2-18-12324/104 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov

Määruse tegemise aeg ja koht

19. november 2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-18-12324

Kohtuasi

R.I (F.C) avaldus korraldada lepitusmenetlus

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12. septembri 2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

U.S määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja R.I (isikukood XXX), lepinguline esindaja

advokaat Aleksei Forstiman

Puudutatud isik I F.C (isikukood XXX), riigi õigusabi

korras määratud esindaja vandeadvokaat Annemarie

Kunila

Puudutatud isik II U.S (isikukood XXX), lepinguline

esindaja Andreas Lunden

Eestkosteasutus Tallinna Linnavalitsus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 12. septembri 2023 määrus osas, milles maakohus

määras, et kohtumäärus on sundkorras täidetav ja selle täitmise rikkumise

korral võib U.S-ile määrata sunniraha täitemenetluse seadustiku (TMS) § 26¹

sätestatud korras (resolutsiooni punkt 3).

2. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

2.1 Tunnistada lepitusmenetlus ebaõnnestunuks.

2.2 Muuta Harju Maakohtu 18.10.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-12324

kinnitatud R.I ja U.S vahel kompromissina kokkulepitud isa R.I ja lapse F.C

suhtlemiskorda ning määrata uus suhtluskord:

2.2.1

Kui isa ei viibi Eestis, suhtlevad laps ja isa järgmiselt:

2.2.1.1 Laps ja isa suhtlevad suhtlustarkvara Skype kaudu 2 korda nädalas ema

juuresolekul. Vanemad lepivad kirjalikult e-posti teel kokku suhtlemise

päevades ja kellaaegades vähemalt 1 nädal ette. Juhul, kui laps loobub

suhtlemast isaga, siis emal ei ole lubatud lõpetada vestlust arvutiprogrammis

selleks, et isa vähemalt 15 minuti jooksul pöördub lapse poole suhtlemise

korraldamiseks.

2.2.2

Kui isa viibib Eestis, siis suhtlevad laps ja isa järgmiselt:

2.2.2.1 Iganädalaselt suhtlevad laps ja isa teisipäeviti ja neljapäeviti kella 18.00-st

kuni 20.30-ni. Nimetatud päevadel võtab isa lapse kell 18.00 tema

viibimiskohast ning toimetab lapse tagasi hiljemalt 20.30 ema elukohta. Isa

tagab lapse huviringides ja muudel üritustel osalemise.

2.2.2.2 Iganädalaselt suhtlevad laps ja isa laupäeviti kella 15.00-st kuni 19.30-ni. Isa

võtab lapse kell 15.00 tema viibimiskohast ning toimetab lapse tagasi

hiljemalt 19.30-ks ema elukohta. Isa tagab lapse huviringides ja muudel

üritustel osalemise.

2.2.2.3 Tähtpäevadel ning haiguse korral toimub lapse ja isa suhtlemine

graafikujärgselt. Haiguse korral võib kohtumine ära jääda, kui raviarst

määrab lapsele voodirežiimi.

2.2.2.4 Isa teavitab ema Eestisse tulekust esimesel võimalusel, kuid vähemalt 1 kuu

ette.

2.2.3

Vanemate vaheline suhtlus toimub kirjalikult taasesitamist võimaldavas

vormis (eelistatult e-kiri). Suhtluskorda puudutavad vanemate vahelised

kokkulepped loetakse sõlmituks kui vanemad kinnitavad teisele vanemale

selle kokkuleppega nõustumist sõnaselgelt kirjalikult taasesitamist

võimaldavas vormis.

2.3 Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele

riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis tuleb jätta Eesti

Vabariigi kanda. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt

kindlaks määrata. Riigi õigusabi osutanud advokaadi tasutaotluse lahendab

kohus eraldi määrusega.

3. U.S määruskaebus rahuldada.

4. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud

riigi õigusabi korras määratud lapse esindaja tasu ja kulud, mis jätta Eesti

Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Harju Maakohtu 18.10.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-12324 kinnitati R.I (avaldaja,

isa) ja U.S (puudutatud isik II, ema) vahel kompromiss, milles lepiti vanemate vahel kokku

isa ja lapse F.C (puudutatud isik I, laps) vahelises suhtlemiskorras.

2. Isa esitas 12.07.2019 Harju Maakohtule avalduse, milles palus muuta Harju

Maakohtu 18.10.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-12324 kindlaks määratud

suhtlemise korda. Tsiviilasja menetleti asjas nr 2-19-10498. Avaldaja teatas

05.11.2021, et tingituna lapse ema käitumisest on vajalik algatada lepitusmenetlus.

Avaldaja esitas 22.11.2021 kohtule avalduse lepitusmenetluse läbiviimiseks. Maakohus

jättis 25.11.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-10498 avalduse lapsega suhtlemise

korra muutmiseks läbi vaatamata ning määras anda lapse isa 22.11.2021 täpsustatud

avaldus lepitusmenetluse läbiviimiseks menetlemiseks lepitusmenetlusena tsiviilasja nr

2-18-12324 raames. Tallinna Ringkonnakohus jättis 08.06.2022 määrusega avalduse

läbi vaatamata jätmise osas maakohtu määruse lõppjäreldustes muutmata, kuid muutis

määruse põhjendusi.

3. Isa palus 22.11.2021 Harju Maakohtule esitatud avalduses viia läbi lepitusmenetluse ning

selle ebaõnnestunuks tunnistamisel muuta Harju Maakohtu 18.10.2018 määrusega

kindlaksmääratud suhtlemiskorda ja rakendada suhtluskorra täitmiseks sunnivahendeid.

23.03.2023 menetlusdokumendis palus isa muuta suhtluskorda alljärgnevalt.

1. Kui isa ei viibi Eestis, siis suhtlevad laps ja isa järgmiselt:

1.1 Laps ja isa suhtlevad suhtlustarkavara Skype kaudu 2 korda nädalas ema juuresolekul.

Vanemad lepivad kirjalikult e-posti teel kokku suhtlemise päevades ja kellaaegades 1

nädal ette.

1.2 Juhul, kui laps loobub suhtlemast isaga, siis emal ei ole lubatud lõpetada vestlust

arvutiprogrammis selleks, et isa vähemalt 15 minuti jooksul pöördub lapse poole

suhtlemise korraldamiseks.

2. Kui isa viibib Eestis, siis suhtlevad laps ja isa järgmiselt:

2.1 Iganädalaselt suhtlevad laps ja isa teisipäeviti ja neljapäeviti kella 18.00-st kuni 20.30-

ni. Nimetatud päevadel võtab isa lapse kell 18.00 tema viibimiskohast ning toimetab

lapse tagasi hiljemalt 20.30 ema elukohta. Laps peab alates kella 18.00-st olema vaba

kõikidest huvitegevustest ja muudest üritustest ning ootama isa viibimiskohas.

2.2 Iganädalaselt suhtlevad laps ja isa laupäeviti kella 15.00-st kuni 19.30-ni. Isa võtab

lapse kell 15.00 tema viibimiskohast ning toimetab lapse tagasi hiljemalt 19.30-ks ema

elukohta. Laps peab alates kella 15.00-st olema vaba kõikidest huvitegevustest ja

muudest üritustest ning ootama isa viibimiskohas.

2.3 Tähtpäevadel ning haiguse korral toimub lapse ja isa suhtlemine graafikujärgselt.

Haiguse korral võib kohtumine ära jääda, kui raviarst määrab lapsele voodirežiimi.

2.4 Kui lapse ja isa kohtumine ei saa toimuda mõnel mõjuval põhjusel (lapse reisimine või

lapsega seotud muu sündmus (võistlused, esinemine üritusel, olümpiaadid), siis

ärajäänud kohtumine asendatakse kohtumisega muul päeval. Vanemad lepivad kokku

e-posti teel kohtumise asendamise päeva, aja ja koha.

2.5 Seoses isa muutuva töögraafikuga teavitab isa ema oma Eestisse saabumisest niipea kui

on võimalik. Viimase hetke muudatused on aktsepteeritavad. Lapse ja isa kohtumised

antud juhul toimuvad vastavalt eeltoodud graafikule.

2.6 Punktis 2.5. nimetatud põhjusel ära jäänud kohtumised asendatakse muude päevadega,

kui isa viibib Eestis.

4. Avalduse kohaselt kinnitati vanemate vahel 18.10.2018 määrusega kompromiss, milles

lepiti kokku, et kui isa viibib Eestis, suhtleb isa lapsega kahel tööpäeval nädalas. Isa võtab

lapse teisipäeviti ja neljapäeviti kell 17.30 lasteaiast ja viib koju 19.30. Kui laps lasteaias ei

viibi, võtab isa lapse kodust. Kohtumiste juures viibib lapse ema või ema poolt nimetatud isik,

kuni laps ja isa harjuvad (p.1.1). Isa viib koos emaga ühiselt lapse kolmapäeviti lasteaeda. Isa

ootab maja ees alates 7.45 (p 1.2). Laupäeviti läheb isa lapsega ja lapse emaga kell 11.00

lapse kodust balletitundi, mis kestab kuni 13.00, edasi suhtleb isa lapsega kuni 17.00 lapse

ema juuresolekul. (p 1.3). Lapsevanemad peavad arvestama, et kokkusaamised peavad

toimuma mõistlikult ja last säästval viisil ning arvestades lapse vanust, soove ja päevarežiimi

(p 1.4). Kui isa viibib jõulu esimesel pühal Eestis, on tal õigus lapsega kohtuda vähemalt 3 h

(p 1.5). Kui mingil põhjusel isa ja lapse kohtumisi graafikus märgitud ajal ei toimu, lepivad

vanemad kokku ärajäänud kohtumiste asendamise (p 1.6). Kui isa ei viibi Eestis, toimub isa ja

lapse suhtlemine Skype teel kahel tööpäeval nädalas kell 19.00-19.30, päev lepitakse

eelnevalt vanemate vahel kokku 1-2 päeva enne meili teel (p 1.7). Lapse suhtlemine isaga

Horvaatias toimub üks kord kahe aasta jooksul lapse ema osavõtul korraga vähemalt 10

päeva, isa tasub lapse ema ja lapse edasi-tagasi sõidukulud ja toidukulud. Jaanuarikuus ema ja

isa lepivad kokku täpse reisi aja (p 1.8). Lapse sünnipäeval on isal õigus lapsega kohtuda

vähemalt 2 tundi (p 1.9).

5. Isa on pöördunud korduvalt kohtuväliselt ema poole lapsega suhtlusaja suurendamiseks.

Kuna kokkuleppele ei jõutud, esitas isa 2019.a septembris kohtule avalduse suhtluskorra

muutmiseks. Isa leidis, et tema ja lapse vahelised suhted on paranenud ja ta saaks lapsega

kohtuda ilma kolmandate isikute juuresolekuta. Pärast eelnimetatud avalduse esitamist

katkestas ema isaga igasuguse suhtluse ning välistas isa ja lapse vahelise suhtluse, otsides

selleks erinevaid põhjuseid ning määras lapsega suhtlemise tingimuseks isa poolt vene keele

õppimise. Ema püüdis vähendada lapsega koosviibimise aega (nt neljapäeviti ei saanud isa

lapsega kohtuda kuna laps oli eelkoolis ning teised kohtumised ei toimunud kokkulepitud

mahus). Alates sellest ajast ei toimi isa ja lapse suhtlemine mingil viisil. Sel ajal kui isa ei

viibi Eestis, ei ole laps isale kättesaadav Skype kaudu. Ajal, mil isa on Eestis, ei toimu

kohtumised ema poolt esile toodud põhjuste tõttu või võivad kesta paar minutit. Isa katsed

võtta lapsega Skype kaudu ühendust, jäävad tulemuseta. Vanemate vahel kokku lepitud

suhtluskord ei toimi ning seda tuleb muuta. Isal puudub kindlus, et ta saab lapsega ühendust

võtta ajal, mil ta Eestis ei viibi ega saa olla kindel, et näeb last ka ajal, mil ta tuleb selleks

Eestisse. Suhtluskorra täitmise tagamiseks tuleks määrata ka sunnivahendid. Isal on võimalus

käia Eestis kaks korda aastas ja jääda siia kuni üheks kuuks. Lisaks leidis isa, et käesolevas

menetluses on põhjendatud kohaldada kohtu poolt perekonnaseaduse (PKS) § 134 lg 1 alusel

abinõud ning piirata ema hooldusõigust lapse suhtes, võttes talt otsustusõiguse lapse ja isa

suhtlemist puudutavas küsimuses ning määrata lapsele nendes küsimustes erieestkostja, kes

aitab lapsel taastada isaga suhteid. Sobiv erieestkostja oleks Lasnamäe Linnaosa Valitsus.

6. Isa heitis ette, et laps on temast võõrdunud ema tegevusetuse tõttu. Ema on

korraldanud lapsele hiina keele õppimise, kuid ei ole 5 aasta vältel teinud midagi

selleks, et laps õpiks isa emakeelt, mis soodustaks lapse ja isa suhtlemise arenemist.

Laps õpib koolis inglise keelt, mida isa oskab väga hästi ja milles nad saaksid suhelda.

Isa puudulik vene keele oskus ei ole eelduseks jätta suhtluskord kindlaksmääramata.

Lapse ja isa suhtlemiseks ühise keele leidmiseks peab panustama ema, kellega laps

püsivalt elab. Kui ema ei oleks takistanud nii pikka aega lapse ja isa suhtlemise

toimimist, siis oskaks laps juba horvaatia keelt. Laps mäletab, et ta elas Horvaatias ja

see tähendab, et lapse isa suhtleski lapsega horvaatia keeles. Suhtluskorda määrates

tuleks välistada olukord, kus määrust ei täideta viidates sellele, et laps ei soovi

suhtluskorda täita. Samuti ei saa suhtluskorda reguleerida nii, et kohtumised toimuvad

vanemate kokkuleppel.

Lapse ema seisukoht

7. Ema oli seisukohal, et lepitusmenetluse läbiviimine ei ole põhjendatud. Pärast kompromissi

kinnitamist ei ole isa ja lapse vahelised suhted oluliselt muutunud. Kõik kohtumised on

toimunud ema juuresolekul, kes oli kohtumiste organisaator ja tõlk. Isal puudub lapsega

usaldusväärne side, kontakt ja ühine suhtluskeel. Tsiviilasja nr 2-19-10498 raames viidi läbi

isa ja lapse vahelised kohtumised ning spetsialistid aitasid lapsega uuesti kontakti luua.

Vanemad on käinud inglise keelt kõnelevate perelepitajate juures ajavahemikul 2019-2020,

samuti kohtuti kohalikus omavalitsuses lastekaitse töötaja juuresolekul, kus pakuti isale

erinevaid suhtlemisgraafikuid, mis isale ei sobinud. Isa leiab, et kõik teised peavad tema ja

lapse kohtumisi korraldama. Lapse huvides ei ole teda isaga kohtuma sundida. Ema on

pakkunud isale variante lapsega kohtumiseks, kuid isa on sellest keeldunud, nõudes kohtumisi

üksnes vastavalt kokkulepitud suhtluskorrale. Lapse ja isa vahelised kohtumised ei ole

lõppenud ema tahtmisel, vaid lapse poolt. Isal on endal kohustus lapsega ühine keel leida.

8. Ema on pidevalt lapsega rääkinud ja motiveerinud teda isaga suhtlema, kuid laps keeldub

isaga suhtlemast. Ema on rääkinud lapsele isa ja tema suguvõsa kohta ning näidanud pilte.

Kui isa valdaks vene keelt ja räägiks ise lapsele oma elust, annaks see paremaid tulemusi.

Skype kõnede osas märkis ema, et kokkulepitud kõnede ajal oli ema tõlgi rollis ning üritas

aidata lapsel isaga suhelda. Laps keeldus isaga suhtlemast Skype kaudu. Ema ei saa last

sundida isaga suhtlema. Laps ignoreerib monitorist tulevat pilti ning isa ei ole võimeline

kontakti looma, sest laps ei saa temast aru. Samuti on laps iseseisvalt ema teadmiseta

blokeerinud või kustutanud isa konto enda programmidest. Ema järjepidevalt teavitab last,

millal isa helistab ning palub tal kõnele vastata. Laps on käinud perekeskuses psühholoogi

juures, kes tegi kindlaks, et tegemist on iseseisva ning otsustusvõimelise lapsega, kes on

kindel oma tegudes ja tahtes. Isaga ei ole võimalik midagi kokku leppida, kuna tema jaoks on

õige ainult see, mida tema otsustab ning teiste soov ei ole aktsepteeritav. Isa peab tegema ise

jõupingutusi selleks, et lapsega kontakti leida, seda säilitada ja arendada. Isa suhtluskorra

muutmise ettepaneku osas leidis ema, et kohtuda lapsega kaks korda aastas on isa valik ning

selleks on vajalik varasem kokkuleppe, millal isa saab aasta jooksul Eestit külastada.

Suhtlemiseks interneti teel peab isa lapses huvi äratama ning kasutama erinevaid programme

lapsega suhtlemiseks. Samuti on välistatud variant, et ema peab sundima last isaga Skype

kaudu 15 minutit järjest suhtlema. Isa poolt lapse külastamine Eestis ei tohi oluliselt mõjutada

lapse igapäeva elu, kooli ning huviringe ning isa peab sel ajal osalema lapse kasvatamises

samamoodi nagu ema, ehk võtma osa lapse igapäevasest elust ja tegevusest. Samuti tuleb

arvestada lapse soovi ja tahtega. Juhul kui isa saab lapsega kontakti ning laps soovib ja tahab

isaga rohkem aega veeta, siis see on väga positiivne tulemus, kuna isa saab maksimaalsel

võimalikul viisil osaleda lapse kasvatuses ning igapäevases elus.

Eestkosteasutuse (Tallinna Linnavalitsuse) seisukoht

9. Eestkosteasutus tõi esile, et alates 2018. aastast on isa korduvalt pöördunud kohtu poole

lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks. Selle aja jooksul on vanematega toimunud

mitmeid vestlusi ja teostatud kodukülastusi, kuid vanemad ei ole kompromissini jõudnud. Isa

ja lapse vahelised kohtumised on toimunud lastekaitse spetsialisti juuresolekul, kohtutud on

lahus elava vanemaga suhtlemise korraldamise teenuse raames. Vanemad on pöördunud ka

perelepitaja poole. Isa on pöördunud Sotsiaalkindlustusameti poole palvega võtta tema juhtum

järelevalve alla. Aastate jooksul on pere aitamiseks ja toetamiseks kaasatud erinevaid

spetsialiste ja osutatud teenuseid isa ja tütre vahelise kontakti loomiseks ja taastamiseks, kuid

olukord ei muutu. Isa pidevad pöördumised kohtusse avaldavad negatiivset mõju

usalduslikule suhtele lapse emaga. Lapse ja isa vahel puudub ikka usalduslik side, laps on

kartlik, ei lähe kontakti. Reguleeritud ja sunnitud suhtluskord traumeerib last ja lükkab teda

isast veelgi eemale. Järjekordne kohtusse pöördumine ei tekita lapses usaldust ega soovi isaga

kohtuda ning suhelda. Lastekaitse spetsialist on kaotamas lapse usaldust ja kontakti. Vestluse

ajal, mil isa teema tõstatati, laps vaikis ja jätkas joonistamist, varjas oma nägu kätega ja ronis

ema sülle, öeldes, et ei taha isaga kohtuda. Lapse võõrandumist süvendab asjaolu, et isa viibib

Eestis vaid piiratud ajavahemikel. Tallinna Perekeskus ei osuta lapse ja lahuselava vanema

videokohtumisi Skype ega muu tarkvara kaudu. Lastekaitse vanemspetsialist on soovitanud

kasutada superviseeritud lapse ja lahuselava vanema videokohtumist, mis on korraldatud

Vaiter poolt, kuid nõuannet ei järgitud. Teenus on tasuline. Vanematel on võimalik tasuta

saada Sotsiaalkindlustusameti kaudu riikliku perelepitaja teenust. Isale on korduvalt

soovitatud muuta lapsega suhtlemise algatamist paindlikumaks, arvestades lapse soovide ja

arvamusega. Suhtluskorra määramisel tuleks lähtuda lapse soovist, tahtest, päevaplaanidest,

kohustustest ja huvialadest. Isal tuleks näidata initsiatiivi, luua ise lapsega emotsionaalse

sideme taastamiseks kontakt. Lapsega suhtlemine peaks olema sunnivaba, kus laps tunneks

end turvaliselt.

Lapsele määratud esindaja seisukoht

10. Lapsele määratud esindaja oli seisukohal, et lapse ja tema vanemate elukorraldus, kus laps

juba väikesest east alates elas isast erinevas riigis ning nende kohtumised olid harvad, ei

tekitanud lapse ja isa vahel mingitki lähedust või turvatunnet. Neil puudub ka tähtsaim

suhtlusvahend, milleks on ühine keel. Kui kohus esmakordselt suhtluskorda reguleeris, oli

laps 4- aastane ja emal oli võimalik teda kohtumistele viia. Praeguseks on laps koolilaps, kes

suudab väljendada enda tahet ja end kehtestada. Kõik katsed lapsega teemat arutada tekitavad

temas üha suuremat negatiivsust isaga suhtlemise suhtes. Ema selgitas, et on ca 5 aasta

jooksul osalenud isa-lapse kohtumistel tõlgina, laps on apaatne ning vestlusesse ei lasku ning

ema sundimisel vastab ühe sõna või lühikese lausega. Ema kinnitas, et tema võimuses ei ole

tütre hoiakut isa suhtes muuta. Esindaja arvates on ema lapse ja isa suhtlemisele igati kaasa

aidanud ja selles ise osaledes keelebarjääri ületada püüdnud. Esindajal jääb mulje, et isa kas ei

mõista või ei taha mõista, et tal ei teki lapsega mingit kontakti isegi temaga kohtudes, veel

vähem Skype teel, kui ta ei saa tütrega vabalt suhelda. Mitme aasta vältel toimunud surve ning

erinevate spetsialistidega/juristidega toimunud vestlused on lapse psüühikale halvasti

mõjunud. Kuuldes, et isa jälle temaga suhelda soovib, on ta pinges ja nutab. Selline lapse

survestamine kahjustab tema heaolu. Kui lepitusmenetlus ebaõnnestub, on lapse huvides

suhtlusõiguse piiramine nii, et lapse ja isa kohtumised peatataks kuni lapse 12 aastaseks

saamiseni. Kui laps ei tunneta enam talle avaldatavat survet ja suudab vanemaks saades

perekonnas tekkinud olukorda ja selle põhjusi paremini mõista, võib ta suure tõenäosusega

soovida oma isa tundma õppida. Isa saab sel ajal võimaluse vene keele õppimiseks. Isa

pakutud suhtluskord ei järgi lapse parimaid huve. Tuleb arvestada ka lapse poolt esindajale ja

oma emale öelduga, et ta pole mingil juhul nõus isaga kahekesi aega veetma. Laps selgitas, et

isa on temale võõras. Laps ei saa isa jutust aru ja neil polegi omavahel millestki rääkida.

Maakohtu määrus ja põhjendused

11. Harju Maakohus tunnistas 12.09.2023 määrusega lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ning

muutis Harju Maakohtu 18.10.2018 määrusega samas tsiviilasjas vanemate vahel

kompromissina kokkulepitud lapsega suhtlemiskorda ning määras uue suhtluskorra, mille

järgi: Kui isa ei viibi Eestis, suhtlevad laps ja isa järgmiselt:

-

Laps ja isa suhtlevad suhtlustarkvara Skype kaudu 2 korda nädalas ema juuresolekul.

Vanemad lepivad kirjalikult e-posti teel kokku suhtlemise päevades ja kellaaegades

vähemalt 1 nädal ette. Juhul, kui laps loobub suhtlemast isaga, siis emal ei ole lubatud

lõpetada vestlust arvutiprogrammis selleks, et isa vähemalt 15 minuti jooksul pöördub

lapse poole suhtlemise korraldamiseks (p 2.1.1).

Kui isa viibib Eestis, siis suhtlevad laps ja isa järgmiselt:

-

Iganädalaselt suhtlevad laps ja isa teisipäeviti ja neljapäeviti kella 18.00-st kuni 20.30-

ni. Nimetatud päevadel võtab isa lapse kell 18.00 tema viibimiskohast ning toimetab

lapse tagasi hiljemalt 20.30 ema elukohta. Isa tagab lapse huviringides ja muudel

üritustel osalemise (p 2.2.1).

-

Iganädalaselt suhtlevad laps ja isa laupäeviti kella 15.00-st kuni 19.30-ni. Isa võtab

lapse kell 15.00 tema viibimiskohast ning toimetab lapse tagasi hiljemalt 19.30-ks ema

elukohta. Isa tagab lapse huviringides ja muudel üritustel osalemise (p 2.2.2).

-

Tähtpäevadel ning haiguse korral toimub lapse ja isa suhtlemine graafikujärgselt.

Haiguse korral võib kohtumine ära jääda, kui raviarst määrab lapsele voodirežiimi (p

2.2.3).

-

Isa teavitab ema Eestisse tulekust esimesel võimalusel, kuid vähemalt 1 kuu ette (p

2.2.4).

Vanemate vaheline suhtlus toimub kirjalikult taasesitamist võimaldavas vormis (eelistatult

e-kiri). Suhtluskorda puudutavad vanemate vahelised kokkulepped loetakse sõlmituks kui

vanemad kinnitavad teisele vanemale selle kokkuleppega nõustumist sõnaselgelt

kirjalikult taasesitamist võimaldavas vormis (p 2.3).

Maakohus märkis, et kohtumäärus on sundkorras täidetav ja käesoleva kohtumääruse täitmise

rikkumise korral võib emale määrata sunniraha täitemenetluse seadustiku (TMS) § 26¹

sätestatud korras (p 3). Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda, v.a

lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäid Eesti Vabariigi kanda.

12. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt peab kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 563 lg 5 kohaselt püüdma saavutada vanemate kokkulepet lapsega suhtlemise

kohta. Kuna vanemad ei jõudnud lapsega suhtlemise korraldamises kokkuleppele, peab kohus

tegema määruse lepitusmenetluse ebaõnnestumise kohta ja vähemalt ühe TsMS § 563 lg 7 p-

des 1-3 nimetatud otsustustest. Kohus märkis, et lähtub abinõu kohaldamisel lapse huvidest.

Kohus kuulas lapse ära. Laps teadis, et isa elab Horvaatias, isa käis Eestis paar aastat tagasi ja

siis ta rääkis isaga paar sõna, rohkem rääkis isa. Hetkel ta isaga ei suhtle ja blokeeris isa

Skype’s, kuna ei tahtnud temaga rääkida. Isaga ei ole tal ühiseid asju millest rääkida ja ta ei

tunne isa. Laps ei tea, kas isa on vahepeal Eestis käinud ja kas vanemad suhtlevad omavahel.

Peale kooli käib ta huviringides: tantsimas, kunstiringis, inglise ja hiina keelt õppimas.

Huviringid toimuvad päevasel ajal. Laps ei taha isaga kohtuda, aga ta ei karda isa. Ema on

talle öelnud, et lähme jalutame koos isaga, aga laps ei tahtnud. Ta ei taha isaga suhelda ka siis

kui ema oleks koos nendega. Laps teab mingeid sõnu inglise keeles, eesti keeles ja hiina

keeles.

13. Üldjuhul ei saa suhtluskorra rikkumiseks pidada seda, kui vanem ei kohtu lapsega

nii suures mahus, kui see on suhtluskorraga talle võimaldatud. Rikkumiseks tuleb

pidada seda, kui lahuselavale vanemale ei tagata lapsega ühist aega sellises mahus,

nagu suhtluskorra määrus ette näeb. Ema on kogu menetluse ajal esile toonud, et tema

lapse ja isa suhtlemist ei takista, aga laps ise ei soovi isaga suhelda. Kohus ei pidanud

võimalikuks jätta isaga edaspidiste kohtumiste üle otsustamise lapse kanda. Lapse tahe

ja lapse parimad huvid ei ole sünonüümid. Isale ei saa ette heita, et ta soovib oma

lapsega kohtuda kas Skype teel või Eestis viibides. Kohus ei ole tuvastanud, et laps

kardaks isa. Kohus leidis, et seni kuni isa ohtlikkus ei ole tõendatud, tuleb eeldada, et

isa ei kujuta lapsele ohtu. Laps kinnitas ärakuulamisel, et ta ei taha isaga suhelda, aga ta

ei karda isa. Isegi kui isa ja lapse suhe on saanud kannatada seetõttu, et nad ei ole pikka

aega erinevatel põhjustel regulaarselt kohtunud, on tõhusaim viis isa ja lapse suhete

taastamiseks ja hoidmiseks lahuselava vanemaga kontakti suurendamine. Isa ja laps

saavad suhelda kas vene või inglise keeles. Ema heidab isale ette, et miks ta pole ära

õppinud vene keelt, isa leiab, et hiina keele asemel võiks laps õppida horvaatia keelt.

Kohus ei pidanud põhjendatuks lapsele määratud esindaja ettepanekut peatada isa ja

lapse suhtlus kuni lapse 12-aastaseks saamiseni. Kui laps veel mitu aastat ei saaks isaga

suhelda ja kohtuda, unustaks ta oma isa täielikult. Maakohus märkis, et ema peab

täiskasvanuna mõistma lapse emotsioone, vajadusel last veenma ja tegema enda poolt

kõik mõistliku, et kohtu määratavat suhtluskorda täita. Kohus oli veendunud, et ema

saab sellega hakkama ja seetõttu ei ole põhjendatud isa taotlus ema isikuhooldust

piirata ja määrata isa ja lapse suhtlemise korraldamiseks erieestkostja.

14. Kohus tunnistas lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ja määras, millises ulatuses tuleb

muuta suhtlemist puudutavat määrust. Maakohus on 18.10.2018 kinnitanud vanemate

vahel sõlmitud kompromissi. Teadupärast saavad pooled kompromissis sätestada

tingimusi, mille määramiseks sisulise suhtluskorra kohtulahendiga kohtul pädevus

puudub. Kohus ei saa suhtlemiskorras määrata, et isaga suhtlemine toimub üksnes lapse

nõusolekul ja arvestades lapse soovidega. Mõlemad vanemad peavad tegema

jõupingutusi, et laps sooviks kohtu poolt kehtestatavat suhtluskorda täita. Kuigi

vanemad ei saa toimida selles vanuses lapse puhul selgelt vastu tahtmist, siis mil viisil

laps suhtleb lahuselava vanemaga ei saa panna lapse otsustada. Kohus leidis, et lapse

isa poolt 23.03.2023 menetlusdokumendis soovitud suhtluskord on põhjendatud

osaliselt ning muutis Harju Maakohtu 18.10.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-12324

kinnitatud lapse vanemate vahel kompromissina kokkulepitud isa ja lapse

suhtlemiskorda ning määras uue suhtluskorra. Maakohus leidis, et põhjendatud ei ole

isa ettepanek, et laps peab alates kell 18.00-st olema vaba kõikidest huvitegevustest ja

muudest üritustest. On mõistetav, et isal on võimalus käia Eestis kahel korral aastas,

kuid isa ei saa nõuda, et laps sel ajal jätaks ära kõik huvitegevused ja muud üritused. Isa

peab tagama temaga viibiva lapse osalemise huviringides ja muudel üritustel.

15. Maakohus märkis, et isa on palunud reguleerida määruse täitmist selliselt, et

kohtutäituril on õigus määrata suhtluskorda rikkuvale emale sunniraha. Sunniraha

määramine koormab kohustatud isikut kõige vähem, mida kohus peab käesoleval juhul

piisavaks. Sunniraha määramisel ei ole otsustava tähendusega see, et vanema ja lapse

suhtlemist ei ole toimunud kohtulahendis määratud ajal, kohas ja viisil, vaid see, et

lahus elava vanema ja lapse suhtlemist ei ole toimunud lapsega koos elava vanema

tegude või tegevusetuse tõttu. Muu hulgas saab vanema ja lapse suhtlemist reguleeriva

kohtulahendi sundtäitmise takistamiseks pidada seda, kui lapsega koos elav vanem

keeldub võimaldamast lapsel lahus elava vanemaga suhelda ja muudab suhtluse

võimatuks.

Määruskaebus

16. Ema esitas maakohtu määruse peale 14.09.2023 määruskaebuse, milles palus maakohtu

määruse tühistada osas, milles maakohus reguleeris isa ja lapse vahelist suhtlemiskorda

selliselt, et laps ja isa suhtlevad suhtlustarkvara Skype kaudu 2 korda nädalas ema

juuresolekul. Vanemad lepivad kirjalikult e-posti teel kokku suhtlemise päevades ja

kellaaegades vähemalt 1 nädal ette. Juhul, kui laps loobub suhtlemast isaga, siis emal ei ole

lubatud lõpetada vestlust arvutiprogrammis selleks, et isa vähemalt 15 minuti jooksul pöördub

lapse poole suhtlemise korraldamiseks. Samuti osas, milles maakohus määras, et kohtumäärus

on sundkorras täidetav ja kohtumääruse rikkumise korral võib emale määrata sunniraha TMS

§ 261 sätestatud korras (resolutsiooni punktid 2.1.1 ja 3). 13.10.2023 ja 08.11.2024

seisukohtades täpsustas ema, et vaidlustab maakohtu määrust vaid sunnivahendite

kohaldamise osas, s.o resolutsiooni punkti 3 osas.

17. Määruskaebuse kohaselt ei ole menetluses tuvastatud, et ema teadlikult takistaks isal

lapsega suhelda. Menetluses on kindlaks tehtud, et isa ja lapse vahel on keelebarjäär ning

puudub usaldusväärne side, mille isa on kaotanud pikaajaliste kohtuvaidluste tulemusena.

Laps on juba selles vanuses, et teda ei saa kohustada midagi tegema tema tahte vastaselt. Ema

on menetluses korduvalt kinnitanud, et ta on sisestanud isa kontaktid Skype’i, kuid laps oskab

nutiseadmeid paremini kasutada kui tema ning lihtsalt blokeerib või kustutab isa andmed ära.

Menetluses ei ole kordagi esile toodud, et isa oleks püüdnud emale helistada, et paluda selle

kaudu lapsega suhelda. Isa on nõudnud otse lapsega suhtlemist. Laps on lastekaitse

spetsialistile, esindajale ja kohtule selgitanud, et ei soovi isaga suhelda, kuna ei saa temast aru

ning tal ei ole isaga millestki rääkida. Emale jääb arusaamatuks, kuidas ta saab tagada, et tema

juuresolekul laps isaga suhtleb. Kohus tõi välja, et juhul kui laps loobub isaga suhtlemast, siis

ei ole emal lubatud lõpetada programmis vestlust selleks, et isa vähemalt 15 minuti jooksul

pöördub lapse poole suhtlemise korraldamiseks. Kui nutiseade on lapse valduses, siis saab ta

ise kõne katkestada. Antud juhul ei ole vaja ema osavõttu ega abi. Kohus ei ole lahendi

tegemisel arvestanud sellega, et lapsele ei meeldi, kui teda sunnitakse midagi tegema. Ema on

kohtu hinnangul kohustatud lapse eest otsustama, kellega ja millal ta peab suhtlema. See ei

ole kooskõlas lapse huvidega ning kohus ei ole arvestanud, kuidas see mõjutab ema ja lapse

vahelist suhtlemist. Kohus ei ole viidanud ühelegi seaduslikule alusele, mille järgi oleks ema

kohustatud lapse suhtes sundi kohaldama. Selleks, et laps isaga Skype’s suhtleks ning ärataks

lapses huvi endaga suhtlemiseks, peab isa teenima lapse usalduse Eestis olles.

18. Ema arvab, et isa hakkab olukorda enda kasuks ära kasutama, et algatada ema suhtes

alusetult sunniraha määramise menetlusi. Sellisel juhul peaks ka emal olema võimalus

taotleda isa suhtes sunniraha kohaldamist, kui isa oma kohustusi ei täida. Sunnivahendite

määramine tekitab vaid vanemate vahel täiendavaid pingeid. Kohtumääruse täitmine

tähendab, et ema peab sundima last isaga Skype teel suhtlema, mis ei ole võimalik, kuna laps

ei ole valmis/ei soovi isaga sellisel viisil suhelda. Ema ei ole takistanud isal lapsega suhelda

ega tema elust osa võtta, kuid isa peab lapse elus osalemiseks ise pingutama.

Menetluse edasine käik

19. Isa vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Lapse isa on aastaid

väljendanud soovi lapsega suhelda ning seda on proovitud teha nii sotsiaaltöötaja juuresolekul

kui ka Tallinna Perekeskuses. Kohtumenetluses ei ole tuvastatud, et isa on lapsele ohtlik. Ema

ei ole lapse ja isa vahelist suhtlemist toetanud. Lapsele ei saa panna vastutust isaga suhtlemise

korraldamisel.

20. Lapsele määratud esindaja toetas määruskaebuse rahuldamist. Laps on mitme aasta

jooksul järjekindlalt näidanud vastuseisu oma isaga suhtlemisele. Kui vahetult kohtumiselt ei

saa laps lihtsalt lahkuda, siis Skype’i kasutades on lapsel kerge nutiseade lihtsalt välja

lülitada, mida ta on ka teinud. Oma vastuseisu suhtlusele on laps põhjendanud sellega, et isa

on tema jaoks võõras mees, kelle kõnekeelt ta ei mõista. Keelest tuleneva mõistetamatuse

tõttu on ebaõnnestunud ka vahetud isa-lapse kohtumised ja on arusaamatu, kuidas peaks

nende vahel õnnestuma läheduse loomine ja suhtlus Skype teel. Sellises situatsioonis ei ole

kohtumääruse sundkorras täitmine põhjendatud. Laps näeks ema karistamises isa

pahasoovlikust ning tema vastumeelsus isaga suhelda võib vaid suureneda.

21. Eestkosteasutus oli seisukohal, et määruskaebus ei ole põhjendatud. Tuleks vaadata, kas

kohtu määratud suhtluskord toimib ning kas isa ja lapse vaheline kontakt paraneks.

22. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

23. TsMS § 651 lg 1 ja § 659 kohaselt kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu

määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Määruskaebuse täpsustuse kohaselt vaidlustab lapse ema maakohtu määrust osas, milles

maakohus määras, et kohtumäärus on sundkorras täidetav ning määruse täitmise rikkumise

korral võib emale määrata sunniraha TMS §-s 261 sätestatud korras (resolutsiooni p 3).

Ülejäänud osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud.

24. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel

tühistada osas, milles maakohus rakendas sunnivahendeid (resolutsiooni punkt 3).

Määruskaebus kuulub rahuldamisele. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 ja §-st 659, esitab

ringkonnakohus käesoleva määruse resolutsioonis määruse kehtiva resolutsiooni tervikliku

sõnastuse.

25. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 26

lg 1 sätestab, et kui kohus on saanud avalduse vanema õiguste määramise kohta lapse suhtes

või lapsega suhtlemise korraldamise kohta enne 2022. aasta 1. septembrit, lahendab kohus

avalduse enne 2022. aasta 1. septembrit vanema õiguste määramise kohta lapse suhtes ja

lapsega suhtlemise korraldamise kohta kehtinud sätete alusel. Sama paragrahvi lõike 2 järgi

kohaldatakse lõikes 1 nimetatud asjades tehtud kohtulahendite ja kokkulepete täidetavusele

enne 2022. aasta 1. septembrit kehtinud seadust. Kuni 31.08.2022 kehtinud TsMS

redaktsiooni § 563 järgi toimub vanema ja lapse suhtlemist korraldava kohtumääruse

rikkumise korral rikkumise kõrvaldamiseks vanema palvel kohtus lepitusmenetlus. Riigikohus

on selgitanud, et kuigi lepitusmenetluse eesmärk on lepitada vanemaid ja saavutada seeläbi

vanemate kokkulepe selle kohta, kuidas lapsest lahus elav vanem saab lapsega suhelda, on

vaja tagada lapsega suhtlemist reguleeriva kohtumääruse täitmine ka siis, kui vanemad

kokkulepet ei saavuta (vt RKTKm 17.11.2021, 2-16-9408, p 13.1). Kui lepitusmenetlus

ebaõnnestub, saab kohus TsMS § 563 lg 7 järgi määrata: 1) milliseid sunnivahendeid tuleb

rakendada; 2) millises ulatuses tuleb muuta suhtlemist puudutavat määrust või kokkulepet; 3)

milliseid muudatusi on vaja teha vanema õigustes lapse suhtes. Vastavalt TsMS § 563 lg-le 8

võib lapsega suhtlemist reguleeriva kohtumääruse või kokkuleppe täitmise tagamiseks ja

rikkumise kõrvaldamiseks täitemenetluse läbi viia üksnes käesoleva paragrahvi lõike 7

punktis 1 sätestatut sisaldava määruse alusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

26. Praegusel juhul on maakohus lepitusmenetluse ebaõnnestunuks tunnistamisel muutnud

varasemat isa ja lapse vahelist suhtluskorda ning lisaks määranud, et kohtumäärus on

sundkorras täidetav ja selle täitmise rikkumise korral võib emale määrata sunniraha TMS §

261 sätestatud korras. Osas, milles maakohus tunnistas lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ning

muutis varasemat suhtluskorda, ei ole ema maakohtu määrust vaidlustanud. Samas leiab ema,

et kohtumääruse täitmiseks sunnivahendite kohaldamine ei ole põhjendatud, kuna tema ei ole

isa ja lapse vahelist suhtlemist takistanud ning on püüdnud sellele igati kaasa aidata. Isa ja

lapse vaheline suhtlemine ei ole õnnestunud seetõttu, et nende vahel ei ole tekkinud

usalduslikku sidet ning lapsele on suhtlemine vastumeelne.

27. Riigikohus on selgitanud, et eelkõige on lepitusmenetluse eesmärgiks kõrvaldada

suhtlemist reguleeriva kohtulahendi täitmise käigus ilmnenud tõrked ning võimaldada

asjaolude muutmise korral kiiresti ja efektiivselt teha lapsega suhtlemise korras muudatusi,

tagamaks vanema ja lapse sujuv takistusteta suhtlemine ilma täitemenetluseta. Sunnivahendite

kohaldamine on õigustatud eelkõige juhul, kui kohtumääruses sätestatud suhtlemiskord vastab

kohtu hinnangul lapse huvidele ja selles ei tuleks teha muudatusi, kuid on vaja sundida

kohtumäärust rikkuvat vanemat määrust täitma (RKTKm 29.10.2014, 3-2-1-95-14, p 22;

RKTKm 12.06.2010, 3-2-1-64-10, p 34). PKS § 123 lg 1 järgi teeb kohus kõiki lapsesse

puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki

asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus

praegusel juhul sunnivahendi kohaldamise vajalikkust piisavalt põhjendanud.

28. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt elab lapse isa Horvaatias ning töötab merel, mistõttu on

ta Eestis kohapeal saanud lapsega kohtuda piiratud ajavahemikel. Isa on toonud

lepitusmenetluses esile, et ta ei ole saanud lapsega suhelda varasemas kohtumääruses

kokkulepitud mahus. Isal ei ole õnnestunud lapsega Skype teel ühendust saada, kuna laps ei

ole võrgus (onlines). Isa on ette heitnud, et laps on temast võõrdunud ema tegevusetuse tõttu.

Ema ei ole korraldanud lapsele horvaatia keele õppimist ega ole tegutsenud piisavalt lapse

isaga seonduva identiteedi säilitamiseks, on jätnud isaga suhtlemise üle otsustamise lapse

kanda ega ole võtnud sellest osa. Ema on selgitanud, et ta ei ole takistanud isal lapsega

suhelda. Ta on pidevalt lapsega rääkinud ja motiveerinud teda isaga suhtlema, kuid laps

keeldub isaga suhtlemast. Ema on varasemalt kokkulepitud kõnede ajal olnud tõlgi rollis ning

on üritanud aidata lapsel isaga suhelda. Ta on järjepidavalt last teavitanud, millal isa helistab

ning palunud lapsel kõnele vastata, kuid laps on keeldunud isaga suhtlemast. Laps oskab ise

Skype kasutada ning ta on tema teadmata isa kontakti kustutanud või selle blokeerinud. Ema

leiab, et ta ei saa sundida last isaga suhtlema. Isa ja lapse vaheliste suhete tekkimist

soodustaks see, kui isa suudaks rääkida lapsega temale arusaadavas keeles ning eelkõige

peaks isa ise lapses huvi äratama ning teenima lapse usalduse Eestis olles.

29. Eestkosteasutus ja lapsele määratud esindaja on toonud oma seisukohtades esile, et laps on

näidanud üles vastumeelsust isaga suhtlemisele. Rääkides lapsega isaga suhtlemisest, on laps

läinud pingesse ja hakanud nutma. Eeltoodu võib olla tingitud sellest, et lapse ja isa vahel ei

ole tekkinud usalduslikku suhet, kuna nende vahelised kohtumised on olnud vanemate

elukorralduse tõttu harvad ja põgusad, lisaks on takistanud nende vahelist suhtlemist

keelebarjäär. Lapsele määratud esindaja arvates on ema lapse ja tema isa suhtlemisele igati

kaasa aidanud ja selles ise osaledes keelebarjääri ületada püüdnud. Mitme aasta kestel on ta

isa soovil kohtumistel osalenud ja nende õnnestumiseks oma parima andnud. Eestkosteasutus

on toonud esile, et perele on aastate jooksul pakutud erinevaid toetavaid teenuseid, kuid see ei

ole isa ja lapse vahelise lähedussuhte tekkimisele kaasa aidanud. Eestkosteasutus on leidnud,

et lapsega suhtlemise parandamiseks tuleks isal näidata initsiatiivi, samas peaks lapsega

suhtlemine olema sunnivaba. Isale on soovitatud muuta lapsega suhtlemise taktikat

paindlikumaks, arvestades lapse soovide ja arvamusega.

30. Asja materjalidest nähtuvalt on suhtluskorra täitmisega seonduvaks peamiseks

probleemiks see, et isal ei ole õnnestunud ajal, mil ta ei viibi Eestis, lapsega Skype teel

suhelda, kuna laps on sellest keeldunud. Kolleegiumi hinnangul ei ole lepitusmenetluses esile

toodud selliseid asjaolusid, millest võiks järeldada, et lapse ja isa vaheline suhtlus ei ole

toiminud otseselt ema tegevuse või tegevusetuse tagajärjel. Lapsele määratud esindaja arvates

on ema lapse ja tema isa suhtlemisele igati kaasa aidanud ja nende õnnestumiseks oma parima

andnud. Menetluses on esile toodud, et isa ja lapse vaheline suhtlemine ei ole õnnestunud,

kuna lapse ja isa vahel ei ole tekkinud usalduslikku suhet ning selle tekkimist on muuhulgas

takistanud keelebarjäär. Seejuures on leitud, et peale sunnitud suhtlemine traumeerib last ja

lükkab teda isast veelgi eemale. Isa ja lapse vahelisele suhtlemisele aitaks kaasa, kui isa

suhtuks suhtluskorda paindlikumalt ja näitaks ise initsiatiivi.

31. Ringkonnakohus nõustub lapsele määratud esindaja ja eestkosteasutusega selles, et isa ja

lapse vaheline suhtlus (sh Skype kaudu) saab edukalt toimuda olukorras, kus laps ei tunne

isaga suhtlemiseks survet ning ta suudab isaga endale arusaadavas keeles vabalt suhelda.

Arvestades eeltoodut on ringkonnakohtu hinnangul praegusel juhul isa ja lapse vahelise

suhtluskorra toimimiseks eelkõige vajalik ületada nende vaheline keelebarjäär ning saavutada

isa ja lapse vahel selline kontakt, et laps tunneks isaga suhtlemise vastu huvi. Selline kontakt

saab tekkida eelkõige lapsega vahetult kohtudes ning temaga arvestades. Eeltoodust tulenevalt

leiab ringkonnakohus, et suhtluskorra täitmisele ei aitaks praegusel juhul kaasa lapse ema

suhtes sunnivahendite kohaldamine. Menetluses ei ole tuvastatud asjaolusid, millest võiks

järeldada, et ema ei aitaks muudetud suhtluskorra täimisele vabatahtlikult kaasa või seda

takistaks. Arvestada tuleb ka sellega, et sunnivahendite kohaldamine ja kasutamine võib

põhjustada vanemate vahel põhjendamatuid vaidlusi ja pingeid, mis ei ole lapse huvides ega

aita isa ja lapse vahelise lähedussuhte tekkimisele ja hoidmisele kaasa. Eeltoodust tulenevalt

oli ringkonnakohtu hinnangul lepitusmenetluse ebaõnnestumisel piisav muuta varasemat

suhtlemiskorda.

32. Ringkonnakohus märgib siiski, et üldjuhul on lapse huvides omada sidet ja häid suhteid

mõlema vanemaga. Sellele, et isa ja lapse vahel saaksid tekkida ning säiliksid isiklikud ja

emotsionaalsed suhted, peavad kaasa aitama mõlemad vanemad. Maakohus on põhjendatult

leidnud, et isaga suhtlemise üle otsustamist ei saa jätta üksnes lapse kanda. Lapse

vastumeelsusega isaga suhtlemisele on vajalik tegeleda ning seda saab teha nende suhtluse

toetamise kaudu. Lapsega koos elaval vanemal on suhtluskorra täitmisel kaasa aitamise

kohustus, mille tulemusel peavad vanemad tegema koostööd ning austama nii lapse kui ka

teineteise õigusi ja huve. Vanema ja lapse suhtluskorra täitmisel peavad vanemad üritama teha

kõik võimaliku selleks, et suhtluskorra täitmine õnnestuks tõrgeteta ning laps suhtuks

suhtluskorda ja selle täitmisesse positiivselt. Vanematel on võimalik mõistlikkuse piirides

veenda ning mõjutada last suhtluskorda täitma ning suhtuma suhtluskorra täitmisesse

loomulikult ja positiivselt (vt RKTKm 17.11.2021, 2-16-9408, p 13.2.1; RKÜKm 17.12.2013,

3-2-1-4-13, p 78).

33. Ülaltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et määruskaebus kuulub rahuldamisele.

34. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määratud menetluskulude jaotust ei ole vaja muuta.

Kolleegium jätab TsMS § 172 lg 1 ja lg 3 teise lause alusel menetlusosaliste ringkonnakohtu

menetluses kantud menetluskulud nende endi kanda ning lapsele riigi õigusabi korras õigusabi

osutanud esindaja kulud ja tasu Eesti Vabariigi kanda. Eelmärgitut arvestades puudub vajadus

hüvitatavate menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov