2-21-6656/18 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

2-21-6656

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Leanika Tamm

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. november 2024, Pärnu kohtumaja

Kohtuistungi toimumise aeg

14.10.2024.

Tsiviilasja number

2-21-6656

Tsiviilasi, hageja nõue

Salva Kindlustuse AS hagi R. P. vastu 13919 euro ja

viivise nõudes

Tsiviilasja hind

16322,98 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Salva Kindlustuse AS, RK 10284984, asukoht

XXX 10141

Hageja lepinguline esindaja Katrin Leppik, e-post

XXX

Kostja R. P., IK XXX, elukoht XXX, e-post: XXX

Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristiina

Lee, e-post info@namm.ee

Edasikaebamise kord

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale

apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid

mitte hiljem kui 19.04.2025. Kaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Mõista kostjalt R. P.-lt (R. P., IK XXX) hageja Salva Kindlustuse AS, RK 10284984

kasuks välja võlgnevus summas 13 919 eurot;

3. Mõista kostjalt R. P.-lt (R. P., IK XXX) hageja Salva Kindlustuse AS, RK 10284984

kasuks välja hagi esitamise ajaks (s.o. 28.04.2021) sissenõutavaks muutunud viivis

summas 2 403,98 eurot;

4. Jätta menetluskulud tervikuna kostja kanda. Määrata menetluskulud rahaliselt

kindlaks ja mõista kostjalt R. P.-lt (R. P., IK XXX) hageja Salva Kindlustuse AS,

RK 10284984 kasuks menetluskuludena välja riigilõiv summas 700 eurot;

HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD, POOLTE SEISUKOHAD

1. Pärnu Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-21-6656 Salva Kindlustuse AS hagi R. P.

vastu 13919 euro ja viivise nõudes, mille kohus võttis 12.05.2021 määrusega menetlusse.

Menetlus on olnud peatatud kriminaalmenetluse ajaks perioodil 25.02.2022-04.04.2024.

Lk 1 / 7

2-21-6656

Kohus arutas asja istungimenetluses, kohtuistung toimus 14.10.2024.

2. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud. Hageja taotleb mõista kostjalt hageja kasuks

välja võlgnevus summas 13 919 eurot; hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis

summas 2 403,98 eurot; ning menetluskuludena riigilõiv summas 700 eurot. Hagi aluseks

olevad asjaolud on järgmised:

(i)

Salva Kindlustuse AS-is (edaspidi hageja) on kahjujuhtumina registreeritud

21.05.2018.a XXX toimunud kahjujuhtum, mille käigus tungis kostja R.P. elamusse

ning lõhkus elamu siseviimistlust ja kahjustas kodust vara.

(ii)

R.P. on sõlminud XXX elamu kindlustamiseks Salva Kindlustuse AS-iga

kodukindlustuse lepingu, poliis nr XXX;

(iii)

09.06.2018.a esitas kindlustusvõtja varguse ja/või vandalismi kahjuavalduse, kus oli

kahju suuruseks märgitud 21 061,40 eurot. Hageja tegi 04.04.2018.a

kindlustusvõtjale kahju hüvitamise otsuse, milles märkis hageja, et suure toa põrandat

ei ole mõistlik vahetada, vaid seda saab lihvida ning hageja oli nõus Berg Haldus OÜ

pakkumisega summas 7 680 eurot. Samas oli hageja seisukohal, et kõike kodust vara

(mis nimekirjas oli märgitud summas 7 178 eurot) ei ole samuti mõistlik uute vastu

vahetada ning koduse vara kahju suuruseks hinnati 4 969 eurot. Peale

kindlustusvõtja argumenteeritud 16.07.2018.a vastust kahjujuhtumi nr KK18-00558

kahju hüvitamise otsusele otsustas hageja kompromissi korras hüvitada kostjale

elamu taastusremondi eest 9 000 eurot. Omavastutuse osa summas 200 eurot jäi

vastavalt lepingule kindlustusvõtja kanda.

(iv)

Salva Kindlustuse AS hüvitanud kindlustusvõtjale tekitatud kahju, tasudes elamu

taastusremondi eest 9 000 eurot (põranda vahetus, seinte ja lagede remont, terassukse

ja uste vahetus) ja koduse vara eest 4 919 eurot

(v)

Hageja esitas kostjale 08.02.2019.a tagasinõude, kuid kostja ei ole võlgnevust asunud

tasuma.

(vi)

Kostja suhtes on samadel asjaoludel algatatud kriminaalmenetlus nr 19250100021,

kohtuasja number 1-22-4309, millega kostja R. P. on Pärnu Maakohtu 28.06.2023

otsusega kokkuleppemenetluses mõistetud süüdi järgmises kuriteoepisoodis: R. P.

21.05.2018 kella 05.30 ajal X linnas X külas X tee X terassiukse lõhkumise teel

tungis tahtlikult valdajate K ja L ( endise nimega X) tahte vastaselt luba küsimata ja

luba saamata, terassiukse lahtimurdmise teel K ja L elukohta ja jättis esitatud

lahkumisnõude täitmata. Pärast ebaseaduslikku majja sisenemist kahjustas R. P.

majas olevat sisustust, kodutehnikat, magamistoa ja köögi ust. Seega R. P. oma

tahtliku teoga, s.o valdaja tahte vastase elamiseks kasutatavasse ruumi ebaseadusliku

sissetungimise ning lahkumisnõude ebaseadusliku täitmata jätmisega, pani toime

KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava teo, mille eest talle mõisteti karistuseks 9

(üheksa) kuud vangistust.

Hageja tõendab oma nõuet järgmiste tõenditega: Kahjuavaldus /dtl 5-7/;

Kodukindlustuse poliis nr XXX /dtl 8- 9/; Maksekorraldused nr S0337713, S0346913,

S0346912 /dtl 10-12/; Salva Kindlustuse AS-i 08.02.2019 tagasinõudekiri /dtl 13-14/;

tunnistaja R.P. ütlustega; kahjujuhtumi nr KK18-00558 toimikuga /dtl 38-203/

3. Kostja seisukohad. Kostja oma 14.06.2021 ja 10.01.2022 ning 17.05.2024 esitatud vastuses

hagi ei tunnista, vaid palub jätta hagi täielikult rahuldamata ja panna kõik menetluskulud

hageja kanda. Kostja on soovinud asja läbivaatamist istungimenetluses. Kostja leiab, et

hageja nõue on täies ulatuses alusetu. Kostja jaoks ei ole arusaadav, millest täpselt temalt

nõutav kahjusumma koosneb, ning et hageja pole tõendanud, millist remonti vajas elamu

Lk 2 / 7

2-21-6656

konkreetselt 21.05.2018 sündmuse tõttu. Hageja esitas küll kahjujuhtumi toimiku, kuid

hageja ei ole enda menetlusdokumentides (sh 07.05.2024 esitatud seisukohas) selgelt ja

täpselt esile toonud, millistest konkreetsetest kuluartiklitest tema nõue koosneb ning kuidas

on kujunenud kahjusumma iga üksiku eseme ja iga remonttöö osas (nt millised esemed

kuulusid vahetamisele ning millised mitte, millised tööd ja millises mahus tuli teha, kuidas

ja mis tõendite järgi kujunesid esemete ja tööde maksumused jms). Analüüsides hageja

07.05.2024 seisukohta, siis ei nähtu sellest kostja poolt 10.01.2022 esile toodud probleemide

käsitlust. Hageja ei ole jätkuvalt enda nõuet menetluses piisava selgusega esile toonud ega

põhjendanud. Seda enam, et hageja sõnul on 9000 eurot kujunenud kompromissi korras.

Kompromiss tähendab aga vaieldava või ebaselge õigussuhte puhul vastastikuseid

järeleandmisi. Hageja esitatud dokumentidest ei selgu, milliste remonttöödega seoses on

hageja järeleandmiseid teinud. Pärnu Maakohtu kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-22-4309

– märgib kostja, et vastavast tõendist nähtub, et R. P. kahjustas „majas olevat sisustust,

kodutehnikat, magamistoa ja köögi ust.“ Üldsõnaline viide majas oleva sisustuse ja

kodutehnika kahjustamisele ei anna infot hageja nõude ulatuse ega suuruse kohta.

Tuvastatud on üksnes magamistoa ja köögi ukse kahjustamine, mitte laiemaid kahjustusi.

Kuid ka magamistoa ja köögi ukse kahjustamine ei ütle veel midagi konkreetse kahjustuse

ulatuse ega selle kõrvaldamise maksumuse kohta.

4. Pärnu Maakohtu 14.10.2024 toimunud istungil jäi hageja oma haginõude juurde. Kostja

vaidles hagile täies ulatuses vastu ja palus selle rahuldamata jätta ning jätte menetluskulud

tervikuna hageja kanda. Kohus kuulas tunnistajana ära kahju kannatanud isiku R.P., ning

vaatles tunnistaja ütluste ajal ükshaaval kahjutoimikusse lisatud fotosid /dtl 62-203/.

Tunnistaja kirjeldas üksikasjaliselt kahjutoimiku fotodel fikseeritud kahjustusi enesele

kuuluvates eluruumides vahetult peale õigusvastase ründe toimumist. Samuti andis tunnistaja

ütlusi kindlustuandja poole pöördumise, kindlustussumma ja taastamisväärtuse määramise

osas kompromissisummana /kohtuistungi protokoll dtl 283-300/.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb täies ulatuses

rahuldada.

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 tulenevalt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause

kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui

seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt,

täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise

esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.

7. Poolte vahel puudub vaidlus, et 21.05.2018 XXX asuvas elamus (elamu) aset leidnud

kahjujuhtum. XXX asuv kinnistu (registriosa nr XXX) kuulub R.P.-le. Hagiavalduse p-st

1.2. tuleneb, et R.P. on sõlminud hagejaga kodukindlustuse lepingu (poliis nr XXX), mille

alusel on hageja hüvitanud R.P.-le kahju kogusummas 13 919 eurot. Vaidus puudub ka selle

üle, et kostja, R. P. tungis 21.05.2028 omavoliliselt kinnistule, rikkus R.P. valdust ning

lõhkus R.P. kodust vara ning on Pärnu Maakohtu 28.06.2023 otsusega

kokkuleppemenetluses süüdi mõistetud 21.05.2018 kella 05.30 ebaseaduslikus majja

sisenemises ja majas oleva sisustuse, kodutehnika, magamistoa ja köögi ukse kahjustamises

Lk 3 / 7

2-21-6656

st. tahtlikus kuriteos, mis on kvalifitseeritud KarS § 266 lg 2 p 1 järgi

8. Peamine vaidlusküsimus käesolevas vaidluses on kostja üldsõnaline vastuväide, mille

kohaselt kostja jaoks ei ole arusaadav, millest täpselt temalt nõutav kahjusumma koosneb,

ning et hageja pole tõendanud, millist remonti vajas elamu konkreetselt 21.05.2018

sündmuse tõttu. Kostja leiab, et hageja nõue on tõendamata.

9. Kohus on seisukohal, et poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostja käitumine oli

õigusvastane, seega on kostja käitumine kahjustuste tekkimisega põhjuslikus seoses.

10. Kohus leiab, et antud vaidluses kuuluvad kohaldamisele järgmised õigusnormid:

10.1.

Avaldaja on kindlustusandja kindlustustegevuse seaduse (KindlTS) § 2 lg 3 tähenduses.

Avaldaja kui kindlustusandja nõue põhineb asjaolul, et VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb

kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või

kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Tegemist on

nõude üleminekuga seaduse alusel kannatanult kindlustusandjale. Seaduse alusel nõude

üleminekule kohaldatakse nõude loovutamise kohta sätestatut (VÕS § 173 lg 2). Kolmas

isik võib esitada kindlustusandja vastu kõik vastuväited, mis ta oleks saanud esitada ka

kahju kannatanud isiku vastu (VÕS § 171 lg 1). Nõude üleminek ei muuda selle identiteeti.

10.2.

Kindlustusandja peab kahjukindlustuse puhul kindlustusjuhtumi toimumisel tekkinud

kahju hüvitama üksnes kokkulepitud rahasumma ulatuses, mis on kindlustusandjapoolseks

maksimaalseks väljamaksusummaks (kindlustussumma). (VÕS § 426 lg 1). VÕS § 426 lg

2 järgi võib kindlustussumma olla määratud muul kujul kui maksimaalse

väljamaksesummana. Pooled on kokku leppinud, et kindlustussumma on taastamisväärtus.

Seega on kindlustussumma sisuliselt loetud võrdseks kindlustusväärtusega

kindlustusjuhtumi toimumisel (VÕS § 479 lg 3) (vt KRTKO nr 2-22-18155).

10.3.

Kahjukindlustuse puhul peab kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel vastavalt

lepingule hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Asja

kindlustamise korral peab kindlustusandja muu hulgas hüvitama kahju, mis tekkis

kindlustusjuhtumi tagajärgede likvideerimise tulemusena, samuti kahju, mis tekkis

kindlustatud asjade kaotsimineku tõttu kindlustusjuhtumi toimumisel. Asjade kogumi

kindlustamise korral hõlmab kindlustus kõiki asju, mis kindlustusjuhtumi toimumisel

kogumi moodustavad. (VÕS § 476 lg 1,2). Kindlustusandja ei ole kohustatud täitma

kindlustusvõtjale rohkem, kui on kahju tegelik suurus, isegi kui kindlustussumma on

kindlustusjuhtumi toimumise ajal kindlustusväärtusest suurem. (VÕS § 477).

1.1. Hagejale kui kindlustusandjale on seaduse alusel üle läinud kahjuhüvitise nõue (VÕS § 492

lg 1), mis algselt tekkis kahju kannatanud isikul ja mille kindlustusandja on kannatanule

tasunud. Kannatanul kahju tekitaja vastu tekkiv kahjuhüvitise nõue on oma olemuselt küll

õigusvastaselt kahju tekitamisest tulenev nõue (nõude aluseks VÕS § 1043 koostoimes

VÕS § 1045 lg 1 p-ga 5), kuid regressinõude üle otsustamisel lähtutakse kindlustussuhte

kohta käivatest õigusnormidest ja lepingusätetest. Kostja ei vaidlusta oma õigusvastast

käitumist ning selle seost kahju tekkimisega.

1.2. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik

(kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju

tekitamise eest vastavalt seadusele. Kahju tekitamine on eelduslikult õigusvastane, kui

kahju tekitati omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega (VÕS § 1045 lg 1

p 5). Kahju õigusvastaselt tekitanud isiku süüd hooletuse vormis eeldatakse (vt VÕS § 1050

lg 1)

1.3. Vastutusest (st kahju hüvitamise kohustusest) vabanemiseks peab kahju õigusvastaselt

Lk 4 / 7

2-21-6656

tekitanud isik tõendama kas VÕS § 1045 lg-s 2 sätestatud õigusvastasust välistavate

asjaolude esinemist või VÕS § 1050 lg 1 kohaselt käibekohustuse täitmist ehk välise

hoolsuse järgimist (vt Riigikohtu 24. märtsi 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-8345/41, p

13).

1.4. Kahju hüvitamise ulatust asja hävimise, kaotsimineku või kahjustamise korral reguleerib

VÕS § 132,lg 3 esimene lause sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis

eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise.

1.5. Nõude lahendamisel VÕS § 132 alusel peab kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

11. Kohus lähtub hagi lahendamisel asjaolust, et kostja vaidleb vastu üksnes kahjunõude

tõendatusele ja kahju suurusele. Kostja käitumine on olnud õigusvastane ning

kindlustusvõtjal tekkinud kahjustused on kostja süülise käitumisega põhjuslikus seoses.

Kostja poolt õigusevastase rikkumisega kannatanu omandile tekitatud kahju (VÕS § 1043,

VÕS § 1045 lg 1 p 5) hüvitamise eesmärgiks on see, et kannatanu omandile tekitatud kahju

tuleb hüvitada VÕS § 127 lg 1 sätestatu kohaselt st. kahjustatud vara peab olema võimalikult

sarnases olukorras, nagu see oli enne kahju tekkimist.

12. . Kohus on seisukohal, et hageja igakülgselt tõendanud kostja vastu esitatud kahju

kindlustushüvitise regressinõude suurust ja arvestamise aluseid. Kahjuhüvitise suuruse

määramise ja välja maksmise asjaolud, tulenevad hageja ja kahjustatud isiku R.P.-ga

sõlmitud XXX elamu kindlustamiseks kodukindlustuse lepingust (poliis nr XXX). Antud

juhtumi toimumises vaidlus puudub. Sisuline vaidlus puudub ka kahju tekkimise ja hageja

poolt kindlustusjuhtumi toimikus fikseeritud ulatuses. Kohus tuvastas, et hageja esitatud

kahjujuhtumi nr KK18-00558 toimikus /dtl 38-203/ sisalduvatest fotodest nähtuvad

visuaalselt kostja poolt 21.05.2018.a Pärnus Papsaare külas XXX elamusse sisse tungimise

ning elamu siseviimistlusele ja kodusele varale. tekitatud kahjustused, mis vastavad hageja

poolt hüvitise määramises osundatud kahjustustele. Fototõendid ühes tunnistaja R.P.

kohtuistungil antud ütlustega kinnitavad kõigi kahjustuste olemasolu ning tunnistaja esitatud

kindlustusjuhtumie avaldusest nähtub kindlustatud isiku hinnang tekkinud kahjude suurusele

ja taastamisväärtusele. Tunnistaja R.P. (kindlustusvõtja ) ütlustega on kinnitatud ka see, et

hüvitise määras hageja oma 04.04.2018.a otsusega, milles hageja on mh. välja toonud, et

suure toa põrandat ei ole mõistlik vahetada, vaid seda saab lihvida, sealjuures oli hageja oli

nõus puudutatud isiku poolt esitatud Berg Haldus OÜ pakkumisega summas 7 680 eurot.

Samuti nähtub nii kindlustusjuhtumi toimikust kui ka tunnistaja ütlustest, et hageja on

vähendanud tunnistaja poolt taotletud hüvitist, põhjendusega, et kõike kodust vara (mis

nimekirjas oli märgitud summas 7 178 eurot) ei ole mõistlik uute vastu vahetada. Hageja on

tunnistaja koduse vara kahju suuruseks hinnanud 4 969 eurot.

13. Kohus on seisukohal, et VÕS § 426 lg 1 tulenevalt kuulub hageja igapäevase kutsetegevuse

hulka nimelt kindlustusjuhtumiga tekitatud kahjude hindamine ning taastamisväärtuse sh,

nõude ja esitatud hinnapakkumiste hindamine. Tulenevalt VÕS § 426 ja selles osas

kindlustusvõtjaga kokkuleppe sõlmimine. Seega oli hageja pädev kahjustuste ulatust, väärtust

ja taastamisväärtust hindama. Kostja ei ole vaidlustanud, millised kahjustused olid

sündmuste käigud tema poolt tekitatud. Samuti ei ole vaidlustatud hindamismetoodikat.

Peale kindlustusvõtja argumenteeritud 16.07.2018.a vastust kahjujuhtumi nr KK18-00558

kahju hüvitamise otsusele otsustas hageja kompromissi korras hüvitada kostjale elamu

taastusremondi eest 9 000 eurot. Omavastutuse osa summas 200 eurot jäi vastavalt lepingule

kindlustusvõtja kanda. Kindlustussumma määramine kompromissina kindlustatud isiku poolt

nõutava ja kindlustusandja vahel on kooskõlas VÕS § 426 lg 1, sealjuures antud juhul

põhineb see nii hinnapakkumisel, tunnistaja poolt esitatud kahjunõude kui ka hageja

Lk 5 / 7

2-21-6656

kahjukäsitleja poolt esitatud korrektsioonil. Kohus leiab, et kindlustussumma määramine

vastab VÕS § 426 lg 1 sätestatule ning kajastab kahjude tegelikku suurust. Hageja

kindlustusandjana on sealjuures lähtunud VÕS § 477 toodud piirangust, mille kohasel

kindlustusandja ei ole kohustatud täitma kindlustusvõtjale rohkem, kui on kahju tegelik

suurus, isegi kui kindlustussumma on kindlustusjuhtumi toimumise ajal kindlustusväärtusest

suurem.

14. Kohus märgib, et kuigi kostja on nimetatud summad oma üldsõnalises vastuses

vaidlustanud, ei ole kostja ise oma vastuväiteid mingis ulatuses tõendanud st. kostja

sisuliselt möönab, et ta on kahjustusi tekitanud, kuid ei märgi, millises ulatuses kulutused

ületavad tegelikku kulutusi või on ülemäärased. Kostja ei ole oma vastuväite kinnituseks

esitanud ühtegi tõendid, millest tulenevalt võiks kohus asuda hageja poolt kahjukäsitleja

otsusega kindlaks määratud ja kahjustatud isikule välja makstud kahjusummat täiendavalt

vähendada. Kahjustatud isik, tunnistajana ära kuulatud R.P. on seisukohal, et kahjusumma on

pigem väiksem tegelikust kahju ulatusest VÕS §lg 127 mõttes. Seega leiab kohus, et kostja

vastuväited hagile on paljasõnalised ning tõendamata.

15. Hageja on esitanud ka viivisenõude põhivõlgnevuselt. Hageja nõuab kostjalt viivist

vastavalt seadusejärgsele viivisemäärale alates kostja poolse kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni hagi esitamise kuupäevani 28.04.2021.a

16. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest

kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui

kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks

poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav

viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole

ette nähtud teisiti. VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui

võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib

võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks

ettenähtud tähtaja möödumisel.

17. Kohus tuvastas, et kahjujuhtumitest tulenev kostja kohustus muutus sissenõutavaks

01.03.2019.a (kostjale saadetud nõudekirjas määras hageja tagasinõude tasumise

tähtpäevaks 28.02.2019.a). Seega on kostja kohustatud tasuma viivist ajavahemiku

01.03.2019.a – 28.04.2021.a eest summas 2 403,98 eurot.

18. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi täies ulatuses ning mõistab kostjalt R. P.-lt

hageja Salva Kindlustuse AS, kasuks välja võlgnevuse kogusummas 13 919 eurot, ning

hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised kogusummas 2 403,98 eurot.

Lk 6 / 7

2-21-6656

Menetluskulud

19. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1, kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas hagi, mistõttu kohus jätab menetluskulud tervikuna kostja kanda. TsMS §

173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised

menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

20. Kostja menetluskuludeks on riigilõiv summas 700 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja

kasuks välja menetluskuludena kogusummas 700 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik Leanika Tamm

Lk 7 / 7