1-11-7333/5 · 1-11-7333/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 9. septembril 2011. a Tartu Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-11-7333 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Tõlk Rina Gontšukova Kriminaalasi

K.B süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 8 järgi kokkuleppementluse Prokurör Prokuröri abi Margit Pärn Süüdistatav K.B

elukoht: XXXX; isikukood: XXX

varasem karistatus:

kriminaalkorras karistatud 1-l korral - 31.03.2010. a Viru Maakohtu otsusega KarS § 201 lg 1 järgi 4 kuuse vangistusega KarS § 73 alusel tingimisi katseajaga 3 aastat; väärtegude toimepanemise eest karistamata tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 04.04.2011. a Kaitsja vandeadvokaat Marina Valge

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas:

Süüdi tunnistada K.B KarS § 199 lg 2 p 8 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 1 ja KarS § 64 lg 1 alusel suurenda osaliselt K.B-le Viru

Maakohtu 31.03.2010. a kohtuotsusega nr 1-10-4066 mõistetud 3 kuu 15 (kolme)

(viieteistkümne) päeva pikkust vangistust käesolevaga otsusega mõistetava vangistuse

arvelt ja mõista K.B-le liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 8

(kaheksa) kuud vangistust.

Mõistetud liitkaristusest jääb K.B 3 kuu 15 päeva vangistuse osas tingimuslikult vabastatuks Viru Maakohtu 31.03.2010. a kohtuotsusega nr 1-10-4066 määratud tingimustel.

Liitkaristuse ülejäänud osa, s.o 4 kuud 15 päeva vangistust jätta K.B suhtes KarS

§ 73 lg 1 ja 3 alusel tingimisi kohaldamata ja määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane (kolm) jooksul toime 3 aasta pikkuse katseaja uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaja algus kulgema alates kohtulahendi kuulutamisest.

Tõkend - elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Tsiviilhagid rahuldada. Välja mõista K.B-lt võlaõigusseaduse § 1043 ja § 1045 lg

1 p 5 alusel (seitsesada kaks) eurot senti S.S. (a/a XXX Swedbank) kasuks ja 702 39 842 (kaheksasada nelikümmend kaks) eurot senti T.T. (a/a XXX Swedbank) kasuks. 14 Mõista Eesti Vabariigilt Advokaadibüroo Valge & Uiga kasuks välja (üheksateist) eurot 19 18

senti, sealhulgas käibemaks (kolm) eurot senti, advokaat Marina Valge poolt K.B-le 3 20 Tartu Maakohtus riigi õigusabi osutamise eest.

KrMS § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista K.B-lt riigituludesse menetluskuludena kaitsjatasu (üheksakümmend viis) eurot senti. 95 88 Jätta sundraha (nelisada seitseteist) eurot ja senti välja mõistmata. 417 3

Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel, et K.B on õigus menetluskulud summas

95,88 eurot tasuda ositi (kolme) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 3

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud ja rahalise karistuse summa tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumber

menetluskulude tasumisel on 2800049874 ja rahalise karistuse tasumisel 4100065035. Selgitusse tuleb märkida kriminaalasja number, makse nimetus ja oma nimi.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas

on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada

kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu

K.B süüdistatakse selles, et tema 25.11.2008.a. ajavahemikul kella 16.20 – 20.00 viibides Tartus XXX asuvas korteris, tungis praokil ja lukustamata toaukse avamise teel sisse S.S. poolt üüritavasse tuppa ja võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära S.S. kuuluva sülearvuti HP Pavilion DV2615 väärtusega 702,39 eurot (s.o 10990 EEK) ning

tungis praokil ja lukustamata toaukse avamise teel sisse T.T. e poolt üüritavasse tuppa ja

võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära T.T. ele kuuluva sülearvuti

MicroLink seerianumbriga N760vn7-011 väärtusega 784,62 eurot (s.o 12276,68 EEK) ja ühiselt kasutatavast koridorist T.T. ele kuuluvad botased Adidas väärtusega 57,52 eurot (s.o

900 EEK). Vargusega tekitas ta S.S. varalist kahju 702,39 eurot ja T.T. ele varalist kahju 842,14 eurot. Sellega pani K.B toime KarS § 199 lg 2 p 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, see on

võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning mis on toime pandud sissetungimisega.

Kannatanu S.S. on esitanud tsiviilhagi summas 702,39 eurot ning kannatanu T.T. on esitanud tsiviilhagi summas 842,14 eurot.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid

esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 199 lg 2 p 8 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale K.B-le karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja 64 lg 1 järgi mõista K.B-le liitkaristus üksikkaristustest raskeima

suurendamise teel, suurendades osaliselt K.B-le Viru Maakohtu 31.03.2010.a.

kohtuotsusega nr 1-10-4066 mõistetud lõplikku karistust, s.o 3 kuu 15 päeva pikkust vangistust käesolevaga mõistetava vangistuse võrra ja mõista K.B-le liitkaristuseks 8 kuud vangistust.

Mõistetud liitkaristusest jääb K.B karistus 3 kuu 15 päeva vangistuse osas

tingimuslikult vabastatuks 31.03.2010.a. Viru Maakohtu kohtuotsusega nr 1-10-4066 määratud tingimustel. Liitkaristuse ülejäänud osa, s.o 4 kuud 15 päeva vangistust jätta K.B

suhtes KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel tingimisi kohaldamata ja määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 3-aastase katseaja jooksul,

milline katseaeg hakkab KarS § 78 lg 1 alusel kulgema alates kohtulahendi kuulutamisest, toime uut tahtlikku kuritegu.

II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas

Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte

seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et K.B on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse K.B

süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 8 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kannatanud S.S. ja T.T. on esitanud K.B vastu tsiviilhagid. Süüdistatav on hagid õigeks võtnud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

Hagid kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud

isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju

tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on

õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. K.B poolt kahju tekitamine oli õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 5 tähenduses ning

ta on selle tekitamises ka süüdi. Seega on kohus seisukohal, et esitatud tsiviilhagid on põhjendatud ning kuuluvad rahuldamisele.

III Kohtu seisukoht menetluskulu osas

Süüdistatava kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi osutamise eest kohtumenetluses tasu

väljamõistmiseks ühe pooltunni eest summas 19,18 eurot. Kohus leiab, et taotlus kuulub

rahuldamisele „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise

kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ p 5 ja 18 kohaselt.

Lisaks riigi õigusabi kulule 19,18 eurot on menetluskuludeks määratud kaitsjale kohtueelses

menetluses makstud tasu 76,70 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 417,03 eurot (palga alammäär on 278,02 eurot).

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu.

K.B tunnistati Viru Maakohtu 31.03.2010. a otsusega süüdi kuritegudes, mis olid toime pandud 2009. a märtsis. Käesolev süüdistus hõlmab kuritegusid, mis on toime pandud

juba 2008. a sügisel. Menetleja on jätnud kasutamata KrMS § 216 lg 1 p-st 2 tuleneva

võimaluse ühendada K.B kriminaalasjad üheks menetluseks. Kuna K.B

kriminaalasju menetleti eraldi temast mittetulenevatel põhjustel, ei ole õigustatud

käesolevas asjas teistkordne sundraha väljamõistmine. Juhul kui K.B kõiki kuritegusid oleks menetletud koos, oleks tal tulnud KarS §-s 179 sätestatud sundraha tasuda vaid ühel korral. Seega tuleb jätta käesoleva otsusega sundraha välja mõistmata.

Arvestades K.B sissetulekuid, milleks on töötasu 270 eurot kuus, tuleb õigusabikulude tasumine ajatada KrMS § 180 lg 3 alusel kolmele kuule, kuna kogu summa korraga tasumine käib talle üle jõu.

Ingeri Tamm Kohtunik