3-24-3164/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Määruse tegemise aeg ja koht

19.11.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-29914-3164

Haldusasi

X kaebus Tallinna Linnavalitsuse 01.10.2024 korralduse nr

888 „Eluruumi üürilepingu pikendamata jätmine

(xxxxxxx)“ tühistamiseks ning Tallinna linna

kohustamiseks vaadata kaebaja avaldus üürilepingu

pikendamiseks uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebaja – X, volitatud esindaja Maie Kivi

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine, esialgse õiguskaitse taotluse

lahendamine, riigilõivu tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X kaebus.

2. Jätta X esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

3. Tagastada kaebuselt tasutud riigilõiv 20 eurot kaebajale.

4. Jätta kaebaja ülejäänud menetluskulud, sh esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel

tasutud riigilõiv 20 eurot, kaebaja enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Määruse punktide peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121

lg 4, § 204 lg 1, § 252 lg 7).

ASJAOLUD

1. X (kaebaja) kasutab aadressil xxxxxxxx üürilepingu alusel. Esialgselt anti

munitsipaaleluruum xxxxxxxx X üürile Tallinna Linnavalitsuse 09.12.2009 korralduse nr

2040-k alusel. Viimati pikendati X sõlmitud munitsipaaleluruumi xxxxxxxx üürilepingut

Tallinna Linnavalitsuse 11.12.2019 korralduse nr 1626-k alusel viieks aastaks tähtajaga kuni

21.12.2024.

2. Kaebaja esitas 27.06.2024 avalduse munitsipaaleluruumi xxxxxxx üürilepingu

pikendamiseks.

3. Tallinna Linnavalitsuse 01.10.2024 korraldusega nr 888 „Eluruumi üürilepingu

pikendamata jätmine (xxxxxxxxx)“ otsustati jätta kaebaja poolt esitatud avaldus

munitsipaaleluruumi xxxxxxxxx üürilepingu pikendamiseks rahuldamata ja üürilepingut mitte

pikendada. Kaebajal tuleb eluruum vabastada hiljemalt 21.12.2024.

3-23-29913164

4. Kaebaja esitas 18.11.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Linnavalitsuse

01.10.2024 korralduse nr 888 tühistamiseks. Samuti soovib kaebaja, et kohus tuvastaks, kas

vaidlustatud korraldus on kooskõlas elamuseadusega ning hea usu ja õiguspärase ootuse

põhimõttega. Koos kaebusega on kaebaja esitanud esialgse õiguskaitse taotluse, milles soovib,

et kaebajale tagatakse xxxxxxxx eluruumi kasutamine ja valdamine kuni käesolevas

haldusasjas menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni või kaebajale sobiva kompromisslahendi

saavutamiseni.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kaebuse tagastamine

5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punktide 1 ja 8 kohaselt

selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei

esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

6. HKMS § 121 lg 1 p 1 järgi tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse

lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 järgi on halduskohtu pädevuses

avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust

menetluskorda.

7. Kohtu hinnangul on praegune vaidlus tsiviilõiguslik, vaatamata sellele, et üheks

lepingupooleks on kohaliku omavalitsuse üksus ja käesolevas asjas vaidlustatud korralduse

sisuks on munitsipaaleluruumi üürilepingu pikendamata jätmine. Ka Tallinna linn selgitas

oma 22.10.2024 teatises nr 3.2-1/3729-2, et eluruumi vabastamata jätmisel lahendatakse

vaidlus Tallinna Üürikomisjonis või Harju Maakohtus. Kuigi sotsiaalkorteri ja

munitsipaaleluruumi üürileandmise kohustust reguleerivad avaliku õiguse normid, on

üürileping ise eraõiguslik ja allub võlaõigusseaduse regulatsioonile (vt Riigikohtu erikogu

24.03.2015 määrus asjas nr 3-3-4-1-15 ja seal viidatud Riigikohtu lahendid). Täpsemalt

sedastas Riigikohtu halduskolleegium 28.09.2004 otsuses asjas nr 3-3-1-42-04 (p 20), et

üürilepingu pikendamata jätmine on tsiviilõigussuhtest tekkinud vaidlus, ehkki see on

vormistatud korraldusega. Kaebaja eesmärgiks on, et linn pikendaks temaga sõlmitud

üürilepingut. Kuna tegemist ei ole kohaliku omavalitsuse poolse otsustusega, kas ja mis

tingimustel eraldada kaebajale munitsipaalkorter, sest munitsipaalkorteri eraldamine kaebajale

otsustati juba 09.12.2009 korraldusega ning kaebajaga pikendati üürilepingut viimati

11.12.2019 korraldusega, siis on praeguses asjas vaidlustatud võlaõigusseaduse alusel

üürilepingu tähtaja möödumisel selle pikendamise otsustamine.

8. Tsiviilõiguslikke vaidlusi on pädevad lahendama maakohtud (tsiviilkohtumenetluse

seadustiku § 9 lg 1). Seetõttu tuleb kaebajal üürilepingu pikendamise hagiga pöörduda

maakohtu poole, kelle pädevuses on hinnata mh Tallinna Linnavalitsuse 01.10.2024

korralduses nr 888 väljendatud tsiviilõigusliku tahteavalduse kehtivust.

9. Kuna vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, tuleb kaebus HKMS § 121

lg 1 p 1 alusel kaebajale läbivaatamatult tagastada.

10. HKMS § 43 lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

11. Kaebaja esitas koos kaebusega esialgse õiguskaitse taotluse, millega soovib, et kaebajale

tagatakse xxxxxxxx eluruumi kasutamine ja valdamine kuni käesolevas haldusasjas menetlust

lõpetava lahendi jõustumiseni.

12. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal

algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui

vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või

2(3)

3-23-29913164

võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja

puudutatud isiku õigusi ning hindab vaide perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse

ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3).

13. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis tuleb jätta ka esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata,

kuivõrd tegemist on ilmselgelt perspektiivitu kaebusega. Seega jätab kohus esialgse

õiguskaitse taotluse rahuldamata.

14. Kohus märgib, et kaebajal on võimalik esitada hagi tagamise taotlus maakohtule.

Menetluskulud

15. HKMS § 104 lg 5 p 2 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle

esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lg 2 alusel. Kuna kohus tagastab

kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, siis tuleb kaebajale kaebuse esitamiselt tasutud riigilõiv

20 eurot tagastada. Kohus tagastab riigilõivu kontole, millelt see tasuti.

16. Esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv 20 eurot ei kuulu tagastamisele, sest kohus

vaatas taotluse sisuliselt läbi.

17. Kaebaja muud võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 108 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm

kohtunik

3(3)