2-24-100931/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Gerty Pau

Otsuse tegemise aeg ja

koht

19. november 2024, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-100931

Tsiviilasi

AS ÜHISTEENUSED hagi M.K. vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

72,59 eurot

Menetlusosalised ja

nende esindajad

Hageja AS Ühisteenused (registrikood

11052490)

Hageja lepinguline esindaja Sigrid

Rahkema

Kostja M.K. (isikukood XXX)

Kohtuistungi toimumise

aeg

Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Mõista M.K.-lt AS ÜHISTEENUSED kasuks välja:

2.1.

põhivõlg 30 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot ja

viivised 8,89 eurot;

2.2.

viivis tasumata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates 27.03.2024 kuni põhivõla

tasumiseni.

3. Mõista M.K.-lt AS ÜHISTEENUSED kasuks välja menetluskulud

200 eurot.

4. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui

maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või

on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui

viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 p 9 alusel teeb

kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Kohus täiendab otsust, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul

otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale

apellatsioonkaebus.

Otsuse arusaadavuse huvides toob kohus välja vaidlusalused asjaolud ja

lühidalt kohtu põhjendused.

2. AS ÜHISTEENUSED esitas kohtule hagiavalduse, milles palus mõista

kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 30 eurot, viivise 8,89 eurot,

sissenõudmiskulu 30,00 eurot ning seadusjärgsed viivised tasumata

põhivõlalt alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast.

Hageja nõude aluseks on asjaolu, et kostja parkis 11.01.2021 sõiduki

numbrimärgiga xxxxxx hageja opereeritavale parkimisalale L. Puusepa

8 kinnistul. Kostja eiras parkimiskorralduse nõudeid (ei olnud parkimise

koht) ning hageja nõuab temalt leppetrahvi 30 eurot. Hagejal on

tekkinud sissenõudmiskulu, kuna hageja saatis kostjale 12.08.2022,

22.11.2022 ja 08.05.2023 võlateatised. Hageja nõue ei ole aegunud.

3. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt ei olnud

leppetrahvi kviitungit kojamehe vahel. Paberlipiku panemine

kojameeste vahele ei taga, et see jõuab ka autoomanikuni. Kostja sai

nõude esitamisest teada 05.02.2024 ning nõue on aegunud.

4. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada.

2/3

4.1 Hageja toimetas kostjale leppetrahvi nõude kätte mõistlikul viisil.

Riigikohus leidis 05.06.2019 otsuses nr 2-17-117146 järgmist:

„Kolleegiumi arvates võib parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude

panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele pidada tahteavalduse

edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS (tsiviilseadustiku üldosa seaduse) §

70 mõttes.“ Kohus leiab, et leppetrahvi nõude panemine kojamehe

vahele on sõiduki omaniku jaoks kõige odavam ja lihtsam viis teada

saada, et tema vastu on nõue. Kui parka operaator peaks hakkama

tegema päringuid iga valesti parkinud sõiduki omaniku kohta, tekitab

see kulusid ning kostjal tuleks need kulud kinni maksta. See ei ole

mõistlik.

4.2 TsÜS § 146 lg 1 ja § 147 lg 1 sätestavad, et tehingust tuleneva

nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ning see hakkab kulgema nõude

sissenõutavaks muutumisega.

Leppetrahv tuli kviitungi kohaselt tasuda 14 päeva jooksul, s.o hiljemalt

25.01.2021. Hageja nõue hakkas aeguma alates 26.01.2021.

Hageja esitas 10.01.2024 maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning

sellega nõude aegumine peatus TsÜS § 160 lg 2 p 3 alusel.

Nõue ei ole aegunud, kuna maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise

hetkeks ei olnud maksetähtajast möödas enam kui kolme aastat.

5. Kohus mõistab kostjalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 20 lg 1, § 101 lg 1 p

1 alusel hageja kasuks välja põhivõla 30 eurot, VÕS § 113 lg 1 alusel

viivise 8,89 eurot ning seadusjärgsed viivised tasumata põhivõlalt alates

hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast. VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel

tuleb kostjal hüvitada sissenõudmiskulu 30 eurot.

6. Menetluskulud

TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb jätta menetluskulud kostja kanda.

Hageja on menetluskuludeks nimetanud riigilõivu 100 eurot ja

lepingulise esindaja õigusabikulud 696 eurot (169 eur/h, 4 tundi).

Tsiviilasja toimikust nähtub, et hageja on hagi esitamisel tasunud

riigilõivu 100 eurot. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud on olnud

vajalikud ja põhjendatud osaliselt. Arvestades sellega, et tegemist on

tüüphagiga ning hageja esitab samasuguseid hagisid koos samade

põhjendustega korduvalt, peab kohus mõistlikuks õigusabikuluks mitte

enam kui 100 eurot. Kokku on hageja menetluskulude suurus 200 eurot

ning kohus mõistab kostjalt selle hageja kasuks välja.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

3/3