2-24-15850/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Õ i g e k s v õ t u l p õ h i n e v k o h t u o t s u s

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Anna Liiv

Kohtujurist

Lii Zerel

Otsuse avalikult teatavaks

19. november 2024.a, Tallinna kohtumaja

tegemise aeg ja koht

Tsiviilasja number

2-24-15850

Tsiviilasi Servin Invest OÜ hagi J. B., O. B. vastu kahju

hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

9390,75 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Osaühing

Servin

Invest

(registrikood 12684541), lepinguline esindaja Kerli Truumees

Kostja I: J. B. (isikukood xxxx)

Kostja II: O. B. (isikukood xxxx)

Kostjate lepinguline esindaja Riho Viik

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Servin Invest OÜ hagi J. B. ja O. B. vastu õigeksvõtul põhineva

otsusega.

2. Välja mõista kostjatelt J. B. (isikukood xxxx) ja O. B. (isikukood xxxx)

solidaarselt hageja Osaühing Servin Invest (registrikood 12684541) kasuks

kahjuhüvitis 8365,92 eurot ning viivised alates

18.10.2024 kuni põhinõude (8365,92 eurot) tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

3. Käesolev hagi õigeksvõtul põhinev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav

(TsMS § 468 lg 1 p 1).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

4. Jätta menetluskulud solidaarselt kostjate J. B. ja O. B. kanda.

5. Määrata hageja Servin Invest OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 1250

eurot ja mõista kostjatelt J. B. (isikukood xxxx) ja O. B. (isikukood xxxx)

2-24-15850

solidaarselt hageja Osaühing Servin Invest (registrikood 12684541) kasuks välja

hageja menetluskulud 1250 eurot.

6. Hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt

tuleb tasuda

viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt

tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb

apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse.

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Harju Maakohtu menetluses on Servin Invest OÜ hagi J. B., O. B. vastu kahju

hüvitamiseks.

2. Kostjad esitasid 06.11.2024 hagivastuse, milles teatasid, et võtavad hagi õigeks,

tunnistades hagiavalduses nende vastu esitatud nõudeid ning tegid hagejale omapoolse

kompromissettepaneku. Kostjad paluvad kohtul menetluskulude kindlaksmääramisel

arvestada, et nad võtsid hagi kohe õigeks.

3. Harju Maakohus andis pooltele tähtaja kuni 11.11.2024 kompromissi sõlmimiseks ja

kohtule esitamiseks ning kompromissi mittesaavutamisel hagejale tähtaja kuni 11.11.2024

oma täiendava menetluskulude nimekirja esitamiseks ja kostjale kuni 15.11.2024 hageja

menetluskuludele seisukoha esitamiseks.

4. Pooled kohtu määratud tähtajaks (s.o 11.11.2024) kokkuleppele ei jõudnud ega

kompromissi ei esitanud. Hageja ei esitanud määratud tähtajaks (s.o 11.11.2024) kohtule

täiendavat menetluskulude nimekirja. Kostjad ei ole esitanud hageja 21.10.2024 esitatud

menetluskuludele oma vastuväiteid.

5. Kohus selgitab, et kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, siis

vastavalt TsMS § 440 lg-le 1 rahuldab kohus hagi. Lisaks tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib

kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi õigeksvõtul

põhineva otsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS §

468 lg 1 p 1).

6. Kuivõrd kostjad võtsid 06.11.2024 vastuses hagi õigeks, rahuldab kohus hagi ning

mõistab kostjatelt solidaarselt välja kahjuhüvitise 8365,92 eurot ja viivised alates 18.10.2024

kuni põhinõude (8365,92 eurot) tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

2-24-15850

Menetluskulude jaotus

7. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud

pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või

osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks

otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Erandi sellest kehtestab

TsMS § 168 lg 6, mis sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja

menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Seega

peavad selle sätte rakendamiseks leidma tõendamist asjaolud, millised annavad kohtule

veenva aluse asuda seisukohale, et kostja ei andnud oma käitumisega hagejale põhjust hagi

esitamiseks.

8. Käesoleval juhul võttis kohus 18.10.2024 esitatud hagi menetlusse 21.10.2024

määrusega, millega anti kostjatele tähtaeg hagiavaldusele oma vastuse esitamiseks.

Hagiavalduse kohaselt oli hageja sunnitud pöörduma kahjuhüvitise nõudega kohtu poole,

kuivõrd kostjad ei ole hageja korduvatele pöördumistele sisuliselt vastanud ega võlgnevust

kohtuväliselt tasunud. Kostjad esitasid 06.11.2024 hagivastuse, milles teatasid, et võtavad

hagi kohe õigeks ning tegid hagejale omapoolse kompromissettepaneku. Pooled kompromissi

ei saavutanud.

9. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et TsMS § 168 lg 6 kohaldamist võimaldavad

asjaolud tõendamist ei ole leidnud ja rakendamisele kuulub TsMS § 162 lg 1, millest

tulenevalt jäävad menetluskulud kostjate kanda. TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks käesolevas

vaidluses alused puuduvad.

10. Juhindudes TsMS § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

11. TsMS § 174 lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt

määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.

12. Hageja esitas 18.10.2024 ja 21.10.2024 avaldused menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramiseks. Avaldused vastavad TsMS § 176 lg-te 1 ja 5 nõuetele.

13. Hageja täiendavat menetluskulude nimekirja kohtu määratud tähtajaks ei esitanud.

Hageja 21.10.2024 menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks kokku

1490 eurot, mis koosneb riigilõivust 770 eurot ning õigusabikuludest 720 eurot ilma

käibemaksuta (s.o 6 tundi tööd tunnihinnaga 120 eurot). Hageja on kinnitanud, et kõik kulud

on seotud tsiviilasjaga nr 2-24-15850. Hageja taotleb menetluskulude hüvitamist ilma

käibemaksuta. Hageja palub märkida

menetluskulude

kindlaksmääramise

lahendis,

et

hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt

tuleb

tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

2-24-15850

14. Kostjad palusid 06.11.2024 vastuses kohtul arvestada menetluskulude

kindlaksmääramisel asjaoluga, et kostjad võtsid hagi kohe õigeks. Kostjad ei esitanud hageja

menetluskuludele sisulisi vastuväiteid.

15. Kohus selgitab, TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud

erisusi (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita

menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st

kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole

esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste

esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p

14).

Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud

arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.

16. Riigikohus on varasemalt leidnud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu

suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Riigikohus on 14.04.2021. a määruses

tsiviilasjas nr 2-19-10324/42 muutnud varasemaid seisukohti ja leidnud, et ei ole põhjendatud

siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu

suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga, vaid lähtuda tuleb eelkõige kuludest, mis

menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks

vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1

tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab

nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks

vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud

tunnitasu määra korrutisele.

17. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 ja p 4 kohaselt menetlusosaliste

esindajate ja nõustajate kulud ning seaduses sätestatud kohtueelse menetluse kulud. TsMS §

175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218

sätestatu kohaselt. TsMS § 144 p 2 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks ka menetlusosaliste

postikulud. TsMS § 143 p 2 kohaselt asja läbivaatamise kuluks tõendi saamise kulud, mh

tõlkekulud.

18. Hagejat esindas lepingulise esindajana jurist. Menetluskulude hüvitamist nõuab hageja

lisaks riigilõivule lepingulise esindaja töö eest. Esindaja õigusabikulud on põhimõtteliselt

hüvitatavad.

19. Tsiviilasja nr 2-24-15850 menetluses on juristi tunnitasumääraks märgitud 120 eurot,

käibemaksuta. Tunnihinna põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames

eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14.). Kohus

leiab, et arvestades asja sisu, mahtu ja keerukust vastab hageja esindaja tasumäär

kohtupraktikas mõistlikuks peetud tasemele. Kostjad ei ole samuti hageja esindajate

tunnihinnale vastuväiteid esitanud.

2-24-15850

20. TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks

peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel

tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui pool ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu

tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (vt ka

Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Kuivõrd hageja taotleb menetluskulude

väljamõistmist ilma käibemaksuta, mõistab kohus menetluskulud välja ilma käibemaksuta.

21. Kohtu hinnangul, olles tutvunud hageja 21.10.2024 esitatud menetluskulude

nimekirjaga, on hageja lepingulise esindaja poolt kulutatud aeg osaliselt põhjendamatu ega

ole tegemist terves ulatuses põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 tähenduses.

22. Hagejal on 18.10.2024 hagiavalduse koostamisega seotud toiminguteks kulunud 5

tundi. Hagiavaldus ei ole mahukas (sisult ca 3 lk) ega õiguslikult keerukas. Kohus peab

hagiavalduse koostamise põhjendatud ajakuluks 3 tundi, millele lisandub kliendiga suhtlemise

ja menetluskulude nimekirja koostamise kulu 1 tund. Seega kokku on põhjendatud ajakulu 4

tundi.

23. Kohus vähendab õigusabile kulunud aega 2 tunni võrra ning põhjendatud ajakuluks on

4 tundi. Seega on hageja põhjendatud õigusabikulu 480 eurot (4x120).

24. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on hageja menetluskuludeks tsiviilasjas tasutud

riigilõiv 770 eurot. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb

kostjal hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud, kuivõrd

hagi võeti menetlusse ning rahuldati – tegemist on vältimatu kuluga. Eelpooltoodust lähtuvalt

tuleb kostjatel hagejale hüvitada hagiavalduselt tasutud riigilõiv 770 eurot.

25. Kohus rahuldab hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.

Kohus määrab hageja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks eelneva

põhjal 1250 eurot (770+480), mis kuulub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks

väljamõistmisele. Kuna menetluskulud jäävad kostjate kanda, siis puudub kohtul vajadus

käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata kostjate menetluskulude rahalist suurust.

26. Vastavalt hageja taotlusele märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel lahendisse, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjatel tasuda hagejale käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

27. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada

selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS

§ 178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Anna Liiv kohtunik