2-24-16054/5 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Tsiviilasja number

2-24-16054

Lahendi tegemise aeg ja koht

20. november 2024. a, Jõhvi

Kohtunik

Viljo Junolainen

Kohtuasi

Salva Kindlustuse AS avaldus V Ti vastu kahju

hüvitamise nõudes

Kohtuistungi toimumise aeg

Menetlusosalised

Kirjalik menetlus

Avaldaja:

Avaldaja esindaja:

Puudutatud isik:

Salva Kindlustuse AS (registrikood

10284984, asukoht: Pärnu mnt 16,

Tallinn)

K L (lepinguline esindaja, e-post:

xxx

V T (isikukood xxx, elukoht xxx)

RESOLUTSIOON

1. Salva Kindlustuse AS avaldus rahuldada.

2. Välja mõista V Tilt Salva Kindlustuse AS-i kasuks 2 428 (kaks tuhat nelisada

kakskümmend kaheksa) eurot 63 senti.

3. Menetluskulud jätta V Ti kanda.

3.1. Välja mõista V Tilt Salva Kindlustuse AS-i kasuks avaldaja menetluskulude katteks

50 (viiskümmend) eurot.

4. Toimetada kohtumääruse ärakiri V Tile kätte avalikult, kui TsMS § 313, 314, 315

ettenähtud korras kättetoimetamine ei anna tulemusi, avaldades selleks kohtumääruse

resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest arvates.

AVALDAJA NÕUE JA MENETLUSE KÄIK

1. Salva Kindlustuse AS esitas avalduse V Ti vastu 2 428,63 euro kahju nõudes ning

menetluskulude hüvitamiseks. Avalduse kohaselt põles 08.01.2024. a puudutatud isikule

kuuluv xxx korter, mille tagajärjel sai korterelamu trepikoja seinad, lagi ja aken

suitsukahjustusi. xxx on korteriomanike kaasomandis oleva hoone osa kindlustamiseks Salva

Kindlustuse AS-iga sõlmitud kindlustusleping nr xxx kindlustusperioodiga 10.03.2023. a –

09.03.2024. a. Vastavalt kindlustuslepingule on Salva Kindlustuse AS eelnimetatud perioodil

tekkinud kahju hüvitanud, tasudes trepikoja taastusremondi eest 2 428,63 eurot. Avaldaja esitas

puudutatud isikule 01.02.2024. a tagasinõude, kuid võlgnik tagasinõuet ei tasunud. Avaldaja

palub puudutatud isikult välja mõista 2 428,63 eurot ja riigilõiv 50 eurot.

2. Kohus võttis 23.10.2024. a määrusega avalduse menetlusse ja kohustas puudutatud isikut

esitama avalduse osas 14 päeva jooksul määruse kättesaamisest kirjaliku vastuse.

3. Puudutatud isik kohtule vastust/vastuväiteid ei esitanud. Puudutatud isikule on

kohtudokumendid kätte toimetatud isiklikult 04.11.2024. a allkirja vastu.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus rahuldab avalduse.

5. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lõike 1 p 1 järgi lahendab kohus

hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb

korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike

omavahelisi õigusi ja kohustusi. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsuse nr 2-19-19561 punkti 14

järgi lahendatakse hagita menetluses mh kahju hüvitamise nõuded, mille esitab kindlustusandja,

kuivõrd temale on VÕS § 173 ja VÕS § 492 lõike 1 järgi üle läinud nõue kahju tekitaja vastu.

6. TsMS 477 lõikele 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades

hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus andis puudutatud isikule tähtaja avaldusele

vastamiseks. Puudutatud isik ei ole vastust avaldusele esitanud. Kohtu hinnangul on asjas

võimalik teha sisuline lahend. Kohus leiab, et avaldus on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud.

7. Riigikohus on leidnud, et kui korteriomanik tekitab teisele korteriomanikule korteriomandi

eseme kasutamisega kahju, võib kannatanud korteriomanik nõuda teiselt korteriomanikult

kahju hüvitamist VÕS §-de 115 lg 1, 127 ja 128 alusel (RKTKo 3-2-1-129-13, p 22). See

kohustus hõlmab ka hoolsuskohustust kontrollida perioodiliselt korteris asuvate

tehnosüsteemide korrasolekut, vältimaks mh nende purunemist ja lekkeid. Riigikohus on

leidnud, et korteriomaniku kohustuste üheks eesmärgiks on tagada, et korteriomanikule

kuuluva korteri kasutamine ei kahjustaks naaberkortereid (RKTKo 3-2-1-129-13 p 34).

8. Avaldaja on kindlustusandja, kellele on VÕS § 492 lg 1 alusel üle läinud tema poolt

hüvitatava kahju ulatuses kindlustusvõtjale kuuluv kahju hüvitamise nõue puudutatud isiku

vastu.

Järelikult tuleneb võlasuhe korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab

korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi.

9. VÕS § 132 lõigete 1, 3 kohaselt, asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju

hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja

soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku

hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse

vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Kui asja on kahjustatud, hõlmab

kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise.

Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta

hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1.

10. Avaldaja on oma nõude tõendamiseks esitanud kodukindlustuse poliisi nr xxx, vara kahju

avalduse, remonditööde pakkumised, 01.02.2024. a kahjunõude V Tile, kohtuhoiatuse.

11. Korteriomandi-ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 31 lg 1 p 1 kohaselt on korteriomanik

kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma

tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud.

Avaldaja tugineb kahju hüvitamise nõude esitamisel KrtS § 31 lg 1 p 1 VÕS § 115, § 127 lg 1-

4, § 132, § 492 lg 1. Kahju hüvitamise nõude esitamiseks VÕS § 115 lg 1 alusel peab

korteriomanik olema rikkunud oma kohustusi, ilma et rikkumine oleks vabandatav. VÕS § 103

lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on

vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav.

12. Vastutusest vabanemiseks tulnuks puudutatud isikul tõendada, et rikkus kohustust

vääramatu jõu tõttu ning seetõttu ei vastuta VÕS § 103 lg 2 esimese lause järgi oma kohustuste

rikkumise eest. Puudutatud isik ei ole tõendanud ka seda, et kahjustav asjaolu tulenes

korteriomanike kaasomandiesemest ja tema korteriomanikuna ei ole oma kohustusi rikkunud

või on tema rikkumine vabandatav (vt ka Riigikohtu 11.12.2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

129-13, p 49).

13. Kohus on seisukohal, et avaldaja on piisavalt tõendanud kahju hüvitamise eelduste

olemasolu, tekkinud kahju, selle suurust, põhjuslikku seost (VÕS § 127 lg 4). Kui puudutatud

isiku korteris ei oleks tulekahju tekkinud ning sealt edasi kindlustatud trepikotta liikunud ja

suitsukahjustusi tekitanud, ei oleks kahju tekkinud.

14. V T kohtule omapoolseid vastuväiteid ei esitanud. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et ta

korteriomanikuna ei ole oma kohustusi rikkunud või et rikkumine oleks vabandatav. Eeltoodust

tulenevalt loeb kohus, et puudutatud isik on avalduses esitatud asjaolud omaks võtnud.

15. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus avalduse.

Menetluskulude jaotus

16. Vastavalt TsMS § 172 lõikele 1 hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid

arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite

või tõendi.

17. Avaldaja taotletud menetluskulu on avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot.

Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus V Tilt välja avaldaja menetluskulude katteks 50 eurot

/ allkirjastatud digitaalselt /

Viljo Junolainen

Kohtunik