1-08-11162/19 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Alus: AvTS § 35 lg1 p 11, 12

Märge tehtud: 8.09.2011

Kehtiv kuni: 8.09.2086

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 8. september 2011. a Tartu Kriminaalasja number 1-08-11162 Täitmiskohtunik Lembit Käis Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Prokurör Ruti Kilg Menetlustoiming

Süüdimõistetu M.O

(isikukood:

xxx) materjalide läbivaatamine tema

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks

RESOLUTSIOON

Jätta vabastamata M.O talle Tartu Maakohtu 02.02.2010. a otsusega mõistetud liitkaristusest tingimisi enne tähtaega.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Põlva kohtumajale 10 päeva jooksul alates selle teadasaamisest.

Materjalide sisu ning kohtumenetluse poolte arvamused

Tartu Maakohtu 02.02.2010. a otsusega (kriminaalasi nr 1-10-25) mõisteti M.O süüdi KarS §-de 121 ja 274 lg 1 järgi ning teda karistati 11-kuulise vangistusega. KarS § 65 lg

2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 11.11.2008. a otsusega mõistetud

ärakandmata karistuse võrra ning tema liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 5 päeva vangistust alates 02.02.2010. a.

Tartu Vangla esitas 19.08.2011. a Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega.

1-08-11162 2(4)

Esitatud materjalide kohaselt algas kinnipeetava karistusaeg 02.02.2010. a ja peaks eelduslikult lõppema 07.02.2013. a. Kinnipeetavat võib tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada elektroonilise valve kohaldamisega alates 04.08.2011. a.

Tartu Vangla poolt antud iseloomustuse (vangla toimiku III kd 2. osa, lehed 156-157)

kohaselt on kinnipeetavat kriminaalkorras karistatud 12 korral ja vanglas viibib kuuendat

korda. Tema kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Viimased kuriteod on toime

pandud vanglas. Ta on läbinud sotsiaalprogrammi Vihajuhtimine ning on motiveeritud

osalema sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja alustama õpinguid Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi 8. klassis. Distsiplinaarkorras on teda vangistuse kandmise ajal karistatud 40-l

korral. Ta on heade manipuleerimisja suhtlemisoskustega ja tihti on ennast kehtestanud agressiivselt. Tema suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalset mõtteviisi toetavad inimesed. Ta väärtustab lähedasi ja perekonnaliikmeid, mistõttu soovib edaspidi käituda seadusekuulekalt. Ta kaldub tegutsema impulsiivselt. Vanglast vabanemisel on tal olemas elukoht ema juures Võrus, Jaama 45. Ta on kõrgohtlik ning endiselt on olemas uue kuriteo toimepanemise oht. Kuna uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 39% ning seksuaalja vägivalla kuritegude toimepanemise tõenäosus 5 aasta jooksul on 41-62%, siis ei toeta

vangla tema vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega.

Kriminaalhooldusosakonna arvamuses (vangla toimiku III kd 2. osa, lehed 154-155) leitakse, et süüdimõistetu ei ole käitunud seadusekuulekalt ning ei ole valmis muutusteks. Vabaduses

võib tema käitumist negatiivselt mõjutada alkoholi tarvitamine, töökoha puudumine ja kriminaalse taustaga isikutega lävimine. Vanglast vabanemisel on tal võimalik asuda elama Võrus, Jaama 45 ning antud korter on sobilik elektroonilise valve seadme paigaldamiseks.

Süüdimõistetu soovib, et teda vabastataks vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist. Ta on nõus alluma elektroonilisele valvele. Tal on võimalik elada emale kuuluvas korteris – Võrus, Jaama 45.

Prokurör ei toeta süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist.

Kohtu põhjendused

KrMS § 426 lg 1 kohaselt võib karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik pärast süüdimõistetu poolt karistusseadustiku §-s 76 või 77 sätestatud karistusaja ärakandmist vabastada süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist.

KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises

süüdimõistetud isiku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada katseajaga, kui

süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik

nõustub käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

Tartu Maakohtu 02.02.2010. a otsusega mõisteti M.O süüdi KarS §-de 121 ja 274 lg 1 järgi ning teda karistati 11-kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 11.11.2008. a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra ning tema liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 5 päeva vangistust alates 02.02.2010. a (vangla toimiku I kd 1. osa, lehed 58-59).

1-08-11162 3(4) Harju Maakohtu 11.11.2008. a otsusega mõisteti M.O süüdi KarS § 121 järgi

ning teda karistati 1-aastase vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 25.10.2006. a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra ning tema liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 3 kuud 27 päeva vangistust (vangla toimiku I kd 1. osa, lehed 39-41). Harju Maakohtu 25.10.2006. a otsusega mõisteti M.O süüdi KarS § 200 lg 2p 4, 7 järgi ning teda karistati 5-aasta 6-kuulise vangistusega (vangla toimiku I kd 1. osa, lehed 17-19).

Seega kannab süüdimõistetu praegu Tartu Maakohtu 02.02.2010. a otsusega mõistetud liitkaristust (3 aastat 5 päeva vangistust) muu hulgas ka I astme kuriteo eest ning käesoleva aja seisuga on tal mõistetud karistusajast ära kantud üle poole.

Kuna süüdimõistetu on nõustunud elektroonilisele valvele allutamisega ja märgitud elukoht

vastab elektroonilise valve seadme paigaldamise nõuetele, siis leiab kohus, et praegu on täidetud formaalsed alused tema vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks KarS § 76 lg 2 p 1 alusel.

KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise

otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid

tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, hinnates vangla poolt esitatud materjale ja kuulates ära süüdimõistetu ning prokuröri

arvamuse, leiab, et süüdimõistetu tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastamata KarS § 76 lg 2 p 1 alusel.

Eelmärgitud kohtuotsustest ja karistatuse õiendist (vangla toimiku I kd 1. osa, lehed 6-10) nähtub, et süüdimõistetut on alates 1998. a karistatud kriminaalkorras korduvalt. Põhiliselt on

teda karistatud vara ja isikuvastaste kuritegude, sealhulgas vägistamise ja röövimise toimepanemise eest. Samuti on ta kinnipidamisasutuses toime pannud vägivallaga seotud kuritegusid.

Seega on süüdimõistetul kalduvus varaja isikuvastaste kuritegude toimepanemisele. Vaatamata sellele, et teda on eelnevalt korduvalt karistatud, jätkas ta kuritegude sooritamist isegi kinnipidamisasutuses. Samuti on ta vanglas süstemaatiliselt rikkunud distsipliini. Teda on vanglas karistatud 2010. a 8-l korral (vangla toimiku II kd 2. osa, leht 233; vangla toimiku III kd 2. osa, lehed 2, 8, 14, 35, 42, 49, 61, 87) ja 2011. a 5-l korral (vangla toimiku III kd 2.

osa, lehed 71, 81, 128, 134, 140). Seega ei ole süüdimõistetu isegi vanglas, s.o range järelevalve tingimustes, suutnud alluda kehtestatud korrale. Järelikult on tema allumisvõime ka kriminaalhooldaja käitumisekontrollile kaheldav.

Vangla iseloomustuse ja kriminaalhooldusosakonna arvamuse kohaselt eksisteerib endiselt uue kuriteo toimepanemise risk.

Seega on süüdimõistetu endiselt ohtlik ühiskonnale, kuna võib jätkata uute kuritegude

toimepanemist. Uue kuriteo risk on kõrge ning seda tõstab tema kalduvus alkoholi tarvitamisele, töökoha puudumine ja kriminaalse taustaga isikutega lävimine.

1-08-11162 4(4) Eeltoodu alusel ei ole kohtul tekkinud kindlat veendumust, et süüdimõistetu ei kujutaks

vabaduses viibides ohtu ühiskonnale ning oleks sobilik ja võimeline alluma kriminaalhooldusametniku käitumiskontrollile. Süüdimõistetut, kes on toime pannud isiku ja varavastaseid kuritegusid, korduvalt käitunud õigusvastaselt, sealhulgas ka vanglas, ning kes võib toime panna uue kuriteo, ei ole võimalik

ega otstarbekas tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada vaatamata sellele, et ta on läbinud ühe sotsiaalprogrammi, tal on olemas kindel elukoht ja lähedaste toetus, kuna suure

tõenäosusega ei ole ta suuteline katseaega edukalt läbima ega alluma kriminaalhooldusametniku käitumiskontrollile.

Ka peaks süüdimõistetu enne vanglast vabanemist läbima individuaalses täitmiskavas (vangla toimiku III kd 2. osa, leht 148) märgitud sotsiaalprogrammi - Eluviisitreening.

Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et süüdimõistetu peab jätkama praegu vangistuse kandmist.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1 ja § 432 lg-st 3.

Lembit Käis kohtunik