2-24-11640/6 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Maido Roots

Otsuse tegemise aeg

19.11.2024.a.

Tsiviilasja number

2-24-11640

Tsiviilasi

TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi G G vastu

võlgnevuse nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (14304235)

Lepinguline esindaja

Sigrid Rahkema

Kostja:

G G (ik xxxx)

Hagihind

10 619,74 eurot

RESOLUTSIOON:

Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

Välja mõista kostjalt G G hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal kasuks

põhivõlgnevus 7062,52 eurot, intress 617,07 eurot, laenuhaldustasu 20,30 eurot,

sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 1817,53 eurot.

Välja mõista kostjalt G G hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal kasuks viivis alates

01.08.2024 kuni põhinõude summas 7062,52 eurot täitmiseni määraga 14,90% aastas.

Jätta poolte menetluskulud kostja G G kanda ning välja mõista kostjalt G G

menetluskulud summas 1347 eurot hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal kasuks.

Välja mõista kostjalt G G hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal kasuks viivis

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1347 eurot) alates käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

määras.

Tagaseljaotsus kuulub viivitamatult täitmisele.

Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu

kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

1 (5)

EDASIKAEBAMISE KORD

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu

tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada

otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru

Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus

toimetatakse kätte kostjale avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui

kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos

kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, st TsMS §

394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele.

Riigilõivuseaduse § 59 lõike 19 kohaselt tasutakse kajalt riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid

mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või

nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE221700017003510302 Luminor

Bank AS-is (viitenumbrita). Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos

kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui

koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib

esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid

kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal ja kostja sõlmisid 14.10.2015 väikelaenu laenulepingu,

18.05.2016 väikelaenu lisalaenulepingu, 28.12.2016 väikelaenu lisalaenulepingu,

11.10.2018 väikelaenu lisalaenulepingu ning 19.09.2019 väikelaenu lisalaenulepingu,

millede alusel sai kostja laenu.

14.10.2015 sõlmitud lepingu ja Euroopa standardinfo teabelehe punkti 2. kohaselt on

krediidi kogukulu 4367,01 eurot, esialgne krediidi kulukuse määr 30,18%. 18.05.2016

sõlmitud lepingu ja Euroopa standardinfo teabelehe punkti 2. kohaselt on krediidi kogukulu

6445,54 eurot, esialgne krediidi kulukuse määr 30,18%. 28.12.2016 sõlmitud lepingu ja

Euroopa standardinfo teabelehe punkti 2. kohaselt on krediidi kogukulu 8095,06 eurot,

esialgne krediidi kulukuse määr 18,98%. 11.10.2018 sõlmitud lepingu ja Euroopa

standardinfo teabelehe punkti 2. kohaselt on krediidi kogukulu 7406,4 eurot, esialgne

krediidi kulukuse määr 18,98%. 19.09.2019 sõlmitud lepingu ja Euroopa standardinfo

teabelehe punkti 2. kohaselt on krediidi kogukulu 11 651,9 eurot, esialgne krediidi

kulukuse määr 17,92%.

Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Kuna kostja oma lepingulisi

kohtusi korrapäraselt ei täitnud, saatis hageja 8.02.2021 kostjale ülesütlemise hoiatuse

(tähtajaga 22.02.2021), milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuna

kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles hageja 23.02.2021 lepingu

üles. Lepingu ülesütlemise seisuga s.o 23.02.2021 oli kostja osamaksetega viivituses 11.

2 (5)

osamaksest (10.08.2020) kuni ülesütlemisele eelnenud 17. osamakseni (10.10.2021) ehk

rohkem kui kolm kalendrikuud.

14.10.2015 sõlmitud lepingu alusel väljastati kostjale laen summas 2400 eurot. 18.05.2016

sõlmitud lisalaenulepingu alusel väljastati kostjale laen summas 1700 eurot. 28.12.2016

sõlmitud lisalaenulepingu alusel väljastati kostjale laen summas 1452 eurot. 11.10.2018

sõlmitud lisalaenulepingu alusel väljastati kostjale laen summas 1000 eurot. 11.10.2018

sõlmitud lisalaenulepingu alusel väljastati kostjale laen summas 1000 eurot. Kostja

kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel perioodi 10.10.2019 - 10.09.2024.

Kostjalt on põhiosa katteks toimunud lepingu ülesütlemise seisuga s.o 23.02.2021

laekumisi summas 2939,48 eurot ning peale lepingu ülesütlemist kokku summas 50 eurot.

Tulenevalt eeltoodust moodustub põhivõla nõue summas 7062,52 eurot (10 052,00-

2939,48-50).

Intressi arvestatakse vastavalt lepingus kokkulepitud intressimäärale s.o. 14,90% aastas ja

0,041% päevas. Kostjal on intressivõlgnevus lepingu ülesütlemise seisuga s.o 23.02.2021

11. osamaksest (10.08.2020) kuni ülesütlemisele eelnenud 17. osamakseni (10.10.2021)

ning perioodi 11.02.2021-23.02.2021 eest kokku summas 617,07 eurot

(88,31+87,03+85,73+84,41+83,08+81,73+80,36+26,42). Tulenevalt eeltoodust moodustub

intressinõue summas 617,07 eurot.

Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 7062,52 eurot viimase tasumise

järgnevast päevast alates s.o 9.11.2022 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani so

31.07.2024 lepingus kokku lepitud viivise määras s.o 14,90% aastas ja 0,041% päevas.

Tulenevalt eeltoodust moodustub hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks

muutunud viivisenõue summas 1817,53 eurot.

Hageja palub kohtul lisaks hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele

välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagiavalduse esitamise järgnevast päevast

kuni põhinõude täitmiseni. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt 7062,52 eurot kuni

sellekohase tasumiseni alates 1.08.2024 lepingus kokku lepitud viivise määras so 14,90%

aastas.

Lepingu kohaselt on kostja kohustatud tasuma laenuhaldustasu, mis on laenuandmete

kohaselt 2,90 eurot kuus. Kostjal on laenuhaldustasu võlgnevus lepingu ülesütlemise

seisuga s.o 24.12.2020 11. osamaksest (10.08.2020) kuni ülesütlemisele eelnenud 17.

osamakseni (10.10.2021) kokku summas 20,30 eurot (7x2,90). Tulenevalt eeltoodust

moodustub laenuhaldustasu nõue summas 20,30 eurot.

Hageja sissenõudekulude summa 50 eurot kujunemine: 10.03.2021 tasulise kirja nr

3157313 saatmine 25 eurot; 25.03.2021 tasulise kirja saatmine 5 eurot; 20.05.2021 tasulise

kirja saatmine 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot. Makseviivitusega

tingitud muud kulud sisaldavad: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud;

kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule edastatud kirjad, emailid, sms-id;

võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete

selgitamine telefoni ja emaili teel; võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Tulenevalt

eeltoodust moodustub võla sissenõudmiskulude nõue summas 50 eurot.

Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 7062,52 eurot, intress

617,07 eurot, laenuhaldustasu 20,30 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivis 1817,53 eurot ning viivis alates 1.08.2024 kuni põhinõude summas

7062,52 euro täitmiseni lepingus kokku lepitud viivise määras 14,90% aastas.

Viru Maakohtu 09.09.2024.a. määrusega võeti hagiavaldus menetlusse.

Kohus saatis hagimaterjalid kostjale koos kirjaliku vastuse esitamise kohustusega hiljemalt

14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu

3 (5)

määratud tähtpäevaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel rahuldada hagi

tagaseljaotsusega. Kostja sai kohtudokumendid isiklikult kätte 31.10.2024. Kostja 14-päeva

jooksul, s.o hiljemalt 14.11.2024 kirjalikku vastust ja vastuväiteid kohtule ei esitanud.

Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei

ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud,

et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi

tagaseljaotsusega rahuldada.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lõikele 1 võib kohus

hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja,

ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see

toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lõikes 5

sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lõike 3 kohaselt

tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja

põhjendava osata. Vastavalt TsMS § 468 lõike 1 punktile 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse

omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui

tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal

Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt

eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes

nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi

kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise

krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti

Pank oma veebilehel.

Kohus leiab, et käesoleval juhul on krediidi kulukuse määr seadusega kooskõlas. Leping on

sõlmitud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja sisaldab andmed intressimäära,

krediidikulukuse määra, muude võlgnetavate kulude kohta. Puuduvad ka muud tehingu

tühisuse alused.

Kohtu hinnangul on hageja esitatud andmete ja tõendite põhjal piisavalt kontrollinud kostja

maksevõimet laenu taotlemisel. Hageja on selgitanud ja tõendanud kostjale laenu andmisel

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Hageja esitas kohtule tõendina

laenutaotluse ja krediidianalüüsi ning kostja pangakonto väljavõtte.

Lähtudes

maksehäireregistri informatsioonist ei olnud lepingu sõlmimise kuupäeval kostjal ühtegi

aktiivset maksehäiret.

Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid

hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle.

Kohus leiab, et hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud VÕS §

101 lg 1 p-dega 1 ja 6, VÕS § 108 lg-ga 1, VÕS § 94 lg-ga 1, VÕS § 113 lg-ga 1 ja VÕS §

113-2 lg 2 p-ga 3 ning TsMS §-ga 367. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg 1 ja 3

rahuldab kohus hagi täies ulatuses.

Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lõike 2

kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või

4 (5)

menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lõike 1 kohaselt

hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus poolte menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 174 lg-te 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise

suuruse.

Hageja nimetatud menetluskulud on riigilõiv 840 eurot ja õigusabikulud 676 eurot (4

tundi*169 eurot).

Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud riigilõivu 840 euro osas

täies ulatuses (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1).

Kooskõlas TsMS § 175 lg-ga 1 leiab kohus, et hageja õigusabi kulud on põhjendatud ja

vajalikud osaliselt, 507 euro ulatuses (3 tundi*169). Kohus leiab, et tunnitasu on

põhjendatud, kuid ajakulu on põhjendamatult suur. Kohus arvestab hageja õigusabi kulude

hindamisel asjaolu, et käesolev tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et õigusteadmistega

isikul kulub hagiavalduse koostamiseks ning materjalide esitamiseks kohtule neli tundi.

Kohus leiab, et põhjendatud ajakuluks on kokku 3 tundi. Kohus pöörab ka tähelepanu, et

hageja ei ole pidanud osalema kohtuistungitel ega tutvuma vastaspoole vastuväidetega.

Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulud 1347 eurot, s.h riigilõiv 840 eurot ja õigusabikulud 507 eurot.

Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi

jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg-le

4. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks viivis tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi

jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib

eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad tema

enda kanda.

TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maido Roots

Kohtunik

5 (5)