1-10-7674/21 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-10-7674

Karistuse kandmisest ennetähtaegse vabastamise

M Ä Ä R U S

07.septembril 2011.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Kerli Jaanson juuresolekul kaitsja advokaat Heiki Kuningas osavõtul

arutades avalikul kohtuistungil süüdimõistetu R.T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist,

l e i d i s :

R.T tunnistati Tartu Maakohtu 29.juuni 2010.a otsusega süüdi KarS § 199 lg 2 p 7,

8, 9, § 200 lg 2 p 4 ja § 121 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat vangistust, mida

vähendati lühimenetluse kohaldamise tõttu 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 2

aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistuse kandmise aja algust loeti alates 07.aprillist 2010.a. Kohtuotsus jõustus 06.juulil 2010.a.

R.T karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 07.aprillil 2012.a.

R.T on varem kriminaalkorras karistatud:

- Võru Maakohtu 04.märtsi 1994.a otsusega KrK § 141 lg 2 p 1, 2, 3, 4 alusel 1 aasta ja 9

kuu pikkuse vabadusekaotusega;

- Võru Maakohtu 23.detsembri 1996.a otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3, § 143 lg 2 p 1,

2 ja § 195 lg 3 alusel 2 aasta ja 2 kuu pikkuse vabadusekaotusega;

- Võru Maakohtu 29.aprilli 1999.a otsusega KrK § 185 lg 2 ja § 140 lg 2 p 1, 2, 3 alusel

2-aastase vabadusekaotusega;

- Võru Maakohtu 23.juuli 2001.a otsusega KrK § 141

1

lg 2 p 2 alusel 35 päevamäära suuruse rahatrahviga;

- Võru Maakohtu 22.oktoobri 2001.a otsusega KrK § 204 lg 3 alusel 3-kuulise

vabadusekaotusega tingimisi 3-aastase katseajaga ning mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 aastaks;

- Võru Maakohtu 11.veebruari 2002.a otsusega KrK § 17 lg 5 - § 139 lg 2 p 2 alusel 3-

kuulise vabadusekaotusega, millele liideti varasema kohtuotsusega mõistetud karistus ning liitkaristuseks mõisteti 4-kuuline vabadusekaotus

- 15.augusti 2002.a otsusega KrK § 139 lg 2 p 2, § 140 lg 2 p 3, 4, § 141

2 lg 2 p 2 ja § 2025 lg 1 alusel 6-kuulise vabadusekaotusega;

- Võru Maakohtu 04.septembri 2003.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 alusel 2-kuulise

vangistusega;

- Võru Maakohtu 26.veebruari 2004.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 alusel 2-kuulise

vangistusega tingimisi 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga;

- Võru Maakohtu 20.septembri 2004.a otsusega KarS § 424 ja § 329 alusel 1-kuulise

vangistusega, millele liideti varasema kohtuotsusega mõistetud vangistus ja

liitkaristuseks mõisteti 3-kuuline vangistus, lisakaristusena mõisteti mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 2 aastaks;

- Võru Maakohtu 30.mai 2005.a otsusega KarS § 200 lg 2 p 4, 7 ja § 275 alusel 3 aasta ja

6 kuu pikkuse vangistusega;

- Harju Maakohtu 07.juuli 2008.a otsusega KarS § 331 alusel 7-kuulise vangistusega,

millele liideti varasema otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa ja liitkaristuseks mõisteti 10 kuud 12 päeva vangistust.

Väärteokorras on R.T korduvalt karistatud.

Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on R.T uue mittevägivaldse kuriteo

toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 44% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 54%, mistõttu ei toeta vangla tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et süüdimõistetul on vabanemisel olemas lähedaste moraalne ja võimalusel materiaalne toetus ning kindel elukoht ema juures. Samas on tema perekonnas kriminaalkorras karistatud isikuid. Vabanemisel on riskiteguriteks pikaajaline kriminaalne taust, varasemad ebaõnnestumised kriminaalhooldusel, alkoholi ja narkootikumide tarvitamine ning töökoha ja töökogemuste puudumine.

R.T kinnitas kohtuistungil, et soovib tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Ta asuks

elama enda ema juurde ning otsiks endale töökoha. Süüdimõistetu avaldas, et soovib laste endale paigaldada nn. ampulli, et vabaneda alkoholismist.

KarS § 76 lg 2 p 2 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises

süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on R.T ära kandnud enam kui 2/3 temale mõistetud karistusest, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas.

KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat

elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

R.T on kriminaalkorras karistatud kokku 13 korral eriliigiliste kuritegude eest.

Käesolev vangistus on R.T seitsmes reaalne vangistus, kusjuures esmakordselt kandis ta vabadusekaotuslikku karistust juba 16-aastaselt. Süüdimõistetu on varasemalt olnud

ka katseajal, kuid on siiski jätkanud kuritegude toimepanemist. Seega nähtub, et varasemalt

mõistetud karistused ei ole süüdimõistetule piisavat mõju avaldanud ning hoolimata temale

antud korduvatest võimalustest ennast positiivselt ja seadusekuulekalt tõestada, on ta

kriminaalset tegevust jätkanud. Ka käesoleva vangistuse ajal ei ole süüdimõistetu suutnud

õiguspäraselt käituda ja temale seatud reeglitele alluda, millele viitab kehtiv distsiplinaarkaristus.

Kuritegusid on süüdimõistetu toime pannud suuresti majandusliku kasu saamise ja sõltuvusprobleemide rahuldamise eesmärgil. Toimikust nähtuvalt on ta alkoholi tarvitanud

13.eluaastast alates ning ka paljud kuriteod on alkoholijoobes toime pandud. Samuti on süüdimõistetu tarvitanud narkootikume süstimise teel, kuid sõltlaseks ennast ei pea. Alkoholi

tarvitamise osas on süüdimõistetu saanud ravi, kuid tulemusi see andnud ei ole. Sotsiaalprogramme käesoleva vangistuse ajal R.T läbinud ei ole. Seega nähtub, et

süüdimõistetul puudub igasugune motivatsioon tegeleda oma sõltuvusprobleemidega ning

maandada seega uute kuritegude riskifaktoreid. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul usk sellesse, kas süüdimõistetu üldse oma kuritegeliku eluviisi muutmisega tegeleda soovib ja on motiveeritud edaspidiselt õiguskuulekalt elama. Süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist ei toeta ka asjaolu, et vabanedes puudub tal kindel

töökoht ning varasema töökogemuse ja kriminaalse tausta tõttu võib oletada, et selle leidmisega võib tal ka raskusi tekkida.

Positiivne on küll see, et süüdimõistetul on olemas kindel elukoht ema juures ja perekonna

toetus, kuid nimetatud asjaolu ei kaalu kohtu hinnangul ülesse eeltoodud negatiivseid asjaolusid, mis räägivad ennetähtaegse vabastamise vastu.

Kuna varasemalt on süüdimõistetu pannud toime muuhulgas grupiviisilisi kuritegusid ning tunnistanud oma mõjutatavust, siis tuleb riskiteguriks lugeda ka seda, et tema tutvusringkond

koosneb suuresti kriminaalse taustaga isikutest, kusjuures selliseid isikuid on ka tema perekonnaliikmete seas.

Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et R.T katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud, kuna kohtul ei ole piisavat kindlust, et isik ei

jätka vabanedes kuritegude toimepanemist ning suudab seadusekuulekalt elada ja

kriminaalhoolduse nõudeid täita. Arvestades R.T varasemat elukäiku, senist kriminaalset aktiivsust, sõltuvusprobleeme ning varasema katseaja ebaõnnestumist uue kuriteo toimepanemise tõttu ei ole tõenäoline, et ta suudaks läbida mõistetava katseaja positiivselt. Juhindudes KrMS § 426, 432 kohus m ä ä r a s :

Jätta vabastamata (IK xxx) temale Tartu Maakohtu 29.juuni 2010.a R.T otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega.

KrMS § 180 alusel välja mõista riigituludesse menetluskuluna kaitsjatasu R.T-lt kolmkümmend kaheksa (38) eurot 35 senti.

Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda 1 kuu jooksul peale kohtumääruse

jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele

221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale

kohtumääruse jõustumist pööratakse kohtumäärus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu, millega kaasnevad täitekulud.

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel õigus esitada Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Kohtunik