4-11-2337/2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Legislator summary
AI generated1 4-11-2337
Legislator headnote
AI generated4-11-2337/2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja: 1 4-11-2337
Full text
1 4-11-2337
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09. september 2011. a Tallinn Väärteoasja number 4-11-2337 (2316,11,005716) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik N.R, ik: xxx, elukoht: puudub. Kohtuvälise menetleja esindaja Liisi Närep, Põhja Prefektuuri Kesklinna Politseijaoskond RESOLUTSIOON
1. N.R süüdi tunnistada NPALS § 15
1 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 7 (seitse) päeva.
2. Määratud arest kuulub ärakandmisele Põhja Prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6
Tallinnas. Määratud arest peab olema ära kantud hiljemalt 01.11.2011 ja aresti ärakandmist arvestada alates N.R-i aresti ärakandmisele asumisest. Juhul, kui menetlusalune isik ei ole aresti tähtaegselt ära kandnud, kohaldatakse menetlusaluse isiku
suhtes sundtoomist ja aresti ärakandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku aresti ärakandmisele toimetamisest.
3. N.R-ilt välja mõista riiklikul ekspertiisiasutusel aineekspertiisi nr 11E-
AN0344 tegemisel tekkinud kulu 84 (kaheksakümmend neli) eurot, mis tuleb 30 päeva
jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „N.R, 4-11-2337, joobeekspertiis“.
4. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu
Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
5. Asitõend: väärteotoimikus asuv minigrip kilekott kuulub kui väärtusetu asi KrMS § 126 lg
3 p 4 alusel hävitamisele. Edasikaebamise kord
Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille
kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 09.09.2011. V™S § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus
2 aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest.
Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:
11.04.2011 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1233772
selles, et 11.04.2011 kella 16.35 ajal peeti Härjapea 48 maja juures kinni N.R, kelle juurest leiti minigrip kilekott valge pulbriga ning EKEIs läbi viidud ekspertiisi tulemusel tuvastati, et pulbriline aine massiga 0,27 grammi sisaldab endas amfetamiini, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd valdas väikeses koguses narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta.
Kohtuistungile menetlusalune isik ei ilmunud, kuigi oli kohtukutse kätte saanud isiklikult ja allkirja vastu. Kuivõrd menetlusalune isik ega tema kaitsja ei ole taotlenud väärteoasja arutamise
edasilükkamist, peab kohus võimalikuks väärteoasja arutada menetlusaluse isiku osavõtuta, kuivõrd menetlusalune isik on asha arutamise ajast ja kohast teadlik.
Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et tuleks määrata arest 7 päeva, kuivõrd varasemad
trahvid samalaadsete väärtegude toimepanemise eest ei ole tasutud ja isikut on varem juba samalaadse väärteo toimepanemise eest arestiga karistatud.. Arest tuleks ära kanda Rahumäe tee 6. Välja mõista menetluskulu 84 eurot.
Kohus, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi, ekspertiisiaktis antud arvamust, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku poolt väärteo toimepanemine on ekspertiisiaktis tuvastatuga tõendamist leidnud, kuivõrd menetlusalune isik valdas väikeses koguses narkootilist ainet arsti
ettekirjutuseta, mistõttu on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud NPALS § 151 ettenähtud väärteona.
Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on
menetlusalust isikut viimaste aastate jooksul regulaarselt karistatud erinevate väärtegude
toimepanemise eest rahatrahvidega, millised on jäetud tasumata, samuti on teda karistatud varavastaste kuritegude eest, millest saab järeldada, et menetlusalusel isikul puuduvad rahalised
vahendid rahatrahvide tasumiseks. Sellele vaatamata jätkab menetlusalune isik väärtegude
toimepanemist. Arvestades taolisi karistusandmeid asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui
karistusliik on end ammendanud, kuivõrd määratud rahatrahvid on aastate jooksul jäetud tasumata ja määratud trahvid ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud. Seetõttu
leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti, kuivõrd rahatrahvid ei ole
sundinud menetlusalust isikut loobuma uute väärtegude toimepanemisest. Seetõttu kohus,
juhindudes V™S §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb
süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata
karistusena arest, mõistes temalt välja ka ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu täies ulatuses.
Kuivõrd menetlusalust isikut süüdistatakse ühe väärteo toimepanemises, siis leiab kohus, et menetlusalusele isikule võib määrata aresti suhteliselt lühiajalisena.
Märt Toming kohtunik