2-23-17309/61 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Piirmets, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler

Määruse tegemise aeg ja koht

20.11.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-17309

Kohtuasi

H.V (H.V) avaldus täitmise ajatamiseks täiteasjades

nr 195/2019/325, 195/2019/905, 195/2019/906,

195/2021/1154,

195/2021/1155,

195/2021/1156,

027/2020/460,

027/2020/1755,

027/2021/813,

022/2020/5373

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28.06.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

H.V 15.07.2024 määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (võlgnik): H.V (isikukood XXX), riigi õigusabi

korras määratud esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob

Puudutatud isik I (kohtutäitur): Kaja Lilloja (isikukood

XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik II (kohtutäitur): Risto Sepp (isikukood

XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik III (kohtutäitur): Elin Vilippus (isikukood

XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik IV (sissenõudja): Aktsiaselts PlusPlus

Capital (registrikood 11919806)

Puudutatud isik V (sissenõudja): AS STV (registrikood

10059388)

Puudutatud isik VI (sissenõudja): Saue vald, Turba

alevik, Metsa tn 4 korteriühistu (registrikood 80268886)

Puudutatud isik VII (sissenõudja): Tallinna

Linnavaraamet (registrikood 75023757)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 28.06.2024 määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud avaldaja kanda. Jätta avaldaja menetluskulud riigi kanda.

2-23-17309

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. H.V (avaldaja) esitas 07.12.2023 Harju Maakohtule avalduse, milles palus kohtutäituri

Kaja Lilloja (puudutatud isik I) menetluses olevates täiteasjades nr 195/2019/325,

195/2019/905, 195/2019/906, 195/2021/1154, 195/2021/1155, 195/2021/1156, kohtutäitur

Risto Sepa (puudutatud isik II) menetluses olevates täiteasjades nr 027/2020/460,

027/2020/1755, 027/2021/813 ja kohtutäitur Elin Vilippuse (puudutatud isik III) menetluses

olevas täiteasjas nr 022/2020/5373 täitmise ajatada. 21.12.2023 esitas avaldaja taotluse

esialgse õiguskaitse rakendamiseks täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 alusel

täitemenetluse peatamiseks. 25.03.2024 esitas avaldaja täiendatud avalduse eelnimetatud

täiteasjades täitmise pikendamiseks või maksegraafiku kinnitamiseks, mille minimaalseks

igakuiseks osamakseks on 50 eurot.

2. Avalduse kohaselt tunnistas avaldaja kõiki tema vastu esitatud nõudeid ning on seda

korduvalt nii täitemenetlustes kui ka kohtumenetluses kinnitanud. Seetõttu ei soovinud

avaldaja esitada hagi tema suhtes algatatud täitemenetluste sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks. Avaldaja ei ole saanud tasuda oma võlgasid põhjusel, et on töövõimetu isik,

talle on määratud puue, tema sissetulek on igakuine töövõimetoetus summas 507,08 eurot.

Avaldaja varaks on korteriomand aadressil XXX, Turba alevik, Saue vald, mis on ühtlasi

avaldaja elukoht. Avaldaja elukoha müük sundtäitmise korras vaid suurendaks tema

probleeme. Seoses tema korteri müügiga enampakkumise korras on tekkinud avaldajal

täiendavad terviseprobleemid. Avaldajale on arusaamatu, miks ei tulda täitemenetluses talle

vastu ega võimaldata võlgnevusi tasuda maksegraafiku alusel. Avaldaja elab talle kuuluvas

korteriomandis, kuid korteril lasub hüpoteek. Kuivõrd ühekordse maksena võlgnevuste

tasumine võimalik ei ole, palus avaldaja kogu võlgnevuse ajatamist ning võimalust see tasuda

maksegraafiku alusel. Avaldaja oli esitanud kohtutäituritele vastava ühistaotluse ning ootas

vastust.

3. Puudutatud isik I on asunud avaldajale kuuluvat korterit aadressil XXX, Turba alevik

enampakkumise korras müüma. Avaldaja rõhutas, et Turba korteri näol on tegemist avaldaja

ainukese elukohaga. Avaldajal on raske liikumispuue, korterist ilma jäämine ja sealt

väljatõstmine toob avaldajale kaasa väga rasked tagajärjed. Arvestades avaldaja rasket

liikumispuuet ei saa ta igasse kohta elama asuda. Korteri enampakkumise ebaõnnestumisel

hinnatakse see oluliselt alla turuhinna ning täitemenetluse tulemusel ei piisaks korteri

müügisummast kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Avaldaja näeb olukorda enda

jaoks selliselt, et raske puudega töövõimetu inimene jääb kodutuks, kuigi avaldaja soovib

2-23-17309

tasuda maksegraafiku alusel kõik võlgnevused. Maksegraafiku alusel võlgnevuse tasumine

tagaks võlausaldajatele kogu võlgnetava summa kättesaamise, mitte osalise võlasumma.

4. Seega palus avaldaja pikendada eelpool nimetatud täiteasjades täitmist või alternatiivselt

kinnitada maksegraafik, mille igakuiseks osamakseks on 50 eurot alates avalduse esitamisest

kuni kogusumma 12 842,74 euro tasumiseni.

Puudutatud isikute seisukohad

5. Puudutatud isik II esitas 05.04.2024 seisukoha, mille kohaselt on kohtutäitur kohustatud

viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks.

Sissenõudja nõue tuleb rahuldada kõige kiiremal viisil. Avaldaja vastu on täitemenetlused

algatatud 2020. aastast ning nõuded on täitmata, jääk on 8010,34 eurot. Kui nõudeid tasutakse

50 eurot kuus, läheks avaldajal ainuüksi puudutatud isiku II menetluses olevate nõuete

täitmiseks 13 aastat. Sellest tulenevalt ei andnud puudutatud isik II nõusolekut täitmise

pikendamiseks ega maksegraafiku sõlmimiseks. Samuti täidab puudutatud isik II korteriühistu

nõudeid, kuna võlgnik ei täida oma kohustusi korteriühistu ees.

6. Puudutatud isik I esitas 10.04.2024 seisukoha. Puudutatud isiku I menetluses on avaldaja

sõlminud maksegraafiku kokkuleppe, mille kohaselt tasub ta igakuiselt võlgade katteks 250

eurot kuus. Seisuga 10.04.2024 on avaldaja teinud maksegraafiku kokkuleppe alusel kõik

maksed nõuetekohaselt ning puudutatud isik I on nõus hetkel kehtiva maksegraafiku alusel

maksete jätkamisega.

7. Puudutatud isik III esitas 25.04.2024 seisukoha. Puudutatud isik III avaldas, et tema

menetluses ei ole üksnes täiteasi nr 022/2020/5373, vaid lisaks sellele on avaldaja suhtes

alustatud ka täitemenetlused asjades nr 022/2020/6159 ja 022/2021/4483. 26.03.2024 on

sissenõudja STV AS esindaja Julianus Inkasso OÜ andnud nõusoleku maksegraafiku

sõlmimiseks tingimusel, et osamakse suurus on vähemalt 50 eurot. Sissenõudja nõustuks

maksegraafiku sõlmimisega kuueks kuuks. 01.04.2024 edastas puudutatud isik III

sissenõudjate, sh täiteasjade nr 022/2020/6159 ja 022/2021/4483 osas tingimused avaldajale ja

palus seisukohta, kas puudutatud isik III koostab antud tingimustel maksegraafikud, kuid

avaldaja päringule ei reageerinud.

Puudutatud isik III leiab, et arvestades avaldaja poolt märgitud võlasumma suurust kokku

ning avaldaja ettepanekut tasuda igakuiselt maksegraafiku alusel 50 eurot tähendaks, et

avaldaja tasub oma kohustusi 21,4 aastat. Nimetatu ei ole kooskõlas TMS § 45 eesmärgiga

ega Riigikohtu praktikaga. Praegusel juhul ei esine erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse

TMS § 45 alusel täitmise ajatamiseks pikemaks ajaks kui kuus kuud. Juhul, kui avaldaja

soovib võlgade ümberkujundamist pikema perioodi jooksul, siis on kohaseks

õiguskaitsevahendiks võlgniku maksejõuetusavaldus füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse

(FIMS) § 19 alusel.

8. AS PlusPlus Capital (puudutatud isik IV) maakohtule seisukohta ei esitanud.

9. AS STV (puudutatud isik V) teatas 12.04.2024 maakohtule, et AS STV ja avaldaja vahel

puudub leping.

10. Metsa tn 4 korteriühistu (puudutatud isik VI, edaspidi: korteriühistu) selgitas, et avaldaja

võlgnevus korteriühistu tekkis alates septembrist 2017, see suurenes ja vähenes kuni augustini

2019. Käesolevaks ajaks on avaldaja võlg korteriühistu ees kasvanud 7140,66 euroni.

2-23-17309

Võlgnevuse likvideerimiseks on varasemad juhatuse liikmed avaldaja poole pöördunud, kuid

lahendusi ei ole leitud. Kuigi kinnisasja omaniku puhul on tegemist liikumispuudega isikuga,

siis ei tähenda see, et kolmetoalises korteris elamine on jätkusuutlik. Korteriühistu oli

seisukohal, et avaldajal on olnud läbi aastate võimalus jõuda kokkuleppele korteriühistuga,

mida kahjuks tehtud ei ole ja võlg on kasvanud. Arusaamatuks jääb, kuidas ositi võlgnevuse

likvideerimine rakendub ilma, et tekitaks täiendavaid võlgnevusi. Avaldaja on tasunud

kommunaalkulusid igakuiselt vähem, kui arvel välja toodud, kuivõrd igakuised

kommunaalkulud olid 2023. aastal 1737,42 eurot, millest avaldaja tasus 442,07 eurot.

Maksekäskusid on korteriühistu poolt sisse antud perioodiliselt. Vara müüki panemisel on

ilmnenud, et avaldajal on mitmeid võlgnevusi, mida temalt samuti sisse nõutakse. Ositi

võlgnevuse likvideerimine ei ole võimalik, kuna varasem maksekäitumine aastast 2017 ei ole

muutunud. Varasem maksekäitumine näitab, et avaldaja ei ole võimeline kolmetoalise korteri

kommunaalkulusid tasuma, millest tulenevalt on pandud halvemasse olukorda teised

kortermaja elanikud.

11. Tallinna Linnavaraamet (puudutatud isik VII) teatas kohtule, et tuginedes

raamatupidamisprogrammi kirjetele on avaldaja Tallinna Üürikomisjoni 28.11.2018 otsusest

nr 11-1/70/18 tulenevad kohustused täitnud, mistõttu ei ole alust avaldusele hinnangut anda.

Maakohtu määrus ja põhjendused

12. Harju Maakohus jättis 28.06.2024 määrusega avaldaja taotluse esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks ning täitemenetluste ajatamiseks rahuldamata. Menetluskulud jäeti avaldaja

kanda ja avaldaja menetluskulud riigi kanda.

13. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuli jätta avaldaja taotlus esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks rahuldamata, sest seadus lubab esialgse õiguskaitse kohaldamist kohtutäituri

otsuse vaidlustamisel (TMS § 218 lg 2) ja täitemenetluse lõpetamise taotlemisel (TMS §

2231), mitte aga käesolevas asjas. Esialgse õiguskaitse kohaldamise eeldused erinevad hagi

tagamise alustest, nii et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 378 hagita asjades ei

kohaldata. Täitemenetluse peatamine ei ole TsMS järgi esialgse õiguskaitse korras võimalik.

TsMS § 378 lg 1 p 6 kohaldamiseks peab täitemenetluse peatamiseks olema esitatud hagi,

millega on vaidlustatud täitedokument või millega soovitakse muul põhjusel sundtäitmine

lubamatuks tunnistada. Avaldaja tunnistas avalduse kohaselt kõiki tema vastu esitatud

nõudeid ning avaldaja ei soovinud esitada tema suhtes algatatud täitemenetluste osas

hagiavaldust sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Seega ei vaidlustanud avaldaja

täitedokumente ega soovinud ka muul põhjusel sundtäitmist lubamatuks tunnistada.

14. Maakohus jättis avalduse puudutatud isiku I menetluses olevates täiteasjades nr

195/2019/325, 195/2019/905, 195/2019/906, 195/2021/1154, 195/2021/1155, 195/2021/1156,

puudutatud isiku II menetluses olevates täiteasjades nr 027/2020/460, 027/2020/1755,

027/2021/813 ja puudutatud isiku III menetluses olevas täiteasjas nr 022/2020/5373

täitemenetluste ajatamiseks rahuldamata.

14.1. Maakohus leidis, et avalduses esitatu viitab tavapärastele makseraskustele, mitte

äärmuslikult ebaõiglase olukorra esinemisele jõustunud kohtulahendite täitmisel.

Täitemenetluste peatamine, ajatamine ning samal ajal uute võlgnevuste tekkimine ei lahenda

avaldaja makseraskusi ning tegelikkuses ei aita vältida võlgniku elukoha müümist.

Sundtäitmisel on jõustunud kohtulahenditega väljamõistetud rahalised nõuded. Avaldaja on

välja toonud, et avaldaja ei ole saanud tasuda oma võlgasid põhjusel, et on töövõimetu isik,

talle on määratud puue, tema sissetulek on igakuine töövõimetoetus summas 507,08 eurot.

2-23-17309

Avaldaja varaks on temale kuuluv korteriomand aadressil XXX, Turba alevik, Saue vald,

Harjumaa, mis on ühtlasi tema elukoht, mille müügiga kohtutäitur on alustanud. Jõustunud

kohtulahendeid tuleb täita. Korteri kasutamine avaldaja elukohana ei ole iseenesest õigustus

täitmise ajatamiseks. Liiatigi on kolmetoalise korteri ühe isiku elukoha kasutades

kommunaalkulud (nt veebruaris 2024 summas 283,53 eurot) igakuiselt avaldajale selgelt üle

jõu käivad ning samal viisil jätkates ei suuda avaldaja uute võlgnevuste tekkimist kuidagi

vältida. TMS § 45 kohaldamine tuleb kohtupraktika kohaselt kõne alla vaid väga erandlike

põhjuste esinemisel (RKTKm 12.06.2012, 3-2-1-79-12, p 11).

14.2. Maakohtu hinnangul pole võimalik täitemenetluse ajatamine selliselt, et avaldaja tasub

võlgasid 50 eurot kuus. See tähendaks kogu võlgnevuse 12 842,74 euro ajatamist 256 kuu

peale, s.o 21 aasta ja 5 kuu peale. Täitemenetluse peatamine või ajatamine ei saa TMS § 45

erandlikku iseloomu arvestades olla väga pikaajaline. Üldjuhul on ajatamine võimalik kuude-,

mitte aastatepikkuseks ajavahemikuks (RKTKm 12.06.2012, 3-2-1-79-12, p 11). TMS § 45 ja

kohtupraktikast lähtudes ei nõustunud maakohus avaldaja täitemenetluste ajatamise

põhjendustega. Riigikohtu seisukohast tulenevalt on avaldus perspektiivitu, sest avaldust ei

ole võimalik rahuldada, kuna selle rahuldamine ilmselgelt rikub sissenõudjate õigust saada

nõue rahuldatud tagatise realiseerimise arvelt. TMS § 45 tuleb tõlgendada kitsendavalt, kuna

üldjuhul võib iga võlgnik esitada väite, et täitemenetlus on tema suhtes ebaõiglane, sest

täitemenetluses arestitakse ja müüakse temale kuuluvat vara. Kui võlgnik soovib võlgade

ümberkujundamist pikema perioodi jooksul, siis leidis maakohus, et kohaseks

õiguskaitsevahendiks on võlgniku maksejõuetusavaldus FIMS § 19 alusel.

15. Maakohus jättis TsMS § 172 lg-st 7 tulenevalt kõik menetlusosaliste menetluskulud

avaldaja kanda ning märkis, et avaldaja on vabastatud 14.02.2024 kohtumäärusega

kohtukulude tasumisest, mistõttu jäid avaldaja menetluskulud riigi kanda.

Määruskaebus

16. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub rahuldada määruskaebuse ja tühistada Harju

Maakohtu 28.06.2024 määruse tsiviilasjas nr 2-23-17309 täies ulatuses ja teha uue lahendi,

millega avaldus rahuldatakse. Kõik menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isikute

kanda.

17. Määruskaebuse kohaselt on avaldaja ka ise enne kohtusse pöördumist teinud

kohtutäituritele taotlused võlgnevuse ajatamiseks ning täitemenetluse peatamiseks. Avaldaja

leiab, et kõik kohtutäiturid ja sissenõudjad ei olnud täiesti ausad ning on kohtule esitanud

valeväiteid. Puudutatud isik II vastas juba eelmenetluses, et tema täitemenetlust ei peata ega

täitemenetluse summat ei ajata. Seda on aga tehtud enne sissenõudjaga ühendust võtmata, mis

on vastuolus TMS-ga. Avaldaja esitas kohtule tõendi, mis tõendab igakuiselt võlgnevuse

vähendamist puudutatud isiku II kontol. Korteriühistu aga kinnitas, et avaldaja ei ole

võlgnevust vähendanud. Sellest nähtub, et keegi ilmselt valetab ning tegelikkuses ei oma

puudutatud isik II ülevaadet avaldaja võlgnevusest ja selle jäägist või ta ei ole avaldajalt

laekunud makseid edastanud korteriühistule. Igal juhul ei ole selles süüdi ja seda ei saa

kontrollida avaldaja ning avaldaja on igakuiselt võlgnevust vähendanud. Sel põhjusel ei ole

ilmselt tõene ka korteriühistu väide, et avaldajal on võlgnevused ja võlgnevuste

mittetasumised juba alates 2017. Täitemenetlustes olevad nõuete summad on ebaõiged, mille

kohta avaldaja esitas kohtule ka tõendid. Sealhulgas on avaldajale ebaselge ning teadmata,

mis nõuded veel menetluses on.

2-23-17309

18. Puudutatud isik III vastas avaldajale, et sissenõudjad oleksid nõus maksegraafikuga, kuid

avaldaja ei saanudki enne puudutatud isikule III vastata, kuni polnud saanud vastust

puudutatud isikult II. Puudutatud isikuga I on saavutatud kokkulepe igakuiste maksete osas.

Tõene ei ole väide, et avaldaja makseraskused on püsivad. Avaldaja ajutine makseraskus ei

ole aluseks väitele, et avaldajal ei tekiks edaspidi suuremaid sissetulekuid. Avaldaja ei

pidanud silmas, et ta maksab 10-20 aastat igakuiselt vaid 50 eurot kuus. Saades suuremat

sissetulekut, maksab avaldaja võlgnevused kiiremini ära. Seejuures on kohtutäiturid arestinud

kaebaja pangakontod, mistõttu saaksid kohtutäiturid juba sel põhjusel võlgnevused kiiremini

kätte.

19. Kohatu on viide Riigikohtu määrusele (RKTKm 12.06.2012, 3-2-1-79-12). Võttes arvesse

tegelikku koguvõlgnevust ja avaldaja korteri väärtust, ei kaalu võlgnevus üles sissenõudjate

sellist huvi, et puudega inimese korter tuleb ära müüa eesmärgiga saada paar aastat varem

koguvõlgnevus tasutud. Enampakkumise ning selle käigus liigselt korteri hinna alandamisega

asetatakse avaldaja ebamõistlikult koormavasse olukorda, mil avaldaja saab korteri müügist

peale nõuete rahuldamist kätte sümboolse summa. Sellega ei ole võimalik soetada uut eluaset

ning selgelt ka pangad avaldajale laenu ei anna.

20. Avaldajale on arusaamatu, kuidas saab kohus jätta avalduse täies ulatuses rahuldamata,

kui osad sissenõudjad on ise kinnitanud, et neil puudub avaldaja vastu nõue. Selles ulatuses

tuleb asuda seisukohale, et nende nõuete alusel alustatud täitemenetlused on alusetud ning

lõppenud. Samuti ei nähtu lõpplahendist, mis asjaoludel ja milliste menetluses esitatud

tõendite hindamise tulemusel on kohus jõudnud järeldusele, et avaldus ja esialgse õiguskaitse

taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kohus ei arvestanud avaldaja tõendite ega selgitustega,

mistõttu on kohtu hinnang asjaoludele ja tõenditele vastuoluline ning puudulik. Pelgalt viide,

et avaldaja võib soovi korral esitada võlgade ümberkujundamiseks pikema perioodi jooksul

maksejõuetusavalduse, ei muuda fakti, et kohus peab lõpplahendit tehes arvestama TsMS-s

sätestatud nõuetega ning oma otsustuse arusaadavalt ja lahendi mõttekäiku jälgitavalt

põhjendama.

Menetlusosaliste seisukohad

21. Maakohus küsis määruskaebusele seisukoha puudutatud isikult I, puudutatud isikult II ja

puudutatud isikult III.

22. Puudutatud isik I maakohtu määratud tähtaja jooksul seisukohta ei esitanud.

23. Puudutatud isik II palus jätta määruskaebuse rahuldamata, maakohtu määruse muutmata

ning jätta nii avaldaja kui ka puudutatud isiku II menetluskulud avaldaja kanda.

Menetluskuludelt palub puudutatud isik II mõista välja viivise VÕS § 113 lg 1 ls-s 2

ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni

täitmiseni.

24. Puudutatud isiku III hinnangul on avaldaja esitatud määruskaebus põhjendamatu ega anna

alust vaidlustatud kohtumääruse tühistamiseks. Maakohus on põhjendatult leidnud, et

puuduvad alused TMS § 45 alusel täitemenetluste ajatamiseks. Puudutatud isik III palub jätta

avaldaja määruskaebuse rahuldamata.

Menetluse edasine käik

2-23-17309

25. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

26. Ringkonnakohus küsis 28.10.2024 kohtunõudega puudutatud isikutelt (kohtutäituritelt)

täpsustused nende menetluses, avalduse esemeks olevate, avaldaja suhtes algatatud täiteasjade

kohta s.o kes on vastavates täiteasjades sissenõudjad, kui suured on sundtäitmisele esitatud

nõuded ja mis on nõuete jääk. Lisaks palus ringkonnakohus puudutatud isikul I täpsustada,

mis täiteasjas on avaldaja sõlminud maksegraafiku ja kas avaldaja on täitnud käesoleva ajani

maksegraafikut nõuetekohaselt.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

27. Kolleegium jätab vaidlustatud määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata (TsMS §

659 ja § 657 lg 1 p 1). Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid (TsMS § 659 ja §

654 lg 6). Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

28. Kolleegium ei nõustu avaldajaga, et puudutatud isik II otsustas jätta täiteasjades nr

027/2020/460, 027/2020/1755 ja 027/2021/813 täitmise ajatamata eelnevalt sissenõudjalt

nõusolekut küsimata. Ringkonnakohus selgitab, et TMS § 44 ja § 46 lg 1 p 1 kohaselt võib

kohtutäitur täitetoimingu edasi lükata või täitemenetluse peatada sissenõudja avalduse alusel.

Kolleegium nõustub puudutatud isikuga II, et korteriühistu on 15.04.2024 kohtule kinnitanud,

et avaldaja ei ole oma võlgnevust vähendada suutnud, mistõttu maksegraafikut ei sõlmita (dtl

358). Sellest tulenevalt keeldus puudutatud isik II õigesti täiteasjades menetluse peatamisest

ja nõuete tasumise ajatamisest, kuivõrd selleks ei olnud puudutatud isikul II sissenõudja

nõusolekut.

29. Avaldaja leiab, et on igakuiselt võlgnevust korteriühistu ees vähendanud vastupidiselt

korteriühistu kinnitusele, et avaldaja ei ole seda teinud. Maakohus on kontrollinud lähtudes

avaldaja ning korteriühistu esitatud tõenditest nõuete laekumist korteriühistule ning

tuvastanud, et puudutatud isiku II kinnipidamistest on toimunud proportsionaalsed

väljamaksed korteriühistule (dtl 263-264 ja dtl 218-224). Seega ei ole ringkonnakohtu

hinnangul alust väita, et puudutatud isik II ei ole teinud avaldaja sissetulekutelt tehtud

kinnipidamistest makseid korteriühistule. Arvestades, et laekumised on võrreldes

sundtäitmisele esitatud nõuetega väikesed (dtl 384) ning seda, et avaldaja tasub ka

korteriühistu jooksvaid arveid väikeses mahus, on maakohus õigesti järeldanud, et avaldaja

sissetulekutelt tehtavad kinnipidamised ei ole piisavad korteriühistu võla tasumiseks ning

kokkuvõttes halveneb avaldaja majanduslik seisund veelgi.

30. Avaldaja ei nõustu sellega, et maakohus jättis avalduse täies ulatuses rahuldamata, kuigi

osad sissenõudjad on kinnitanud avaldaja vastu nõude puudumist ning sundtäitmisel olevate

nõuete summad on ebaõiged. Kohtule esitatud avalduses kinnitab avaldaja, et ei eita oma

kohustusi ja soovib neid tasuda maksegraafiku alusel (dtl 2). Toimikust nähtub, et nõude

rahuldamist on kinnitanud üksnes puudutatud isik VII (dtl 227). Ringkonnakohus märgib, et

TMS § 45 kohase avalduse lahendamisel ei saa kohus hinnata avaldaja väited sundtäitmisele

esitatud nõuete väidetava ebaõige suuruse kohta. Kui nõue on rahuldatud ning täitemenetlust

ei ole lõpetatud, siis on avaldajal võimalik esitada kohtutäiturile TMS § 48 alusel avaldus

täitemenetluse lõpetamiseks. Kui avaldaja leiab, et sundtäitmisele esitatud nõudeid ei ole

üldse tekkinud, need on (osaliselt) lõppenud või ebaõigesti arvestatud, on kohaseks

õiguskaitsevahendiks reeglina TMS § 221 alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.

2-23-17309

31. Maakohus viitas õigesti Riigikohtu kujundatud praktikale, mille kohaselt üldjuhul on

ajatamine võimalik kuude- mitte aastatepikkuseks ajavahemikuks. Kolleegium nõustub

maakohtuga, et täitemenetluse ajatamine ei ole võimalik selliselt, et võlgnevus ajatatakse 21

aasta ja 5 kuu peale. Kolleegiumi hinnangul ei anna avaldaja põhistamata väited seoses

tulevikus võimalike suuremate sissetulekute saamisel maksegraafiku osamaksete

suurendamisega, alust täitemenetluse ajatamiseks TMS § 45 alusel. Kuivõrd TMS § 45

kohaselt tuleb arvestada ka sissenõudjate huvidega, siis kahjustaks sellisel viisil tingimuslikult

maksegraafiku sõlmimine täitemenetluse ajatamiseks olulisel määral sissenõudjate huve.

Avaldaja ei ole ka konkretiseerinud, millal ja mis suuruses maksegraafiku osamakseid on

võimalik suurendada. Lisaks arvestades täitemenetluse seadustikus sätestatud korda, toimub

nõude täitmine kogu võlgnikule kuuluva vara arvel (vallasasjad, kinnisasjad, varalised

õigused). Täitemenetluse seadustik ei piira sissenõudjate nõuete täitmist üksnes võlgniku

sissetulekutega.

32. Avaldaja leiab, et lõpplahendist ei nähtu, mis asjaoludel ja milliste menetlusse esitatud

tõendite hindamise tulemusel on kohus jõudnud järeldusele, et avaldus ja esialgse õiguskaitse

taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kuivõrd esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise

määruse peale ei saa kaevata (TsMS § 4771 lg 1), siis ringkonnakohus avaldaja sellekohaseid

väiteid ei hinda. TMS § 45 järgse avalduse rahuldamata jätmisel tugines maakohus aga õigesti

Riigikohtu selgitustele TMS § 45 kohaldamise kohta (RKTKm 12.06.2012, 3-2-1-79-12, p

11). Maakohus on õigesti välja toonud, et TMS § 45 rakendamise eelduseks on üksnes

erandlikud asjaolud, mis on ajutise iseloomuga ning erandlikuks asjaoluks ei ole ka üldjuhul

ainuüksi elukoha kaotus, mis reeglina sellise täitemenetlusega kaasneb. Ringkonnakohus

leiab, et maakohus on vaidlustatud määruses piisavalt põhjendanud, miks ei ole alust avaldaja

väidete pinnalt seoses avaldaja elukoha müümisega täitemenetluse taotletud viisil ajatamiseks.

Maakohus on lähtunud menetluse käigus esitatud seisukohtadest ja tõenditest ning jätnud

põhjendatult avalduse rahuldamata.

33. Ringkonnakohus on eespool (p-s 31) selgitanud, et täitemenetluses toimub nõude täitmine

kogu võlgnikule kuuluva vara arvel. Maakohus on õigesti leidnud, et TMS § 45 tuleb

tõlgendada kitsendavalt, kuna üldjuhul võib iga võlgnik esitada väite, et täitemenetlus on tema

suhtes ebaõiglane, sest täitemenetluses arestitakse ja müüakse temale kuuluvat vara.

Ringkonnakohus nõustub sellega ning märgib, et TMS § 45 kohaldamiseks ei anna alust

üksnes asjaolu, et avaldaja suhtes sundtäitmisele esitatud nõudeid ei saa pidada ülemäära

suureks. Arvestades TMS § 8 tulenevat sundtäitmise eesmärki, oleks võlgniku varale

sissenõude pööramine, sh ka kinnisasja arestimine ja müümine enampakkumisel, õigustatud

ka väikese nõude puhul olukorras, kui võlgnikul ei ole mingit muud vara, mille arvelt

sundtäitmisele esitatud nõuet täita. Praegusel juhul küsis ringkonnakohus puudutatud isikutelt

(kohtutäituritelt) andmeid avaldaja suhtes sundtäitmisel olevate nõuete suuruse kohta.

Puudutatud isik I kinnitas, et avaldaja võlg on seisuga 11.11.2024 kokku 3091,8 eurot ning

nõuetele lisandub viivis kuni põhinõuete täitmiseni (dtl 391). Puudutatud isik II kinnitas

kohtule, et avaldaja võlgnevus on seisuga 01.11.2024 kokku 6200,49 eurot, millele lisandub

kohtutäituritasu 1726,30 eurot (dtl 384). Puudutatud isik III kinnitas kohtule, et avaldaja võlg

on seisuga 05.11.2024 kokku 3466,27 eurot ning nõuetele lisandub viivis kuni kohustuste

kohase täitmiseni. Lisaks kohtutäituri tasu kokku 1104,10 eurot (dtl 387-388). Seega on

avaldaja suhtes sundtäitmisele esitatud nõuete suurus kokku siiski piisavalt suur.

34. Ülalmärgitut arvestades leiab ringkonnakohus, et avaldus on tuginedes menetluses

esitatud asjaoludele ning tõenditele jäetud põhjendatult rahuldamata.

2-23-17309

35. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud avaldaja kanda (TsMS §

171 lg 1). Kuivõrd maakohus on 14.02.2024 kohtumäärusega vabastanud avaldaja

kohtukulude tasumisest, siis jäävad avaldaja enda menetluskulud riigi kanda.

36. TsMS § 174 lg 4 järgi, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses

menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS

§ 177 lg 2 sätestatud korras. Kaebuse lahendamisel maakohtu otsuse või asja lõpetava

määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kõrgema astme

kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.

(allkirjastatud digitaalselt)