1-08-17247/16 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-08-17247

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 09 september 2011 a Jõgeva kohtumaja (istung toimus 31 augustil 2011 a Tartu kohtumajas) Kriminaalasja number 1-08-17247 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Prokurör Ruti Kilg Taotlus

O.N-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks Süüdimõistetu O.N

Asukoht: Tartu Vangla, elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xx; isikukood xxx RESOLUTSIOON

Vabastada O.N (isikukood xxx) talle Pärnu Maakohtu 28.01.2009.a

otsusega kriminaalasjas nr 1-08-17247 mõistetud vangistuse kandmisest tingimuslikult

enne tähtaega. KarS § 76 lg 4 alusel määrata O.N-ile katseaeg kuni

03.11.2012.a. KarS § 78 p 2 järgi katseaja algust hakata lugema kohtumääruse jõustumisest.

Kohustada O.N-i täitma katseaja jooksul KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järel

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx,

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks

kui viieteistkümneks päevaks,

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

2 (3) vahetamiseks.

KarS § 75 lg 2 alusel määrata O.N-ile katseajaks järgmised kohustused:

1) asuda ametlikult tööle mitte hiljem kui 2 (kaks) nädala jooksul vabanemisest või

võtta ennast arvele Töötukassas;

2) mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume.

3) Mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja

nõusolekuta.

Määrus O.N-i suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tallinna vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Pärnu talitusele.

Vabastada süüdimõistetu O.N karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

O.N on süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 28.01.2009.a otsusega kriminaalasjas nr 1-08-17247 KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 8, 10 ja § 121 järgi ning karistuseks on KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud 3 aastat 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ning karistuseks mõisteti 2 aastat 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel

mõisteti üksikkaristusest raskeima suurendamise teel liitkaristus Pärnu Maakohtu

10.11.2008.a otsusega mõistetud karistusega 2 aastat 8 kuud vangistust ning lõplikuks karistuseks mõisteti 4 aastat 2 kuud vangistust. Kandmata karistus on KarS § 68 lg 1 alusel 4 aastat 1 kuu 26 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 09.09.2008.a ja lõpeb 03.11.2012.a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 13.06.2011.a. Tartu Vangla edastas 09.06.2011.a

Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 31.08.2011.a seisuga on O.N-i kandmata karistusaeg 1 aasta 2 kuud 3 päeva vangistust. O.N on varem kriminaalkorras karistatud 2 korral:

1) 29.04.2008.a Pärnu Maakohtu poolt KarS § 121, § 200 lg 2 p 7 ja § 203 järgi 2 aastat

vangistust tingimisi 2-aastase katseajaga;

2) 10.11.2008.a Pärnu Maakohtu poolt KarS § 121, § 215 lg 1 ja § 424 järgi 2 aastat 8

kuud vangistust tingimisi 3-aastase katseajaga ning lisakaristusena KarS § 50 lg 1 alusel mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1 aastaks 6 kuuks. KarS § 263 p 1 järgi rahaline karistus 80 päevamäära, s.o 4000 krooni.

O.N soovib vabaneda enne tähtaega. Ta selgitas kohtuistungil, et on saanud

vangistuse ajal teha järeldused oma varasemast käitumisest ja soovib edaspidi jätkata seaduskuulekalt. Ta on vangistuse ajal osalenud kõigis talle pakutud programmides ja läbinud

erinevaid ametiõppeid. Vabanedes on tal olemas lähedaste toetus ja võimalus kohe tööle asuda. Samuti on ta pidanud läbirääkimisi täiskasvanute kooliga, et saab seal ka osalise koormusega õpinguid jätkata.

3 (3) Prokurör ei toetanud O.N-i ennetähtaegset vabastamist, kuna vangla hinnangul on tõenäosus, et süüdimõistetu võib vabanedes toime panna samaliigilisi kuritegusid, mille eest

hetkel karistust kannab, liiga kõrge. O.N on varem olnud katseajal, kuid ei ole õigustanud usaldust ja pannud katseajal toime uued kuriteod, mille eest kannabki käesoleval ajal liitkaristust.

KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises

süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. O.N on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle kahe kolmandiku. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Kohus leidis, et O.N on võimalik vabastada tingimisi ennetähtaegselt. Tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamise otsustamisel peab kohus karistusseadustiku § 76 lg 3 alusel arvestama kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. O.N

on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, kuid vangistust kannab ta esmakordselt. Vangistuses on ta viibinud käesoleva määruse tegemise ajaks kolm aastat, mis kohtu arvates on küllaldaselt pikk aeg selleks, et esmakordselt vangistuses viibiv isik saaks soovi korral teha

järeldused ja edaspidi seaduskuulekalt käituda. Kinnipeetava isiklikust toimikust nähtub, et

O.N on vangistuse ajal osalenud erinevatel koolitustel ja sotsiaalprogrammides

ning omandanud põhihariduse. Distsiplinaarkaristusi tal ei ole. Süüdimõistetul on olemas toetav tugivõrgustik – head suhted on säilinud kasuisa ja –vanaemaga, kelle juurde kavatseb vabanedes ka elama asuda. Lisaks suhtleb ka õe, vanemate ja kahe vennaga. Vabanedes on tal väidetavalt olemas ka töökoht, kuhu saaks kohe tööle asuda. Kohtuistungil jäi mulje, et

kinnipeetaval on olemas soov jätkata seaduskuuleka eluga. Kohtunik leiab, et kuigi O.N on karistatud muuhulgas esimese astme kuriteo eest, mille ta pani toime katseajal,

võiks käesolevalt ennetähtaegne vabastamine ja kriminaalhooldusele allutamine anda tema

edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik

ärakandmine kinnipidamiskohas. O.N-i suhtes tuleb kohaldada katseaega

ärakandmata karistusaja pikkuses. Käitumiskontrollile allutamine tagab süüdimõistetule ühiskonda sulandumisel vajaliku abi kriminaalhoolduse näol ning lisakohustused võiks aidata kaasa seaduskuulekaks jäämisele.

Eeltoodu põhjal leiab kohus, et O.N-i vangistusest vabastamine tingimisi enne

tähtaja lõppemist on põhjendatud. Et vähendada uute õigusrikkumiste toimepanemise riski, tuleb O.N-ile lisaks KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuetele katseajaks KarS § 76 lg 4 ja 75 lg 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume.

Vabaduses normaalse toimetuleku eelduseks on kindel sissetulek, mistõttu tuleb O.N-i KarS § 75 lg 2 p 4 alusel kohustada asumaa tööle peale vabanemist kahe nädala

jooksul või töö mitteleidmisel võtma ennast arvele töötukassas. Arvestades kinnipeetava varasemat käitumismustrit, tuleb tal KarS § 75 lg 2 p 7 alusel keelata tal katseajal suhtlemine kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3.

Kohtunik