3-24-1637/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

T a r t u k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-1637

Määruse kuupäev

19. november 2024

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

Siim Grossbergi kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise

kahju hüvitamiseks (ajavahemikul 12.02.2024 – 26.02.2024

valjuhäälditest kambrisse kostnud raadio)

Menetlusosalised

Kaebaja - Siim Grossberg

Vastustaja - Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata kaebaja taotlus kaebetähtaja

ennistamiseks.

2. Lõpetada haldusasja menetlus.

Edasikaebamise kord ja

muud selgitused

3. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonna-kohtule 15 päeva jooksul arvates määruse

kättetoimetamisest.

4. Määrus toimetatakse kätte menetlusosalistele.

5. Kaebajal on õigus esitada enne määruse jõustumist taotlus

määruse avaldamise viisi kohta (vt määruse punkti 12).

Asjaolud

1. Kaebaja Siim Grossberg esitas 26.02.2024 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse (dtl

13-16), milles nõudis mittevaralise kahju hüvitamist kokku 1000 eurot (700 eurot

inimväärikuse alandamise ja 300 eurot tervise kahjustamise eest). Kaebaja hinnangul on talle

ebaseadusliku mürareostusega tekitatud kannatusi, mis ei tohiks vangistusega kaasneda.

2. Tartu Vangla jättis kaebaja kahju hüvitamise taotluse 28.05.2024.a otsusega nr 1-

13/24/160-2 (dtl 11-12) rahuldamata. Vastustaja leidis, et Tartu Vangla tegevus ei ole olnud

õigusvastane.

3. Kaebaja esitas 30.05.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse mittevaralise kahju hüvitamiseks.

Kaebaja hinnangul on Tartu Vangla otsus nr 1-13/24/160-2 õigusvastane ja tema kahjunõue

tuleb rahuldada. Kaebaja paigutati 12.02.2024 E-7 osakonda ja on sunnitud kuulama valju

heli hommikul kella 09.00 kuni vahest kella 22.00-ni. Mürareostus valjuhäälditest tuleva

muusika näol on häiriv. Kaebaja ei saa valju heli tõttu magada, värske õhu saamiseks akent

avada ega käia jalutamas. Kaebaja ei kuule elukeskkonna loomulikke helisid, vaid ainult lärmi

tegevat raadiot. Müra on kaebaja vaimsele tervisele kahjulik ja alandab tema inimväärikust.

4. Kohus jättis kaebuse 11.11.2024.a määrusega käiguta ja andis kaebajale võimaluse

kaebetähtaja ennistamise avalduse esitamiseks. Kohus selgitas, et arvestades riigivastutuse

seaduse (RVastS) § 18 lg 2 ei ole hüvitamiskaebus kohtule esitatud tähtaegselt.

5. Kaebaja esitas 11.11.2024 kaebetähtaja ennistamise taotluse. Kaebaja põhjendas, et oma

kohustusi on rikkunud vastustaja. Vastustaja jätab kahju hüvitamise taotlustele tähtaegselt

vastamata ja selline hooletus tekitab kaebajas segadust, sest ka kõik teised kümned kaebused

jätab vastustaja õigeaegselt menetlemata. Sellega pannakse justkui kaebajale kohustus jälgida

vastustaja õigusvastast tegevust. Kaebaja eeldab kaebuste esitamisel, et vastustaja peab kinni

menetlusseadusest. Kaebaja ei taha osaleda menetlustes, kus vastustaja on vastamiskohustuse

täitmata jätnud ja kaebaja peab pöörduma otse kohtusse. Seega kaob vastustaja mõte

menetluses osalemiseks, lisaks peab kaebaja järgima vastustaja menetlustähtaegadest

kinnipidamist, mis ei ole kaebaja kohustus. Ennistamismenetluses peab arvestama, et

vastustaja hooletus ei ole vabandatav ja pigem takistab vastustaja tahtlikult kaebaja

kaebeõigust.

Kohtu seisukoht

6. Vangistusseaduse § 11 lg 8 näeb käesolevas asjas ette kohustusliku kohtueelse menetluse.

RVastS § 18 lg 2 sätestab, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või

tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib

kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks.

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 1 kohaselt kontrollib kohus

eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise

taotluse. HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel lõpetab kohus menetluse, kui kaebus on

esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele.

7. Kaebaja esitas vastustajale kahju hüvitamise taotluse 26.02.2024. RVastS § 18 lg 1 alusel

oli taotluse lahendamise tähtaeg kaks kuud ehk vastustajal tuli kaebaja taotlus lahendada

hiljemalt 26.04.2024. Kuivõrd kaebaja taotlus jäeti selleks tähtajaks lahendamata, hakkas

RVastS § 18 lg 2 alusel kulgema 30-päevane kohtule hüvitamiskaebuse esitamise tähtaeg.

Viimane päev kohtule kaebuse esitamiseks oli 27.05.2024. Kaebaja esitas kaebuse

30.05.2024. Järelikult ei ole hüvitamiskaebus kohtule esitatud tähtaegselt.

8. HKMS § 71 lg 1 ütleb, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud

menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline

ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kohtupraktikas on mõjuvaks põhjuseks loetud

eelkõige objektiivset ehk kaebajast sõltumatut asjaolu, mis takistas kaebuse õigeaegset

esitamist (näiteks kaebaja ootamatu haigestumine), kuid kaebetähtaja ennistamise alusena on

aktsepteeritud ka subjektiivset laadi asjaolusid (näiteks kaebaja kogenematusest tingitud

eksimus).

9. Kaebaja ei ole välja toonud mõjuvat põhjust kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebajal ei olnud

objektiivset takistust esitada kaebus tähtaegselt. Seda näitab asjaolu, et ajavahemikul

27.04.2024 kuni praeguses asjas kaebuse esitamiseni, s.o umbes kuu aja jooksul esitas kaebaja

halduskohtule 18 kaebust. Valdav osa neist on kaebused mittevaralise kahju hüvitamiseks.

Kaebetähtaja ennistamise aluseks ei saa olla see, et vastustaja jättis kahju hüvitamise taotluse

tähtaegselt lahendamata. Selline olukord on RVastS § 18 lõikega 2 reguleeritud. Kaebaja ei

saa tugineda kogenematusest tingitud eksimusele. Kaebajal on halduskohtumenetluses

ulatuslik kogemus. Kaebaja on esitanud Tartu Halduskohtule hüvitamiskaebusi, milles ta

kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise osas tugineb sellele, et vangla on jätnud kaebaja

kahju hüvitamise taotluse tähtaegselt (s.o kahe kuu jooksul) läbi vaatamata (näiteks kohtuasi

3-24-524). Kohus leidis 14.03.2024.a määruses kohtuasjas 3-24-227, et kaebaja on olnud

teadlik, et kui vangla jätab tema kahju hüvitamise taotluse õigeaegselt ehk kahe kuu jooksul

menetlemata, siis on tal võimalik pöörduda 30 päeva jooksul sama kahju hüvitamise nõudega

kohtu poole ning kaebaja on sellele asjaolule kaebuses ise viidanud.

Kaebaja kohustus on pidada arvestust tema algatatud vaidluste üle ja jälgida sellistes asjades

kaebetähtaega, s.h jälgida, millal möödub tema kahju hüvitamise taotluse lahendamise tähtaeg

ja hakkab kulgema kaebuse esitamise tähtaeg. Kaebaja hoolsuskohustust ei vähenda see, kui

kaebaja on algatanud palju vaidlusi. Kui kaebaja on otsustanud mitte esitada kaebust enne, kui

vastustaja on tema kahju hüvitamise taotluse lahendanud, siis on kaebetähtaja rikkumine

olnud kaebaja teadlik valik. Kaebetähtaja möödalaskmine oli kaebajale välditav.

10. Kokkuvõttes jätab kohus rahuldamata kaebaja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks ning

lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel.

HKMS § 43 lg 1 p 2 kohaselt ei ole pärast käesoleva määruse jõustumist lubatud esitada

halduskohtule sama nõudega samal alusel kaebust.

11. Kuna menetlus lõpetatakse ilma kaebust menetlusse võtmata, ei ole vaja lahendada

kaebaja esitatud taotlust riigilõivust vabastamiseks või muid menetluslikke taotlusi.

12. Määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus määruse

osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 179 lg 4, § 175

lg 3-5).

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Karin Jõks