1-24-5827/12 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse kuupäev

20. november 2024

Kohtuasja number

1-24-5827

Kohtukoosseis

Erkki Hirsnik

Kohtuasi

Valerijs Senconoksi (Senconoks; isikukood: 37004070401)

süüdistus karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 1 järgi

kokkuleppemenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 23. oktoobri 2024 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

süüdistatav Valerijs Senconoks, apellatsioon

RESOLUTSIOON

Jätta Valerijs Senconoksi apellatsioon läbi vaatamata ja tagastada see esitajale.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale on kohtumenetluse poolel või sellisel menetlusvälisel isikul, kelle

seaduslikke õigusi või seaduslikke huve määrus piirab, võimalik esitada Tartu

Ringkonnakohtule kirjalik määruskaebus. Seda tuleb teha 15 päeva jooksul alates päevast, mil

isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kaebus tuleb esitada

advokaadi vahendusel (v.a juhul, kui kaebajaks on prokuratuur).

PÕHIOSA

Menetluse käik

1. 8. oktoobril 2024 sõlmisid prokurör, süüdistatav Valerijs Senconoks ja tema kaitsja

kriminaalasjas nr 24278051815 kokkuleppe. Selle järgi taotleb prokuratuur V. Senconoksi

süüdi tunnistamist KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema

karistamist. Pooled leppisid kokku ka selles, et süüdistatavalt tuleb välja mõista 1230 eurot

sundraha ning kaitsjatasu 538,06 eurot.

2. Tartu Maakohtus 23. oktoobril 2024 toimunud kohtuistungil kinnitas V. Senconoks

kohtule, et ta jääb sõlmitud kokkuleppe juurde.

3. Tartu Maakohtu 23. oktoobri 2024 otsusega tunnistati V. Senconoks KarS § 199 lg 1 järgi

süüdi ning teda karistati kokkuleppe kohase karistusega. Ühtlasi mõisteti V. Senconoksilt riigi

kasuks välja 1230 eurot sundraha ning 538,06 eurot kaitsjatasu. KrMS § 180 lg 3 alusel

määras maakohus, et menetluskulud kogusummas 1768,06 eurot tuleb V. Senconoksil tasuda

30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

4. 7. novembril 2024 esitas V. Senconoks maakohtu otsuse peale apellatsiooni, taotledes

kohtuotsusega määratud menetluskulude tasumise tähtaja pikendamist 12 kuuni.

Ringkonnakohtu seisukoht

5. Ringkonnakohus on seisukohal, et V. Senconoksi apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata ja

tagastada esitajale.

6. Kuna maakohus lahendas V. Senconoksi kriminaalasja kokkuleppemenetluse sätete järgi,

tuleb apellatsiooniõigusse puutuvalt lähtuda KrMS § 318 lg 3 p-st 4 ja lg-st 4. Nende normide

kohaselt on apellatsiooniõigus kokkuleppemenetluses piiratud. Kokkuleppemenetluses tehtud

kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on

KrMS 9. peatüki 2. jao sätete (kokkuleppemenetlust reguleerivate normide) või § 339 lg 1

rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse

peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest

mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

7. Apellatsioonis ei viita V. Senconoks sellele, et maakohus oleks rikkunud kohtuotsuse

tegemisel KrMS § 339 lg-t 1, et kokkuleppes kirjeldatud tegu poleks kuritegu, et see tegu

oleks karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või et talle oleks selle teo eest

mõistetud karistus, mida seadus selle teo eest ette ei näe. Midagi niisugust ei leia ka

ringkonnakohus. Seega võiks V. Senconoksil olla apellatsiooniõigus vaid juhul, kui rikutud

oleks kokkuleppemenetlust reguleerivaid norme. Eelkõige võiks sellist rikkumist jaatada

olukorras, kus V. Senconoks poleks sõlmitud kokkuleppest aru saanud, poleks sellega nõus

olnud või kui kohus oleks kaldunud kohtuotsust tehes kokkuleppest kõrvale. Ka midagi sellist

ringkonnakohtu meelest ei olnud. V. Senconoks avaldas küll kohtuistungil soovi

menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks, kuid jäi viimaks kokkuleppes märgitu (sh

menetluskulude tasumise tähtaja) juurde. Seega oli V. Senconocksil tahe, et kohus koostaks

kokkuleppe kohase otsuse – isegi kui selle otsuse sisu V. Senconocksile (lõpuni) ei

meeldinud. Niisiis puudub alus kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse tühistamiseks.

Teisisõnu pole V. Senconoksil apellatsioonis välja käidud argumentidel õigust maakohtu

otsust vaidlustada. Seetõttu jätab ringkonnakohus juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 3 V.

Senconoksi apellatsiooni läbi vaatamata ja tagastab selle V. Senconoksile.

(allkirjastatud digitaalselt)

2