohustamise ja mittevaralise kahju hüvitamise

nõudes, ning kohus tagastas kaebuse 29.05.2024. a määrusega, mis on jõustunud. Seega on

kaebaja 03.10.2024. a pöördumises taotletu osas jõustunud kohtuotsus, millega jäeti kaebus

rahuldamata ning mis on pooltele täitmiseks kohustuslik. Seetõttu tagastab vallavalitsus

taotluse haldusmenetluse seaduse § 14 lg 6 p 2 alusel.

6. Kaebaja esitas 05.11.2024 kohtule täiendavad tõendid, sh enda 03.10.2024. a pöördumise

Põlva Vallavalitsusele ja viimase 04.11.2024. a vastuse kaebajale.

KOHTU SEISUKOHT

7. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud kohus asjas välja vaidluse eseme. I.

Tagel kui Põlva, Piiri tn 4-27 korteriomandi omanik taotleb kohtult kohustada Põlva

Vallavalitsust algatama sundvalduse seadmise menetlus ja määrama Põlva linnas Piiri tn 4 ja

Piiri tn 6 vaheline tee avalikuks kasutamiseks, tuvastada Põlva Vallavalitsuse ametnike

tegevuse õigusvastasus seonduvalt Piiri tn 6 korteriomandi seadmise toimingutega 1998. aasta

veebruaris (katastriüksuse piiride kindlaksmääramine, mille tõttu Piiri tn 4 jäeti ilma

väljapääsust õuealalt avalikule teele Piiri tänavale) ning hüvitada kaebajale ametnike tekitatud

kahju kohtu äranägemisel.

8. Kohus märgib esmalt kaebuse nõuetega seonduvalt, et ei käsita ametnike tegevuse

õigusvastasuse tuvastamise nõuet eraldiseisva kaebuse nõudena, kuivõrd õigusvastasuse

tuvastamise nõue on hõlmatud kahju hüvitamise nõudega. Seetõttu tõlgendab kohus kaebust

selliselt, et selles on esitatud Põlva Vallavalitsuse kohustamise nõue ja kahju hüvitamise nõue

vastavalt HKMS § 37 lg 2 p-dele 2 ja 4. Ühtlasi tõlgendab kohus kaebust nii, et I. Tagel on

kaebuse esitanud üksnes oma õiguste kaitseks, kuivõrd kohtul puuduvad andmed selle kohta,

et kaebajal oleks õigus tegutseda korteriühistu nimel.

9. Kohtute Infosüsteemi andmetel on I. Tagel ka varasemalt pöördunud kohtu poole vähemalt

osaliselt samade nõuetega. Kohtuasjas nr 3-24-1010 taotles kaebaja kohtult kohustada Põlva

valda määrama Piiri tn 4 ja Piiri tn 6 vaheline tee avalikuks kasutamiseks ja hüvitada talle

mittevaraline kahju. Tartu Halduskohus tagastas kaebuse 29.05.2024. a määrusega, kuna

leidis, et kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on

kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Tartu Halduskohtu 29.05.2024. a määrus jõustus

3-24-2740

15.10.2024 Riigikohtu 15.10.2024. a määrusega, millega Riigikohus otsustas I. Tageli

määruskaebust menetlusse mitte võtta.

10. Praeguse asja materjalidest ei nähtu, et seonduvalt vaidlusaluse tee avalikuks

kasutamiseks määramisega oleks käesolevaks ajaks tekkinud uusi asjaolusid ning kohus jääb

samale seisukohale, millele jõudis halduskohus varasemalt asjas nr 3-24-1010.

11. Kohus leiab, et kohustamiskaebus kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel,

kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on

kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohus võtab HKMS § 62 lg 2 alusel asja materjalide

juurde Maa-ameti kaardirakenduse ja kinnistusraamatu väljatrükid kinnisasja Põlva, Piiri tn 4

kohta ning Tartu Maakohtu 13.02.2024. a määruse tsiviilasjas nr 2-23-17696, millega jäeti

läbi vaatamata kaebaja avaldus juurdepääsu määramiseks Põlva linnas asuvalt Piiri tn 4

kinnistult avalikult kasutatavale teele.

11.1. Kaebaja on nimetanud vaidlusaluseks teeks Piiri tn 4 ja Piiri tn 6 kinnisasjade vahelist

teed. Kuna vaidlusalune tee asub Piiri tn 6 kinnisasjal (vt Piiri tn 4 ja 6 katastriüksuste piire

Maa-ameti kaardirakenduse väljavõttelt), ei ole kaebaja poolt tee selliselt nimetamine õige.

11.2. Kohus on seisukohal, et kohustamiskaebuse alusena välja toodud asjaoludel ei saa

pidada kaebaja õiguste riivet intensiivseks. Kohus mõistab, et kaebaja hinnangul on rikutud

tema omandiõigust, kui talle ei ole tagatud juurdepääsu Piiri tn 4 kinnistule, kus asub tema

kodu, Piiri tn 6 tee kaudu selliselt, et tee oleks määratud avalikuks kasutamiseks. Kaebaja ei

ole kohtule väitnud ega esitanud tõendeid selle kohta, et tal üldse puudub ligipääs Piiri tn 4

kinnisasjale. Ka kohtule esitatud materjalid ei võimalda sellisele järeldusele jõuda. Vastupidi,

Tartu Maakohus on kohtuasja nr 2-23-17696 lahendamisel teinud 2024. a veebruaris kindlaks,

et kaebajal on olemas reaalselt kasutatav juurdepääs oma kinnisasjale jalgsi ja sõidukiga Piiri

tn 6 kinnisasja kaudu ning jalgsi Piiri tn 2 kinnisasja kaudu. Seega ei esine kaebajal tegelikku

probleemi juurdepääsuga ning talle on tagatud reaalne juurdepääs koju ning ka vahetu

juurdepääs avalikule teele Piiri tänaval. See, et juurdepääsutee Piiri tn 6 kinnistul ei ole

määratud avalikuks kasutamiseks, ei riiva kohtu arvates intensiivselt kaebaja õigusi.

12. Kohus leiab, et kohustamiskaebuse rahuldamine on vähetõenäoline, mistõttu on täidetud

ka teine HKMS § 121 lg 2 p-s 21 sätestatud eeldus.

12.1. Vaidlusalune Piiri tn 6 kinnistul paiknev tee on eratee. Kohtupraktikas on selgitatud, et

kohalikul omavalitsusel on sundvalduse seadmise üle otsustamisel avar kaalumisruum,

kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus (KAHOS) ei näe isikule ette nõudeõigust

teise isiku omanduses olevale erateele sundvalduse seadmiseks ning isiku kaebeõigus piirdub

õigusega nõuda, et kohalik omavalitsus otsustab sundvalduse seadmisest keeldumise

kaalutlusvigadeta (Tallinna Ringkonnakohtu 17.04.2024.a määrus asjas nr 3-23-2882, p 11).

12.2. Kohus selgitab, et kohalik omavalitsus võib eratee määrata avalikuks kasutamiseks

pärast seda, kui ta on saanud õiguse teealust maad kasutada. Üks võimalus selleks on

sundvõõrandamine või sundvalduse seadmine KAHOS alusel. Seejärel saab vastustaja teha

ehitusseadustiku § 94 lg-s 1 nimetatud otsuse tee avalikuks kasutamiseks määramise kohta

(Riigikohtu 13.10.2020.a määrus asjas 3-19-2255, p-d 11.2 ja 11.3). KAHOS kohaldamise

eelduseks omakorda on, et teealuse maa omandamiseks või sundvalduse seadmiseks on avalik

huvi (KAHOS § 2 lg 1). Eraomandis oleva kinnisasja põhjendamatu koormamine

sundvaldusega ei ole lubatud.

12.3. Asjas ei ole vaidlust selles, et vaidlusalust teed saavad kasutada sisuliselt kõik seda

soovivad isikud, vaatamata sellele, et tee ei ole määratud avalikuks kasutamiseks. Kohus

nõustub varasemalt 29.05.2024. a määruses asjas nr 3-24-1010 välja toodud seisukohaga ning

märgib, et ka praegu ei nähtu asja materjalidest vajadust reguleerida kaebaja juurdepääsu oma

3-24-2740

kinnisasjale avalik-õiguslike meetmetega. Tegemist on juurdepääsuga ühele, s.o Piiri tn 4

kinnisasjale, asjaolud ei ole praeguseks võrreldes varasemaga muutunud ning korteriühistu ei

ole praeguses asjas kaebajaks ning on otsustanud teistsuguste lahenduste kasuks (kaebaja

sõnul on Piiri tn 4 korteriühistule antud luba elamu põhjapoolsesse otsa uue ühesuunalise tee

projekteerimiseks Piiri tn 4 õuealalt avalikule teele Piiri tänaval ning kaebaja on selle otsuse

vaidlustanud Tartu Maakohtus tsiviilasjas nr 2-23-8291). Muu hulgas neid asjaolusid

arvestades ei ole tõenäoline, et vastustaja saaks kaalutlusõigust õiguspäraselt teostada viisil,

mis toob kaasa Piiri tn 6 kinnisasja sundvaldusega koormamise ja tee avalikuks kasutamiseks

määramise.

13. I. Tagel on esitanud kaebuses ka kahju hüvitamise nõude, jättes küll seejuures märkimata,

milline kahju on talle tekkinud, s.t kas varaline või mittevaraline kahju. Siiski ei pea kohus

vajalikuks anda kaebajale täiendavat tähtaega talle väidetavalt tekkinud kahju liigi

täpsustamiseks. Kuna kaebaja leiab, et ametnikud on 1998. aastal käitunud seadusevastaselt ja

ta on esitanud kohtule sellise tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõude, saab eeldada, et

kaebaja sooviks on saada hüvitatud just see kahju, mis tekitati talle ametnike tegevusega

1998. aastal Piiri tn 6 katastriüksuse piiride kindlaksmääramisel. Muid kahjunõude aluseid

kaebaja välja toonud ei ole. Kaebaja hinnangul jäeti piiride valesti määramisega Piiri tn 4

elamu ilma väljapääsust õuealalt avalikule teele Piiri tänavale.

13.1. Kohus leiab, et ka kahju hüvitamise nõue kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 21

alusel. Sõltumata tekkinud kahju liigist, tuleb riigivastutuse seaduse § 17 lg 3 alusel

hüvitamiskaebus esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja

selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10

aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates.

13.2. Ka hüvitamisnõude osas jääb kohus haldusasjas nr 3-24-1010 juba toodud seisukohtade

juurde ja leiab toimiku materjalide pinnalt, et ka praegu ei ole kahju hüvitamise nõudel, mille

aluseks on rohkem kui 3 aastat enne kaebuse esitamist toimunud sündmused, eduväljavaateid.

Kaebuse põhjal oli kaebaja alates 2005. aastast teadlik, et juurdepääsutee tema kinnisasjale

paikneb Piiri tn 6 kinnisasjal. Kohtu hinnangul oleks pidanud kaebajale ka enne seda teada

olema, millised on Piiri tn 4 kinnisasja suurus ja piirid. Tee kuuluvus ei ole n-ö piiripealne

küsimus, vaid tee paikneb selgelt Piiri tn 6 kinnisasjal. Piiri tn 4 katastriüksuse piirid määrati

haldusaktiga enne 17.07.1998. See nähtub asjaolust, et korteriomandite esmakinnistamine

toimus 17.07.1998. a kinnistamisavalduse alusel 14.09.1998 (vt kinnistusraamatu väljavõte

Põlva, Piiri tn 4-27 korteriomandi kohta). Tõenäoliselt määrati Piiri tn 4 kinnisasja suurus ja

piirid ligikaudu samal ajal Piiri tn 6 kinnisasjaga, mis toimus 26.02.1998.

13.3. Kaebaja esitas praeguses asjas kaebuse kohtule 03.10.2024. Kohtutoimiku materjalide

pinnalt ei ole kohtule äratuntav, et alates 03.10.2021 oleks vastustaja tegutsenud

õigusvastaselt viisil, mis oleks võinud kaebajale kaasa tuua varalise ja/või mittevaralise kahju.

Samuti ei ole kaebajal piiratud Piiri tn 6 paikneva tee kasutamist. Seega ei saanud kaebajale

mingit reaalset kahju tekkida. Kohus ei näe ka ühtegi sellist vastustaja õigusvastast tegevust,

mille tõttu võiks olla põhjendatud kaebajale reaalse kahjuhüvitise väljamõistmine.

13.4. Määruse punktis 11.2 toodud põhjendustel ei ole kohtu hinnangul kahju hüvitamise

nõude aluseks kaebaja õiguste intensiivne riive.

14. Kokkuvõttes tagastab kohus kaebuse tervikuna. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse

tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

15. Kaebuse tagastamise tõttu jätab kohus kaebaja taotluse asjas tunnistajate üle kuulamiseks

läbi vaatamata.

3-24-2740

16. Kaebuselt tasutud riigilõiv 20 eurot ei kuulu tagastamisele (HKMS § 104 lg 5 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt)