2-24-11329/3 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U M Ä Ä R

U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Mari Schihalejev

Määruse tegemise aeg ja koht

19. november 2024, Võru kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-11329

Tsiviilasi

O.G L. (Q.Z) hagi Q.Z L. (Q.Z) vastu elatise

suurendamiseks

Menetlustoiming

Hagi menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: O.G (isikukood XXX), seaduslik esindaja Q.Q

(isikukood XXX)

Kostja: Q.Z (isikukood XXX )

RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast O.G L. (Q.Z) hagi Q.Z L. (Q.Z) vastu elatise

suurendamiseks.

2. Menetluskulud jätta hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

3. Määrus toimetada kätte hageja seaduslikule esindajale.

4. Tagastada hagiavaldus koos lisadega hagejale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu Võru kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale

kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK

1. O.G (hageja, laps) esitas 25. juulil 2024 Tartu Maakohtule oma seadusliku esindaja

Q.Q (ema) kaudu hagi Q.Z L. (Q.Z) (kostja, isa) vastu.

Hagiavalduse kohaselt oli kostjaga suuline elatise maksmise kokkulepe. Alates 1. juulist 2024

ei ole kostja nõus hagejale elatist maksma. Hageja soovib elatise väljamõistmist

seadusjärgses miinimumsummas.

2. Maakohus jättis hagi 15. oktoobri 2024. a määrusega käiguta ning andis hagejale

tähtaja pikkusega 14 päeva määruse kättesaamisest arvates järgmiste puuduste

kõrvaldamiseks: nõuetekohaselt vormistatud hagiavalduse esitamiseks, esitada nõude aluseks

olevad asjaolud ja tõendid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada

soovitakse.

3. Hageja ei ole kohtu määratud tähtajaks hagis puudusi kõrvaldanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi menetlusse võtmisest tuleb

keelduda.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 9 järgi ei võta kohus

hagiavaldust menetlusse, kui on rikutud olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Avalduse sisu- ja

vorminõuded on sätestatud TsMS §-des 338 ja 363. TsMS § 363 lg 1 p 1 näeb ette, et

hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele hageja selgelt

väljendatud nõue (hagi ese) ning sama sätte punkti 2 kohaselt hagi aluseks olevad faktilised

asjaolud (hagi alus), ning sellest nõudest lähtudes hagi ka menetletakse. TsMS § 3401 lg-st 2

tuleneb, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või

kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või

kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Kohus hoiatas 15. oktoobri 2024. a määruses hagejat

ülalmärgitud tagajärgede eest.

6. Hageja ei ole kohtu määratud tähtajaks nõuetekohast hagiavaldust esitanud, rikkudes

olulisi hagiavalduse vorminõudeid, mis takistavad asja menetlemist.

6.1. Avalduse sisu- ja vorminõuded on sätestatud TsMS §-des 338 ja 363. TsMS § 363 lg 1 p

1 näeb ette, et hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele

hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese) ning sama sätte punkti 2 kohaselt hagi aluseks

olevad faktilised asjaolud (hagi alus), ning sellest nõudest lähtudes hagi ka menetletakse.

TsMS § 363 lg 1 p-de 1–3 kohaselt märgitakse hagiavalduses hagi aluseks olevad faktilised

asjaolud (hagi alus) ning tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates

konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse.

6.2. Kohus selgitas hagejale 15. oktoobri 2024 määruses, et kohtute infosüsteemi andmetel on

Tartu Maakohus 12. novembri 2018. a määrusega tsiviilasjas nr 2-18-15625 kinnitanud

pooltevahelise kompromissi, mille alusel maksab kostja alates 1. novembrist 2018 hageja

ülalpidamiseks elatist 150 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni ning lisaks kannab

kostja hageja transpordikulud, mis on seotud pooltevahelise kohtumisega, arvestusega 20

eurot ühe kohtumise kohta. Seega ei ole kostjaga ainuüksi suuline kokkulepe hagejale elatise

maksmises osas, nagu hageja on hagis märkinud, vaid poolte vahel on kohtumäärusega

kinnitatud kompromiss (jõustunud 17. novembril 2018). Eelnevat arvestades kohus selgitas

hagejale, et hageja saab esitada kohtule hagi varasema kohtulahendiga väljamõistetud elatise

suurendamiseks (TsMS § 459).

Samuti selgitas kohus hagejale, et elatise suurendamise korral tuleb hagejal hagiavalduses

välja tuua, millise kohtulahendiga hageja kasuks kostjalt väljamõistetud elatise summa

suurendamist hageja nõuab, märkides, mis ajast alates, kellelt (nimetada isik), kelle kasuks

(nimetada isik) elatise väljamõistmist hageja taotleb ja millises summas. Ka pidanuks

hagiavaldusest selguma, mis põhjusel soovib hageja varasema kohtulahendiga võrreldes

elatist suurendada. Hageja pidanuks hagiavalduses esile tooma, millised olid elatise

määramise aluseks olevad asjaolud eelmise kohtulahendi tegemise ajal ja millised on asjaolud

praegu ning kuidas on asjaolud võrreldes varasema lahendi tegemise ajaga muutunud (vt ka

RKTKo 28.10.2015, 3-2-1-124-15, p 11).

Kuivõrd hageja ei ole vaatamata kohtu selgitustele esitanud elatise suurendamise nõudega

seoses selget nõuet ega kohtu ette toonud ühtegi asjaolu, mis põhjusel soovib hageja varasema

kohtulahendiga võrreldes elatist suurendada, ei ole kohtul võimalik kõnealust hagi menetlusse

võtta. Ainuüksi asjaolu, et kostja ei ole alates 1. juulist 2024 nõustunud hagejale elatist

maksma, ei ole alus elatise suurendamiseks. Kuivõrd hagejal on elatise osas jõustunud

kohtulahend, on tal õigus pöörduda selle sundtäitmiseks kohtutäituri poole. Kohus on eelnevat

hagejale 15. oktoobri 2024. a määruses selgitanud.

7. Asja materjalide järgi sai hageja seaduslik esindaja kohtu 15. oktoobri 2024. a (jõustus

samal päeval) määruse kätte samal päeval, s.o 15. oktoobril 2024. Lähtudes TsMS § 62 lg-st 1

ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 135 lg-st 1, algas hagejal puuduste

kõrvaldamiseks antud tähtaeg 16. oktoobril 2024 ja 14 päeva möödus TsÜS § 135 lg 2 ja §

136 lg 6 järgi 29. oktoobril 2024. Nimetatud tähtajaks hageja nõuetekohaselt vormistatud

hagiavaldust ei esitanud. Kuivõrd hageja ei ole 15. oktoobri 2024. a määrusega määratud

tähtajaks puudusi kõrvaldanud, jättes esitamata nõuetekohase hagiavalduse, tuleb

hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 9 ja § 3401 lg 2 alusel keelduda.

8. Menetluskulud tuleb TsMS § 168 lg 1 alusel jätta hageja kanda. Hüvitatavaid

menetluskulusid tekkinud ei ole. Kuna elatise nõudmise asjas ei võeta

riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 järgi riigilõivu, ei ole vajalik otsustada riigilõivu tagastamise

üle.

9. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale

kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega

hagejale ning loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses

(TsMS § 372 lg-d 4 ja 6). Seega võib hageja esitada uuesti kohtule nõuetekohase hagiavalduse

elatise suurendamiseks. Kuivõrd praegusel juhul on avaldus kohtule esitatud paberkandjal,

siis tagastab kohus käesoleva määrusega hagejale ka hagiavalduse koos lisadega.

10. TsMS § 372 lg 5 esimese lause kohaselt võib hageja hagiavalduse menetlusse võtmisest

keeldumise määruse peale esitada määruskaebuse. Seega on määrus edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt)

Mari Schihalejev

kohtunik