3-24-2569/40 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja

Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

19. november 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2569

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus anda luba paigutada

X. X kinnipidamiskeskusesse

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 12. septembri 2024. a määrus

Menetlusosalised

Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja L.M

Puudutatud isik – X. X , esindaja adv Kristina Ivanova

Menetluse alus ringkonnakohtus X. X-i määruskaebus

Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata taotlus vaadata määruskaebus läbi kohtuistungil.

2. Jätta X. X-i määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu

12. septembri 2024. a määrus haldusasjas nr 3-24-2569 muutmata.

3. Vabastada X. X määruse tõlkimise kulude kandmisest osaliselt. Tõlkida määruse

sissejuhatus, resolutsioon, edasikaebamise kord ja põhjendused türgi keelde.

4. Määruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi, sünniaeg ja passi

kehtivusaeg tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas 11.09.2024 Tallinna sadamas Soome

suunduvale laevale minekul kinni isiku, kes tuvastati temal kaasas olnud passi alusel kui Türgi

Vabariigi kodanik X. X (sünd. XX.XX.XXXX). Isik esitas PPA-le samal päeval

3-24-2569

rahvusvahelise kaitse taotluse. Isiku sõnul vajab ta rahvusvahelist kaitset, kuna ta on kurdi

päritolu ning kuna Türgis on politsei teda taga kiusanud.

2. Politsei- ja Piirivalveamet esitas Tallinna Halduskohtule 12.09.2024 taotluse anda

välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel

luba paigutada X. X kinnipidamiskeskusesse (KPK) kuni kaheks kuuks. Isiku kinnipidamine

on vajalik rahvusvahelise kaitse menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks,

sest esineb väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 68 p 6 kohane isiku

põgenemise oht (VRKS § 361 lg 2 p 4). Isik saabus Schengeni alale Türgist, liikudes

vahendajate abil Bosnia ja Hertsegoviina kaudu Itaaliasse, kust lendas Eestisse eesmärgiga

siirduda Soome taotlema rahvusvahelist kaitset. Isiku ebaseaduslik liikumine Schengeni alal

oli tema teadlik valik. Isiku sõnul soovib ta saada rahvusvahelist kaitset Soomes, sest seal on

elamiseks ja töötamiseks väga head tingimused ning seal elavad ka tema õde ja õemees. Isiku

selgitused rahvusvahelise kaitse vajadusest on väga pinnapealsed ja vajavad täpsemat

selgitamist. Vabadusse jäädes liiguks isik tõenäoliselt edasi oma sihtriiki (Soome), kasutades

selleks vahendajate või lähedaste abi. Isiku kinnipidamine on põhjendatud ka VRKS § 361 lg 2

p 5 alusel, kuna isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse enda väljasaatmise takistamiseks.

Isik ei ole taotlenud rahvusvahelist kaitset esimeses turvalises riigis (Itaalia). Põgenemisohu

tõttu ei saa isiku suhtes rakendada VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid.

3. X. X selgitas halduskohtu 12.09.2024 istungil, et põgenes Türgist maffia eest ning

sinna jäädes oleks ta tapetud. Ohu tõttu tuli riigist kiiresti lahkuda ja polnud aega ametlikuks

asjaajamiseks. Sugulased ei teadnud tema tulekust ja õele sai ta helistada alles pärast Tallinnas

kinnipidamist. Türgis süstiti talle vägisi narkootilisi aineid ja sunniti tarvitama narkootikume,

et tekitada sõltuvust ja sundida teda panema toime ebaseaduslikke tegusid, kuigi tal ei ole

kriminaalkaristusi. Rahvusvahelise kaitse saamisel on isik nõus jääma Eestisse. Türgis

süstitud ained annavad ka praegu tunda ja isik vajab arstiabi. Kinnipidamine ei mõju hästi

psüühikale ning tekitab isikul enesevigastamise ja enesetapu mõtteid. PPA selgitas

halduskohtu istungil, et isiku sõnul ei ole ta soovinud Eestisse tulla ega siia jääda, vaid soovib

minna lähedaste juurde Soome. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine on välistatud

mh põhjusel, et tal puudub igasugune seos ja kontakt Eestiga. PPA-l tuleb välja selgitada

mitmeid asjaolusid ja isik peab olema kättesaadav. KPK-s on tagatud meditsiiniline abi ja

võimalus suhelda lähedastega.

4. Tallinna Halduskohus andis 12.09.2024 määrusega VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel PPA-

le loa paigutada puudutatud isik KPK-sse kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte

kauemaks kui 12.11.2024. Puudutatud isikul ei ole seaduslikku alust Eestis viibida ning ta

sisenes ka Schengeni alale ebaseaduslikult. Küsitlusest ilmneb, et isik lendas Türgist Bosnia ja

Hertsegoviinasse ning sisenes tõenäoliselt Horvaatia kaudu Euroopa Liitu. Horvaatiast pidi ta

liikuma Sloveenia kaudu Itaaliasse. Seega läbi isik enne Eestisse jõudmist kolm turvalist riiki,

kuid ei taotlenud üheski neist rahvusvahelist kaitset. Isik ei kavatsenud taotleda rahvusvahelist

kaitset ka Eestis, vaid plaanis sõita laevaga õe juurde Soome. Rahvusvahelist kaitset taotles

isik alles siis, kui talle oli selge, et tal ei ole võimalik Soome jõuda. Asjaolu, et isik ei

taotlenud rahvusvahelist kaitset esimeses turvalises riigis (sh ka Bosnia ja Hertsegoviinas),

annab aluse eeldada, et isikul ei ole rahvusvahelise kaitse vajadust ja tema tegelik eesmärk oli

minna Soome elama. Isik on selgitanud, et Soomes on head elu- ja töötingimused. See viitab,

et tegemist on pigem majanduspõgenikuga. Usutavad ei ole ka selgitused, miks tal ei olnud

võimalik taotleda seaduslikku sisenemisõigust Schengeni alale. Isik selgitas ülekuulamisel, et

Türgi politsei (keda ta peab maffiaks) piinas teda juba 2024. a jaanuaris. Isik soovis juba

2(7)

3-24-2569

varem Euroopasse tulla, kuid tal ei olnud selleks raha, mistõttu kogus isik raha vahendajatele

maksmiseks ning lahkus

Türgist alles 2024. a septembris. Selle aja jooksul saanuks isik kasutada kogutud raha endale

seadusliku sisenemisõiguse (nt viisa) taotlemiseks. Isiku selgitused kiirest põgenemisest ei

lähe kokku tema selgitustega lahkumiseks raha kogumisest. Seega ei saa isiku rahvusvahelise

kaitse vajadust pidada usutavaks ning ei ole välistatud, et isik soovib varjupaigaõigust

kuritarvitada. Lisaks on Türgis suur kurdi kogukond. Seetõttu on põhjendatud PPA vajadus

uurida täpsemalt isikuga seotud asjaolusid. Kuna rahvusvahelist kaitset ei taotletud siiski

lahkuma kohustamise menetluses, ei saa kinnipidamist õigustada VRKS § 361 lg 2 p 5. Isiku

käitumine ja selgitused seavad samas kahtluse alla tema lubaduse jääda Eestisse ja alluda

menetlustoimingutele.

Kuna isiku rahvusvahelise kaitse vajadus ei ole selge, tuleb PPA-l isikut korduvalt küsitleda

ning uurida Türgi ja kurdidega seotud asjaolusid. Isik peab lisaks olema PPA-le kättesaadav ka

võimaliku väljasaatmismenetluse jaoks. Isiku selgitustest nähtuvalt ei soovi ta mingil juhul

Türki naasta ning seega esineb põhjendatud oht, et isik võib Eestist põgeneda ja liikuda edasi

Soome oma sugulaste juurde. Põgenemisohtu suurendab ka asjaolu, et isikul puuduvad Eestis

sotsiaalsed ja majanduslikud sidemed. Samuti ei valda isik Eesti hakkama saamiseks vajalikke

keeli, mis on täiendav stressiallikas ja põhjus Eestist lahkumiseks. Ilmselt narkootikumide

tarvitamise tagajärjel on isikul psüühilised probleemid, mis ilmnesid ka kohtuistungil ja mille

tõttu ei saa veenduda, et isik jääb rahulikult Eestisse ja allub menetlustoimingutele.

Eelduslikult soovib isik sugulaste tuge ja on seega motiveeritud Eestis lahkuma. Põgenemise

ohu tõttu ei saa isiku suhtes rakendada ka VSS § 10 lg-s 2 sätestatud leebemaid

järelevalvemeetmeid. Isiku KPK-s kinnipidamist ei ole alust pidada ebaproportsionaalseks.

Kinnipidamise ajal on isikule vajadusel tagatud nii meditsiiniline kui ka psühholoogiline abi.

Kuna isikul on narkosõltuvus, võib see sundida teda kuritegelikule teele või tuua kaasa muid

käitumisprobleeme, mis on ohuks avalikule korrale ja teiste isikute julgeolekule.

Sõltuvusprobleeme saab KPK-s leevendada ka meditsiiniliselt. Kiiremaks vabanemiseks on

isikul võimalus teha PPA-ga koostööd.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. X. X palub 26.09.2024 määruskaebuses (täiendatud 14.10.2024) tühistada

halduskohtu määrus ja uue määrusega jätta PPA taotlus rahuldamata ja vabastada ta KPK-st.

PPA ei ole põhjendanud, milliseid menetlustoiminguid on vaja täiendavalt teha või millised

asjaolud on ebaselged. Seega ei ole õigustatud isiku kinnipidamine VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel

(nt Riigikohtu 17.04.2020 määrus nr 3-19-1068, p 25). Kuna VRKS § 361 lg 2 p 4

kohaldamise eeldused ei ole täidetud, ei saa põgenemisoht olla isiku kinnipidamise

iseseisvaks aluseks. Isiku põgenemise oht ei ole kuigi suur ning isik on teinud PPA-ga

koostööd – andnud selgitusi ja võtnud omaks ebaseadusliku piiriületuse. Ebaseaduslik

piiriületus ei olnud isiku vaba valik, vaid ta oli sunnitud sel viisil käituma. Varasemalt läbitud

kolme Euroopa Liidu liikmesriiki ei saa pidada isiku jaoks turvalisteks. Selles osas ei ole

arvestatud isiku selgitustega. Ka asjaolu, et Türgis on suur kurdi kogukond, ei saa välistada

rahvusvahelise kaitse vajadust. Halduskohus omistas ülemäärast tähtsust isiku selgitustele, et

Soomes on head elu- ja töötingimused. Elukoha vahetamiseks tuleb isikul paratamatult

teenida elatist ja tema sellekohased selgitused ei viita pahausklikkusele. Isik ei ole mh

väitnud, et tema Türgist põgenemise põhjuseks oli tööpuudus või muu raske sotsiaalne

olukord. Isikule ei saa heita ette, et ta soovis taotleda rahvusvahelist taotlust just Soomes, kus

elavad tema sugulased. Kolmanda riigi kodanikuna ei pidanud isik teadma midagi Schengeni

3(7)

3-24-2569

alast ja selle reeglitest. Olukorras, kus isik kardab ametivõimude poolset tagakiusamist, ei saa

talle heita ette riigist lahkumiseks ametlike võimaluste otsimata jätmist, sest sel juhul jõuaks

tema põgenemise soov ka tagakiusajateni. Halduskohtu järelduste kohaselt on isik valmis

Eestist põgenema, kui rahvusvahelise kaitse taotlus jääb rahuldamata, kuid mitte enne. Isiku

vähene keelteoskus ei suurenda põgenemise ohtu. Halduskohus ei ole selgitanud, milles

seisnes isiku ebastabiilne käitumine. Halduskohus järeldas meelevaldselt, et isikul on tegelik

narkosõltuvus. Isiku kinnipidamise vajadust ei ole põhjendatud avaliku korra kaitsega. VRKS

§ 361 lg 2 ei anna alust pidada rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni tema enda turvalisuse

huvides. Kuna halduskohus tuvastas ebaõigesti isiku põgenemise ohu, olid ebaõiged ka

halduskohtu kaalutlused leebemate järelevalvemeetmete kohaldamise võimalikkusest. Isik

soovib määruskaebuse läbivaatamist kohtuistungil türgi keele tõlgi osavõtul.

6. Politsei- ja Piirivalveamet palub 29.10.2024 vastuses jätta määruskaebus

rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. Halduskohus andis VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel

õiguspäraselt

PPA-le loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ning PPA nõustub halduskohtu põhjendustega.

Taotlus sisaldas piisavaid põhjendusi täiendavate menetlustoimingute tegemise vajadusest ja

halduskohus nõustus, et isikut tuleb uuesti küsitleda, sest tema rahvusvahelise kaitse vajadus

ei ole selge. Samuti tuleb PPA-l uurida päritolumaa infot, st Türgi ja kurdidega seotud

asjaolusid. Menetlustoimingute tegemiseks peab isik olema PPA-le kättesaadav. Riigikohtu

lahendist nr 319-1068 ei tulene, et PPA peaks taotluses nimetama konkreetsed

menetlustoimingud. Asjaolude väljaselgitamine ja kontrollimine võtab ilmselgelt aega. Isiku

põgenemisohtu ei saa pidada väikeseks. Ebaseaduslik piiriületus oli isiku vaba valik ning isik

maksis vahendajatele tema ebaseadusliku Schengeni alale toimetamise eest. Reaalse

rahvusvahelise kaitse vajaduse korral taotlenuks isik rahvusvahelist kaitset esimeses turvalises

riigis. Arusaamatuks jääb, miks ei saa varasemalt läbitud riike (Horvaatiat, Sloveeniat,

Itaaliat) pidada isiku jaoks turvalisteks. Selle poole aasta jooksul, mil isik kogus vahendajatele

maksmiseks raha, olnuks tal aega taotleda ka seaduslikku sisenemisõigust. Isiku selgitustele

Soome suundumise põhjustest ei ole omistatud ülemäärast kaalu. Need selgitused annavad

alust arvata, et vabastamise korral võib isik teha teoks algse eesmärgi jõuda Soome. Seejuures

on isikul kogemus ebaseaduslikult Schengeni alal liikumiseks. Isik on enda tõendamiseks

esitanud passi kehtivusega XX.XX.XXXX-XX.XX.XXXX, mis näitab, et isik on vahetult

enne riigist lahkumist suhelnud Türgi ametivõimudega. Ka see, et isik esitas rahvusvahelise

kaitse taotluse sadamas dokumendikontrolli ajal, annab tunnistust, et isik oli teadlik nii

Schengeni ala reeglitest kui ka rahvusvahelise kaitse taotlemise võimalusest. Isiku käitumisest

saab järeldada, et ta oli endale selgeks teinud, kuidas jõuda sihtriiki Soome. Isik on selgitanud,

et ei soovi mingil tingimusel Türki naasta. Asjaolu, et isik oskab ainult türgi keelt, võib

täiendavalt motiveerida teda Eestist lahkuma. Isik selgitas kohtuistungil, et tema vaimne tervis

on halvenenud ning ta mõtleb enda vigastamisest ja enesetapust, samuti kuidas annavad

temale Türgis manustatud narkootikumid. Seega ei ole põhjendamatu halduskohtu hinnang, et

isikut võib pidada ebastabiilseks. Halduskohus ei ole väitnud, et isikul on narkosõltuvus, vaid

üksnes möönis selle võimalikkust ja sellega kaasnevaid ohutegureid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. HKMS § 210 lg 4 kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui

kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Olenemata sellest, et HKMS § 264 lg 5

kohaselt tuli halduskohtul korraldada PPA 12.09.2024 taotluse lahendamiseks kohtuistung, ei

ole HKMS

4(7)

3-24-2569

§ 265 lg 5 teisest lausest tulenevalt siiski nõutav kohtuistungi korraldamine samas asjas

esitatud määruskaebuse läbivaatamiseks. Määruskaebus ei sisalda ainsatki põhjendust, miks

tuleks seda arutada kohtuistungil. Puudutatud isik sai osaleda Tallinna Halduskohtu

12.09.2024 istungil, millest võttis osa türgi keele tõlk. Isikut esindab advokaat, kes on saanud

määruskaebuses tuua välja kõik asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud ja põhjendused.

Määruskaebuse väiteid on piisava põhjalikkusega võimalik hinnata kirjalikus menetluses.

Seetõttu jääb taotlus istungi korraldamiseks rahuldamata. Puudutatud isiku taotlust tõlgi

kaasamiseks tuleb seetõttu käsitada taotlusena anda menetlusabi asjas tehtava kohtumääruse

tõlkimise kulude kandmiseks. Tallinna Ringkonnakohus leidis juba 27.09.2024 määruses, et

puudutatud isikule menetlusabi andmise majanduslikud eeldused on täidetud. Tõlkeabi

andmisel ei hinnata isiku menetluses osalemise edukust ega mõistlikkust ning seda ei välista

ka riigi õigusabi korras advokaadi määramine (HKMS § 111 lg 4). Taotlus tuleb HKMS § 110

lg 1 p 1 alusel rahuldada osaliselt ning tõlkida määruse sissejuhatus, resolutsioon,

edasikaebamise kord ja põhjendused riigi kulul türgi keelde.

8. PPA tugines 12.09.2024 taotluses VRKS § 361 lg 2 p-dele 4 ja 5 ning põgenemisohu

osas VSS § 68 p-le 6. Halduskohus rahuldas 12.09.2024 määrusega PPA taotluse üksnes

VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel, mille kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu

vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate

asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. VRKS § 361 lg 21

järgi käsitatakse mh VRKS § 361 lg 2 p-s 4 nimetatud põgenemisohuna seda, kui esineb mõni

VSS §-s 68 nimetatud asjaolu või isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist.

Põgenemisohu kindlakstegemiseks tuleb siiski vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit

iseloomustavaid asjaolusid (nt Riigikohtu 05.12.2022 määrus nr 3-20-2004, p 18.5;

31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 13). Halduskohus nõustus PPA-ga, et puudutatud isiku

põgenemise oht järeldub tema ütlustest ja hoiakutest, mis annavad põhjust arvata, et ta ei

soovi lahkumiskohustust täita (VSS § 68 p 6).

9. Ringkonnakohus nõustub PPA ja halduskohtuga, et puudutatud isiku rahvusvahelise

kaitse vajadus ei ole selge ning seda tuleb põhjalikumalt hinnata, sh ilmselt isikut täiendavalt

küsitleda. Isik on PPA-le väitnud, et põgenes Türgist politseinike eest (keda ta peab maffiaks),

kes kiusasid teda taga ja piinasid tema kurdi päritolu tõttu ning kes sundisid teda

narkootikume tarvitama ja neid ka müüma (vt 11.09.2024 küsitluse protokoll – dtl 36, 38).

Halduskohtu istungil (dtl 76) ja ka määruskaebuses (p-s 2.16) on isik väitnud, et kuna tal oli

põhjust karta ametivõimude poolt tagakiusamist, siis ei saanud ta kasutada ametlikke kanaleid

seadusliku sisenemisõiguse taotlemiseks, kuna vastasel juhul oleks teave tema riigist

lahkumise soovist jõudnud tagakiusajateni. Vaidlust ei ole, et Türgi kodanikel peab EL-i

liikmesriikide välispiiri ületamiseks olema viisa.1 Seaduslikku alust sisenemiseks Schengeni

viisaruumi ei taotleta Türgi ametiasutustelt, vaid asjaomase EL-i liikmesriigi välisesindusest

(nt kui puudutatud isiku eesmärk oli minna Soome, siis tulnuks tal ühenduse viisaeeskirja2 art

4 lg 1, art 5 lg 1 punkti a ja art 6 lg 1 kohaselt esitada viisataotlus Türgis asuvale Soome

konsulaadile). Pole arusaadav, kuidas võiks informatsioon viisa taotlemisest jõuda Türgi

ametivõimudeni. Samas on PPA ka asjakohaselt viidanud, et isikule on väljastatud Türgi pass

kehtivusega XX.XX.XXXX-XX.XX.XXXX (dtl 31), mis kinnitab, et isik pidas veel vahetult

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14.11.2018 määruse (EL) 2018/1806, milles loetletakse kolmandad riigid,

kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest

nõudest vabastatud, I lisa

2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13.07.2009 määrus (EÜ) nr 810/2009, millega kehtestatakse ühenduse

viisaeeskiri.

5(7)

3-24-2569

enne kodumaalt lahkumist võimalikuks Türgi ametivõimudega suhelda ja taotleda

reisidokumenti. Nii see asjaolu kui ka vahendajate tarbeks raha kogumine annab alust arvata,

et isik tegelikult ei soovinudki ametlikke kanaleid kasutada. Kuna Türgis on suur kurdide

kogukond, tuleb täpsemalt uurida, kui tõsist ohtu võib kaebajale kujutada tema etniline taust.

Selleks tuleb PPA-l uurida päritoluriigi teavet ja kõrvutada seda isiku seletustega (sh

korraldades täiendava küsitluse). Kuigi PPA ei ole taotluses üksikasjalikult esile toonud,

millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist või millised menetlustoimingud on tegemata,

tuleb arvestada, et rahvusvahelise kaitse menetlus oli alles alanud ja selle raames ei olnud

sisuliselt jõutudki veel teha muud peale esmaste menetlustoimingute. Seejuures ei saa

praeguses asjas ilmselgelt väita, et PPA oleks menetlustoimingute tegemisega viivitanud.

10. Ringkonnakohus nõustub PPA ja halduskohtuga, et isiku hoiakutest ja käitumisest saab

järeldada, et isik ei soovi lahkumiskohustust täita, mistõttu esineb VSS § 68 p-s 6 märgitud

põgenemisohule viitav asjaolu. Isik on selgitanud, et soovis minna Soome, kus elavad ka tema

õde ja õemees, kes saaksid teda aidata (dtl 36–37). Isik plaanis Eestit kasutada transiitriigina

Soome jõudmiseks. Isegi kui Türgist vahendajate abil lahkumine oli puudutatud isiku jaoks

sunnitud käitumine, siis edasist ebaseaduslikku liiklemist (sh sisenemist Schengeni alale)

tuleb pidada tema vabaks valikuks (sh sõltumata sellest, et marsruudi panid kokku

smugeldajad), sest puuduvad andmed, mille põhjal tuleks kõiki läbitud riike pidada kaebaja

jaoks ebaturvalisteks. Olenemata sellest, kas puudutatud isiku puhul esinevad rahvusvahelise

kaitse andmise alused või mitte (seda hinnatakse tema rahvusvahelise kaitse taotluse sisulise

lahendamise käigus),

annavad asjaolud, et isik ei ole lihtsalt päritoluriigist põgenenud esimesse turvalisse riiki, vaid

tema selge eesmärk oli igal juhul jõuda Soomes elavate lähedaste juurde (sh kasutades selleks

smugeldajate abi ja ebaseaduslikke piiriületusi), ning isiku selgitustest saab järeldada, et ta ei

ole mingil juhul nõus Türki naasma (dtl 38), põhjust arvata, et KPK-st vabastamise korral võib

isik oma teekonda jätkata. VSS § 68 p 6 alusel põgenemisohu tuvastamisel ei oma tähtsust,

mis põhjusel ei soovi isik lahkumiskohustust täita. Samuti ei eelda VSS § 68 p-le 6

tuginemine, et isikule on juba koostatud lahkumisettekirjutus või ta on juba peetud kinni

lahkumiskohustuse täitmiseks (nt Tallinna Ringkonnakohtu 31.05.2024 määrus nr 3-23-2961,

p 10). Eelneva põhjal leiab ringkonnakohus, et halduskohus andis VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel

õiguspäraselt PPA-le loa puudutatud isiku kinnipidamiseks.

11. Kuna puudutatud isiku kinnipidamine on põhjendatud VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel, siis

ei pea ringkonnakohus vajalikuks täiendavalt kontrollida, kas halduskohus välistas õigesti

isiku kinnipidamise VRKS § 361 lg 2 p 5 alusel. Tallinna Halduskohtu 12.09.2024 määrus ei

piira kuidagi PPA võimalust vajaduse korral taotleda puudutatud isiku kinnipidamise

pikendamist muudel alustel (sh VRKS § 361 lg 2 p 5). Iga taotlus lahendatakse eraldiseisvalt

ja kohus ei ole seotud varasema taotluse lahendamisel võetud seisukohtadega.

12. Puudutatud isiku kinnipidamist kuni kaheks kuuks ei saa pidada ülemääraseks.

Tegemist on isiku esmakordse KPK-sse paigutamisega ning ka taotluse läbivaatamise tähtaega

arvestades (VRKS § 181 lg 1 kohaselt lahendatakse taotlus üldjuhul kuue kuu jooksul) ei ole

alust hinnata kinnipidamist ebaproportsionaalselt pikaks (sh ei saa PPA-le heita ette menetluse

venitamist). Isiku kinnipidamise proportsionaalsuse hindamisel tuleb kahtlemata arvestada

tema võimalikke vaimse ja füüsilise tervise probleeme, kuid need ei välista iseenesest

kinnipidamist. KPK-s viibivatele isikutele on tagatud juurdepääs meditsiiniteenustele, sh

psühholoogi abile (VRKS § 363 lg 1; VSS § 269). Toimikust ei nähtu, et isikul esineksid

sedalaadi terviseprobleemid, mis välistavad KPK-s kinnipidamise. Samuti puuduvad andmed,

6(7)

3-24-2569

et isiku KPK-s kinnipidamine oleks vastuolus tema turvalisuse kaalutlustega. Väidetavat

enesevigastamise ohtu on võimalik maandada järelevalve tõhustamisega. See ei tähenda, et

puudutatud isikut peetaks kinni tema enda kaitseks, vaid kinnipidamise aluseks on vajadus

tagada isiku kättesaadavus rahvusvahelise kaitse menetluse lõpuleviimiseks ja võimalikuks

väljasaatmiseks. VRKS § 29 lg-s 1 nimetatud järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab

prognoosi, et isik järgib PPA poolt seatavaid reegleid, kuid puudutatud isiku suhtes tuvastatud

põgenemisoht ei anna selleks alust. Nõustuda saab mh hinnanguga, et olukorras, kus isiku

Eestis hakkamasaamine võiks osutuda väga keeruliseks (nt keelebarjääri või terviseseisundi

tõttu), on seda enam tõenäoline, et puudutatud isik võib püüda jätkata enda teekonda Soome,

kus tal on lähedaste näol olemas tugivõrgustik.

13. Eelneva põhjal jääb X. X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

12.09.2024 määrus muutmata.

14. VRKS § 13 lg 1 ning HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4 alusel tuleb määruse avaldamisel

puudutatud isiku nimi, sünniaeg ja passi kehtivusaeg asendada tähemärgiga.

15. Puudutatud isikule määruskaebuse menetluses riigi õigusabi osutanud advokaadi

taotluse riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramiseks lahendab ringkonnakohus eraldi

määrusega. (allkirjastatud digitaalselt)

7(7)