2-24-116843/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Kädi Vaker

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.11.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-116843

Tsiviilasi

Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi M. V. vastu

leppetrahvi võlgnevuse ja sissenõudekulu hüvitamise

nõudes

Tsiviilasja hind

35 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood

10811490; asukoht XXX)

Hageja lepinguline esindaja: Elari Arjakas (EFTA Legal

OÜ; e-post: XXX)

Kostja: M. V. (isikukood XXX; elukoht XXX; e-post:

XXX; XXX)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt M. V.-lt hageja Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks

leppetrahvi võlgnevus 15 eurot ja sissenõudekulud 20 eurot.

3. Jätta menetluskulud kostja M. V. kanda.

4. Välja mõista kostjalt M. V.-lt hageja Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks

menetluskulud summas 220 eurot. Hageja õigusabikulu on vähendatud

tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 175 lg 1 alusel.

5. Välja mõista kostjalt M. V.-lt hageja Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks

viivis väljamõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud määras käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni

täitmiseni.

6. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis

oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale

või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel

menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või

kaja.

Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval

kuni kella 24.00-ni.

KOHTU SELGITUSED

Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-st 3 võib

kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid

järgmist.

Hageja nõude aluseks on hageja ja kostja vahel 22.05.2022 sõlmitud parkimisleping sõiduki

registreerimisnumbriga xxxx parkimiseks Maxima, Smuuli 9, Tallinn, mille tingimusi kostja

rikkus (kostja parkimisaja algust ei fikseerinud ja parkimise eest ei tasunud). Hageja esitas

leppetrahvinõude summas 15 eurot (leppetrahvi number 1952 2052 2154 6389, maksetähtaeg

05.06.2022).

Kohus tegi kostjale menetlusse võtmise määruse ja hagiavalduse avaliku e-toimiku kaudu

nähtavaks ja kätte toimetatavaks alates 17.10.2024, kuid kostja pole dokumente avaliku e-

toimikus avanud. Kohus edastas dokumendid kostja e-posti aadressidele XXX, XXX ja XXX.

Kohus toimetas kostjale menetlusse võtmise määruse ja hagiavalduse kätte väljaande

Ametlikud Teadaanded kaudu 02.11.2024. Kostjat hoiatati menetlusse võtmise määruses, et

kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi

rahuldada. Kostja kohustus hagile vastama hiljemalt 18.11.2024, kuid kohtu poolt määratud

tähtajaks ega ka hiljem ei ole kosja vastanud.

TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib

käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

Kohus rahuldab eelnevast tulenevalt hagi tagaseljaotsusega.

TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §

173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause kohaselt

arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud

hagimenetluse kulude hulka.

Hageja on taotlenud kostjalt menetluskulude väljamõistmist. Hageja palub kostjalt välja

mõista hagiavalduselt tasutud riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse

ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu 220 eurot ning kohustada

kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude

täieliku tasumiseni.

TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja

menetluskuluna tasutud riigilõiv 100 eurot.

Kohus märgib, et kooskõlas TsMS § 144 p-ga 7 on kohtuvälised kulud maksekäsu

kiirmenetluse kulud. Maksekäsu kiirmenetluses on hüvitatavate menetluskulude ulatus

piiratud §-ga 4842 ehk 20 euroga. TsMS § 4842 teise lause kohaselt muid avaldaja kantud

menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause

kohaselt asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud

hagimenetluse kulude hulka. Kuivõrd käesolevas asjas läks maksekäsu kiirmenetlus üle

hagimenetluseks, siis juhindudes TsMS § 172 lg-st 9 on põhjendatud hageja menetluskuluna

maksekäsu kiiremenetluse kulud 20 eurot.

Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses. Tallinna Ringkonnakohus on 14.04.2020 lahendis ts.asjas 2-18-129072

asunud seisukohale, et tüüphagide, mille sarnaseid on hageja esitanud sadu kui mitte

tuhandeid ning nendes kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt (erinevus seisneb

üksnes kostjate andmetes, summades ja kuupäevades), koostamisel ei ole usutav, et esindaja

teeks mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei olevat

ringkonnakohtu hinnangul vaja esindajal lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on

erinevate esitatud hagide puhul samad, mistõttu pidas ringkonnakohus sellise hagi

koostamiseks põhjendatud ja mõistlikuks ajakuluks vähem kui ühte tundi. Kohus leiab, et

käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis samuti õigustaksid hageja

lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Hageja lepingulise esindaja

sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse

esitamisega. Oma sisult on tegemist samuti nn tüüphagiga. Kohus on seisukohal, et antud

juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele, sh dokumentide

komplekteerimisele lugeda ühte tundi.

Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2023 määruses 2-21-10648 (p 57) märkinud, et

mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot,

millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem

erandlikud (vt Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, punkt 19). Tunnitasule hinnangu

andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Kohus märgib, et kuivõrd hageja esindaja ei ole

advokaat, vaidlus ei olnud tavapärasemast keerukam ning hageja esindaja tegeleb igapäevaselt

analoogsete vaidlustega, siis kohtu hinnangul saab käesolevas asjas pidada põhjendatud

hageja esindaja tunnitasu suuruseks, arvestades kehtivat kohtupraktikat, 100 eurot

käibemaksuta.

Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulud 220 (100+20+100) eurot. Eeltoodust

tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 220 eurot ning

menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest

alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kädi Vaker

kohtunik