4-24-446/34 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-24-446

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

18. november 2024, Tallinn

Väärteoasja number

4-24-446 (4.5-3.6/4951)

Kohtunik

Merit Bobrõšev

Kohtuistungi sekretär

Christelle Diana Rajaveer

Tõlk

-

Väärteoasi

Tuleva Fondid ASi kaitsjate kaebus Finantsinspektsiooni

16.01.2024 otsusele, millega Tuleva Fondid ASi karistati

IFS § 482 lg 2 alusel rahatrahviga 100 000 eurot.

Kohtuvälise menetleja esindaja

Finantsinspektsioon, juhatuse liige Siim Tammer

Menetlusalune isik/kaebaja

Tuleva Fondid AS

reg kood: 14118923, asukoht: Telliskivi tn 60/1, Tallinn.

kaitsjad: vandeadvokaadid Dmitri Teplõhh ja Mari Anne

Rohtla

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 132 p-st 2 ja §-dest 133-135, 155-156 kohus otsustas:

Tuleva Fondid ASi kaebus rahuldada osaliselt, s.o osas, millega Finantsinspektsioon

määras Tuleva Fondid ASile rahatrahvi summas 100 000 eurot. Ülejäänud osas jätta

kaebus rahuldamata.

Tühistatud osas teha uus otsus ja karistada Tuleva Fondid ASi RekS § 33 lg-s 2, § 35 lg-s 2

ja IFS § 482 lg-s 2 sätestatud väärtegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 kohaldades IFS

§ 482 lg 2 alusel rahatrahviga 17 500 eurot.

Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

Rahatrahv tuleb 45 päeva jooksul kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks

kättesaadavaks tegemise päevast, s.o alates 18.11.2024 tasuda vaidlustatud otsuses

märgitud Finantsinspektsiooni kontole.

Jätta Tuleva Fondid ASi poolt väärteomenetluses valitud kaitsjatele makstud tasu tema

enda kanda.

Edasikaebamise kord

4-24-446

Otsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal,

kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Finantsinspektsiooni (edaspidi nimetatud ka FI) 16.01.2024 otsusega karistati Tuleva

Fondid ASi investeerimisfondide seaduse (edaspidi IFS) § 482 lg 2 alusel KarS § 63 lg 1 sätteid

kohaldades rahatrahviga 100 000 eurot. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt on Tuleva Fondid

AS FI tegevuslubade nr 4.1.-1/25 ja 4.1.-1/117 alusel tegutsev pensionifondide valitseja, kes

avalikustas ajavahemikul 20.07.2023-31.07.2023 sotsiaalmeedias Facebook ja Instagram

finantsteenuste reklaamid, mis sisaldasid järgmisi puudusi:

-

videoreklaam ei sisaldanud perioodil 20.07.2023-31.07.2023 reklaamiseaduse (RekS) § 29

lg-s 2 ette nähtud kohustuslikku üleskutset tutvuda finantsteenuste tingimustega ning

vajadusel konsulteerida asjatundjaga;

-

staatiliste reklaamide avalikustamisel 20.07.2023 kella 8 paiku ei sisaldanud reklaam RekS

§ 29 lg-s 2 ette nähtud kohustuslikku üleskutset; lause „Tutvu kindlasti ka valitud

pensionifondi tingimustega ja kui vaja, küsi nõu tuleva@tuleva.ee või 644 5100“ lisati

alles 20.07.2023 kella 16.26ks. Osadel reklaamidel ei olnud üleskutset näha ka peale selle

lisamist ja osadel reklaamidel oli üleskutse pärast selle lisamist nähtav nn peidetud kulul:

see oli loetav vaid nupule „learn more“ nupule vajutamisel. Nimetatud puudused

eksisteerisid kuni reklaamkampaania lõpuni, s.o kuni 31.07.2023;

-

reklaamid sõnumitega „Säilita oma pensionirvara tootlikkus ja vali madala tasuga

indeksfond“ ja „Kogu pensionit endale, mitte pangale! Tuleva on kindel valik – meil on

ainult head fondid“ ei sisaldanud IFS § 80 lg-s 4 ettenähtud kohustuslikku märget selle

kohta, kus on võimalik tutvuda fondi pakkumiseks koostatud prospekti ja põhiteabega;

-

reklaamid sõnumiga „Säilita pensionivara tootlikkus ja vali madala tasuga indeksfond

andsid näilise tagatise pensionifondi tulususe kohta, millega rikuti IFS § 80 lg-s 3

sätestatud keeldu;

-

reklaamid sõnumiga „Ainsana aus statistika“ olid võrdlevad reklaamid, viidates kaudselt

teistele teenusepakkujatele, kelle statistika nimetatud sõnumi kohaselt aus ei ole. Kuna

võrdluse aluseks olevat elementi (statistika) ei olnud reklaamides ära toodud ega sellele

viidatud, siis oli tegemist eksitavate reklaamidega, mis on keelatud vastavalt RekS § 4 lg-le

1. Eeltooduga pani Tuleva Fondid AS toime teod, mis on kvalifitseeritavad RekS § 35 lg 2, IFS

§ 482 lg 2 ja RekS § 33 lg 2 järgi.

2. Tuleva Fondid AS kohtuvälise menetleja otsusega ei nõustunud ja vaidlustas selle kaitsjate

vahendusel Harju Maakohtus. Kaebuses taotletakse vaidlustatava kohtuvälise menetleja otsuse

tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Alternatiivselt taotletakse

Tuleva Fondid ASi suhtes väärteomenetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel, s.o VTMS § 30

lg 1 p 1 või p 11 alusel. Kaebuse kohaselt on kohtuväline menetleja rikkunud oluliselt

väärteomenetlusõigust, ent ka materiaalõigust. Kaebuse kesksed väited on järgmised:

-

väärteootsus väljub oluliselt väärteoprotokolli piiridest;

-

väärteoprotokoll ei kajasta faktilisi asjaolusid, mille alusel on kohtuvälise menetleja

arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks; sh ollakse kaebuses seisukohal, et

väärteoprotokollist väljumata ei ole ka kohtul võimalik tuvastada, kas kogu vaidlusalune

teave on käsitletav reklaamina RekS mõttes, sh finantsteenuse reklaamina ühes sellele

kohalduvate erinõuetega;

-

väärteootsuses esitatud seisukohad on üllatavad ja menetlusalusel isikul ei olnud võimalik

teatud etteheidete osas esitada oma seisukohti;

4-24-446

-

määratud rahatrahv on ebaproportsionaalne ega arvestada kergendavate asjaoludega, mh

sellega, et menetlusalune isik asus omal initsiatiivil rikkumist kõrvaldama ja reklaamidele

lisati nõutud üleskutsed loetud tundide jooksul. Samuti tegi menetlusalune isik menetlejaga

koostööd. Kohtuväline menetleja lähtus karistuse määramisel irrelevantsest aspektist ehk

asjaolust, et menetlusaluse isiku näol on tegemist finantsjärelevalve subjektiga. Otsusest ei

ole võimalik aru saada, kuidas konkreetse karistuse määrani üldse jõuti;

-

rahatrahv on ebaproportsionaalne ka võrreldes teiste FI poolt väärteomenetluse raames

määratud rahatrahvidega;

-

asja väärteomenetluse raames lahendamisele oleks pidanud eelneva haldusmenetluse

korras isiku tähelepanu juhtimine võimalikele etteheidetele ning isiku teavitamine;

-

väärteomenetluses kogutud tõendid ei ole nõuetekohaselt vormistatud. Sh:



tunnistajate ülekuulamise protokollid ei vasta KrMS § 74 nõuetele;



menetluses kogutud tõendid ei vasta seaduses sätestatud standarditele. Kohtuvälise

menetleja otsus rajaneb erinevatel kuvatõmmistel, kusjuures on ebaselge, kes ning

millisel ajahetkel kuvatõmmised tegi. Samuti ei ole need fotod ja salvestised tehtud

vahetult menetleja poolt. Kuvatõmmised ja Slack-vestluste sisu kogumiseks oleks

pidanud menetleja teostama (arvuti) vaatluse ja koostama vastava protokolli;

-

RekS § 29 lg-s 2 nimetatud kohustusliku märke puudumine oli ajutine ja tingitud Meta

platvormi tehnilistest piiridest;

-

Väärteomenetluses kogutud tõendid, väärteoprotokollis ja otsuses tehtud järeldused ei

võimalda hinnata, kas kohustusliku teabe avaldamise nõudeid rikuti või mitte. Sh:



on jäänud arvestamata Euroopa Komisjoni suunis seoses ostukutse oluliste osade

avaldamisega, mille kohaselt võib viidata tootele ka veebilehel, kui ettevõtjal ei ole

võimalik esitada toote kohta kogu olulisest teavet. Ka välisriikide kohtupraktika

kohaselt pole reklaaminõudeid rikutud, kui reklaamile on lisatud veebilink, mille

kaudu tarbija vajaliku informatsiooni kätte saab;



mis puudutab kohustusliku üleskutse puudumist, siis kohtuväline menetleja ei ole

kirjeldanud ega välja toonud faktilisi asjaolusid, mille subsummeerimisel võiks

järeldada, et kõnesolevatele reklaamklippidele reklaamiseaduse nõudeid

kohalduvad. Väärteoprotokollis ei ole välja toodud faktilisi asjaolusid, mille alusel

oleks võimalik tuvastada, kas tegemist on reklaamidega RekS § 2 lg1 p 3 mõttes või

kuidas on tuvastatud RekS § 29 lg 2 rikkumine;



RekS § 29 lg 2 nõude rikkumise eest ei ole võimalik karistada IFS § 482 lg 2 alusel.

IFS § 482 lg 2 võimaldab karistada fondi kohta teabe avalikustamise nõuete

rikkumise eest. IFSi tähenduses loetakse teabeks fondi prospekt ja põhiteave ja

fondi kohta avaldatav muu teave ja dokumendid. RekS § 29 lg-s 2 sätestatud

hoiatustekst ei ole fondi kohta avalikustatav teave;



väidetavat rikkumist ei pandud toime kaudse tahtlusega. Menetlusalune isik andis

oma teenusepakkujale juhise, mis välistab rikkumise toimepanemise.

-

IFS § 80 lg 4 märke lisamine ei olnud kohustuslik. Mh:



vaidlusalused reklaamid ei kuulu IFS § 80 lg 4 kohaldamisalasse, mistõttu polnud

IFS § 80 lg 4 hoiatuse lisamine vajalik. Kuna menetlusaluse isiku reklaamid ei

sisaldanud ostukutset, siis välistas see IFS § 80 lg 4 nõuete kohaldamise;



IFS § 80 lg 4 kohaldamisel tuleb lähtuda ostukutse definitsioonist.

Kommertsteadaannet või reklaami, mis sisaldab toote või teenuse põhjalikku

kirjeldust või omandusi ning teavet tootest või teenusest tuleneva kasu kohta, kuid

mitte toote või teenuse hinda, ei saa käsitleda ostukutsena ebaausate

kaubandustavade direktiivi art 2 tähenduses. Kommertsteadaanded, mis ei ole

ostukutsed, on näiteks reklaamid, milles reklaamitakse pigem ettevõtja kaubamärki

kui konkreetset toodet;



kohtuvälise menetleja tehtud seos reklaamkampaania ja menetlusaluse isiku fondide

osakute müügi vahel on meelevaldne;

4-24-446



väärteoprotokollis ei ole kirjeldatud, et tegemist on konkreetse fondi reklaamiga;



väärteoprotokollis puudutava faktilised asjaolud, et menetlusalune isik oleks

avalikustanud ebaõiget, eksitavat või mitteõigeaegset teavet fondide kohta;



subjektiivne koosseis ei ole täidetud.

-

Menetlusalune isik ei ole andnud (näilist) tagatist fondi tulususe kohta. Mh:



menetlusaluse isiku eesmärk ei olnud reklaamida fondi tulusust. Eesmärk oli

selgitada üldiselt madala tasuga indeksfondide eelist;



füüsilised isikud kui avalikustatud teabe adressaadid mõistsid sõnumit õigesti ega

arvanud, et selles sisaldub näiline tagatis fondi tulususe kohta. Seda tõendab

menetlusalune isik Norstat Eesti AS platvormil läbi viidud uuringuga. Kohtuväline

menetleja on uuringu jätnud põhjendamatult arvestamata;



kohtuväline menetleja on väärteootsuse koostamisel piiratud väärteoprotokollis

kajastatud asjaoludega. Väärteoprotokollis ei ole ainsatki viidet konkreetse fondi

tulususe või kasumlikkuse kohta teabe avaldamisele: IFS § 80 lg 3 eeldab

konkreetse fondi tuvastamist.

-

Fondi kohta ei ole avalikustatud ebaõiget, eksitavat või mitteõigeaegset teavet. Mh:



väärteoprotokollis puuduvad faktilised selgitused selle kohta, et menetlusalune isik

oleks avalikustanud ebaõiget, eksitatavat või mitteõigeaegset teavet fondide kohta.

IFS § 482 lg 2 sätestab vastutuse fondi kohta teabe avalikustamise nõuete rikkumise

eest. Väärteoprotokollist ei tulene, mida peetakse teabeks, mis on väidetavalt

ebaõige, eksitav või mitteõigeaegne ning millise fondi kohta menetlusalune isik

sellist teavet väidetavalt esitas;



menetlusalune isik ei ole avaldanud eksitavat reklaami, sh rikkunud reklaami

üldnõudeid. Reklaami eesmärk oli reklaamida menetlusaluse isiku turul ainulaadset

tegevusmudelit. Reklaam oli suunatud menetlusaluse isiku ainulaadse

veebirakenduse tuntuse levitamisele. Veebirakenduse ainulaadsus väljendub selles,

et üksnes menetlusaluse isiku portaalis on võimalik vaadata tootluse statistikat IRR

meetodil;



väite „Ainsana aus statistika“ kasutamine ei too kaasa automaatselt võrdleva

reklaami nõuete kohaldumist. Reklaamsõnumi võrdleva olemuse tuvastamiseks on

vaja määratleda otseselt või kaudselt reklaami avalikustaja konkurent või

konkurendi pakutavad kaubad või teenused. Sõnum, kus ei viidata ühegi ettevõtjale

või konkreetsele tootele, võib kuuluda võrdleva reklaami alla siis, kui konkurenti

või tema teenuseid oleks võimalik identifitseerida sellistena, millele on reklaamis

kas või kaudselt, kuid tegelikult viidatud. Arutataval juhul konkurentidele viidatud

ei ole ning kohtuväline menetleja tõlgendus on vastuolus Euroopa Kohtu

praktikaga;



menetlusalune isik selgitas reklaamides arusaadavalt reklaami eesmärki ja

kontseptsiooni;



teavituse eesmärk oli suunata tarbijad rakendusse statistikat kontrollima;



superlatiivi „ainsana“ kasutamine ei ole eksitav ega võrdlev;



isegi kui nõustuda kohtuvälise menetleja seisukohaga, et tegemist oli võrdleva

reklaamiga, ei olnud see eksitav. Sh ei ole võrdlusparameetrite väljatoomine

reklaamis seadusetasandil nõutav. Kaebuses on peetud võimalikuks, et kohtuväline

menetleja ajas segamini mõisted „eksitav reklaam“ ja „lubamatu võrdlev reklaam“.

Võrdlev reklaam võib olla eksitav, kui see sisaldab valesid faktiväiteid

konkurentide kohta. Menetlusaluse isiku reklaamid sellist teavet ei sisalda ja seda

pole välja toodud ka väärteoprotokollis;



kohtuväline menetleja ei ole analüüsinud Euroopa Kohtu praktikaga kinnistatud

elemente, mille alusel võiks reklaami pidada eksitatavaks. Kohtuvälise menetleja

otsus tugineb menetleja subjektiivsele hinnangule, mille aluseks olevad asjaolud ei

ole tõendatud;

4-24-446



väärteomenetluses ei ole tuvastatud, kas reklaamid eksitasid tarbijaid või mitte,

seda ei ole kajastatud ka väärteoprotokollis. Euroopa Kohtu praktika kohaselt võib

reklaam olla eksitav siis, kui kõikide asjas tähtsust omavate asjaolude, nimelt selle

reklaamiga kaasneva teabe ja puuduva teabe alusel on selge, et märkimisväärne

hulk tarbijaid, kellele see reklaam on suunatud, võttis ostuotsuse vastu, uskudes

ekslikult, et reklaamija poolt avaldatud andmed on tõesed või kui on selge, et

võrdlus on teostatud erineva olemusega kaupade seas, mõjutades seeläbi tundvalt

tarbija valikut, ilma, et need erinevused nähtuksid asjaomasest reklaamist.

Kohtuvälise menetleja otsuses vastavaid kaalutlusi ei esine;



vaidlustatavas lahendis ja väärteoprotokollis puuduvad põhjendused, miks peetakse

reklaame eksitavaks;



kohtuvälise menetleja etteheiteid menetlusalusele isikule on reklaami mahupiirangu

tõttu alusetud. Menetlusalune isik avaldas reklaami tausta selgitava blogipostituse

ja teatud internetiplatvormide puhul on probleemiks reklaamide tehnilised

mahupiirangud. See ei tähenda, et tegemist on oleks keelatud reklaamikanaliga;



etteheidetava reklaamlause aluseks on menetlusaluse isiku põhjalik turu kaardistus

ja tõenditele tuginev veendumus, et ainult menetlusalune isik pakkus reklaamide

avalikustamise ajal (sh ka praegu) pensionikogujatele statistilist infot, mis

keskendub isiku ajaloolise pensionivara tootluse kuvamisele. Seetõttu oli

põhjendatud kasutada reklaamlausetes väljendit „ainsana“;



faktiväide põhines tõendatud ja põhjalikult väljatöötatud metoodikal, mistõttu on

menetlusalusel isikul õigus enda tehnilist lahendit illustratiivselt iseloomustada. Sh

ei ole võimalik RekS § 4 lg-s 2 sätestatud koosseisu realiseerida ettevaatamatusest.

3.

14.06.2024 jagati väärteokaebus kohtunik M. Bobrõševi menetlusse. 16.07.2024 koostas

kohus kaebuse menetlusse võtmise määruse, millega määras kaebuse läbivaatamise viisiks

kirjaliku menetluse. Kohus määras, et kohtumenetluse pooltel on õigus esitada kirjalikke

seisukohti, taandusi ja taotlusi kuni 15.08.2024 ning kohus avalikustab kohtulahendi hiljemalt

16.09.2024.

4. Kohus rahuldas 05.09.2024 määrusega Tuleva Fondid ASi kaitsjate 15.08.2024 esitatud

taotluse täiendavate tõendite kogumiseks ja määras, et täiendavad tõendid tuleb kohtule esitada

hiljemalt 13.09.2024. Vastaspoolel oli õigus esitada maakohtule kirjalikke seisukohti

Finantsinspektsiooni esitatavate täiendavate tõendite osas kuni 23.09.2024. Kuna kohus rahuldas

kaebuse esitaja kaitsjate taotluse täiendavate tõendite kogumiseks ja määras tähtaja täiendavate

seisukohtade esitamiseks, siis lükkas kohus edasi kohtulahendi avalikult teatavaks tegemise aja

ning määras uueks kohtulahendi avalikult teatavaks tegemise ajaks 16.10.2024.

5. Finantsinspektsiooni esindaja vastus täiendavate tõendite kohta saabus kohtusse

13.09.2024. Muuhulgas taotles Finantsinspektsiooni esindaja 13.09.2024 vastuse punkti 1 ja

vastuse lisade 2 ja 3 osas istungi kinniseks kuulutamist ning teabe avaldamist üksnes kohtule.

Antud taotluse jättis kohus 18.09.2024 määrusega rahuldamata. Kohtul tuli Finantsinspektsiooni

13.09.2024 taotlus määrusega lahendada ja arvestades taotluse sisu, ei olnud võimalik Tuleva

Fondid AS-i kaitsjatele Finantsinspektsiooni vastust selle saabumisel koheselt nähtavaks teha.

Kuna taotluse lahendamisele kulunud aja võrra vähenes Tuleva Fondid ASi kaitsjate aeg

täiendavate seisukohtade esitamiseks, siis määras kohus Tuleva Fondid ASile Finantsinspektsiooni

esitatud täiendavate tõendite osas kirjalikke seisukohtade esitamise uueks tähtajaks 30.09.2024.

Arvestades kaebajale antud kirjalike seisukohtade esitamise uut tähtaega määras kohus, et

kohtulahendi avalikult teatavaks tegemine tuleb edasi lükata ja määras uueks kohtulahendi

avalikult teatavaks tegemise ajaks 04.11.2024, mida kohus pikendas kuni 18.11.2024.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4-24-446

6. Kohus, analüüsinud Tuleva Fondid ASi kaebust ja väärteotoimiku materjale, samuti

kohtumenetluse poolte kohtumenetluses esitatud kirjalikes dokumentides toodut, asub

alljärgnevatele seisukohtadele.

Menetluslikud minetused tõendite kogumisel, puudused väärteoprotokollis, kohtuvälise

menetleja ametniku taandumisküsimus ja menetlemispädevus

Tunnistajate ülekuulamise protokollid

7. Kaebuse kohaselt ei vasta tunnistajate ülekuulamise protokollid seaduses kehtestatud

nõuetele (KrMS § 74), sest neisse ei ole talletatud tunnistajate ütluste sisu. Tunnistajate

kohtuvälises menetluses antud ütlused on asendatud helisalvestisega. Kaebuse kohaselt on

tegemist menetlusõiguse rikkumisega, mis toob kaasa tunnistajate ütluste tõendina lubamatuse.

8. Tutvunud kohtuvälises menetluses koostatud tunnistate ütluste/ülekuulamise protokollide

ja helisalvestistega, siis kohus tõdeb, et kohtuväline menetleja kuulas tunnistajad üle, helisalvestas

ülekuulamised ja koostas tunnistajate ülekuulamise kohta ülekuulamise protokollid. Ülekuulamise

protokollid on koostatud aga viisil, kus protokolli ei ole talletatud ütluste sisu. Ütluste sisu osas on

kohtuväline menetleja teinud viite helisalvestisele, märkides, et helisalvestis on protokolli

lahutamatuks osaks. Tunnistajate sisulised ütlused on talletatud helisalvestistel.

9. Kujundades seisukohta taolisel viisil toimimise õigusliku lubatavuse kohta, siis

väärteomenetluses menetlustoimingute tegemist reguleerib eelkõige VTMSi 5. peatükk.

Nimetatud peatükis paiknev VTMS § 31 lg 1 sätestab, et tõendamisel ja tõendite kogumisel

järgitakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid VTMSis sätestatud erisusi arvestades.

10. Kooskõlas VTMS § 31 lg-ga 1, KrMS § 74 lg 1 p-ga 3 kantakse tunnistaja ülekuulamise

protokolli tunnistaja ütlused. Protokolli ütluste talletamise nõue tuleb ka KrMS § 146 lg 5 p-st 1,

mis sätestab, et protokolli põhiosas talletatakse uurimis- või muu menetlustoimingu käik ja

tulemused tõendamiseks vajaliku üksikasjalikkusega, järgides KrMSis menetlustoimingute sisu

kohta esitatud lisanõudeid. Seadusandja on reguleerinud KrMS § 148 lg-ga 1, et vajaduse korral

võib tõendusteabe peale uurimis- või menetlustoimingu protokollis esitamise talletada ka fotol,

filmil, heli- või videosalvestises või joonisel või muul näitlikustaval viisil. KrMS § 150 lg-tega 1

ja 3 on ette näinud, et uurimis- või muu menetlustoimingu või selle tervikliku osa võib filmida või

heli- või videosalvestada, ent selle salvestise põhjal koostatakse uurimis- või muu

menetlustoimingu protokoll KrMSis sätestatud korras.

11. Arutuse all olevas väärteoasjas kohtuväline menetleja tunnistajate ülekuulamise protokolli

ütluste sisu ei talletanud. Tunnistajate sisulised ütlused on talletatud protokolli lisaks olevale CD-

le, mis on protokollide lahutamatuks lisaks. Võttes aluseks eelpool nimetatud regulatsioonid,

kohus asub seisukohale, et kohtuvälisel menetlejal puudus ja puudub seaduslik alus tunnistajate

sisuliste ütluste menetlustoimingu protokolli talletamata jätmiseks. Seadusandja on ette näinud

menetlustoimingu või muu uurimistoimingu salvestamise võimaluse, kuid need sätted ei näe ette

võimalust jätta koostamata seaduses sätestatud tingimustele vastav protokoll. Kuna seadusandaja

on selgelt, ühemõtteliselt ja kaalutlusõiguseta sätestanud, et tunnistajate ülekuulamise käigus

antud/saadud ütlused talletatakse protokollis, siis kohtuvälisest menetlejast seaduse rakendajal

puudub mistahes argumentidel õiguslik alus kõnealust nõuet eirata. Seega rikkus kohtuväline

menetleja menetlusõigust. Kohus selgitab täiendavalt, et kohtuvälist menetlust toimetav isik on

seotud kehtiva kriminaalmenetlusõigusega ega saa jätta seda rakendamata (vt ka nt RKKKo nr 3-

1-1-119-09 p 15).

12. Kaebuses väljendatakse seisukohta, et kohtuvälise menetleja eksimus tunnistajate ütluste

protokollide koostamisel päädib tunnistajate ütluste lubamatusega. Kohus meenutab, et

4-24-446

kohtupraktika kohaselt saab lugeda tõendid reeglina lubamatuks alles siis, kui tõendi kogumise

korda on oluliselt rikutud, mitte mistahes vorminõude eiramisel. Tõend tuleb tõendikogumist

kõrvaldada näiteks juhul, kui on rikutud kriminaalmenetluse aluspõhimõtteid või kui tõend on

saadud menetlustoimingust puudutatud isiku põhiõiguse olulise rikkumisega (vt nt RKKKo asjas

1-21-2039 p 27).

13. Kontrollides kaebuse väiteid tunnistajate protokollidesse puutuvalt, siis kaebuses ei ole

välja toodud, et tõendite kogumise korda oleks oluliselt rikutud. Tõendite kogumise üldnõudeid

reguleerib KrMS § 64, mis sätestab, et: 1) tõendeid kogutakse viisil, mis ei riiva kogumises osaleja

au ja väärikust, ei ohusta tema elu või tervist ega tekita põhjendamatult varalist kahju. Keelatud on

tõendeid koguda isikut piinates või tema kallal muul viisil vägivalda kasutades või isiku

mäluvõimet mõjutavaid vahendeid ja inimväärikust alandavaid viise kasutades (lg 1), 2) kui isiku

läbiotsimisel, läbivaatusel või võrdlusmaterjali võtmisel on vaja paljastada tema keha, peavad

uurimisasutuse ametnik, prokurör ja menetlustoimingus osaleja, välja arvatud tervishoiutöötaja või

kohtuarst, olema temaga samast soost (lg 2) ning 3) kui tõendeid kogudes kasutatakse

tehnikavahendeid, teatatakse sellest eelnevalt menetlustoimingus osalejatele ja neile selgitatakse

tehnikavahendite kasutamise eesmärki (lg 3). Kuulates helisalvestisi ja uurides ülekuulamise

protokolle, siis puudub võimalus väita, et kohtuväline menetleja oleks rikkunud tõendite kogumise

üldnõuded KrMS § 64 tähenduses. Tunnistajatele on selgitatud, et ülekuulamist helisalvestatakse

ja seejuures on neile piisava põhjalikkusega tutvustatud seadusest tulenevaid õigusi ja kohustusi.

Toimingutele allutatud isikute õiguste rikkumist kohus ei tuvasta. Nimetatust tulenevalt asub

kohus seisukohale, et kohtuväline menetleja rikkumine on hinnatav vorminõude eiramisena, mis ei

too kaasa tunnistajate ütluste lubamatust.

14. Oma seisukoha kujundamisel võtab kohus arvesse sedagi, kas ja kui, siis mil viisil võis

tunnistajate ütluste ülekuulamise protokollidesse talletamata jätmine mõjutada kaitseõiguse

teostamist. Analüüsides kaebust, siis kaebuses ei ole märgitud, et tunnistajate ütluste ülekuulamise

protokollidesse talletamata jätmine oleks raskendanud või muutnud võimatuks kaitseõiguse

teostamise. Kohus möönab, et helisalvestiste kuulamine võrdluses kirjaliku dokumendi lugemise

ja analüüsiga võib olla tekitanud täiendavat ajakulu, ent kohus ei välista, et ka ütluste talletamisel

protokolli võinuks esineda helisalvestiste ärakuulamise vajadus. Kohtu hinnangul võimaldab

helisalvestis vahetumalt tajuda ütluse andmise protsessi, mh seda, milliseid küsimusi ja kuidas

kohtuväline menetleja toimingule allutatud isikutele esitas ning milliseid vastuseid ja kuidas vastas

toimingule allutatud isik. Helisalvestiselt on vahetult tajutav ka toimingule allutatud isiku ütluste

andmise dünaamika: kas ütluste andja on väljendanud ennast enesekindlalt, on kahelnud mõnes

vastuses, on oma vastust korrigeerinud/täpsustanud/parandanud jne. Kohtu hinnangul on

helisalvestisele talletatud ütlustest saadav teave arvestatavalt kvaliteetsem kui seda oleks (üksnes)

kirjalikesse protokollidesse talletatu. Tuginedes eelöeldule on kohus veendumusel, et kohtuvälise

menetleja minetused ülekuulamise protokollide vormistamisel ei ole kaasa toonud kaitseõiguse

rikkumist ja see ei mõjutanud kaitseõiguse realiseerimist.

15. Oluline on seegi, et kaebaja kaitsjad taotlesid kaebuse arutamist kirjalikus menetluses.

Kohus järeldab sellest, et kaebaja kaitsjatel on puudunud sisulised etteheited tunnistajate

ülekuulamisele; tunnistajatelt ülekuulamiste käigus saadud teave on menetluse eset silmas pidades

ammendav ja kaitsjatel on puudunud vajadus teostada kaitseõiguse teostamise eesmärgil

tunnistajate täiendavat ärakuulamist. Sellest arusaamast tulenevalt jätkab kohus mõttekäigu ja

selgitusega, et kohtul oli võimalik kohtuvälise menetleja puudujääki tunnistajate ülekuulamise

protokollide vormistamisel likvideerida sellega, et määrab kaebuse arutamise viisiks suulise

istungimenetluse ja kuulab tunnistajad istungil vahetult ära. Kuna kaebaja taotles kirjalikku

menetlust, kohtuväline menetleja toetas kaebuse läbivaatamist kirjalikus menetluses ja kohus

tutvus ning analüüsis helisalvestisi koostoimes tunnistajate ütluste protokollidega, siis leiab kohus,

et menetlustoimingutele allutatud isikutele tagati nõuetekohaselt nende kaitseõigus. Neil

4-24-446

kaalutlustel ei näe ka kohus vajadust suulise istungi korraldamiseks: isikute kohtuistungi raames

ärakuulamine ei anna menetluslikult täiendavat teavet ja/või menetluslikku kvaliteeti, mistõttu

jääb kohus selle juurde, et vaadata kaebus läbi kirjalikus menetluses (vrld VTMS § 120 lg 2,

RKKKo 4-19-3994 p-d 6-8).

Kuvatõmmiste ja meeskonnasuhtlusplatvormi Slack-vestluste tõenditena lubatavus

16. Kaebuse kohaselt rajaneb FI otsus kuvatõmmistel, kusjuures on ebaselge, kes ja millisel

ajahetkel kuvatõmmised on teinud. Lisaks pole fotod ega salvestised tehtud vahetult menetleja

poolt. Kuvatõmmiste ja Slack-vestluste sisu kogumiseks oleks menetleja pidanud teostama (arvuti)

vaatluse ja koostama vastava protokolli.

17. Vastuseks tõstatatule märgib kohus, et käsitleb Slack-vestlusi muu dokumendina KrMS §

63 lg 1 mõttes. Kohtupraktikas tunnustatud lähenemisviisi kohaselt on menetlejale antav teave

tõendamisel kasutatav juhul, kui see on mõne menetlusseadustikus lubatud tõendiliigi kujul.

Slack-vestluste näol ei ole tegemist asja menetlejale tehtud avaldusega, mis tuleks vormistada

menetlusseadustikes sätestatud vormis, vaid tegemist on meeskonnasuhtlusplatvormil aset leidnud

vestlustega (vt nt RKKKo 3-1-1-117-13 p 7). Lisaks on vestlused menetlejani jõudnud Tuleva

Fondid ASilt ja tunnistajatelt saadud VTMS § 31 lg 2 alusel esitatud päringute vastustena (vt 36,

123-124, 125-178, 196-197, 199-121, 214-234, 236-237, 238-243, 266-288). Seega on teave

menetlejani jõudnud õiguspäraselt ja tegemist on lubatavate tõenditega. Tõendite usaldusväärsuse

küsimust kaebuses tõstatud ei ole. Kohtu omal algatusel teostatud tõendi(te) usaldusväärsuse

kontrolli käigus ei tuvastanud kohus asjaolusid, mis seaks kõnesolevate tõendite usaldusväärsuse

kahtluse alla. Seega on tegemist lubatavate tõenditega, millele on lahendi tegemisel lubatav

tugineda.

18. Mis puudutab reklaamide kuvatõmmiseid, siis väärteoprotokollis tugineb kohtuväline

menetleja etteheite tegemisel kuvatõmmistele, mis on talletatud väärteotoimiku lehekülgedele 201-

212. Needki kuvatõmmised on menetleja valdusesse jõudnud VTMS § 31 lg 2 alusel esitatud

päringu vastustena ehk õiguspäraselt. Seega on tegemist lubatavate tõenditega (vt nt RKKKo 1-

21-5655/135 p 66).

Väärteoprotokolli puudused

19. Kaebuse kohaselt on väärteoprotokoll faktiliste asjaolude, nende kogumi osas selliste

puudustega, mis peaks põhjuslikuna kaasa tooma menetluse lõpetamise VTMS § 29 lg 1 p 1

alusel. Seejuures ei saa kohus väärteoprotokolli piiridest väljuda. Nii näiteks on jäänud

teokirjelduses avaldamata, kas kogu avalikustatud teave oli reklaam RekS tähenduses, kas

tegemist võib olla finantsteenuste reklaamiga, puudub faktine kirjeldus selle kohta, et

avalikustatud teabega oleks avalikustatud ebaõiget, eksitavat või mitmetimõistetavat teavet

fondide kohta, väärteoprotokollis ei ole kirjeldatud, mis peetakse reklaame eksitavaks.

20. Tuleva Fondid ASile heidetakse ette RekS § 35 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemist.

See sätestab vastutuse reklaami tellimise, teostamise või avalikustamise eest, millega rikutakse

kaupade ja teenuste reklaami piirangut või nõuet. Selle rikkumise tuvastamiseks tuleb ära näidata

reklaami tellimine, teostamine ja/või avalikustamine, ent ka see, millist kaupade või teenuste

reklaami piirangut või nõuet rikuti. Kõrvutades eelöeldut väärteoprotokolli talletatud teabega, siis

nähtub, et väärteoprotokolli kohaselt on 20.07.2023-31.07.2023 avaldatud reklaami avalikustajana

käsitletud Tuleva Fondid ASi. Sh on selgitatud, et Tuleva Fondid ASi on tegevuslubade alusel

tegutsev pensionifondide fondivalitseja. IFS § 3 lg 1 kohaselt on fondivalitseja peamiseks ja

püsivaks tegevuseks fondi valitsemine. IFS § 2 lg 1 kohaselt on investeerimisfond juriidiline isik

või varakogum, millesse kaasatakse mitme investori kapital eesmärgiga seda vastavalt

kindlaksmääratud investeerimispoliitikale kõnealuste investorite kasuks ja ühistes huvides

4-24-446

investeerida. Seega on finantsteenuseks RekS § 29 lg 1 mõttes koostoimes FIS § 2 lg-tega 1 ja 2

ning IFS § 2 lg-ga 1, § 3 lg-tega 1 ja 4 fondi vara investeerimine. Seejärel on konkretiseeritud,

milliste reklaamide osas on RekS § 29 lg 2 nõuet rikutud.

21. IFS § 482 sätestab vastutuse teabe avalikustamise nõuete rikkumise eest. Nõuete rikkumist

on väärteoprotokollis sisustatud IFS § 80 lg-te 3 ja 4 kaudu. IFS § 80 lg 4 sätestab, et igasugune

osakuid või aktsiaid ostma kutsuv avalikustatav teave peab sisaldama märget selle kohta, kus on

võimalik tutvuda fondi pakkumiseks kohustatud prospekti ja põhiteabega. Väärteoprotokollis on

märgitud, et tegemist oli reklaamiga (reklaami legaaldefinitsioon paikneb RekS § 2 lg 1 p-s 3 ja on

müügi suurendamise huvides avalikustatav teave; tegemist on õigusliku mitte faktilise asjaoluga),

milles reklaamiti Tuleva Fondid ASi madala tasuga pensionifonde. Väärteoprotokollis on

kajastatud nii konkreetsete reklaamide sõnastust, ent on tehtud ka viide toimikusse talletatud nö

tervikreklaamile (vt vrdl RKKKo nr 4-22-1706/37). IFS § 80 lg-ga 3 seoses on samuti ära

näidatud, millises sõnastuses reklaam näilise tagatise pensionifondi tulususe kohta andis. Samuti

on tehtud viide ka väärteoprotokollis paiknevale nn tervikreklaamile.

22. Kõige lõpuks on Tuleva Fondid ASile ette heidetav RekS § 33 lg 2 järgi kvalifitseeritava

väärteo toimepanemine. See sätestab vastutuse reklaami üldnõudeid rikkuva reklaami tellimise,

teostamise või avalikustamise eest. Rikkumise sisuks eksitava reklaami avaldamine, sest sõnum

„Ainsana aus statistika“ ei olnud arusaadav.

23. Väärteoprotokolli on talletatud ka juriidilise isiku vastutuse eeldustega seotud asjaolud:

selles on märgitud füüsiline isik, tema vastutust puudutavad elemendid ning ära on näidatud teo

toimepanemine juriidilise isiku huvides.

24. Vastates eelkajastatut silmas pidades väärteoprotokolli puutuvatele kaebuse väidetele, siis

kohus on seisukohal, et kaebuse etteheited seonduvad õiguslike hinnangute, mitte aga

väärteoprotokollist faktiliste asjaolude puudumisega. Väärteoprotokollis on kirjeldatud piisavalt

faktilisi asjaolusid, mis täidavad RekS §-de 33, 35 ja IFS § 482 eeldusi.

Kohtuvälise menetleja ametniku taandumiskohustus ja menetlemispädevus

25. Kaebaja palub kohtul kontrollida, kas kohtuvälist menetlust toimetanud ametniku suhtes

esines VTMS § 25 lg 1 p 3 kohane taandumise alus ja kas tal oli olemas menetlemispädevus.

26. VTMS § 25 lg 1 p 3 sätestab, et kohtuvälise menetleja ametnik või kohtunik on kohustatud

taanduma, kui ta on muul põhjusel erapooletu. Kaebaja taotlusest ajendatuna kohustas kohus

Finantsinspektsiooni väljastama teabe selle kohta, kas kohtuvälist menetlust toimetanud

Finantsinspektsiooni töötaja omab kaebaja valitsevate pensionifondide osakuid või on

Tulundusühistu Tuleva liige. Finantsinspektsioon andis teada, et menetlust läbi viinud menetleja

omas nii väärteomenetluse ajal, kuid omab ka vastuse koostamisel ajal Tuleva Fondid ASi

valitsevate pensionifondide osakuid.

27. Kujundades seisukoha selle üle, kas väärteoasja menetlenud töötaja (FIS § 30 lg 1)

pidanuks taanduma, leiab kohus, et sellele tuleb vastata eitavalt. Väärteotoimikust nähtub, et

menetlust toimetas ja väärtprotokolli koostas Tuleva Fondid ASi fondide osakuid omanud töötaja.

Kõrvuti selle töötajaga on menetlustoimingutest osa võtnud teinegi Finantsinspektsiooni töötaja,

kes on allkirjastanud isikuliste tõendiallikate ülekuulamise protokollid. Samuti nähtub, et

menetluses aset leidnud e-kirjavahetusse, mis hõlmab ka teabe väljanõudmist, on kaasatud

kolmaski Finantsinspektsiooni töötaja. Sellest nähtub, et töötaja toimetas väärteomenetlus koos

kolleegidega ja kohus peab tegutsemist kolleegide pilgu või järelevalve all tasakaalustavaks

meetmeks.

4-24-446

28. Väärteoprotokolli koostamine üldmenetluses ei kujuta endast kohtuvälise menetleja

lõplikku otsustust väärteo toimepanemise kohta. Kõnesolevas kaasuses on väärteomenetluses

tõendite kogumine ja väärteoprotokolli koostamine lahutatud kohtuvälise menetleja otsuse

tegemisest seaduse (FIS § 18 lg 2 p 6) alusel. Kuigi arutataval juhul tuleb väärteosüüdistuse

koostaja ja lahendi tegija eristamise nõue seadusest, siis kohtupraktika peab taolist eristamist ka

üldiselt suurema erapooletuse garantiiks (vt RKKKo 3-1-1-13-08 p 6). Lisaks on Riigikohus

märkinud, et taandamisaluse esinemiseks peavad ilmnema konkreetsed asjaolud, mis võimaldaks

rääkida kahtlusest erapooletuses (RKKKo nr 1-14-10087 p 26). Analüüsides kaebust ja kohtule

esitatud täiendavaid seisukohti, siis kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, mis menetleja erapooletuse

kahtluse alla seaks.

29. Kohus ei pea asjakohaseks kaebuse argumentatsiooni selles, et kuna Harju Maakohtu

kohtunik pidas enesetaandust põhjendatuks, siis taoline lähenemine on ülekantav kohtuvälist

menetlust toimetanud Finantsinspektsiooni töötajale. Kohtuniku enesetaandust puudutava

materjali kohaselt omas/omab taandunud kohtunik osakuid Tuleva Fondid ASi valitsevates

fondides ja ta on Tulundusühistu Tuleva liige. Kohtuvälist menetlust toimetanud

Finantsinspektsiooni töötaja ei ole Tulundusühistu Tuleva liige. Tulundusühistu Tuleva on Tuleva

Fondid ASi asutaja ja aktsionär (kd II tl 402-404). Võttes aluseks eeltoodu ja

tulundusühistuseaduse, siis järeldub, et kohtuvälise menetleja töötaja ja taandunud kohtuniku suhe

Tulundusühistuga Tuleva ja Tuleva Fondid ASiga on õiguslikult teiselaadne (vt ka

tulundusühistuseadust). Väljatoomist väärib seegi, et Tuleva Fondid ASile rahatrahvi määramisel

on rahatrahvi mõju kohtuvälist menetlust toimetanud töötajale pigem vähene või puudub üldse

(vrdl nt IFS § 58). Lisaks on fondi näol IFS § 2 lg 1 kohaselt tegemist kollektiivse varakogumiga,

mida osaku omaja saab vähe mõjutada. Kohtuniku osas, kes omab osakuid fondides ja on ühistu

liige, sellist järeldust teha ei saa. Kohus jagab Finantsinspektsiooni 04.10.2024 vastuses toodut, et

Tuleva Fondid ASile määratav või mõistetav võimalik rahatrahv puudutab läbi tulundusühistu

taandunud kohtunikku vahetult ja otseselt, sest Tuleva Fondid ASi kasumit jagatakse

tulundusühistu põhikirja kohaselt liikmetega. Siin osutuvad asjakohaseks ka Tuleva Fondid ASi

seadusliku esindaja kohtuvälises menetluses antud ütlused, mille kohaselt on Tuleva

pensionifondide omanik tulundusühing, mis kuulub pensionikogujatele. Kõigil inimestel, kes

koguvad Tuleva fondides pensionit, on võimalik astuda ka tulundusühistu liikmeks. See on oluline

sellepärast, et kui pensionifondidel peaks tekkima kasum enda tegevuse juures, siis sellest

kasumist osa suhtes on liikmetel õigus kaasa rääkida küsimuses, kuidas sellega tegutseda.

Liikmetel on võrdne hääleõigus. Märgitu vastab ammendavalt kaebuses tõstatatule: kohtuvälist

menetlust toimetanud menetleja võrdlus kohtunikuga on irrelevantne, sest neil eksisteerinud

isiklikud suhted menetlusaluse isikuga on diametraalselt erinevaid. Lisaks, erinevalt kohtuvälise

menetleja töötajast vaatab kohus/kohtunik väärteokaebust läbi ab ovo, langetades kaebaja suhtes

õiguslikult siduva otsustuse.

30. Erapooletuse küsimuses peatub kohus sekundaarsena täiendavalt asjaolul, et

väärteomenetluses oli esimeseks toiminguks menetlusaluse isiku ülekuulamine (kd I tl 10-13, 24-

32). Menetlusalune isik osales toimingus juriidilist kõrgharidust omava juhatuse liikme kaudu (vt

kd I tl 1-3, „Teavitus juhatuse liikme valimise kavatsusest“, samuti ülekuulamise protokoll koos

helisalvestisega) ja ta kuulati üle kaitsja ehk õigusalaseid eriteadmisi omava isiku juuresolekul.

Protokollist ega selle lisaks olevalt helisalvestiselt ei nähtu ega kõla, et menetlusalusel isikul või

tema kaitseõigust teostanud kaitsjal oleks menetleja erapooletuse osas kahtlusi või küsitavusi

tõusetunud. Ka väärteomenetluse hilisemas faasis, sh väärteoprotokollidele vastulause esitamisel

pole menetlust toimetanud menetleja erapooletus ja taandumine/taandamine tähelepanu pälvinud.

Sellest kohus järeldab, et kogu kohtuvälise menetluse käigus on kohtuvälise menetleja töötaja

tegevus/käitumine olnud nõuetekohane ja objektiivne ning tema erapooletus on olnud väljaspool

4-24-446

kahtlust. Nimetatu veenab kohut täiendavalt, et väide taandumisaluse eksisteerimise kohta tuleb

hinnata paljasõnaliseks.

31. Hindamaks kaebuse kahtlust selles, kas kohtuvälist menetlust toimetanud

Finantsinspektsiooni töötaja omas menetlemispädevust, tutvus kohus Finantsinspektsiooni

edastatud materjalidega ja vaatamata kaebaja vastuväidetele ning kahtlustele ei võimalda edastatud

materjalid teha järeldusi kohtuvälist menetlust teostanud töötaja menetlemispädevuse puudumise

kohta.

32. VTMS § 9 p-de 1 ja 2 kohaselt on kohtuväliseks menetlejaks seadusega sätestatud juhul

täidesaatva riigivõimu volitustega asutus ning valla- ja linnavalitsus. Vastavalt VTMS § 10 lg-le 1

osaleb kohtuväline menetleja väärteomenetluses ametniku kaudu. Sellise ametniku volitused

tulenevad kohtuvälise menetleja otsustusest, millega kinnitatakse nende ametikohtade loetelu,

mida täitev ametnik on pädev väärteomenetluses kohtuvälise menetleja nimel osalema (VTMS §

10 lg 2). VTMS § 10 reguleerib esmajoones kohtuvälise menetleja sisemise otsustuspädevuse

delegeerimist ja ametniku volituste tõendamise korda. Kohtuväliselt menetlejalt saadud volituse

alusel on pädev ametnik õigustatud väärteomenetluses kohtuvälise menetleja nimel tegema

menetlustoiminguid, koostama menetlusdokumente, neid allkirjastama ja täitma muid

väärteomenetluse läbiviimiseks vajalikke ülesandeid (vt RKKKo nr 3-1-1-84-13 p 9.1).

33. Finantsinspektsiooni nõukogu reglemendist, mis on kinnitatud Finantsinspektsiooni

nõukogu 21.09.2001 otsusega (https://fi.ee/sites/default/files/2019-09/fi_noukreglement__0.pdf)

nähtub, et p 1.2.3 kohaselt nõukogu kinnitab juhatuse ettepanekul inspektsiooni struktuuri

kujundamise ja töö tasustamise alused. P 5.9. kohaselt vormistatakse nõukogu otsused

protokolliliste otsustena. Vajadusel võib nõukogu otsustada, et nõukogu otsus vormistatakse eraldi

dokumendina, millele kirjutab alla nõukogu esimees (p 5.10).

34. Kohtuväline menetleja edastas kohtule Finantsinspektsiooni nõukogu 28.11.2014 otsuse nr

1.1.-1/3 „Finantsinspektsiooni struktuuri kujundamise aluste kinnitamisest“. Otsuse p-ga 2

kinnitas nõukogu Finantsinspektsiooni struktuuri kujundamise alused. Selle lisaks oleva

dokumendi kohaselt sätestati p-ga 10, et Finantsinspektsiooni organisatsiooni täpse struktuuri, sh

struktuuriüksuste arvu, koosseisu, nimetused ja töökorralduse määrab juhatus oma otsusega.

Finantsinspektsiooni juhatuse 28.01.2020 otsusega nr 1.1.7/17 kinnitati juhatuse liikmete

vastutusalad ja struktuuriüksuste uus põhimäärus. Samal kuupäeva kinnitati ka sunni rakendamise

osakonna põhimäärus. Osakonna põhiülesannete p 2.2.1. kohaselt on osakonna keskseks

kohustuseks finantsjärelevalve subjektide ülese väärteoteadete ja väärtegude või muu samalaadse

karistusmenetluste läbiviimine (mh väärteoprotokollide koostamine). Kohtuväline menetleja

edastas kohtule ka Finantsinspektsiooni 23.09.2022 juhatuse erakorralise koosoleku protokolli

väljavõtte, millest nähtub, et 4. päevakorrapunktina arutati kohtuvälise menetleja õiguste andmist.

P-st 4 nähtuvalt otsustati ühehäälselt otsusega nr 1.1-7/149 käesolevas väärteoasjas menetlust

toimetanud kohtuvälise menetleja töötajale väljastada kohtuvälise menetluse läbiviija tunnistus.

Samal päeval ehk 23.09.2022 koostati dokument/käskkiri, millega väljastati menetlust toimetanud

töötajale toimingute tegemiseks vastav tunnistus. Käskkirja p 1 kohaselt anti väärteoasja

toimetanud juristile Finantsinspektsiooni nimel osaleda väärtegude kohtuvälises menetluses alates

esimese menetlustoimingu sooritamisest kuni lahendini hoiatusmenetluses ning väärteoprotokolli

koostamiseni, k.a üldmenetluses. Seega järeldub eelnevast, et kohtuvälist menetlust toimetanud

töötaja tegutses juhatuse volitusnormi, s.o otsuse nr 1.1.-7/149 ja sellele järgnenud käskkirja alusel

ning tal oli väärtegude menetluse pädevus (vt ka FIS § 18 lg 1, mis sätestab, et juhatus juhib ja

korraldab Inspektsiooni tegevust. Juhatuse pädevuses on kõigi Inspektsiooni kohustuste täitmisega

seotud otsuste tegemine ja kohustuste täitmine ning õiguste realiseerimine, mis ei ole käesoleva

seaduse kohaselt nõukogu, nõukogu esimehe või juhatuse esimehe pädevuses, ning FIS § 18 lg 3 p

17, mille kohaselt juhtimise ja tegevuse korraldamisega seotud küsimustes juhatus otsustab muid

4-24-446

Inspektsiooni igapäevase tegevuse korraldamisega seotud küsimusi, mille otsustamist on taotlenud

vähemalt kaks juhatuse liiget ning FIS § 55 lg 1). Lisaks nähtub FIS §-st 56, et juhatuse esimees

annab käskkirju Inspektsiooni-sisese tegevuse korraldamise ja juhtimisega seotud küsimustes. St

juhatuse esimehel on ka seadusest tulenev vahetu volitusnorm inspektsiooni-sisese töö

korraldamiseks ja kohtuvälist menetlust toimetanud inspektsiooni töötaja tegutses

väärteomenetlust toimetades talle antud volituste piires.

Sissejuhatavad üldised asjaolud ja selgitused

35. Menetletavas asjas alustas FI väärteomenetlust Tuleva Fondid ASi tegevuse uurimiseks.

Tuleva Fondid AS on fondivalitseja (äriregistri väljavõte, kd II, tl 402-404 Tuleva Fondid ASi

nõukogu 30.06.2023 otsust „Organisatsioonilise struktuuri kirjeldus, juhtorganite liikmete ja

töötajate ülesanded, neile esitatavad nõuded ning tasustamine, kd I, tl 61-82), kes tegutseb talle

väljastatud tegevuslubade alusel kohustusliku pensionifondi ja vabatahtliku pensionifondi

valitsejana (kd II, tl 405-406). Äriühingu tööd reguleerib mh juba viidatud nõukogu 30.06.2023

otsus, mille p-s 2.2.4. sätestatakse üldise kohustusena, et fondivalitseja juhtorganite liikmete ja

töötajate tegevus peab igal ajahetkel olema vastavuses õigusaktide, mh investeerimisfondide

seaduse, Finantsinspektsiooni poolt antud asjakohaste soovituslike juhendite, fondivalitseja

juhtorganite otsuste ning fondivalitseja kehtestatud ja rakendatud sisekordadega. Tuleva Fondid

ASi juhtorganid on kehtestanud ka teavitustegevuse reeglid, milles on määratletud olulisemad

nõuded ja regulatsioonid, millele teavitustegevus peab vastama („TÜ Tuleva ja Tuleva Fondid ASi

teavitustegevuse reeglid“, kd I, tl 55-60).

36. Tuleva Fondid ASi juhatuse liikme S E, finantsjuhi M M, V OÜ juhatuse liikme J A, F T

OÜ juhatuse liikme U K kohtuvälises menetluses antud ütlustest ja nende lisadest ning

meeskonnasuhtlusplatvormi Slack vestluste väljavõtetest nähtub, Tuleva Fondid AS viis läbi

teavituskampaania. Teavituskampaania leidis aset nii videoformaadis, kui ka staatiliste

postitustena.

37. Tulenevalt asjaolust, et kohtuväline menetleja koostas väärteoprotokolli, milles heidab

Tuleva Fondid ASile ette erinevate reklaamseaduse nõuete rikkumist ja kaebuses on mh

vastustatud seda, kas teavituskampaania käigus avaldatut on õiguslikult võimalik ja põhjendatud

üldse käsitleda reklaamina ja spetsiifiliselt finantsreklaamina, siis sellest johtuvalt peatub kohus

järgmistel asjaoludel.

38. Kohtu seisukoha kohaselt on menetluses kogutud tõendiga, s.o isikuliste tõendiallikate

ütluste ja menetluses kogutud muude tõenditega tõendatud, et META opereeritavatel

sotsiaalmeediaplatvormidel Facebook ja Instagram avalikustati perioodil 20.07.2023-31.07.2023

üldtajutaval kujul Tulevat puudutav, temaga seotud teave. Nimetatut ei ole kaebuses kahtluse alla

seatud ega vaidlustatud. Vaidlus ja erinevad arusaamad on küsimuses, kas osutatud teave on

hinnatav reklaamina.

39. RekS § 1 lg 1 p 3 kohaselt on reklaam teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval

kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise

või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil. St, et avalikustatud teave omandab

reklaami kvaliteedi, kui üldtajutaval kujul avalikustatud teabe avaldamisel on teenuse osutamise

või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides

suunamise eesmärk.

40. Vastamaks järgmiseks küsimusele, kas avalikustatud teave kandis teenuse osutamise või

kauba müügi suurendamise eesmärki, siis kohtu hinnangul tuleb sellele jaatavalt vastata.

4-24-446

41. Tuvastatu kohaselt leidis Tuleva Fondid ASi teavituskampaania aset ajavahemikul

20.07.2023-31.07.2023. Kogumispensionide seaduse (KoPS) § 25, mis reguleerib mh

pensionifondide ja pensioni investeerimiskontode vahetamise tähtaegu, sätestab lg 8 p-s 3, et

nõutele vastav avaldus peab olema esitatud ja avalduses märgitud andmed registripidajale

laekunud hiljemalt 31. juulil – vahetustehingu tegemiseks 1. septembril või sellele järgneval

esimesel tööpäeval, kui 1. september ei ole tööpäev. See, et 31. juuli kuupäev oli kampaanias

olulise tähtsusega, tuleneb mh 31. juuli 2023 Slack vestlustest. Vestlustest nähtub, et

vahetusperioodi viimasesse päeva olid planeeritud täiendavad tegevused, mis hõlmavad mh

sotsiaalmeedias tehtavaid täiendavaid meeldetuletusi. Paralleelselt aktiivse kampaania ja

täiendavate sotsiaalmeedia tegevustega jälgis Tuleva Fondid AS ka rakenduse kasutamise

aktiivust. Seega oli kampaania ajastatud vahetult kuupäevale, mil seaduse kohaselt on võimalik

fondi vahetada ja Tuleva Fondid AS turuosalisena ei oodanud 31.07.2023 saabumist passiivselt,

vaid asus aktiivselt samme ja teostas kontrolli oma nö nähtavaks tegemise ning selle tulemi osas.

42. Järgnevalt nähtub, et teavituskampaania sihtgrupid kattuvad isikute ringiga, kellele KoPS

regulatsiooni kohaldatakse. Slack´i 20.07.2023 kuupäeva kandva vestluse kohaselt oli kampaania

sihtgruppideks: 1) isikud, kes tegid vabatahtliku pensionifondi makseid, kuid mitte kohustusliku

pensionifondi makseid; 2) eelnevalt loetletud isikute grupid, kellel ei ole Tuleva Fondid ASi

juures ühtegi sammast ja 3) isikud, eluaastates 25-55, kelle sissetulek ületab teatud sissetuleku

suuruse. Analüüsides viidatud sihtgruppide parameetreid, on kohus arusaamisel, et kampaania

sihtgrupid on kujundatud parameetrite alusel, mis on kattuv KoPS 2. peatükis nimetatud

kohustusliku kogumispensioni sihtrühmaga. See sihtrühm on kattuv ka Tuleva Fondid ASi

ärihuviga, olles vahetult seotud tema põhitegevusega.

43. Kolmandaks ja kõige olulisemaks nüansiks, mis kinnitab, et kampaania kandis endas

müügi suurendamise eesmärki, on see, et kampaaniaga seotud inimesed on omavahelistes

vestluses otsesõnu välja toonud, et eesmärgiks on tulemuse saavutamine ja see saavutati rohkemal

või vähemal määral. J A edastas kohtuvälisele menetlejale 02.10.2023 e-kirjaga mh tema ja U K

vahel aset leidnud vestluse. U K ütluste kohaselt oli tema kampaania kontekstis tehniline personal,

kes avaldas kliendilt saadud reklaamid sotsiaalmeedias. J A ja U K 19.07.2023 vestlusest nähtub,

et U K ettepanekule/küsimusele, kas kampaania lõpukuupäeva peaks pikendama 3 päeva võrra,

vastab J A ühemõtteliselt eitavalt. J A selgitab, et pensioniosakute vahetustähtaeg on 31.07 ja

hetkel sihitakse selle jaoks tulemust (kd I tl 155). Ainuüksi nimetatu kõneleb kahtlusteta sellest, et

kampaania eesmärk oli reklaamiseaduse § 1 lg 1 p 3 mõttes müügi (käesoleva kaasuse kontekstis

pensionikogujate arvu) suurendamine. J A avaldatut hindab kohus koostoimes ka

kampaaniajärgsete Slack vestlustega kuupäevast 01. august 2023, millest nähtuvad uute liitunute

arv, lisandunud varade mahu suurus varagruppide ja vara keskmise lõikes (vt Tuleva Fondid ASi

finantsjuht M M edastatud vastus menetleja päringule, kd II, tl 284-286).

44. Eeltoodud asjaolud nende kogumis ei jäta kahtlust, et teavituskampaania kandis endas

müügi suurendamise eesmärki. Taoline järeldus toob kaasa selle, et META opereeritavatel

sotsiaalmeediaplatvormidel Facebook ja Instagram perioodil 20.07.2023-31.07.2023 avalikustatud

Tuleva teavituskampaaniat tuleb käsitleda reklaamina RekS § 1 lg 1 p 3 mõttes.

RekS § 35 lg 2 järgi kvalifitseeritav rikkumine

45. Kohtuväline menetleja heidab Tuleva Fondid ASile ette RekS § 35 rikkumist. Nii teo

toimepanemise ajal kehtinud kui käesoleval ajal kehtiv RekS § 35 sätestab vastutuse reklaami

tellimise, teostamise või avalikustamise eest, millega rikutakse kaupade või teenuste reklaami

piirangut või nõuet. Väärteoprotokolli kohaselt ei sisaldanud:

-

videoreklaam RekS § 29 lg-s 2 nimetatud kohustuslikku üleskutset tutvuda finantsteenuste

tingimustega ning vajadusel konsulteerida asjatundjaga;

4-24-446

-

väärteotoimiku lehekülgedel 201-202 ja 204-212 kujutatud staatilised reklaamid ei

sisaldanud nende avalikustamisel, so 20.07.2023 hommikul kella 8 RekS § 29 lg-s 2

nimetatud kohustuslikku üleskutset. Lause „Tutvu kindlasti ka valitud pensionifondi

tingimustega ja kui vaja, küsi nõu tuleva@tuleva.ee või 6445100“ lisati samal päeval kella

16.26ks.

-

Väärteotoimiku lehekülgedel 202, 206 ja 210 olevatel finantsteenuste reklaamidel nr 1 ei

olnud üleskutset näha ka pärast selle lisamist. Lehekülgedel 204, 207, 208, 211 ja 212

olevatel reklaamidel oli üleskutse näha pärast selle lisamist nn peidetud kujul; RekS § 29

lg 2 kohustuslik üleskutse oli näha ja seda sai lugeda vaid „learn more“ nuppu vajutades.

Need puudujäägid esinesid kuni reklaamkampaania lõpuni, s.o kuni 31.07.2023.

46. RekS § 29 lg 2 sätestab, et finantsteenuse reklaam peab sisaldama üleskutset tutvuda

finantsteenuse tingimustega ning vajaduse korral konsulteerida asjatundjaga. Inkrimineerimaks

menetlusalusele isikule finantsteenuse reklaami nõuete rikkumist, tuleb obligatoorsena tuvastada

RekS § 29 lg 2 kohaldamise eeldus ehk see, kas avalikustatud reklaam kvalifitseerub RekS 29

mõttes finantsteenuse reklaamiks.

47. RekS § 2 lg 1 p 2 kohaselt on kaup müügiks pakutav, müüdav või muul viisil turustatav asi

või õigus. Eelnevalt viidatud Slack vestlusest ja p-s 45 nimetatud reklaamidest, järeldub, et

teavituskampaania oli suunatud pensionifondidele, sh pensionikogujate arvu suurendamisele ja

selle kaudu varade kasvatamisele. Võttes arvesse ka teavituskampaania teostamise aega (KoPS §

25 lg 8 p 3), kampaania sihtgruppe (vt käesoleva lahendi p 42), siis järeldub, et reklaamitavaks

olid eelkõige Tuleva Fondid ASi valitsevad kohustuslikud pensionifondid.

48. Finantsteenus RekS tähenduses on finantsinspektsiooni seaduses (FIS) nimetatud

finantsjärelevalve subjektide poolt klientidele osutatud teenus või muude isikute poolt osutatud

finantsteenus krediidiasutuste seaduse tähenduses. FIS § 2 lg 2 kohaselt on finantsjärelevalve

subjekt FISi tähenduses isik, kellele on pädeva organi poolt FIS § 2 lg-s 1 nimetatud seaduse

alusel antud tegutsemise õigus vastaval tegevusalal. Tuleva Fondid AS tegutseb

investeerimisfondide seaduse alusel talle Finantsinspektsiooni poolt väljastatud tegevuslubade

piires kohustusliku ja vabatahtliku pensionifondi valitsejana. Fond tegutseb fondivalitseja kaudu

(IFS § 2 lg 3) ja IFS § 3 lg 1 esimese lause kohaselt on fondivalitseja äriühing, kelle peamiseks ja

püsivaks tegevuseks on ühe või mitme fondi valitsemine. Investeerimisfond, mille hulka kuuluvad

pensionifondid(id) (KoPS § 3 lg 1 ja IFS § 5 lg 1), on juriidiline isik või varakogum, millesse

kaasatakse mitme investori kapital eesmärgiga seda vastavalt kindlaksmääratud

investeerimispoliitikale kõnealuste investorite kasuks ja ühistes huvides investeerida. Seega

järeldub, et Tuleva Fondid AS pakub fondivalitsejana investeerimisteenust. Investeerimisfondide

seadust nimetab ka FIS § 2 lg 1, mistõttu on põhjust teha järeldus selle kohta, et Meta

opereeritavatel suhtlusvõrgustikes avaldatud teavituskampaania on finantsteenuse reklaam RekS §

29 lg 1 mõttes.

49. Kohus märgib, et avalikustatud teavet käsitles menetlusalune isik ka ise finantsteenuse

reklaamina. Nimelt nähtub, et menetlusaluse isiku nimel andis kohtuvälises menetluses ütlusi

juhatuse liige S E. Ta on menetleja küsimusele, kas te palusite juurde panna üleskutse või

loosungi, et tegemist on finantsteenuste reklaamiga ja tingimustega saab tutvuda ja konsulteerida

asjatundjaga, vastanud, et juures pidid olema nõutud disclaimer´id; arutelu käigus andsid nad

suunise, et reklaamide juures peavad olema 3-4 lauseline selgitus ja disclaimerid. Need peavad

olema ka videol. Disclaimerite ja selgituste kajastamise nõue tähendab, et menetlusalune isik

käsitles ka ise reklaame finantsteenuse reklaamina, sest vastupidisel juhul puudunuks vajadus

disclaimerite ja selgituste äratoomiseks. Seega jääb üle tõdeda, et tegemist oli finantsteenuse

reklaamiga ja Tuleva Fondid AS pidas ka silmas, et avaldatakse finantsteenuse reklaami ja neile

reklaamidele kohaldus RekS § 29 lg 2.

4-24-446

Videoreklaamid

50. Analüüsides videoreklaame, sh võttes arvesse, et kaebuse kohaselt pole võimalik

tuvastada, millises keskkonnas reklaamklipid avaldati, siis on asjakohane osutada reklaamide

loomise ja tootmise juures olnud J A ütlustele, mille kohaselt jagunes META opereeritavatel

sotsiaalmeediaplatvormidel Facebook ja Instagram perioodil 20.07.2023-31.07.2023 avalikustatud

teavituskampaania kaheks. Üks kampaania oli staatilised bännerid ja teine videod. Kuna META

keskkonnad on väga tehnilised ja keerulised, siis reklaamide ülespanemisega tegeles tema

korraldusel U K. Slack vestlusest kuupäevast 19. juuli 2023 nähtub, et J A teeb kolleegidele

reklaamvideod kättesaadavaks, oodates neile kommentaare. Samuti annab ta teada, et kui vähemalt

kaks inimest on videod heaks kiitnud, siis paneb ta need üles (vt nt kd I tl 108). J A poolt

menetlejale teabenõude vastusena 02.10.2023 edastatud kirjavahetusest U Kga (kd I, tl 125-178)

nähtub, et J A annab ka U Kle teada, et neil on nädala lõpus tulemas veel ka teine, 9. klipiga

videopõhine kampaania (kd I, tl 176). Seejärel nähtub, kuidas U K üritab kampaania jaoks sisse

logida Facebook´i. 20.07.2023 kella 8.43 edastatud teates annab U K J A teada, et FB ads on

seadistatud (kd I, tl 154) ning hetk hiljem teavitab J A omakorda, et ta peaks täna saama videod

kätte, ta annab päeva jooksul selle kohta infot. 20.07.2023 kell 12.57 teavitab J A, et tal on videod

käes ja edastab U Kle Dropbox´i lingi (kd I, tl 152). Sealt edasi nähtub J A ja U K vestlustest, et U

K saab päeva teises pooles reklaamid Facebook´is jooksma panna. Eelnevast järeldub, et J A U

Kle edastatud videoreklaamid ilmusid kahtlusteta META opereeritaval sotsiaalmeediaplatvormil

Facebook.

51. U K ütluste kohaselt on tal videod säilinud muutumatul kujul ehk sellisena, nagu nad

avalikustatud olid. Kogu kampaania vältel neid ei muudetud ega täiendatud. Kõnesolevas videod

edastas U K päringu vastusena menetlejale ja need on talletatud toimiku materjalide hulgas (kd II,

tl 199-200). Neist nähtub alljärgnev.

Videoklipile nr 1 on talletatud K S, kui TÜ Tuleva nõukogu esimehe mõtted, mis räägivad

pensionivara hajutamisest. Nii video teksti kui sellele järgnenud sõnaline osa räägivad

ühemõtteliselt investeerimisest, soovitusest investeeringud hajutada ja fondidest. Sh toob K. S

välja, et indeksfondi investeerides on investori raha investeeritud maailma suurimatesse

aktsiafondidesse, see on seal sektorite ja riikide kaudu hajutatud ning teise teenusepakkuja kaudu

samamoodi globaalsetele turgudele investeerimine lisahajutatust ei anna ja riski ei maanda.

Videoklipi paremal üleval serval paikneb Tuleva logo ja Tuleva logo on kujutatud ka reklaamklipi

lõpus.

Teises videoklipis räägib S E Tuleva Fondid ASi juhatuse liikmena, et välismaise teenusepakkuja

juures oma pensionivara hoidmine ei tähenda seda, et su vara oleks Skandinaavia emapangas. See

vara hoitakse ikkagi Eesti pensionifondi juures. Eestis tegutsevatele pensionifondidele laieneb

Eesti seadus ja järelevalvet teostab Eesti Finantsinspektsioon. Sellest johtuvalt on investori vara

kaitstud sama hästi kõikides Eesti pensionifondides. Videoklipi paremal üleval serval paikneb

Tuleva logo ja Tuleva logo on kujutatud ka reklaamklipi lõpus.

Kolmandas videoklipis annab S E Tuleva Fondid ASi juhatuse liikmena edasi sõnumit, mille

kohaselt on Tuleva pensionifondides on täpselt sama turvaline koguda, kui teistes Eesti

pensionifondides. Samuti selgitab S E, miks on otsustatud tulundusühingu kasuks – see võimaldab

kogujatel saada liikmeteks ehk Tuleva omanikeks. Ka nende tegevus allub investeerimisfondide

seadusele ja ka nende üle teostab kontrolli Finantsinspektsioon. Videoklipi paremal üleval serval

paikneb Tuleva logo ja Tuleva logo on kujutatud ka reklaamklipi lõpus.

Neljandas videoklipis räägib K S TÜ Tuleva nõukogu esimehena sellest, et II ja III sammas

kuuluvad inimesele, ei ole põhjust karta, et riik selle ära võtab ning isik ise otsustab, mida ta

nendega teeb ja millistest fondides raha kasvatab. See vara on ka päritav. II ja III saamas jäävad

kogujale parimateks pikaajalisteks investeerimisinstrumentideks. Videoklipi paremal üleval serval

paikneb Tuleva logo ja Tuleva logo on kujutatud ka reklaamklipi lõpus.

4-24-446

Viiendas reklaamklipis räägib TÜ Tuleva nõukogu liige J R pensionifondide tootlusest, mis

liiguvad ajas üles-alla. Selle mõju kogujale on aga väga hea, sest vahepeal on ka madalamaid

perioode, sest investeeritakse pikaajaliselt ja saadakse justkui sama raha eest rohkem. Parim viis

inflatsioonist nii-öelda võita ongi olla ettevõtete poolel ehk omada ettevõtteid, sest nemad ongi

need, kes inflatsioonist kasu saavad. See ongi peamine põhjus, miks pensionifondi investeerida,

mis omab ettevõtete aktsiaid. Videoklipi paremal üleval serval paikneb Tuleva logo ja Tuleva logo

on kujutatud ka reklaamklipi lõpus.

TÜ Tuleva nõukogu liige K K räägib kuuendas videoklipis II sambast, sellest, et II samba puhul

sina annad brutopalgast 2 % ja riik paneb sellele veel 4 % otsa. See on 200 %-line võimendus. See

on suur summa tulevikus. See ei ole küll midagi sellist, millest inimene võib-olla väga mugavalt

tulevikus ära elab, seega on mõistlik kaaluda ka kogumist III sambasse. Videoklipi paremal üleval

serval paikneb Tuleva logo ja Tuleva logo on kujutatud ka reklaamklipi lõpus.

Seitsmendas reklaamklipis räägib TÜ Tuleva nõukogu liige J R pensionifondide tootlustest ja

tasudest. Reklaamklipis osaleja avaldab, et ta kogub oma pensioni Tuleva Maailma Aktsiate

Pensionifondis ja seda kahel põhjusel: esiteks, on oluline sõita kaasa globaalse majanduskasvuga

ja investeerida fondi, mis investeerib üle kogu maailma ettevõtete aktsiatesse. Teiseks on oluline,

et tasud oleksid madalad, sest mida madalamad tasud, seda rohkem tootlust jääb mulle alles. Seda

kõike Tuleva Maailma Aktsiate fond (talle) ka pakub. Videoklipi paremal üleval serval paikneb

Tuleva logo ja Tuleva logo on kujutatud ka reklaamklipi lõpus.

Videoklipis nr 8 räägib K S TÜ Tuleva nõukogu esimehena indeksfondist ja selle eelistamisest.

Mh märgib ta, et selleks, et investeerimistulemus oleks parem, ongi loodud indeksfondid.

Indeksfondid – näiteks Tuleva indeksfond – investeerivad tuhandete maailma suurimate ettevõtete

aktsiatesse. Sellise suure valiku korral saab inimene olla kindel, et need kõige paremad ettevõtted

on inimese pensionifondis esindatud. Videoklipi paremal üleval serval paikneb Tuleva logo ja

Tuleva logo on kujutatud ka reklaamklipi lõpus.

Üheksandas reklaamklipis vastab TÜ Tuleva nõukogu liige K K küsimusele, mis peaks valima

Tuleva ja mille poolest Tuleva erineb. Ta avaldab, et Tuleva sai loodud pensionikogujate endi

poolt. Nad tahtsid luua pensionivara kogumist parematel tingimustel. Tuleva eelis on ka see, et

nad seisavad tõesti kõige paremini pensionikogujate huvide eest. Videoklipi paremal üleval serval

paikneb Tuleva logo ja Tuleva logo on kujutatud ka reklaamklipi lõpus.

52. Analüüsides eelnevas alapunktis toodud reklaamklippe, siis kõik osutatud reklaamid, sh nii

eraldivõetult kui kogumis kannavad endas sõnumit, mis kutsuvad üles Tuleva pensionifondidesse

investeerima. Reklaamklippides osalenud on avalikkuse tuntud rahatarkuse ja investeerimise

eestkõnelejad, neid on esitatud Tulevaga seotud inimestena, reklaamklipid räägivad

investeerimisest, pensionifondides pensioni kogumisest, konkreetsetest Tuleva pensionifondidest

ning kõik reklaamklipid kannavad Tuleva logo. Reklaamklippides edastatud sõnumid ei jäta

vähimatki kahtlust, et tegemist oli RekS § 29 lg 1 mõttes finantsteenuse reklaamiga. Seadusandja

on RekS § 29 lg-ga 2 sätestanud, et finantsteenuse reklaam peab sisaldama üleskutset tutvuda

finantsteenuse tingimustega ning vajaduse korral konsulteerida asjatundjaga. Uuritud

videoreklaamides RekS § 29 lg 2 kohane üleskutse puudus.

53. Kaebuses on väljendatud kahtlust, mille kohaselt RekS § 29 lg 2 kohase üleskutse

puudumine, või vastupidi selle olemasolu ei ole menetluses kontrollitav. Kohus sellise käsitlusega

ei nõustu. U K edastas kohtuvälisele menetlejale kohtuotsuse p-s 51 käsitletud videoreklaamid.

Samuti andis U K kohtuvälises menetluses ütlusi, et kampaania ajal videoklippe ei muudetud.

Videoklipid olid kogu kampaania vältel avalikustatud selliselt, nagu reklaamklipid tema poolt

menetlejale edastati, sh neile videoreklaamidele ei lisatud disclaimer´eid. See väide on kooskõlas

ka J A ja U K vahel toimunud vestlusega, mille J A kohtuvälisele menetlejale päringu vastusena

saatis. Nende vahel aset leidnud vestlusest nähtub, et 20.07.2023 teavitab J A U Kle, et neil on

jama, disclaimerid jäid panemata. Hetk hiljem saadab J A U Kle disclaimer´i teksti. Sellele

järgneb U K küsimus, kas see tuleb igale lausele juurde? J A vastab omakorda, et jah, igale

4-24-446

reklaamile vahereaga alla. Seejärel uurib U K J Alt, kuhu disclaimer täpsemalt lisada. Sellele

vastab J A omakorda, et videole ei pane muud teksti, sisud/sõnumid on erinevad. Ta uurib just

videote osas, kas peab olema (kd I tl 142-141). U K ja J A omavahelisest vestlusest ei nähtu, et J A

oleks U Kle andnud täiendavat tagasisidet videoklippide kohta. Seda on U K ka ülekuulamisel

avaldanud. Seega on ainuvõimalik vaid järeldus, et videoklippidele disclaimer´eid ei lisatud. Kuna

kaebuses ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, mis osutaks U K ütluste ebausaldusväärsusele ja

kohus ei tuvastanud U K ütluste usaldusväärsust kahtluse alla seadvaid asjaolusid omal algatusel,

siis asub kohus seisukohale, et avalikustatud videoreklaamidel puudus RekS § 29 lg 2 alusel

nõutav üleskutse.

Staatilised reklaamid

54. J A ütluste kohaselt moodustus reklaamkampaania teine osa staatilistest reklaamidest.

Väärteoprotokolli kohaselt puudusid META opereeritavatel sotsiaalmeediaplatvormidel Facebook

ja Instagram perioodil 20.07.2023-31.07.2023 avaldatud Tuleva staatilistel reklaamidel RekS § 29

lg-s 2 nimetatud kohustuslik üleskutse. Reklaamid, mida etteheide puudutab, on talletatud toimiku

lehekülgedele 201-202 ja 204-212.

55. Uurides eelmises alapunktis viidatud reklaame, siis süüteokoosseisu elemente arvesse

võttes tuleb kohtul taas peatuda sellel, et tegemist on finantsteenuse reklaamidega, sest neis

reklaamides avaldatud sõnum kutsub investeerima/koguma oma pensionivara Tuleva Fondid ASi

valitsevates pensionifondides. Seega oli RekS § 29 lg 2 alusel nõutav, et reklaamid sisaldaksid

üleskutset tutvuda finantsteenuse tingimustega ning vajaduse korral konsulteerida asjatundjaga.

56. Analüüsides menetluse käigus kogutud tõendeid, siis kohus leiab ühetaoliselt kohtuvälise

menetlejaga, et reklaamkampaania alguses reklaamid RekS § 29 lg 2 kohast üleskutset ei

sisaldanud. Nagu varem märgitud, siis Tuleva reklaamid laadis META opereeritavatele

sotsiaalmeediaplatvormidele U K. U K avaldas, et ta asus Tuleva reklaame üles panema 19. juulil

ja 20. juuli hommikul, umbes kella 8 paiku läksid need Facebook´is käima. See on kooskõlas ka U

K ja J A vahelise vestlusega, milles U K teavitab J At 20.07.2023 kella 8.48 ajal, et FB ads on

review ning kell 9.42, et ads-id jooksevad (kd I, tl 154-153). Järgnevalt nähtub U K ütlustest, et

samal päeval, kui reklaamid läksid üles, siis enne kella 16 võttis Johanna temaga ühendust ja

teatas, et jama on majas, neil jäid tekstid panemata. Umbes 25-30 minuti pärast olid tal tekstid

vahetatud. Uuesti läksid need reklaamid Facebook´i iseärasuste tõttu käima sama päeva õhtul kella

20 ajal. U K ütlused leiavad tuge ja kinnitust ka U K ja J A vahelisest vestlusest: 20.07.2023 kella

15.54 ajal teavitas J A U K, et neil on jama, disclaimer´id jäid panemata. Hetk hiljem saadab J A

teksti kirjega: „Tutvu kindlasti ka valitud pensionifondi tingimustega ja kui vaja, küsi nõu

tuleva@tuleva.ee või 644 5100“. Kell 16.27 kinnitab U K, et kõik tekstid on uuendatud (kd I tl

142-141). Analoogseid ütlusi andis kohtuvälises menetluses ka J A.

57. Lisaks nähtub 20.07.2023 Slack vestlusest, mis algab kella 13.26st, et J A edastas Slack´is

reklaamide kuvad (kd II, tl 273, kd I tl 112). Uurides J A poolt Slack´is kättesaadavaks tehtud

reklaamide kuvasid, siis nähtub, neis reklaamides puudub RekS § 29 lg-s 2 nimetatud kohustuslik

üleskutse. Samas vestluses uurib juhatuse liige T P, kas läbi käidi ka see, et disclaimer peaks

reklaami peal olema. Sellele vastab J A, et ei käinud; kuid kui ta kriitiliselt vaatab, siis esimene ja

kolmas reklaam seda ei vaja, kuid keskmine ehk fondide võrdlus, peaks olema. Seejärel teeb T P

nähtavaks teavitustegevuse eeskirja ja ta lisab, et kui reklaami tekst ütleb „vali indeksfond“, siis

pole ju kahtlust, et tegemist on finantstoote reklaamiga. Sellele vastuseks teavitab J A, et see on

tema bläkk ja saab kõikidele reklaamidele alla. Seega on väljaspool kahtlust ja täielikult

tõendatud, et Tuleva staatilised reklaamid, mis avalikustati Facebook´is 20.07.2023 ei sisaldanud

RekS § 29 lg-s 2 nimetatud kohustuslikku üleskutset. See puudus kõrvaldati ehk kohustuslik

üleskutse lisati 20.07.2023 hiljemalt kell 16.26.

4-24-446

58. Staatiliste reklaamidega seoses heidetakse Tuleva Fondid ASile väärteoprotokollis

täiendavalt ette seda, et väärteotoimiku lehekülgedel 202, 206 ja 210 olevatel finantsteenuste

reklaamidel nr 1 ei olnud kohustuslikku üleskutset näha ka pärast selle lisamist. Lehekülgedel 204,

207, 208, 211 ja 212 olevatel reklaamidel oli üleskutse näha pärast selle lisamist nn peidetud

kujul; RekS § 29 lg 2 kohustuslik üleskutse oli näha ja seda sai lugeda vaid „learn more“ nuppu

vajutades. Need puudujäägid esinesid kuni reklaamkampaania lõpuni, s.o kuni 31.07.2023.

59. Hinnates eelviidatud osas väärteosüüdistuse põhjendatust, siis tuleb kohtul reklaame

uurides tõdeda, et vaatamata U K poolt kohustusliku üleskutse lisamisega kõikidele reklaamidele,

puuduvad kohustuslikud üleskutsed reklaamidel nr 1, toimikulehekülgedel 202, 206 ja 210.

Tegemist on Facebook Marketplace´is avalikustatud reklaamidega. RekS § 29 lg 2 kohase

kohustusliku üleskutse puudumine leiab kinnitust ka U K ütlustega, kes selgitas, et vaatamata

asjaolule, et ta lisas J Alt saadud kohustusliku üleskutse teksti kõikidele reklaamidele, siis kõikides

reklaamides seda siiski ei kuvatud. Need puudutasid väikse formaadiga reklaame, näiteks

Marketplace´is. Samuti on U K selgitanud, et kõnesolevat puudust teavituskampaania ajal ei

kõrvaldatud.

60. Mis puudutab reklaame toimikulehekülgedel 204, 207, 208, 211 ja 212, siis kõnesolevaid

reklaame uurides tuleb tõdeda, et neilgi reklaamidel puudub RekS § 29 lg 2 kohane üleskutse. Nii

väärteoprotokollist, kui isikuliste tõendiallikate ütlustest tuleneb, et RekS § 29 lg 2 kohane

üleskutse oli leitav „learn more“ nupu kaudu. Seadmata kahtluse alla asjaolu, et teave oli sel moel

kättesaadav, on kohus seisukohal, et taolist kohustuslikku üleskutse avaldamise viisi ei saa pidada

nõuetekohaseks, sest see ei täida oma eesmärki. RekS § 29 lg 2 on kehtestatud tarbija huvide

kaitseks. Arutuse all oleva kaasuse kontekstis tuleb rääkida sellest, et inimene teeb/teeks teda

pikaajaliselt mõjutava investeeringu. Seega on oluline, et ükski isik ei võtaks vastu teda

pikaajaliselt majanduslikult mõjutada võivaid otsuseid kergekäeliselt, vaid see inimene teeks

sellised otsused teadlikult ja kaalutletult. Kaalutletult ja teadlikult tehtud otsustuse tegemise üheks

elemendiks on teadlikkus ka selle kohta, kus tal on võimalik olulise teabe ning tingimustega

tutvuda ja et tal on võimalik konsulteerida asjatundjaga. Täiendavalt tuleb välja tuua, et Tuleva

pakub nö jaeinvestorile ehk tavalisele inimesele suunatud finantsteenust, -toodet. Sellest tulenevalt

on võimalik ja ei saa välistada, et tema fondide investoriteks on ka vähese või puuduva

finantsteadlikkusega inimesed. Tagamaks vähese või puuduva finantsteadlikkusega inimeste

huvide kaitset ja teadlike investeerimisotsuste tegemist, siis tuleb kogu vajalik teave, sh RekS § 29

lg-s 2 nimetatud üleskutse kättesaadavaks teha võimalikult lihtsal viisil. Analüüsimaks kas „learn

more“ funktsiooni kasutamine täidab lihtsal viisil üleskutse kättesaadavaks tegemise tingimust,

siis kohtu hinnangul puudub objektiivselt kõiki kahtlusi kõrvaldav teadmine, et iga Tuleva

reklaami nägev inimene ilmtingimata „learn more“ funktsiooni kasutaks. Kuna selles kindlus

puudub, siis ei saa „learn more“ funktsiooni olemasolu võrdsustada RekS § 29 lg 2 nõude

täitmisega.

61. Kaebuse kohaselt võimaldavad Euroopa Komisjoni suunised ostukutse oluliste osade

avaldamisel teha viide oma kodulehele, mistõttu oli lubatav kohustusliku üleskutse avaldamine

„learn more“ funktsiooni kaudu. Vastuseks tõstatatule kohus märgib, et kõnealune lähenemisviis

ei ole relevantne. Tarbijakaitseseaduse (TKS) § 17 lg 1 defineerib ostukutse kaupleja edastatud

kommertsteadaandena, milles on selle edastamise vahendile kohasel viisil esitatud kauba või

teenuse omadused ja hind, ning sellega võimaldatud tarbijal ostu sooritada. Ostukutse oluline

teave, mille osas Komisjon on suunise andnud, on eelkõige sätestatud TKS § 17 lg-s 2. Oluliseks

teabeks on: kauba või teenuse peamised omadused ulatuses, mis on kohane sellele kaubale või

teenusele ja teabe edastamiseks kasutatavale sidevahendile; kaupleja tegevuskoha aadress ja nimi

või ärinimi ning vajaduse korral selle kaupleja aadress ja nimi või ärinimi, kelle huvides ta

tegutseb; kauba või teenuse hind koos maksudega või hinna arvutamise alused, kui kauba või

4-24-446

teenuse olemusest tulenevalt ei ole võimalik hinda eelnevalt välja arvutada; hinna sisse

arvestamata veo-, posti- või kättetoimetamiskulud või teave, et selliste kulude tasumine on nõutav,

kui neid kulusid ei ole võimalik eelnevalt välja arvutada; kauba või teenuse eest tasumise kord, kui

see erineb kaupleja ametialase hoolsuse nõuetest; kauba kättetoimetamise või tellimuse täitmise

kord, kui see erineb kaupleja ametialase hoolsuse nõuetest; õigus taganeda tehingust või see üles

öelda; internetipõhises kauplemiskohas pakutava kauba või teenuse puhul teave selle kohta, kas

kaupa või teenust pakkuv kolmas isik on kaupleja või mitte, lähtuvalt kolmanda isiku avaldusest

internetipõhise kauplemiskoha pidajale. Kõrvutades TKS § 17 lg-s 2 toodut RekS § 29 lg-ga 2,

mis nõuab, et finantsteenuse reklaam peab sisaldama üleskutset tutvuda finantsteenuse

tingimustega ning vajaduse korral konsulteerida asjatundjaga, siis need sätted reguleerivad sootuks

erinevaid olukordi ja on oma tähenduselt erineva sisuga. St, et ostukutse oluliste osade osas antud

Euroopa Komisoni suunis RekS § 29 lg-le 2 ei kohaldu ja puudub lubav õigusnorm, mis

võimaldaks RekS § 29 lg-s 2 nimetatud üleskutset realiseerida viitelisena või nt hüperlingina.

Seadusandja on ühemõtteliselt ette näinud, et üleskutse, mis on oma sisult lühike ja konkreetne

teavitus (RekS § 29 lg 8), peab sisalduma reklaamis.

62. Kaebuses märgitakse, et RekS § 29 lg 2 kohustusliku märke puudumine oli seotud META

platvormi tehniliste piiridega ja tegemist oli ajutise, lühikest aega kestnud puudusega. Kohtu

hinnangul on kaebus ses osas ebatäpne. Ca 8 tunni kestel aset leidnud kohustusliku üleskutse

puudumine ei olnud seotud platvormi tehniliste piiridega. U K ja J A ütlustest, nende vahel aset

leidnud vestlusest ja Slack´is aset leidnud suhtluse kohaselt unustati reklaamidele kohustuslik

üleskutse lisamata. Marketplace´is avaldatud reklaamile lisati kohustuslik üleskutse, kuid

Marketplace´i formaat ei võimaldanud üleskutse kuvamist ja see polnud nähtav kogu kampaania

vältel. Samuti selgitas kohus otsuse p-s 60 oma positsiooni seoses „learn more“ funktsiooniga,

asudes seisukohale, et selliselt toimides ei täidetud kohustusliku üleskutse nõuet. Nimetatud

puudus eksisteeris kogu kampaania kestel ja sama seisukoht laieneb videoreklaamidele. Kuna

kaebuses on käsitletud platvormi tehnilist võimekust, siis vastuseks sellele märgib kohus, et RekS-

st tulenevate nõuete täitmine tähendab mh seda, et valitakse sobilikud reklaami avaldamise viisid,

sh sobilik reklaami formaat. Sobilik on selline reklaami formaat, mis võimaldab kõikide seadusest

tulenevate nõuete täitmist. Kui reklaami formaat kõikide seadustest tulenevate nõuete täitmist ei

võimalda, siis taolist reklaami formaati kasutada ei saa ega tohi. Arutataval juhul avalikustatigi

reklaami ka selleks sobimatus formaadis. Taolise tõlgendusviisi kasuks räägivad ühemõtteliselt J

A ja U K ütlused, milles mõlemad selgitasid, et ütluste andmise ajaks oli viidud läbi audit, mille

tulemusena asuvad disclaimer´id edaspidi visuaalidel. Samuti, Facebook´i 18st formaadist sobivad

neile üksnes 7. Siinkohal osutub kohaseks ka Finantsinspektsiooni ja Tarbijakaitseameti

soovitusliku juhendi „Nõuded finantsteenuse reklaamile“ p 6.2.5, mille kohaselt juhul, kui

finantsteenuse reklaamis ei ole teenuse kohta võimalik olulist informatsiooni teatud kanali kaudu

avalikustada ning klient peab selle omandamiseks kasutama mõnda muud allikat, siis ei saa

finantsteenuse reklaami pidada õigusaktidest ja juhtidest tulenevate nõuetega kooskõlas olevaks.

Seega annab ka suunis ammendava selgituse, kus ja mil viisil tuleb kohustuslikku üleskutset

reklaamis avaldada ja milline toimimise viis ei ole seadusega kooskõlas. Juhendis toodud nõuetest

kinnipidamine oli Tuleva Fondid ASile kohustuslik lähtuvalt nõukogu otsusega kinnitatud

teavitustegevuse reeglitest (kd I tl 55-60) ja nõukogu otsusega kinnitatud dokumendist „Tuleva

Fondid ASi organisatsioonilise struktuuri kirjeldus, juhtorganite liikmete ja töötajate ülesanded,

neile esitatavad nõuded ning tasustamine“ (p 2.2.4, kd I, tl 65).

63. IFS § 340 lg 1 p 1 sätestab, et fondivalitseja tagab oma tegevuseks vajalike sise-eeskirjade

kehtestamise ja rakendamise ning vahendite olemasolu ja nende efektiivse kasutamise. IFS § 344

lg-ga 1 on seadusandja ette näinud, et fondivalitsejas kehtestatakse juhtide ja töötajate tegevust

reguleerivad sise-eeskirjad, mis on piisavad ja proportsionaalsed, arvestades fondivalitseja

tegevuse laadi, ulatust ja keerukusastet. Sise-eeskirjad päevad tagama fondivalitseja tegevust

reguleerivate õigusaktide ja fondivalitseja juhtorganite otsuste täitmise, samuti fondi vara

4-24-446

investeerimise vastavalt fondi tingimustele, põhikirjale või prospektile ning investeerimisteenuse

või kõrvalteenuse õigus- ja korrapärase osutamise (IFS § 344 lg 2). Sise-eeskirjadega määratakse

muu hulgas kindlaks fondivalitseja aruannete ja teabe avalikustamise kord (IFS § 344 lg 3 p 10).

64. Tuleva Fondid ASi 30.06.2023 kohtuvälisele menetlejale adresseeritud dokumendist

„Teavitus juhatuse liikme valimise kavatsusest“ (kd I tl 1-3) nähtub, et 30.06.2023 seisuga oli

Tuleva Fondid ASil kaks juhatuse liiget ning kavatsus oli valida kolmas juhatuse liige S E. Mh

oleks tema vastutusala teavitustegevuste funktsiooni töö koordineerimine ja kontroll. Nimetatud

valdkond oli tema vastustusalas ka siis, kui ta oli operatsioonide juht. Äriregistri väljavõtte (kd II

tl 402-404) kohaselt on S E Tuleva Fondid ASi juhatuse liige ning tema ütluste kohaselt sai ta

juhatuse liikmeks, kes vastutab teavitustegevuse eest, 11 või 12. juulil. Ka teavituskampaania

videoklippides on S E tutvustatud Tuleva Fondid ASi juhatuse liikmena.

65. Tulevad Fondid ASi nõukogu 30.06.2023 otsusega kinnitatud „Organisatsioonilise

struktuuri kirjeldus, juhtorganite liikmete ja töötajate ülesanded, neile esitatavad nõuded ning

tasustamine“ p-s 2.2.4 on märgitud, et fondivalitseja juhtorganite liikmete ja töötajate tegevus

peab igal ajahetkel olema vastavuses õigusaktide, mh IFSi, Finantsinspektsiooni poolt antud

asjakohaste soovituslike juhendite, fondivalitseja juhtorganite otsuste ning fondivalitseja

kehtestatud ja rakendatud sisekordadega. P 2.2.6 kolmanda lause kohaselt on juhtorgani liige ja

töötaja kohustatud tundma pensionifondi valitsemisele ja tegevusele kohalduvaid õigusakte ja

Finantsinspektsiooni asjakohaseid soovituslikke juhendeid ning jälgima neisse tehtavaid

muudatusi. Juhatuse liikmeks olev operatsioonide juht (p 3.5) tegeleb teavitustegevuste ja

klienditeeninduse funktsiooni töö koordineerimise ning turunduse- ja kommunikatsiooniga (p-d

3.5.1.9 ja 3.5.1.10). Kuigi eelosutatud sisedokumendid ei defineeri teavitustegevuse olemust, siis

see ei tähenda, et mõiste „teavitustegevus“ jääb sisustamata. Tuleva Fondid AS esitas

kohtuvälisele menetlejale päringu vastusena dokumendi nimetusega „TÜ Tuleva ja Tuleva

Fondid AS teavitustegevuse reeglid“. Dokumendi kohaselt tuleb teavitustegevuse reegleid täita

koos RekS §-dega 3-13 ja 29, IFS §-dega 80-82. GDPRi ja isikuandmete kaitse seaduse

(eelkõige §-ga 11) ning Finantsinspektsiooni ja Tarbijakaitseameti soovitusliku juhendiga

„Nõuded finantsteenuste reklaamile“. Analüüsides dokumenti sisuliselt, siis nähtub, et tegemist

on ettevõtte sisedokumendiga, millega reguleeritakse mh reklaami ja sellele kohalduvaid

nõudeid. Lisaks nähtub S E ja J A ütlustest, et S E osales koos teistega reklaamsõnumite

väljatöötamisel. Eelnevast järeldub, et Tuleva Fondid AS oli oma ettevõtte efektiivse juhtimise

tagamiseks ja korraliku ettevõtja hoolsuse raamides kohustused juhatuse liikmete vahel ära

jaganud ning S E, kelle vastutusalas oli teavitustegevus, vastutas reklaamkampaaniate, sh

reklaamide nõuetekohasuse eest ehk oli garant.

66. Kohus tuvastas, et reklaamidel kas puudusid või lisati hilinemisega RekS § 29 lg-s 2

nimetatud üleskutse. Tuvastamist leidis ka see, et juba algsed reklaamide kuvad, mille J A

avaldas Slack-vestluses, ei sisaldanud need kohustuslikke disclaimer´id. St, et objektiivselt

avaldatu pinnalt tuleb teha järeldus, et reklaamide loomisel ja avaldamisel jäi kohustuslike

nõuete täitmine mingil põhjusel tähelepanuta. Lisaks, kuna osadel juhtudel läks nõutav tekstiosa

kaduma sobimatu formaadi tõttu, siis järeldub, et reklaami avaldamisel jäi tähelepanuta ja

kontrollimata avaldatud reklaamikanali ja formaadi sobivus. Reklaami formaadi sobivuse

kontrolli läbiviimine oli nõutav ja vajalik käitumisakt, sest Finantsinspektsiooni ja

Tarbijakaitseameti soovitusliku juhendi p 6.2.5 sätestab ühemõtteliselt, et kui finantsteenuse

reklaamis ei ole teenuse kohta võimalik olulist informatsiooni teatud kanali kaudu avalikustada

ning klient peab selle omandamiseks kasutama mõnda muud allikat, siis ei saa finantsteenuse

reklaami pidada õigusaktidest ja juhendist tulenevate nõuetega kooskõlas olevaks. Regulatsiooni

kehtestamisel on silmas peetud piiratud andmemahuga kanaleid. Samuti sätestab juhendi p

4.2.3.2. teine lause, et järlevalvesubjekt peab igakordselt tagama, et tema poolt valitud

finantsteenuse reklaami avalikustamise kanal, viis ja vorm võimaldavad kõikide õigusaktides

4-24-446

sätestatud nõuete täitmist täies ulatuses. Asetades eelöeldu õiguslikku konteksti, siis S E oleks

reklaamide loomisel ja nende avalikustamisel pidanud juhinduma juba viidatud teavitustegevuse

reeglitest ning Finantsinspektsiooni ja Tarbijakaitseameti soovituslikust juhendist, mis

sätestavad, et reklaamile tuli lisada diclaimer tekstiga „Tutvu fondi tingimustega ja vajadusel pea

nõu asjatundjaga“ (teavitustegevuse reeglid). Sama mõtet kordab ka soovitusliku juhendi p 6.7.

Kuna Tuleva reklaamide väljatöötamisse/loomisesse ja avalikustamisse oli kaasatud peale S E

teisi isikuid, siis S E vastusala ulatus hõlmas ka nende tegevuse koordineerimist ja kontrolli.

Nagu toodud, S E vastustusvaldkond oli teavitustegevus, mille üheks osaks oli reklaam.

Juhindudes soovitusliku juhendi p-st 4.2.1.2. pidi ta olema teadlik finantsteenuste reklaamile

kohalduvatest nõutest ja meetmest ning neid järgima. St, et soovitusliku juhendi üheks osiseks on

reklaami ettevalmistamise ja avalikustamise kõrval ka nõuetest kinnipidamise kontrolli

teostamine.

67. Menetlusaluse isiku ülekuulamisest tekib mulje või üritas menetluses osalenud kaitsja

taolist muljet tekitada, justkui andis S E garandikohustuse üle. Nimelt kõlas ülekuulamise

korduvalt, et reklaamide ülespanemise korraldas professionaalne teenusepakkuja ehk V

Osaühing J A isiku kaudu ning kuna J Ale edastati teave disclaimer´ite lisamise vajaduse ja

nõude kohta, siis tuli see nõue täita ning täiendava kontrolli pidi läbi viima J Al. Kohus taolise

käsitlusega ei nõustu. Kohtupraktika on tõepoolest tunnustab garandist tuleneva kohustuse

kokkuleppeliselt kellelegi teisele üle andmise võimalikkust, et sellise kokkuleppe olemasolu

korral peab olema tuvastatav selle tegelik ehk faktiline üleandmine. Esmalt, uuritud tõendite

pinnale ei tuvastanud kokkulepet garandikohustuse üleandmise kohta. Teiseks ei tuvastanud

kohus selle tegelikku ega faktilist üleandmist ja kolmandaks, soovitusliku juhendi p 4.3. teise

lause kohaselt jääks tegevuse edasiandmisel järelevalvesubjekt õigusaktides ja juhendistes

sätestatud nõuete täitmise eest täielikult vastutavaks. Seega isegi juhul, kui kohustused läksid üle

J Ale, jäi nende eest vastutavaks S E.

68. Kohtu hinnangul on arutataval juhul põhjust kõneleda põhjusliku seose olemasolust.

Põhjuslik seos teo tegemata jätmise ja tagajärje vahel tähendab tegevusetusdelikti puhul seda, et

kindla teadmisega külgneva tõenäosusega saab väita, et tagajärg ei oleks saabunud, kui nõutav

tegu juurde mõelda. Tuvastatud ja analüüsitud asjaolude pinnal saab küllaldase teadmisega väita,

et kui S E oleks olnud piisavalt tähelepanelik ja juhtinud reklaamide loomisel, avalikustamisel

tähelepanu ning nõudnud kohuslike disclamer´ite lisamist ning teostanud kontrolli selle üle, et

avalikustatud reklaamid vastavad kõikidele nõuetele, sh, et nõutavad kohustuslikud üleskutsed

said lisatud, siis ei oleks nõuete rikkumist aset leidnud.

69. Hinnates subjektiivse koosseisu täidetust, siis kohus leiab, et S E pani toimerikkumised

ettevaatamatusest hooletuse vormis. Analüüsides menetluse käigus kogutud tõendeid, siis

reklaamide avalikustamine oli S E kontrolli all ja tema kohustus oli tagada, et avaldatud

reklaamid vastaksid õigusaktides sätestatud tingimustele. Võttes arvesse isikuliste tõendiallikate

ütlused, siis järeldub, et omavahelised suhted olid usaldussuhted, mistõttu teineteise tegevusi üle

ei kontrollitud. Kui Slack´is oli kõneks disclaimer´id, millele järgnes J A kinnitus, et need

lisatakse, siis S El oli põhjust arvata, et see toiming saab tehtud. Seega ei teadnud S E

süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid ta oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku

suhtumise korral ette nägema. Kohtu hinnangul on menetluse esemeks olev väärtegu toime

pandud juriidilise isiku ehk Tuleva Fondid ASi huvides: reklaamid pidid edendama äriühingu

põhitegevust ja teenima vahetult äriühingu huve.

70. Kohtu hinnangul on menetluse esemeks olev väärtegu toime pandud juriidilise isiku ehk

Tuleva Fondid ASi huvides: reklaamid pidid edendama äriühingu põhitegevust ja teenima

vahetult äriühingu huve. Seega on tegu omistatav juriidilisele isikule.

4-24-446

71. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et Tuleva Fondid AS rikkus RekS § 29 lg-t 2 ja

pani toime väärteo, mis on kvalifitseeritav RekS § 35 lg 2 järgi.

IFS § 482 lg 2 järgi kvalifitseeritav rikkumine (IFS § 80 lg 4)

72. IFS § 482 sätestab vastutuse fondi kohta teabe avalikustamata jätmise või ebaõige,

eksitava või puuduliku teabe avalikustamise eest. Väärteoprotokollis heidetakse Tuleva Fondid

ASile ette seda, et väärteotoimiku lehekülgedel nr-d 205 ja 208 ning 206 olevad reklaamid 2 ja 3

sõnumiga „Säilita oma pensionivara tootlikkus ja vali madala tasuga indeksfond“ ning

väärteotoimiku leheküljel 212 olevad reklaamid sõnumiga „Kogu pensionit endale, mitte

pangale! Tuleva on kindel valik – meil on ainult head fondid“ ei sisaldanud IFS § 80 lg-s 4 ette

nähtud kohustuslikku märget selle kohta, kus on võimalik tutvuda fondi pakkumiseks koostatud

prospekti ja põhiteabega. Seega seisneb etteheide teabe avalikustamata jätmises.

73. IFS § 80 reguleerib nõudeid avalikustatavale teabele. Selle sätte esimesest lõikest

tulenevalt on mõistega „avalikustatav teave“ hõlmatud ka fondi reklaam. Lõige 4 näeb ette, et

igasugune osakuid või aktsiad ostma kutsuv avalikustatav teave peab sisaldama märget selle

kohta, kus on võimalik tutvuda fondi pakkumiseks koostatud prospekti ja põhiteabega.

Kujundamaks seisukohta selles, kuidas sisustada IFS § 80 lg-s 4 nimetatud sõnakombinatsiooni

„ostma kutsuv teave“, siis osutab kohus seadusandja seletuskirjale (Investeerimisfondide seadus

297 SE seletuskiri, lk 141: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/fb09a847-46fa-

4a93-be08-43b182c978f7/), milles seadusandaja selgitas, et IFS § 243 lg-s 6 (v.r: igasugune

avaliku fondi aktsiaid või osakuid ostma kutsuv avalikustatav teave, sealhulgas reklaam, peab

sisaldama märget selle kohta, kus on võimalik tutvuda käesoleva seaduse § 242 lõike 2 punktis 4

nimetatud dokumentidega) nimetatud „ostma kutsuva teabega“ on hõlmatud reklaam. Samuti on

teinud seadusandja viite nn eurofondide direktiivi art-le 77, kus on kasutatud sama üldmõistet.

Eurofondide direktiivi art 77 sätestab järgmist: kõik investoritele suunatud reklaamiteated on

selgesti sellistena äratuntavad. Reklaamiteated on tõesed, selged ja mitteeksitavad. Eriti

eurofondide osakute ostmise kutsena käsitatav reklaamiteade, mis sisaldab konkreetset teavet

eurofondide kohta, ei tohi sisaldada avaldusi, mis on vastuolus prospektis esitatud teabe ja

artiklis 78 osutatud investorile esitatava põhiteabega või vähendab selle olulisust. Reklaamiteates

osutatakse prospektile ja asjaolule, et artikli 78 kohane investorile esitatav põhiteave on

kättesaadav. Selles täpsustatakse kus ja mis keeles on selline teave või dokumendid investoritele

või potentsiaalsetele investoritele kättesaadavad või kuidas investorid saaksid nendega tutvuda.

Võttes aluseks eeltoodu, asub kohus seisukohale, et IFS § 80 lg 4 tuleb sisustada viisil, et

reklaam peab sisaldama märget, kus on võimalik tutvuda fondi pakkumiseks koostatud prospekti

ja põhiteabega.

74. Kaebuses väljendatakse seisukohta, et reklaamid ei kuulunud IFS § 80 lg 4

kohaldamisalasse. Kaebuses sisustatakse IFS § 80 lg 4 sõnakombinatsiooni „ostma kutsuv teave“

TKS § 17 lg-s 1 nimetatud ostukutsega ja leitakse, et kohaldamisele kuuluvad tarbijakaitset

reguleerivad õigusaktid ja Euroopa Komisjoni suunised. Nagu on käesoleva lahendi p-s 73

toodud, on seadusandaja sisustanud IFS § 80 lg 4 sõnakombinatsiooni „ostma kutsuv teave“

valdkonnaspetsiifiliselt ja selles puuduvad viited, mis näeksid ette või nõuaksid, et sätet tuleb

sisustada tarbijakaitset reguleerivate õigusaktide kaudu. Kaitsjad ei ole kaebuses välja toonud

ega põhjendanud, miks peaks kohus eelistama seisukohti, mis seadusandja mõttest/eesmärgist

irduvad. Seega jätab kohus kaebuse väited, mille kohaselt peaks kohus juhinduma tarbijakaitset

reguleerivatest aktidest ja mis omakorda välistavad IFS § 80 lg 4 kohaldatavuse, kõrvale.

75. Analüüsides väärteotoimiku lehekülgedel nr-d 205 ja 208 ning 206 olevad reklaame 2 ja

3 sõnumiga „Säilita oma pensionivara tootlikkus ja vali madala tasuga indeksfond“ ning

väärteotoimiku leheküljel 212 olevaid reklaamid sõnumiga „Kogu pensionit endale, mitte

pangale! Tuleva on kindel valik – meil on ainult head fondid“, siis kohus tõdeb, et tegemist on

4-24-446

investeerimisfondi reklaamiva teabega. Käsiteldes reklaame sõnumiga „Säilita oma pensionivara

tootlikkus ja vali madala tasuga indeksfond“, siis neilt reklaamidelt on selgelt eristatav Tuleva

logo ja nn Tuleva kuldmärgis kirjega „Parimate tingimustega fond“ (vt J A ütlusi). Lisaks Tuleva

logole, on reklaamidel nimetamist leidnud Tuleva valitsetav fond: Maailma Aktsiate

Pensionifond, ent ka see, et reklaami on tellinud Tuleva (vt RekS § 3 lg 2). Reklaamid sõnumiga

„Kogu pensionit endale, mitte pangale! Tuleva on kindel valik – meil on ainult head fondid“,

kajastavad Tuleva logo; selles on sõnum, et heal pensionifondil on tasud alla 0,5 %, ent sellele

kriteeriumile vastavad reklaamile talletatud tabelist üksnes Tuleva valitsevad fondid. Reklaamil

on kasutatud ka sõnumit, et Tuleval on ainult head fondid. Kohtu veendumusel viitab eelnev, et

nimetatud sõnumiga, sh võttes tabelisse talletatud andmeid, kus on ära toodud mh nii Tuleva

odavaima kui kalleima tasuga fondid, reklaamib Tuleva kõiki enda valitsevaid fonde. Kõige

lõpuks kajastavad reklaamid andmeid reklaami tellija kohta ja reklaami tellijaks on kõigil

juhtudel Tuleva (vt RekS § 3 lg 2). Vaatamata sellele, et juba eelnev kinnitab ja tõendab

ühemõtteliselt ja kahtlusteta, et reklaamitavaks olid Tuleva valitsevad pensionifondid, sh

Maailma Aktsiate Pensionifond, siis selle lähenemisviisi kasuks tõlgenduse andmist kinnitavad

ka järgmised asjaolud. Nagu kohus varasemalt tõenditele tuginedes välja tõi, oli kampaania

ajastatud vahetult ajale, mil pensionifonde oli võimalik vahetada. Slack-vestlusest (nt kd I, tl 50-

51) nähtub, et arutuse all olid reklaamidel nähtavad madalama ja kõrgema tasuga fondide

võrdluse graafikud ning omavahelises kommunikatsioonis on selgelt välja öeldud, et reklaami

mõtteks oli see, et iga fondivalitseja juures saad valida odava indeksfondi aga teiste juures on ka

märgatav risk valida mõni kallis fond. Sest vaid Tuleval on ainult head fondid. Seega on

reklaami tellija ise lähtunud ühemõtteliselt sellest, et reklaamitavaks olid Tuleva valitsevad

madala tasuga pensionifondid ning sellest arusaamast juhindub ka kohus. St, et kuna tegemist oli

fondide reklaamiga, siis neil reklaamidel pidi olema märge selle kohta, kus on võimalik tutvuda

fondi pakkumiseks koostatud prospekti või põhiteabega (IFS § 80 lg 4).

76. Kohus tuvastas juba varem, et kõik reklaamid avalikustati nõutavate disclaimer´iteta,

mõningase viitega lisati disclaimer´id kõikidele staatilistele reklaamidele, ent kõikidel

reklaamidel neid ei kuvatud, sest valitud formaat seda ei võimaldanud. Osa teave oli aga kuvatav

„Learn more“ funktsiooni kaudu. Kohus selgitas varem ka seda, miks ei saa ei ole võimalik

„Learn more“ funktsiooni kaudu lugeda täidetuks kohustuslike nõuete täitmist (otsuse p-d 56-

60). Kohus jääb oma varasemalt väljendatud positsiooni juurde ega pea vajalikus selle

täiendamist. Seega tuleb tõdeda, et reklaamides oli täitmata IFS § 80 lg-s 4 nimetatud

informatsiooni avalikustamise kohustus. Kohus märgib ka, et IFS § 80 lg 7 kohaselt igasugune

ebaõige, eksitav, mitteõigeaegne või mittetäielik teave loetakse teabe avalikustamata või

esitamata jätmiseks.

77. IFS § 340 lg 1 p 1 sätestab, et fondivalitseja tagab oma tegevuseks vajalike sise-

eeskirjade kehtestamise ja rakendamise ning vahendite olemasolu ja nende efektiivse kasutamise.

IFS § 344 lg-ga 1 on seadusandja ette näinud, et fondivalitsejas kehtestatakse juhtide ja töötajate

tegevust reguleerivad sise-eeskirjad, mis on piisavad ja proportsionaalsed, arvestades

fondivalitseja tegevuse laadi, ulatust ja keerukusastet. Sise-eeskirjad päevad tagama

fondivalitseja tegevust reguleerivate õigusaktide ja fondivalitseja juhtorganite otsuste täitmise,

samuti fondi vara investeerimise vastavalt fondi tingimustele, põhikirjale või prospektile ning

investeerimisteenuse või kõrvalteenuse õigus- ja korrapärase osutamise (IFS § 344 lg 2). Sise-

eeskirjadega määratakse muu hulgas kindlaks fondivalitseja aruannete ja teabe avalikustamise

kord (IFS § 344 lg 3 p 10).

78. Tuleva Fondid ASi 30.06.2023 kohtuvälisele menetlejale adresseeritud dokumendist

„Teavitus juhatuse liikme valimise kavatsusest“ (kd I tl 1-3) nähtub, et 30.06.2023 seisuga oli

Tuleva Fondid ASil kaks juhatuse liiget ning kavatsus oli valida kolmas juhatuse liige S E. Mh

oleks tema vastutusala teavitustegevuste funktsiooni töö koordineerimine ja kontroll. Nimetatud

4-24-446

valdkond oli tema vastustusalas ka siis, kui ta oli operatsioonide juht. Äriregistri väljavõtte (kd II

tl 402-404) kohaselt on S E Tuleva Fondid ASi juhatuse liige ning tema ütluste kohaselt sai ta

juhatuse liikmeks, kes vastutab teavitustegevuse eest, 11 või 12. juulil. Ka teavituskampaania

videoklippides on S E tutvustatud Tuleva Fondid ASi juhatuse liikmena.

79. Tulevad Fondid ASi nõukogu 30.06.2023 otsusega kinnitatud „Organisatsioonilise

struktuuri kirjeldus, juhtorganite liikmete ja töötajate ülesanded, neile esitatavad nõuded ning

tasustamine“ p-s 2.2.4 on märgitud, et fondivalitseja juhtorganite liikmete ja töötajate tegevus

peab igal ajahetkel olema vastavuses õigusaktide, mh IFSi, Finantsinspektsiooni poolt antud

asjakohaste soovituslike juhendite, fondivalitseja juhtorganite otsuste ning fondivalitseja

kehtestatud ja rakendatud sisekordadega. P 2.2.6 kolmanda lause kohaselt on juhtorgani liige ja

töötaja kohustatud tundma pensionifondi valitsemisele ja tegevusele kohalduvaid õigusakte ja

Finantsinspektsiooni asjakohaseid soovituslikke juhendeid ning jälgima neisse tehtavaid

muudatusi. Juhatuse liikmeks olev operatsioonide juht (p 3.5) tegeleb teavitustegevuste ja

klienditeeninduse funktsiooni töö koordineerimise ning turunduse- ja kommunikatsiooniga (p-d

3.5.1.9 ja 3.5.1.10). Kuigi eelosutatud sisedokumendid ei defineeri teavitustegevuse olemust, siis

see ei tähenda, et mõiste „teavitustegevus“ jääb sisustamata. Tuleva Fondid AS esitas

kohtuvälisele menetlejale päringu vastusena dokumendi nimetusega „TÜ Tuleva ja Tuleva

Fondid AS teavitustegevuse reeglid“. Dokumendi kohaselt tuleb teavitustegevuse reegleid täita

koos RekS §-dega 3-13 ja 29, IFS §-dega 80-82. GDPRi ja isikuandmete kaitse seaduse

(eelkõige §-ga 11) ning Finantsinspektsiooni ja Tarbijakaitseameti soovitusliku juhendiga

„Nõuded finantsteenuste reklaamile“. Analüüsides dokumenti sisuliselt, siis nähtub, et tegemist

on ettevõtte sisedokumendiga, millega reguleeritakse mh reklaami ja sellele kohalduvaid nõudeid

ning selles reguleeritud ka IFS § 80 olukorda. Lisaks nähtub S E ja J A ütlustest, et S E osales

koos teistega reklaamsõnumite väljatöötamisel. Eelnevast järeldub, et Tuleva Fondid AS oli oma

ettevõtte efektiivse juhtimise tagamiseks ja korraliku ettevõtja hoolsuse raamides kohustused

juhatuse liikmete vahel ära jaganud ning S E, kelle vastutusalas oli teavitustegevus, vastutas

reklaamkampaaniate, sh reklaamide nõuetekohasuse eest ehk oli garant.

80. Kohus tuvastas, et reklaamidel kas puudusid või lisati hilinemisega vajalik üleskutse.

Tuvastamist leidis ka see, et juba algsed reklaamide kuvad, mille J A avaldas Slack-vestluses, ei

sisaldanud need kohustuslikke disclaimer´id. St, et objektiivselt avaldatu pinnalt tuleb teha

järeldus, et reklaamide loomisel ja avaldamisel jäi kohustuslike nõuete täitmine mingil põhjusel

tähelepanuta. Lisaks, kuna osadel juhtudel läks nõutav tekstiosa kaduma sobimatu formaadi

tõttu, siis järeldub, et reklaami avaldamisel jäi tähelepanuta ja kontrollimata avaldatud

reklaamikanali ja formaadi sobivus. Reklaami formaadi sobivuse kontrolli läbiviimine oli nõutav

ja vajalik käitumisakt, sest Finantsinspektsiooni ja Tarbijakaitseameti soovitusliku juhendi p

6.2.5 sätestab ühemõtteliselt, et kui finantsteenuse reklaamis ei ole teenuse kohta võimalik olulist

informatsiooni teatud kanali kaudu avalikustada ning klient peab selle omandamiseks kasutama

mõnda muud allikat, siis ei saa finantsteenuse reklaami pidada õigusaktidest ja juhendist

tulenevate nõuetega kooskõlas olevaks. Regulatsiooni kehtestamisel on silmas peetud piiratud

andmemahuga kanaleid. Samuti sätestab juhendi p 4.2.3.2. teine lause, et järlevalvesubjekt peab

igakordselt tagama, et tema poolt valitud finantsteenuse reklaami avalikustamise kanal, viis ja

vorm võimaldavad kõikide õigusaktides sätestatud nõuete täitmist täies ulatuses. Asetades

eelöeldu õiguslikku konteksti, siis S E oleks reklaamide loomisel ja nende avalikustamisel

pidanud juhinduma juba viidatud teavitustegevuse reeglitest ning tagama, et avalikustatud teave

kajastab märget, et igasugune osakuid või aktsiaid ostma kutsuv avalikustatav teave peab

sisaldama märget selle kohta, kus on võimalik tutvuda fondi pakkumiseks koostatud prospekti ja

põhiteabega. Kuna Tuleva reklaamide väljatöötamisse/loomisesse ja avalikustamisse oli kaasatud

peale S E teisi isikuid, siis S E vastusala ulatus hõlmas ka nende tegevuse koordineerimist ja

kontrolli. Nagu toodud, S E vastustusvaldkond oli teavitustegevus, mille üheks osaks oli

reklaam. Juhindudes soovitusliku juhendi p-st 4.2.1.2. pidi ta olema teadlik finantsteenuste

4-24-446

reklaamile kohalduvatest nõutest ja meetmest ning neid järgima. St, et soovitusliku juhendi

üheks osiseks on reklaami ettevalmistamise ja avalikustamise kõrval ka nõuetest kinnipidamise

kontrolli teostamine: ta pidi suunama ja kontrollima J At ja U K ning lisaks ise kontrollima ja

veenduma, et reklaamidel on IFS § 80 lg 4 kohane üleskutse ning vajadusel sobilikud ehk

nõuetele mittevastavad reklaamid kõrvaldama või korraldama nende kõrvaldamise.

81. Kohtu hinnangul on arutataval juhul põhjust kõneleda põhjusliku seose olemasolust.

Põhjuslik seos teo tegemata jätmise ja tagajärje vahel tähendab tegevusetusdelikti puhul seda, et

kindla teadmisega külgneva tõenäosusega saab väita, et tagajärg ei oleks saabunud, kui nõutav

tegu juurde mõelda. Tuvastatud ja analüüsitud asjaolude pinnal saab küllaldase teadmisega väita,

et kui S E oleks olnud piisavalt tähelepanelik ja juhtinud reklaamide loomisel, avalikustamisel

tähelepanu ning nõudnud IFS § 80 lg 4 mõttes kohustuslike ülekutsete lisamist ning teostanud

kontrolli selle üle, et avalikustatud reklaamid vastavad kõikidele nõuetele, sh, et nõutavad

kohustuslikud üleskutsed said lisatud, siis ei oleks nõuete rikkumist aset leidnud.

82. Hinnates subjektiivse koosseisu täidetust, siis kohus leiab ühetaoliselt menetlejaga, et S E

pani toimerikkumised ettevaatamatusest hooletuse vormis. Analüüsides menetluse käigus

kogutud tõendeid, siis reklaamide avalikustamine oli S E kontrolli all ja tema kohustus oli

tagada, et avaldatud reklaamid vastaksid õigusaktides sätestatud tingimustele. Seejuures nähtub

S E ütlustest, et Tuleva on samu reklaamlauseid kasutanud pika, s.o aastates mõõdetava aja

jooksul ja tema jaoks ei olnud mõistetav, et see teave käib või peaks käima IFS § 80 lg 4

toimealasse. Seega ei teadnud S E süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid ta oleks

seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral ette nägema.

83. Kohtu hinnangul on menetluse esemeks olev väärtegu toime pandud juriidilise isiku ehk

Tuleva Fondid ASi huvides: reklaamid pidid edendama äriühingu põhitegevust ja teenima

vahetult äriühingu huve. Seega on tegu omistatav juriidilisele isikule.

84. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et Tuleva Fondid AS rikkus IFS § 80 lg-t 4 ja pani

toime väärteo, mis on kvalifitseeritav IFS § 482 lg 2 järgi.

IFS § 482 lg 2 järgi kvalifitseeritav rikkumine (IFS § 80 lg 3)

85. Kohtuväline menetleja heidab väärteoprotokollis Tuleva Fondid ASile ette seda, et

reklaamid väärteotoimiku lehekülgedel 205, 208 ning 206 reklaamid 1 ja 2 andsid näilise tagatise

Tuleva pensionifondi tulususe kohta. Sellega rikkus Tuleva Fondid AS IFS § 80 lg-t 3, mis

keelab avalikustavas teabes näilise tagatise andmise fondi tulususe kohta (IFS § 80 lg 1 alt 1).

86. Uurides ja analüüsides reklaame väärteotoimiku lk-del 205, 208 ja 206 (reklaamid 2 ja 3),

siis kohus väljendus juba varem, s.o käesoleva otsuse p-s 76, et viidatud reklaamides reklaamiti

Tuleva valitsevaid madala tasuga indeksfonde ja konkreetsemalt Tuleva Maailma Aktsiate

Pensionifondi (tegemist on nn II samba ehk kohustusliku kogumispensionifondiga, vt ka kd II, tl

330-333). IFSist tulenevalt peab igasugune fondi puudutav avalikustatav teave vastama ja olema

kooskõlas IFS 10. peatüki nõuetega, sh §-s 80 tooduga. IFS § 80 lg 1 sätestab, ja kohus on seda

juba eelnevalt märkinud, et teabe avalikustamise mõistega on hõlmatud reklaam, mistõttu

kohaldub IFSi regulatsioon ühtemõtteliselt ka fondi reklaamile.

87. Kujundades seisukohta selle üle, millist sõnumit reklaamlause “Säilita pensionivara

tootlikkus ja vali madala tasuga indeksfond“ endas kannab, siis juhib kohus esmalt tähelepanu

asjaolule, et Tuleva Fondid AS valitseb avalikke fonde (IFS § 5 lg-d 1 ja 5). St, et tema

teenuse/toote näol on tegemist jaeinvestorile avalikult pakutava tootega. Minnes veelgi

spetsiifilisemaks ehk lähtudes sellest, et tegemist on pensionifondidega, siis tähendab see, et

teenuse/toote tarbijateks/investoriteks/pensionikogujaks võivad ja saavad olla väga erineva

4-24-446

finantsteadlikkusega inimesed. Märgitu koostoimes IFS § 80 lg-ga 1, mis nõuab, et reklaam peab

olema tõene ja üheselt mõistetav ega tohi olla eksitav, viib selleni, et kohus annab reklaamis

kasutatud üleskutsele hinnangu mitte sõnade/mõistete valdkonnaspetsiifilisust silmas pidades

vaid lähtub sõnade tavatähendusest. Just selline lähenemine võimaldab kirjeldatud asjaolude

esinemise korra kõige objektiivsemalt hinnata, kuidas mõistis või pidi edastatavat sõnumit

mõistma mittekutseline, sh vähese või ka väga madala finantsteadlikkuse ja ettevalmistusega

potentsiaalne investor. Tavakeelest lähtumist õigustab ja põhjendab seegi, et

valdkonnaspetsiifiline sõnavara, sh IFS ei tunne reklaamlauses kasututud sõna „tootlikkus“.

Erialakeel tunneb ja kasutab mõistet „tootlus“. Sellest järeldub, et ka reklaamis on kasutatud

tavalise inimese poolt kaustatavat igapäevakeelt ja lähtutud on sõnade tavapärasest tähendusest,

mitte valdkonnaspetsiifilisest erialakeelest, selle spetsiifilistest mõistetest. Ka soovitusliku

juhendi p 6.1.2 sätestab, et finantsteenuse reklaam peab olema arusaadav reklaami eeldava

sihtturu kliendile, st reklaamis kasutatakse sihtturule mõistetavat keelt, sõnavara, lühendeid jmt.

88. Analüüsides lauset “Säilita pensionivara tootlikkus ja vali madala tasuga indeksfond“,

siis tavakeeles tähendab sõna „säilitama“ millegi teatavas olukorras, teatavates tingimustes

hoidmist, et vältida hävimist või kadumist. „Säilitamine“ tähendab ka millegi alles hoidmist,

alles jätmist, talletamist, hoidmist, järele jätmist (vt https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/s

%C3%A4ilitama/1/est). „Tootlikkus“ on efektiivsust väljendav näitaja (vt

https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/tootlikkus/1/est). Tuginedes eeltoodule, siis kohtu

veendumusel on põhjust seisukohaks, et reklaamlause kannab endas mõtet, et madala tasuga

indeksfondi valides pensionikoguja säilitab, talle tagatakse pensionivara varasem tootlikkus ehk

teisisõnu, tulevikus jätkub pensionivara kasv varasemaga võrreldavas määras/ulatuses. Kuigi

reklaamlause sisaldab ka teist lauseosa „vali madala tasuga indeksfond“, siis reklaamlause teine

osa esimese lauseosa sõnumit ei tasakaalusta. Ta ei anna edasi ka kaebuses kirjeldatud

lähenemisviisi, et madalad valitsemistasud jätavad investorile enam investeeritavaid rahalisi

vahendeid, mis pensionivara väärtust madala valitsemistasu tõttu suurendavad. Viimati

nimetatud oluline ja iseenesest investori huvi silmas pidav mõttekäik on antud reklaamlause

puhul lihtsalt kaotsi läinud, see mõjub sekundaarsena. Reklaamlause esimese lauseosa sõnum

„Säilita pensionivara tootlikkus“ mõjub tugeva ja intensiivsena ning lauseosa mõte selliselt

esitatuna, sh pidades silmas mõtete järjestust, on selgelt esilekerkiv.

89. Mis puudub Tuleva Fondid ASi/Norstati läbi viidud uuringut (kd II, tl 322-323), millega

kohtuväline menetleja arvestamata jättis, siis kohtu hinnangul on läbiviidud uuring menetluses

kasutatav ja kohus seda ka hindab. Nimelt nähtub läbi viidud uuringust, et uuringus osalejatelt

küsiti valikvastustega küsimus „Kas „pensionivara tootlikkus“ ja „pensionivara tulusus“

tähendavad üht ja sama. Esimene vastusevariant oli sõnastatud selliselt: „Jah, sest tootlikkus on

sama mis tulusus“. Teise vastusevariandi sõnastus kõlas selliselt: „Ei, sest tulusus tähendab

kasumlikkust, kuid tootlikkus produktiivsust (mis ei tähenda tingimata kasumlikkust)“.

Analüüsides vastuste sõnastusi, siis on kohtuväline menetleja õigesti leidnud, et uuringu

valikvastused on suunavad. Nimetatule vaatamata juhib kohus tähelepanu asjaolule, et sõltumata

sellest, et valikvastused olid suunavad, mis tähendas, et vastajal oli võimalik suhteliselt lihtsalt

otsustada nn „õige vastusevariandi“ kasuks, siis on arvestatav hulk vastajatest ehk 17 % leidnud,

et tootlikkus on sama mis tulusus. Sama lähenemisviis kohaldub ka vastuse osas, kus vastajatest

7 % leidsid, et reklaamitava pensionifondi tootlus/tulusus on garanteeritud. Kujundamata

seisukohta selles, kas 17 % ja 7 % vastanutest on suur või väike vastajate arv, kinnitavad need

arvud kohtu lähenemisviisi ja veendumust, et sihtrühmad, kellele reklaam suunati või kelleni

reklaam jõudis, on erineva finantsteadlikkusega ja mitte kõik ei pruukinud reklaamiteksti sisust

ja sõnumist aru saada nii, nagu kaebuses on toodud ning millist mõtet see pidi ideaalis edasi

andma.

4-24-446

90. Paigutades eelneva õiguslikku, s.o IFSi konteksti, siis olukorras, kus reklaam lubab

säilitada vara varasema tootluse, seejuures investeeritud vahendite kasvu nimetatakse tootluseks

või (nominaal)tulususeks, tagatis on aga vara või kolmanda osapoole kohustus, mida kasutab

tagatise andja, et tagada kohustus tagatise võtja ees (vt https://www.eestipank.ee/veebisonastik),

on reklaamaluse hinnatav sellisena, mis annab näilise tagatise fondi tulususe kohta. IFS § 80 lg 3

esimese lause esimene alternatiiv sätestab nõude, mille kohaselt avalikustatav teave, mis hõlmab

ka reklaami, ei tohi anda näilist tagatist fondi tulususe kohta. Arutataval juhul on seda keeldu

rikutud, sest avalikustatud reklaam andis näilise tagatise fondi tulususe kohta. Näilise tagatise

andmise on eksitav ja ebaõige ning igasugune eksitav ja ebaõige teave loetakse IFS § 80 lg 7

kohaselt teabe avalikustamise jätmiseks.

91. Väärteoprotokolli kohaselt realiseeris Tuleva Fondid AS talle etteheidetava väärteo oma

juhatuse liikme ehk S E korraldusel, sh oli just tema see, kes koos J A reklaamid välja töötas ja

avalikustas. Kohus on juba korduvalt käsitlenud S E vastutusala ning ära näidanud normid,

millele kohtu veendumus põhineb. Kohus jääb oma varem väljendatud seisukoha juurde ega pea

vajalikuks selle kordamist. Kohus peab vajalikuks korrata üksnes seda, et teavitustegevuse

valdkonna eest vastutava isikuna pidi ta tagama reklaamide seaduse nõuetele, sh IFS § 80 lg 3

vastavuse ning välistama olukorra, kus avalikustav teave annab fondi tulususe kohta näilise

tagatise.

92. Hinnates subjektiivse koosseisu täidetust, siis kohus leiab ühetaoliselt menetlejaga, et S

E pani rikkumise toime ettevaatamatusest hooletuse vormis. Analüüsides menetluse käigus

kogutud tõendeid, siis reklaamide avalikustamine oli S E kontrolli all ja tema kohustus oli

tagada, et avaldatud reklaamid vastaksid õigusaktides sätestatud tingimustele. S E on märkinud,

et reklaamlause mõte ei ole tema hinnangul olnud tootlikkuse tagamine ning tootlusest või

tootlikkusest rääkides on silmas peetud eeskätt netotootlust. Sõnumis kasutatud sõna „säilita“ tuli

mõista selliselt, et jäta tootlus endale alles seeläbi, et makstakse võimalikult madalaid tasusid.

Seega nähtub, et S E ei teadnud süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid ta oleks

pidanud seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral, sh oma valdkonna ja

vastutusala spetsiifilisust arvesse võttes ette nägema.

93. Kohtu hinnangul on menetluse esemeks olev väärtegu toime pandud juriidilise isiku ehk

Tuleva Fondid ASi huvides: reklaamid pidid edendama äriühingu põhitegevust ja teenima

vahetult äriühingu huve. Seega on tegu omistatav juriidilisele isikule.

94. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et Tuleva Fondid AS rikkus IFS § 80 lg-t 3 ja pani

toime väärteo, mis on kvalifitseeritav IFS § 482 lg 2 järgi.

Reklaamiseaduse § 33 lg 2 järgi kvalifitseeritav rikkumine

95. Väärteoprotokolli kohaselt on väärteotoimiku lehekülgedel 201, 205, 209 reklaamid nr 1,

väärteotoimiku lehekülgedel 202, 206 ja 210 reklaamid 1 ja 2 ning lehekülgedel 204, 208 ja 212

reklaamid 1, 2, 3 ja 5 sõnumiga „Ainsana aus statistika“ võrdlevad reklaamid, viidates kaudselt

teistele teenusepakkujatele, kelle statistika nimetatud sõnumi kohaselt aus ei ole, kuna võrdluse

aluseks olevate elementi/statistikat reklaamid ei kajastanud ja sellele ka ei viidatud, oli tegemist

eksitavate reklaamidega, mis on RekS § 4 lg 1 kohaselt keelatud.

96. Analüüsides Tuleva Fondid ASile tehtud etteheidet seoses RekS § 33 lg 2 rikkumisega,

siis kõigepealt tuleb märkida, et võrdlev reklaam ja eksitav reklaam ei ole oma sisult

samatähenduslikud. Võrdleva reklaami definitsioon tuleneb RekS § 5 lg 1 esimesest lauseosast,

sätestades, et võrdlev reklaam on reklaam, milles otseselt või kaudselt osutatakse samal

kaubaturul tegutsevale konkurendile või konkurendi pakutavale kaubale või teenusele.

Samasisulist lähenemist kasutab ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2006/114/EÜ,

4-24-446

eksitava ja võrdleva reklaami kohta, sätestades art 2 punktis c, et võrdlev reklaam on reklaam,

mis sõnaselgelt või kaudselt identifitseerib konkurendi või konkurendi pakutavad kaubad või

teenused. Reklaamis võrdluse kasutamist reguleerib RekS § 5 ja direktiivi 2006/114/EÜ art 4.

Kuigi viidatud regulatsioonid kasutavad mõnevõrra erinevat sõnastust, siis arvestades

seadusandaja seletuskirjas antud selgitusi, samuti selle lisa (reklaamiseadus 135 SE seletuskiri ja

võrdlustabel,

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/1a7e0833-57d2-afa4-cea3-

4002b8c1c935/reklaamiseadus/), on kohus veendumusel, et seadusandja eesmärk on olnud

reklaamiseaduse kehtestamisel ja selle sisustamisel edasi anda samu seisukohti nagu seda on

tehtud ELi õigusaktides. Sellest tulenevalt osutab kohus direktiivi 2006/114/EÜ art-le 4 ja

märgib, et selle kohaselt on võrdlev reklaam lubatud, kui võrdlemisel täidetakse järgmisi

tingimusi: a) see ei ole eksitav direktiivi art 2 punkti b, art 3 ja art 8 lg 1 ning nn ebaausate

kaubandustavade art-te 6 ja 7 tähenduses, b) võrreldakse kaupu või teenuseid, mis rahuldavad

samu vajadusi või on mõeldud samaks otstarbeks, c) võrreldakse objektiivselt kõnealuste

kaupade või teenuste ühte või mitut peamist, asjakohast, kontrollitavat ja tüüpilist omadust,

milleks võib olla ka hind, d) reklaam ei halvusta ega solva konkurendi kaubamärke, ärinimesid,

muid eristavaid tunnuseid, kaupu, teenuseid, tegevust ega tingimusi, e) päritolunimetusega

toodete puhul seostub reklaam alati toodetega, millel on sama päritolunimetus, f) reklaamis ei

kasutata ebaausalt ära konkurendi kaubamärgi, ärinime või teist eraldusmärkide mainet või

konkureerivate toodete päritolunimetust, g) reklaamis ei esitata kaupa või teenuseid, mis

imiteerivad või kopeerivad kaitstud kaubamärgi või ärinimega kaupa või teenuseid ja h) reklaam

ei tekita ettevõtjate hulas segadust reklaami avalikustaja ja konkurendi kaubamärkide, ärinimede,

muude eristatavate tunnuste, kauba või teenuste vahel. Riigisiseses õiguses on võrdluse

kasutamise reklaamis reguleeritud RekS §-ga 5. Kui reklaam ei vasta võrdleva reklaami

tingimustele, siis saab isikule ette heita lubamatu võrdleva reklaami kasutamist.

97. Eksitav reklaam on reklaam, mis ükskõik millisel viisil eksitab või tõenäoliselt eksitab

isikuid, kellele see on suunatud või kelleni see jõuab, ja mis oma eksitava iseloomu tõttu võib

mõjutada nende isikute majanduskäitumist või nimetatud põhjustel kahjustab või võib kahjustada

reklaami tellija konkurenti (vt RekS § 4 lg 1 ja art 2 punkt c). RekS § 4 lg 2 (vt vrd ka art 3)

kohaselt loetakse reklaami eksitavaks eelkõige siis, kui see annab eksitavat teavet kaupa, teenust,

kauba müüki või teenuse osutamist iseloomustavate järgmiste asjaolude kohta: 1) kättesaadavus,

kogus, koostis, kasutamiskõlblikkus, lisatarvikute olemasolu, tehnilised andmed, kasutamise ja

hoidmisega seotud riskid, sealhulgas keskkonnaohutus, valmistamise, varumise või osutamise

viis ja aeg, tootmispaik või päritolumaa; 2) kasutusotstarve ja kasutamisest saadav tulu; 3) hind

ja hinna tasumise tingimused; 4) vahetamise, tagastamise, remondi, hoolduse ja garantii

tingimused; 5) kauba tootja või teenuse osutaja isik, tema tegevusala ja kvalifikatsioon,

kuulumine ametiliitudesse ja organisatsioonidesse, käitumiskoodeksite järgimine, intellektuaalse

omandi õigused, ametlik tunnustus, medali, auhinna ja diplomiga autasustamine, keskkonda

säästev tegevus ning avalike ja heategevate ürituste toetamine või muu sponsorlus.

98. Hinnates väärteosüüdistust, siis menetleja toob väärteosüüdistuses välja, et võrdlevates

reklaamides osutatakse teenusepakkujatele, kelle statistika nimetatud sõnumi kohaselt ei ole aus.

Nimetatud lauseosa pinnalt tekib arusaam, et menetleja on menetlusalusele isikule ette heitmas

võrreldava reklaami tingimuste rikkumist viisil, et sellega rikutakse võrdleva reklaami nõudeid

art 4 punkti d mõttes. Samas ei nähtu väärteoprotokollist sõnaselgelt ega ka kaudselt, et

menetleja soovis menetlusalusele isikule ette heita lubamatu võrdleva reklaami kasutamist, sest

menetleja jätkas oma mõttekäiku sellega, et Tuleva Fondid AS rikkus hoopis eksitava reklaami

keeldu, mis seisnes võrdluse aluseks olevate elementide/statistika reklaamides kajastamata

jätmises ja sellele viitamata jätmises.

99. Kuigi väärteosüüdistust oleks saanud paremini sõnastada, mõistab kohus

väärteosüüdistust viisil, et see heidab Tuleva Fondid ASile ette RekS § 4 lg 1 mõttes eksitava

4-24-446

reklaami avaldamist, mis väljendus reklaamis kasutatud reklaamlause „Ainsana aus statistika“

võrdluse aluseks olevate elementide/statistika reklaamides kajastamata ja viitamata jätmises.

Kuna selliselt püsitatud väärteoetteheite kontekstis ei evi võrdleva reklaami sätted tähendust, siis

väärteosüüdistusele hinnangu andmisel kohus ei käsitle võrdlevat reklaami, selle tunnused jmt

ning jätab hindamata ka kohtuvälise menetleja otsuses ja kohtule adresseeritud kaebuses

võrdleva reklaami kohta esitatu.

100.

Nagu kohus on juba varem välja toonud, tuli Tuleva Fondid ASi reklaamide

väljatöötamisel ja avaldamisel juhinduda Finantsinspektsiooni ja Tarbijakaitse soovituslikust

juhendist. Juhend reguleerib p-ga 6 üldnõudeid finantsteenuse reklaamile, nähes ette, et

finantsteenuse reklaamis esitatud andmed või nende esitamata jätmine ei tohi lähtuvalt

mõistlikkuse põhimõttest mõjutada reklaami sisu, tähendust või sellest arusaamist (p 6.2.2).

samuti peab reklaam olema arusaadav reklaami eeldatava sihtturu kliendile, st reklaamis

kasutatakse sihtturule mõistetavat keelt, sõnavara, lühendeid jmt.

101.

Vaidlusi ei ole selles, et Tuleva reklaamides, s.o reklaamis nr 1 toimikulehekülgedel 201,

205, 209, reklaamides 1 ja 2 toimikulehekülgedel 202, 206 ja 210 ning reklaamides 1, 2, 3 ja 5

lehekülgedel 204, 208 ja 212 kasutati reklaamlauset „Ainsana aus statistika“. Vaidlusi ei ole ka

selles, et osadel reklaamidel, s.o reklaamidel lehekülgedel 201 ja 204 ning reklaamid 2 ja 3

leheküljel 202 kajastavad selgitust, mille kohaselt näitab Tuleva isiku päris õiget pensionivara

tootlust, mitte ainult viimast aastat või muud endale sobivat statistikat. Nii nagu märkis

kohtuväline menetleja, leiab ka kohus, et tegemist on lühikese ja konkreetse sõnumiga, mis avab

ja selgitab reklaamides kasutatud lause „Ainsana aus statistika“ mõtet. Ilma abistava lisateabeta

ei ole reklaami sõnum mõistetav ega arusaadav. Lisaks nähtub, et reklaamlause „Ainsana aus

statistika“ mõte ei olnud ilma lisateabeta arusaadav ka Slack-vestluses osalenutele (nt kd II, tl

242). St tegelikkuses on ka kaebaja ise tunnistanud, et mõtte ebaselguse ja arusaamatuse

kõrvaldamiseks on tarvidus reklaamlauset „Ainsana aus statistika“ 3-4 lausega selgitada.

Nimetatule ehk vajadusele reklaamsõnumit väikese selgitusega täiendada, viitas ka S E

menetlusaluse isiku ülekuulamisel ning tema poolt viidati ka kliendile, kellele oli tarvis selgitada

lause „Ainsana aus statistika“ sisu.

102.

Uurides väärteoprotokollis viidatud reklaame, mida menetleja on hinnanud eksitavateks

ja mis moodustavad väärteoetteheite sisu, siis tuleb tõdeda, et reklaamidel nr 1

toimikulehekülgedel 205 ja 209, reklaamidel 1 ja 2 toimikulehekülgedel 202, 206 ja 210 ning

reklaame 1, 2, 3 ja 5 lehekülgedel 208 ja 212 lühike selgitav tekst puudub. Kohtuvälises

menetluses avaldas S E, et selgitav teave oli kättesaadav Tuleva Fondid ASi kodulehekülje

blogipostitusest. Sellele selgitusele hinnangu andmisel on kohtuväline menetleja õigesti

märkinud, et see lahendus ja teabe kättesaadavaks tegemise viis ei olnud kohane. Nimelt nähtub

menetluse käigus kogutud materjalidest, et reklaamkampaania avalikustati 20.07.2023. Selgitava

informatsiooniga blogipostitus „Kuidas rääkida pensionifondide tootlusest?„ oli aga kättesaadav

alates 26.07.2023. Samuti on kohtuväline menetleja õigesti ja asjakohaselt välja toonud selle, et

ükski reklaam, selle osis ei teinud viidet blogipostitusele ega suunanud seda lugema. Seega ei

saanud üksi inimene mõistlikul viisil ka teada, et selgitav blogipostitus kusagil olemas on. Lisaks

nähtub J A ütlustest, et täiendava teabe saamine nõudis rakendusse sisselogimist. Taolist teabe

saamise viisi ei saa pidada nõuetekohaseks. Huvitatud isik peab asjakohast teavet saama lihtsal

viisil. Arutataval juhul nõudis teabe tutvumine rakendusse sisselogimist ja isikuandmete

sisestamist. On üldteada, et inimesed ei ole huvitatud ja isikliku turvalisuse kaalutlusel ei ole

oma andmete jagamine ka soovitatav. Samuti puudusid reklaamides viited, et teave on

rakendusest kättesaadav.

103.

RekS § 4 lg 1 sätestab, et reklaam, mis ükskõik millisel viisil eksitab või tõenäoliselt

eksitab isikuid, kellele see on suunatud või kelleni see jõuab, ja mis oma eksitava iseloomu tõttu

võib mõjutada nende isikute majanduskäitumist või nimetatud põhjustel kahjustab või võib

4-24-446

kahjustada reklaami tellija konkurenti, on keelatud. Võttes aluseks käesoleva otsuse p-s 102

toodu ja kõrvutades seda RekS § 4 lg-s 1 sätestatuga, siis asub kohus seisukohale, et

reklaamsõnumi ebaselgus ja arusaamatus viivad võivad viia olukorrani, kus finantsreklaami

talletatud sõnum, koostoimes reklaami talletatud muu teabega suunab inimese

majanduskäitumist, sh võib selle tagajärjeks olla kahju tekitamine. Kuna mitmes reklaamis, kus

sõnumit „Ainsana aus statistika“ kasutati, nimetati või viidati ka Tuleva konkurentidele, siis võib

see luua ka mulje, et Tuleva konkurendid käituvad kuidagi ebaeetiliselt. Reklaam ei tohi

kahjustada ka reklaami tellija konkurenti. Seega avalikustati eksitavad reklaamid, mis on RekS §

4 lg 1 kohaselt keelatud.

104.

Väärteoprotokolli kohaselt realiseeris Tuleva Fondid AS talle etteheidetava väärteo oma

juhatuse liikme ehk S E korraldusel, sh oli just tema see, kes koos J Aga reklaamid välja töötas ja

avalikustas. Kohus on juba korduvalt käsitlenud S E vastutusala ning ära näidanud normid,

millele kohtu veendumus põhineb. Kohus jääb oma varem väljendatud seisukoha juurde ega pea

vajalikuks selle kordamist. Kohus peab vajalikuks korrata üksnes seda, et teavitustegevuse

valdkonna eest vastutatava isikuna pidi ta tagama reklaamide seaduse nõuetele vastavuse ning

välistama olukorra, kus reklaam osutub ebaselgeks ja/või võimaldab erinevaid tõlgendusi.

Ametiülesannete nõuetekohasel täitmisel oleks taganud, et reklaamid sisaldaksid lühikest

segitust nagu see on nt reklaamil nr 1 leheküljel 201 ning reklaamidel 1, 2, 3 ja 5 lehekülgedel

204.

105.

Hinnates subjektiivse koosseisu täidetust, siis kohus leiab ühetaoliselt menetlejaga, et S E

pani rikkumise toime ettevaatamatusest kergemeelsuse vormis. Kohtuväline menetleja on kõigiti

kohaselt välja toonud, et reklaamsõnumi „Ainsana aus statistika“ tekitas Slack vestluste kohaselt

küsitavusi, sh kahtlusi, kas sõna „statistika“ on kõige asjakohasem ja õigem sõnavalik. Samuti

tõusetusid arutelu käigus küsitavused, mida sõnumi adressaadid selle sõnumiga mõistavad ja

kuidas nad selles aru saavad ning selle sõnumi avalikustamine nõuab ja eeldab täiendavaid

samme. Sellest järeldub, et S E pidi võimalikuks pidama, et tegemist on eksitava reklaamiga,

kuid tema käitumisaktid ei olnud piisavad selle ärahoidmiseks.

106.

Kohtu hinnangul on menetluse esemeks olev väärtegu toime pandud juriidilise isiku ehk

Tuleva Fondid ASi huvides: reklaamid pidid edendama äriühingu põhitegevust ja teenima

vahetult äriühingu huve. Seega on tegu omistatav juriidilisele isikule.

107.

Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et Tuleva Fondid AS rikkus RekS § 4 lg-t 1 ja

pani toime väärteo, mis on kvalifitseeritav RekS § 33 lg 2 järgi.

108.

Tuginedes eeltoodule, siis tuleb kohtul langetada otsus selle kohta, et Tuleva Fondid AS

pani toime RekS § 33 lg 2, RekS § 35 lg 2 ja IFS § 482 lg 2 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

Kuna need väärteod on toime pandud ühe teoga, siis tuleb juhinduda KarS § 63 lg-st 1, mis

sätestab, et kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis

määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima

karistuse. Teo toimepanemise ajal nägid reklaamiseaduse rikkumised ette karistusmäärad

vastavalt kuni 10 000 eurot ja kuni 50 000 eurot. IFS § 482 lg 2 sätestas karistusena rahatrahvi

kuni 400 000 eurot. St, et kohtul tuleb lähtuda karistusmäära kohaldamisel viimati IFS § 482 lg-

st 2.

Kohtuvälise menetleja pädevus otsuse tegemisel

109.

RekS § 36 lg 2 p kohaselt on RekS §-des 33-35 sätestatud väärteo menetleja vastavalt

oma pädevusele Finantsinspektsioon RekS 2. peatükis ja §-s 29 sätestatud nõuete rikkumise

korral finantsinspektsiooni seaduses nimetatud finantsjärelevalve subjektide poolt klientidele

osutatavate finantsteenuste reklaami osas. IFS § 514 kohaselt on IFSis sätestatud väärtegude

4-24-446

kohtuväliseks menetlejaks Finantsinspektsioon. FIS § 18 lg 2 p 6 kohaselt on finantsjärelevalve

teostamisega seotud küsimustes FIS § 2 lg-s 1 nimetatud seadustes sätestatud alustel

väärteomenetluses kohtuvälise menetleja lahendi tegemise ja sunnivahendite kohaldamise üle

otsustamine Finantsinspektsiooni juhatuse ainupädevuses. Väärteotoimiku materjalidest (kd II tl

407) nähtub, et 15.01.2024 leidis aset Finantsinspektsiooni juhatuse koosolek ja 4.

päevakorrapunkti kohaselt arutati kohtuvälise menetleja otsust Tuleva Fondid ASi väärteoasjas.

Päevakorrapunkti arutelu kokkuvõttena tegi juhatus peale seda, kui oli hinnanud igakülgselt ja

kogumis väärteoasja materjale, menetlusalusele isikule määratava rahatrahvi suurust, ühehäälse

otsuse nr 4.1-1/3, et teha väärteoasjas nr 4.5-3.6/4951 kohtuvälise menetleja lahend, millega

karistatakse Tuleva Fondid ASi rahatrahviga. Lisaks nähtub, et otsus rajaneb lahendi projektil,

mis oli juhatusele tutvumiseks esitatud. Kohtuvälise menetleja 16.01.2024 otsuse allkirjastas

juhatuse esimees K. Kessler. Eeltoodust kohus järeldab, et kohtuvälise menetleja lahendi tegi

pädev kohtuväline menetleja.

Karistus

110.

Kohtuväline menetleja määras Tuleva Fondid ASile KarS § 63 lg-t 1 kohaldades IFS §

482 lg 2 alusel karistuseks rahatrahvi 100 000 eurot. Kaebuse kohaselt on määratud karistus

ebaproportsionaalne, vastuolus süüteomenetluse põhimõtetega ja kohtuväline menetleja tugines

karistusliigi (kohtu märkus: arvestades kaebuse p-s 4.36 põhjendusi, on kaebajad ilmselgelt

silmas pidanud karistusmäära, mitte karistusliiki. Juriidilist isikut ei karistada muu karistusliigiga

kui rahatrahv) valikul sobimatutele argumentidele.

111.

Kohtuväline menetleja on õigesti viidanud KarS § 56 lg-le 1 ja märkinud, et karistamise

alus on isiku süü ja lisaks süü suurusele tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra

kaitsmise huvisid. Analüüsides kohtuvälise menetleja otsust karistust puudutavas osas, siis kohtu

hinnangul on kohtuväline menetleja karistusmäära põhjendamisel ja sellest tulenevalt ka

karistusmäära valikul ühemõtteliselt ebaõnnestunud. Karistuse määra on sisuliselt põhistatud

üksnes ühe argumendiga, milleks on menetlusaluse isiku tegutsemine spetsiifilises tegevusluba

nõudvas valdkonnas. Menetlusaluse isiku süüd kohtuväline menetleja hinnanud ei ole. St, et

kaebuse kriitika karistusmäära osas on põhjendatud. Kohtul tuleb kohtuvälise menetleja otsus

karistust puudutavas osas tühistada ja teha ses osas uus otsus.

112.

Teo toimepanemise ajal nägi IFS § 482 lg 2 karistusmäärana ette rahatrahvi kuni 400 000

eurot.

Nagu toodud, karistamise aluseks on isiku süü. IFS § 482 sätestab vastutuse teabe avalikustamise

nõuete rikkumise eest. Avalikustatava teabe nõuded on reguleeritud IFS 10. peatükis.

Analüüsides IFS 10. peatükki, sh ka IFS § 80, samuti Tuleva Fondid ASi nõukogu 30.06.2023

otsusega kinnitatud sisedokumendi p-s 8.3. („Teabe avalikustamine“), siis tõdeb kohus, et

avalikustatava teabe nõudeid on võimalik rikkuda väga erineval viisi ja neil rikkumistel võib olla

ning saab olla sootuks erinev mõju/ulatus. Seadusandaja on IFSi seletuskirjas (seletuskirja lk

395) seoses §-dega 482-484 mh välja toonud, et finantsvaldkonna spetsiifikast tulenevalt on

andmete esitamisel ja teavitamise kohustuse täitmisel väga oluline roll sektori toimimisel ning

klientide huvide arvestamise ja tulenevalt finantsteenuste immateriaalsest olemusest on teave,

mille finantsteenuse pakkuja, sh fondivalitsejad annavad järelevalveasutusele, konkreetsele

kliendile või avalikkusele, ainuke tunnetatav reaalsus, mille alusel pädevad ametiasutused või

kliendid saavad kujundada oma õigussuhteid, sh teha tahteavaldusi. Finantsteenust puudutav

informatsioon on täielikult teenusepakkuja õigusliku võimu all ja valdavas ulatuses tema tahtele

ja toimingutele alluv. Võttes aluseks nimetatu koostoimes IFS 10. peatükis nimetatud

avalikustatava teabega (nt andmed prospektile ja põhiteabele ning nende sisu, teave kahju

hüvitamise või aruannete kohta), siis on kohus veendunud, et teave, mille avalikustamise nõuded

4-24-446

rikutakse reklaamis on oma sisuliselt olemusest märkimisväärselt väiksema kahjuliku mõjuga,

kui seda on nt prospekti või põhiteabega seotud teabe avaldamine. Reklaam on kauba/teenust

tarbima kutsuv teave, millega isikutel ei teki vahetuid õiguslikult siduvaid suhteid. Eeltoodut

tuleb obligatoorselt arvesse võtta süü suuruse hindamisel, see peab kajastuma karistuse määras ja

kohtu veendumusel toob see kaasa järelmi, mille kohaselt tuleb Tuleva Fondid ASi süü hinnata

väikeseks.

113.

Tähelepanuta ei saa jätta etteheidetavate ka rikkumist ajalist kestvust. Kohus luges

tõendatuks, et Tuleva Fondid AS pani talle etteheidetavad rikkumised toime ajavahemikul

20.07.-31.07.2023. St, et rikkumiste kogukestvus leidis aset 11 päeva jooksul. Kuigi mistahes

arvulise väärtuse suureks või väikeseks, lühikeseks või pikaks lugemine sõltub

võrdlusparameetrist, siis võtteks aluseks näiteks KoPS § 25 lg-s 8 nimetatud tähtajad, oli Tuleva

Fondid ASil võimalik oma teavituskampaaniat avalikustada ka pikema, s.o kuude jooksul. Seega

kasutades võrdlusparameetrina viidatud sätte nimetatud tähtaegu, asub kohus seisukohale, et

rikkumine leidis aset lühikese aja jooksul. Nimetatugi vahetut mõju karistuse määrale.

114.

Vaatamata asjaolule, et Tuleva Fondid ASi karistamine leiab aset IFS § 482 lg 2 alusel,

on tema karistamise aluseks mitu tegu. Nimetatu näol on tegemist süüd suurendava asjaoluga.

115.

Hindamaks karistust kergendavate asjaolude esinemist, siis kohtuvälise menetleja

hinnangul karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Kohus selle käsitlusega ei nõustu. Kaebuse

märgitakse õigesti ja asjakohaselt, et menetluses uuritud tõenditest nähtub, et puuduse

avastamisel asuti seda koheselt kõrvaldama. See väide on arvestatav osaliselt, sest puuduse

kõrvaldamine leidis aset osaliselt ja ka puuduste kõrvaldamise järgselt ei vastanud reklaamid

seadusest tulenevatele nõuetele. Sellest hoolimata ei väära see asjaolu, et puudusi asuti

kõrvaldama ja see tegevus kvalifitseerub karistust kergendavaks asjaoluks KarS § 57 lg 1 p 1

mõttes. Kaebuses on õigesti välja toodud, et antud juhul väljendub karistust kergendava

asjaoluna ka menetluses aktiivse kaasabi osutamine. Nii nähtub, et menetlusaluse isiku seaduslik

esindaja ja töötajad on avalikustanud detailset teavet reklaamide teostamise ja avalikustamise

kohta, väljastatud on ettevõtte sisedokumente, mis on võimaldanud menetluse esemeks olevate

väärtegude tehiolude tuvastamist. Arvestades antud ütluste ja edastatud teabe sisulist tähendust,

nõustub kohus kaebajaga, et tegemist on karistust kergendava asjaoluga KarS § 57 lg 1 p 3

kolmanda alternatiivi tähenduses. Lisaks nähtub väärteomenetluse käigus kogud materjalidest, et

sõltumata sellest, kas Tulevad Fondid AS on talle etteheidetavate tegude toimepanemist

tunnistanud või mitte või milline on tema menetluslik positsioon, on organisatoorsel tasandil

tekkinud olukorda sisuliselt arutatud ja võetud ette samme, et tegevus oleks nõuetekohane ja

igasugused võimalikud kahtlused saaks likvideeritud ja tasakaalustatud. Nii nähtub, et

31.08.2023 on muudetud/täiendatud teavitustegevuse reegleid (kd I, tl 60) ja lisaks selgitasid

isikulised tõendiallikad, et läbi viidi audit, mille tulemusena tehti muudatused

sotsiaalmeediareklaamide formaadivalikus ja selles, kuhu tuleb talletada kohustuslik teave. Neid

aspekte käsitleb kohus karistust kergendavate asjaoludena KarS § 57 lg 2 tähenduses. Mis

puudutab kaebuse väiteid, et karistust kergendavad asjaolud on ka pärast kampaania lõppu ja

selle järgselt reklaamide täiendav avaldamata jätmine, siis toodud käsitlusega kohus ei nõustu.

Jätkuv nõuetekohaste reklaamide avalikustamine oleks Tuleva Fondid ASi jaoks võrdsustunud

uue väärteo toimepanemisega.

116.

Karistust raskendavate asjaolude esinemist kohus ei tuvastanud.

117.

Eelneva kokkuvõtteks asub kohus seisukohale, et Tuleva Fondid ASi süü on väike ja

tema puhul on arvestatavad mitmed karistust kergendavad asjaolud. Süüd suurendavad asjaolud

puuduvad. Seejuures ei pea kohus vajalikus korrigeerida karistuse määra eripreventiivsetest

kaalutlustest lähtuvalt. Tulevad Fondid AS on varem karistamata isikuks ja puudub igasugune

4-24-446

objektiivne alus arvata, et ta võiks jätkata õigusrikkumiste toimepanemist. Kohus arvesse ka

menetlusaluse isiku seadusliku esindaja avaldatut, et ettevõtte väärtushinnangud ja arusaamad, sh

põhikirjalised, on kantud sellest, et ettevõtte soov on tegutseda seaduskuulekalt, avatult,

läbipaistvalt ja ausalt ning tegevust korrigeeritakse viivitamatult, ilma välise surveta, kui selleks

vajadus eksisteerib. Seega kohus karistab Tuleva Fondid ASi RekS § 33 lg-s 2, RekS § 35 lg 2 ja

IFS § 482 lg-s 2 sätestatud väärtegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 sätteid kohaldades IFS

§ 482 lg 2 alusel rahatrahviga 17 500 eurot. Nimetatud karistuse määr vastab isiku süü suurusele,

arvestab karistust kergendavate asjaolude esinemist ja raskendavate asjaolude puudumist, võtab

arvesse eripreventiivseid kaalutusi, ent annab ammendavat tagasisidet sellelgi kohta, et

spetsiifilises valdkonnas tegutsedes on tarvidus iga oma sammu hoolikalt kaaluda. Tegevuse

piisav kaalumata jätmine võib päädida ja päädib karistusotsusega.

118.

Kaebuses on taotletud väärteomenetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel. VTMS § 30

lg 1 p 1 näeb ette, et menetleja võib väärteomenetluse lõpetada, kui menetlusaluse isiku süü ei

ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kohus nõustub kaebuses

tooduga selles, et kaebaja süü on väike. Samas nõuab VTMS § 30 lg 1 p 1 kohaldamine

täiendavalt seda, et väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Avaliku

menetlushuvi näol on tegemist määratlemata õigusmõistega, mida sisustakse eri- ja

üldpreventiivsete kaalutluste kaudu. See on seotud karistusõiguses kehtiva ultima ratio

põhimõttega, mis näeb ette, et karistust tuleb kohaldada siis, kui muud vahendid osutuvad

ebapiisavaks ja karistamise järele eksisteerib tungiv vajadus. Arutataval juhul langetab kohus

karistusotsuse olukorras, kus kaebaja pani toime mitu väärtegu. Kuigi kaebaja süü on kohtu

hinnangul jätkuvalt väike, siis oluliseks faktoriks, mis välistab menetluse oportuniteediga

lõpetamise, on asjaolu, et kaebaja tegutseb äärmiselt reguleeritud ja rangele kontrollile allutatud

sektoris. Küsimus ei olegi niivõrd see, millises sektoris kaebaja tegutseb, vaid kes on need

inimesed, kelle kaitseks sektori reguleeritust ja järelevalvet on vaja. Kohus on korduvalt

märkinud, et Tuleva Fondid AS tegutseb avaliku fondi valitsejana, kelle investoritest

pensionikogujad on erineva finantsteadlikkuse ja -oskustega. Seega pidades silmas rikutud

normidega kaitstavaid õigushüvesid, ei pea kohus põhjendatuks väärteomenetluse lõpetamist

VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel.

Menetluskulud

119.

Kaebuses taotletakse kaebajal tekkinud valitud kaitsja(te) tasu riigi kanda jätmist.

Arutataval juhul kohus tühistab menetlusaluse isiku kaebuse alusel kohtuvälise menetleja otsuse

osaliselt, s.o määratud karistuse osas. VTMS § 23 näeb ette menetlusalusele isikule valitud

kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu hüvitamise üksnes olukorras, kus väärteomenetlus

lõpetatakse VTMS § 29 lõike 1 p-des 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel. Kuna kohus väärteomenetlust

ei lõpeta, siis jääb menetluses tekkinud valitud kaitsja(te) tasu Tuleva Fondid ASi kanda (vt ka

RKKKo 4-22-3337).

(allkirjastatud digitaalselt)