3-24-2858/13 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

20.11.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2858

Haldusasi

E.T kaebus kohustada Tallinna linna seadma kaebaja

emale hooldus ning määrama kaebaja tema hooldajaks

Menetlusosalised

Kaebaja E.T

Vastustaja Tallinna linn

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 22.10.2024 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

E.T määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse E.T määruskaebus Tallinna Halduskohtu 22.10.2024 määruse

resolutsiooni p-de 2 ja 3 peale.

2. Jätta E.T määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 22.10.2024 määruse

resolutsiooni p-d 2 ja 3 muutmata, muutes määruse põhjendusi.

Selgitused

Määruse peale võib kaebuse tagastamist puudutavas osas esitada määruskaebuse Riigikohtule

15 päeva jooksul, arvates määruse kättesaamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §

121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). Esialgset õiguskaitset puudutavas osas ei saa ringkonnakohtu

määruse peale määruskaebust esitada (HKMS § 252 lg 7 teine lause).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. E.T esitas 02.09.2024 Põhja-Tallinna Valitsusele taotluse seada hooldus taotleja emale Xle.

2. E.T esitas 15.10.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse. Halduskohus tõlgendas kaebust

selliselt, et selles on esitatud nõue Tallinna linna kohustamiseks määrama kaebaja tema ema

hooldajaks. Kaebaja esitas ka esialgse õiguskaitse taotluse.

3. Põhja-Tallinna Valitsus selgitas 22.10.2024 Tallinna Halduskohtule, et Põhja-Tallinna

Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna sotsiaaltöö talituse vanemspetsialist helistas 02.09.2024

E.T-le nõustamise ja tagasiside andmise eesmärgil ning andis teada, et 02.09.2024 taotluse

alusel ei saa Xle hooldust seada ja hooldajat määrata. Ühtlasi andis ametnik E.T-le teada, et

taotlus vajab täiendamist nii puude raskusastme määramise kui ka hooldust vajava isiku allkirja

3-24-2858

osas. Hoolduse seadmise ja hooldaja määramisest keeldumine otsust ei ole olnud võimalik teha.

02.09.2024 on kliendimärkmikusse tehtud kanne, mille kohaselt soovib E.T hakata oma ema

hooldajaks. Samas on märgitud, et emal ei ole puuet ja ema elab koos oma abikaasaga, mistõttu

„ei ole alust vormistada“, nõustatud telefoni teel. 19.08.2024 käis Põhja-Tallinna Valitsuses

vastuvõtul X abikaasa, kes rääkis, et neil on kodus probleeme seoses abikaasa poja E.T

sekkumisega nende pereellu. 18.10.2024 võttis sotsiaaltöö talituse vanemspetsialist ühendust

Xga. Vestluse käigus selgus, et X ei tea midagi sellest, et tema poeg E.T tahab hakata tema

hooldajaks. Esialgse õiguskaitse taotlus tuleks jätta tähelepanuta, sest 02.09.2024 anti kaebajale

teada, et esitatud taotluse alusel pole võimalik võtta taotlust menetlusse ja kaebajat hooldajaks

määrata.

4. Tallinna Halduskohus ennistas 22.10.2024 määrusega kaebetähtaja (resolutsiooni p 1),

tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2¹ alusel (resolutsiooni p 2) ja jättis esialgse õiguskaitse

taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 3).

Tallinna Linnavolikogu 07.10.2021 määrus nr 25 „Sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja

kord“ (edaspidi määrus nr 25) § 15 reguleerib täisealise inimese hooldusteenust. Määruse nr 25

§ 15 lg 1 kohaselt on täisealise inimese hoolduse eesmärk võimaldada inimesel kõrvalabile

toetudes võimalikult kaua hakkama saada kodustes tingimustes ja ka asjaajamisel väljaspool

kodu, säilitades ja parandades tema elukvaliteeti. Määruse nr 25 § 15 lg 2 kohaselt määratakse

täisealisele inimesele hooldaja eesmärgiga vältida või edasi lükata tema suunamist väljaspool

kodu osutatavale üldhooldusteenusele või ööpäevaringsele erihoolekandeteenusele. Määruse nr

25 § 15 lg 3 järgi osutab täiskasvanud inimesele teenust kohaliku omavalitsuse määratud

hooldaja, kes võib olla inimese pereliige või lähedane. Hooldus seatakse ja hooldaja

määratakse hooldatava nõusolekul. Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 26 lg-te 1 ja 2 kohaselt

kohaliku omavalitsuse üksus seab isiku taotluse alusel hoolduse täisealisele isikule, kes vaimse

või kehalise puude tõttu vajab abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks. Hoolduse

seadmisel määratakse kindlaks hooldava isiku ülesanded. Hooldust teostab kohaliku

omavalitsuse üksuse määratud isik. Hooldus seatakse ja hooldav isik määratakse hooldatava

nõusolekul.

Asjaoludest lähtuvalt tuleb vastustaja tegevust mõista selliselt, et vastustaja selgitas 02.09.2024

kaebajale taotluse puuduseid (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 15) ja jättis taotluse läbi

vaatamata (HMS § 14 lg-d 6 ja 7), kuna taotlust ei olnud võimalik vastavalt määruse nr 25 §-s

15 toodud nõuetele lahendada. Kuna kaebajale ei antud tähtaega puuduse kõrvaldamiseks

(HMS § 15) ja ei põhjendatud 02.09.2024 taotluse läbi vaatamata jätmist kirjalikult (HMS § 14

lg 7) on tegemist formaalselt õigusvastase toiminguga (HMS § 54 viimane lauseosa). Tegemist

on aga vorminõude rikkumisega, mis ei mõjuta otsustuse sisulist õiguspärasust (HMS § 58

analoogia).

Vastustajal oli õigus jätta kaebaja taotlus läbi vaatamata (02.09.2024 toiming), kuna asjaoludest

nähtuvalt puudus hooldajaks määramise eeldus (hooldatava nõusolek, määruse nr 25 § 15 lg 3,

SHS § 26 lg 2) ning asjaoludest tulenevalt puudus ka hooldusvajadus (määruse nr 25 § 15 lg-d

1 ja 2, Tallinna Linnavolikogu 07.10.2021 määruse nr 24 „ Sotsiaalhoolekandelise abi andmise

kord“ (edaspidi määrus nr 24) § 7 lg 3, SHS § 3 lg 1 p 1). Esmaselt nähtusid need puudused

02.09.2024 ning neid selgitati kaebajale, hiljem kohtumenetluse raames 18.10.2024 (määruse

nr 24 § 9 lg 2 p 1) leidsid asjaolud täiendavat kinnitust. Seda silmas pidades saab

kohustamisnõude rahuldamist pidada vähetõenäoliseks. Arvestada tuleb ka asjaolu, et kaebaja

on oma väidetes X abivajaduse kohta hektiline ega ole esitanud ühtegi tõendit kinnitamaks

väidet hoolduse seadmise reaalse vajaduse kohta. Kui isik on hoolduse seadmisega nõus, on

eluliselt usutav, et ta annaks taotlusele nõusoleku ja allkirja ning kaebajal ei oleks raskusi selle

vastustajale ja kohtule esitamisega. Selles, et Xl ei ole tuvastatud puude raskusastet, puudub

vaidlus. Vastustaja kannete usaldusväärsuses ei ole alust kahelda – kohus ei pea tõenäoliseks ja

2(4)

3-24-2858

puuduvad ka viited sellele, et vastustaja esitaks asja juurde teadlikult valeandmeid Xga peetud

kõne või hooldusvajaduse kohta.

Kuigi lähedasele hooldaja määramine on mingi määral seotud ka hooldaja huvide kaitsega, on

hoolduse seadmise eesmärgiks siiski hooldatava huvid. Seega ei saa kaebaja õiguste riivet

pidada intensiivseks. Riive intensiivsust vähendab seegi, et kaebajal on võimalik esitada

nõuetekohane hooldatava nõusolekut (kui see antakse) sisaldav taotlus, millest nähtuks ka

hooldatava reaalne hooldusvajadus.

Esialgse õiguskaitse taotlus jääb rahuldamata. Kaebaja taotleb esialgset õiguskaitset viisil,

millega ta saavutaks sisuliselt kaebuse eesmärgi. Kaebuse tagastamise asjaolusid arvestades ei

ole äratuntav kaebaja esialgse õiguskaitse vajadus ning pöördumatute tagajärgede tekkimise

oht. Ühtlasi on kaebuse rahuldamine äärmiselt vähetõenäoline.

5. E.T esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles peab tema kaebuse

tagastamist ja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmist põhjendamatuks, jäädes oma

kaebuses toodud seisukohtade juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine

on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4, § 252 lg 7 esimene lause), määruskaebus on

tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ja vastab selle läbivaatamist võimaldaval määral HKMS §-des

52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1

ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust tühistada halduskohtu

määrust.

8. Määruse nr 24 § 8 lg 3 sätestab, et linnaosa valitsus nõustab ja vajaduse korral abistab

taotlejat taotluse esitamisel. Sama sätte lg 4 näeb ette, et linnaosa valitsus võib jätta taotluse

läbi vaatamata, kui: 1) taotleja ei võimalda taotluse aluseks olevaid asjaolusid kontrollida

linnaosa valitsuse nimetatud tähtaja jooksul; 2) taotluse esitamise tähtaeg on möödas ja

tähtaega ei ennistata; 3) taotleja ei esita nõutavaid lisadokumente või jätab mõjuva põhjuseta

taotluse puudused etteantud tähtajaks kõrvaldamata. Nendest sätetest tulenevalt ei saa jätta

taotlust läbi vaatamata, ilma et taotlejale oleks antud tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks.

Menetlusel peab olema selge algus ja lõpp ning menetluse lõppemine peab olema fikseeritud ja

taotlejale üheselt arusaadaval viisil teatavaks tehtud. See on iseäranis oluline

sotsiaalhoolekandelise abi taotlemise puhul, et ka eeldatavasti õigusteadmisteta ja asjaajamise

kogemuseta inimesele oleks selge, mis edasi saab ja mida ta järgmiseks tegema peab.

9. Eelneva valguses tuleb mõista ka vastustaja toiminguid E.T taotluse menetlemisel.

Kliendimärkmiku väljavõttest ei ilmne üheselt, millises menetlusstaadiumis oli ja on E.T

taotluse lahendamine. Seetõttu tuleb arvesse võtta vastustaja 22.10.2024 halduskohtule antud

selgitust, mille kohaselt andis ametnik 02.09.2024 vestluses E.T-le teada, et taotlus vajab

täiendamist nii puude raskusastme määramise kui ka hooldust vajava isiku allkirja osas. Sellest

järeldub, et taotlust pole lõplikult lahendatud, vastasel korral poleks viidatud taotluse

täiendamise vajadusele. Pooleli olevale menetlusele viitab ka see, et vastustaja ametnik helistas

18.10.2024 pärast kohtukaebusest teadasaamist Xle ja uuris temaga seotud asjaolusid.

Tõdemusega, et menetlus on käimas, pole vastuolus ka vastustaja esialgse õiguskaitse taotluse

kontekstis esitatud vastuväide, et 02.09.2024 anti kaebajale teada, et esitatud taotluse alusel

pole võimalik võtta taotlust menetlusse ja kaebajat hooldajaks määrata. Tegemist on linna

menetlustoiminguga hoolduse seadmise menetluses, millega teavitati E.T-d tema taotluse

3(4)

3-24-2858

puudustest, kuid ei antud tähtaega puuduste kõrvaldamiseks (mis võib küll olla õigusvastane,

kuid ei muuda menetlust lõpetatuks).

10. Tulenevalt HKMS § 45 lg-st 3 ei saa üldjuhul esitada halduskohtule kaebust olukorras,

kus haldusmenetlus on veel pooleli. Kaebaja on määruskaebusele lisanud dokumendi, mis tema

kinnitusel näitab, et X on nüüdseks andnud E.T 02.09.2024 taotlusele allkirja. See dokument

tuleb kaebajal esitada Põhja-Tallinna Valitsusele, kes saab seejärel lahendada E.T taotluse

sisuliselt. Seoses vastustaja esitatud nõudmisega esitada puude raskusastme tuvastamise otsus

saab kaebaja juhtida linnaosavalitsuse tähelepanu Riigikohtu 09.12.2019 otsusele asjas nr 5-18-

7 (p 197), mille kohaselt SHS § 26 lg 1 ei seo teenuse osutamise eelduseks olevat abivajadust

sellega, kas Sotsiaalkindlustusamet on tuvastanud inimesel keskmise, raske või sügava puude

raskusastme puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses sätestatud korras. Juhul kui vastustaja

peaks nende selgituste ja tõendite pinnalt keelduma taotluse rahuldamisest, on kaebajal

võimalik vaidlustada halduskohtus lõppotsus, kui ta leiab, et keeldumine rikub tema õigusi.

Praeguses staadiumis on kaebajal veel võimalik esitada kõik oma väited ja uued tõendid

linnaosavalitsusele käimasolevas menetluses. Seetõttu ei võta ringkonnakohus seisukohta

määruskaebuse menetluses esitatud uute asjaolude ja tõendite kohta. Riigivastutuse seaduse § 6

kohaselt on kohustamiskaebuse rahuldamise eelduseks muu hulgas asjaolu, et haldusorganile

on esitatud nõuetekohane taotlus, mis hoolduse seadmise asjas hõlmab hooldatava nõusolekut

(SHS § 26 lg 2 teine lause, määruse nr 25 § 15 lg 3 teine lause).

11. Kaebus tuleb eeltoodud põhjustel tagastada HKMS § 45 lg 3 ja § 121 lg 2 p 1 alusel.

12. Kuna kaebus on tagastatud lõppjäreldustes õigesti, on põhjendatud jätta kaebaja esialgse

õiguskaitse taotlus rahuldamata.

13. Eeltoodu tõttu jääb määruskaebus rahuldamata ning halduskohtu 22.10.2024 määruse

resolutsioon muutmata, kuid muuta tuleb määruse põhjendusi.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)