2-24-117104/7 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Kadri Mälberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. november 2024, Pärnu

Tsiviilasja number

2-24-117104

Tsiviilasi

Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi P-S. P.

vastu võlgnevuse 35 euro nõudes

Tsiviilasja hind

35 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA

(registrikood 10811490), lepinguline esindaja Elari

Arjakas

Kostja: P-S. P. (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega kostja P-S. P. suhtes.

2. Mõista kostjalt P-S. P.-lt hageja Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks

välja leppetrahvinõuetest nr XXX tulenev võlgnevus 35 eurot (s.h leppetrahv 15

eurot ja sissenõudekulud 20 eurot).

3. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

3.1.

Jätta menetluskulud kostja kanda.

3.2.

Mõista kostjalt P-S. P.-lt hageja Osaühingu EUROPARK ESTONIA

kasuks välja menetluskulu hüvitamiseks 230 eurot (s.o riigilõiv 100 eurot,

maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja põhjendatud lepingulise

esindaja tasu 110 eurot).

3.3.

Kohustada kostjat tasuma menetluskuludelt (230 eurolt) hagejale viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates

otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

4. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

5. Toimetada tagaseljaotsus kätte hageja lepingulisele esindajale.

6. Toimetada tagaseljaotsus avalikult kätte kostjale P-S. P.-le väljaande

Ametlikud Teadaanded kaudu.

7. Lugeda dokumendid P-S. P.-le avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel

väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva

põhjuse olemasolust, kui:

1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt;

2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema

esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või

elektrooniliselt;

3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest

või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei

välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha

tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Kohtuotsuse selgitused

TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:

1. Pärnu Maakohtu menetluses on Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi P-S. P. vastu

võlgnevuse nõudes.

2. Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-st 3 võib

kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

3. Kostjale olid hagimaterjalid väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte toimetatud

24.10.2024, kuid kostja hagile õigeaegselt (s.o 07.11.2024) nõuetekohast hagivastust ei

esitanud.

4. Hageja on ühes hagiavaldusega esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, millest

nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv kogusummas 100 eurot,

maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot ning õigusabikulud summas 220 eurot (s.o 2

tundi tööd tunnihinnaga 110 eurot).

5. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale

hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud, kuivõrd hagi võeti

menetlusse ning rahuldati – tegemist on vältimatu kuluga. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb

kostjal hagejale hüvitada hagiavalduselt tasutud riigilõiv kogusummas 100 eurot.

6. Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiiremenetluse kulud summas 20 eurot.

Kooskõlas TsMS§ 144 punktiga 1 on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud.

Vastavalt TsMS § 172 lõikele 9 kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise

korral võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse

hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses

arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka (TsMS § 172 lg 9).

See tähendab, et need kulud kannab § 162 lg 1 järgi pool, kelle kahjuks asi lõppkokkuvõttes

lahendatakse. Hageja ei saa ka hagi rahuldamisel nõuda kostjalt oma maksekäsu

kiirmenetluse kulude hüvitamist kommenteeritava paragrahvi esimeses lauses sätestatust

suuremas ulatuses, st saab nõuda riigilõivu hüvitamist ja 20 euro menetluskulude hüvitise

maksmist (§ 4842 teine lause). Kuivõrd kohus rahuldab hagi, on käesoleval juhul

põhjendatud mõista TsMS § 4842 alusel kostjalt hageja kasuks välja ka maksekäsu

kiirmenetluse menetluskulude katteks 20 eurot.

7. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses.

8. Hageja lepingulise esindaja ajakuluks seoses hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse

esitamisega on märgitud 2 tundi. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud

ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh dokumentide komplekteerimine ja analüüs) ja

kohtusse esitamisel lugeda 1 tund. Käesolev tsiviilasi on pigem vähemahukas ning

õiguslikult vähese keerukusega. Lisaks on tegemist n-ö tüüphagiga, mille sarnaseid on

hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud sadu kui mitte tuhandeid. Seejuures

kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt. Esitatud hagides erinevad sisuliselt

üksnes kostjate andmed, summad ja kuupäevad. Sellise hagi koostamisel on esindaja tööks

sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad ja komplekteerida hagi lisad. Eeltoodust

tulenevalt võib kohtu hinnangul tsiviilasja mahtu ja keerukust ning hageja

menetlusdokumentide (hagiavaldus ja menetluskulude nimekiri) sisu arvestades pidada

põhjendatud ajakuluks kokku 1 tund. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 110 eurot peab

kohus antud juhul mõistlikuks. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus tegemist on

vähekeeruka vaidlusega ning vaidlus lahendati tagaseljaotsusega, samuti arvestades hagi

hinda, saab hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks käesolevas

menetluses pidada kokku 110 eurot (1 x 110). Kohus on kontrollinud, et hageja on

käibemaksukohustuslane. Seetõttu mõistab kohus kostjalt õigusabikulud välja ilma

käibemaksuta. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud

õigusabikuludeks 110 eurot ilma käibemaksuta (s.o 1 tund tööd tunnihinnaga 110 eurot).

9. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu 230 eurot (100 + 20 + 110).

Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 230 eurot.

10. Lisaks märgib kohus hageja taotlusel lahendisse, et kostjal tuleb tasuda menetluskuludelt

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni

menetluskulude täieliku tasumiseni.

11. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata

(TsMS § 178 lg 4).

Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine

12. Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud väljaande

Ametlikud Teadaanded kaudu 24.10.2024, kuivõrd hagimaterjalide kättetoimetamine avaliku

e-toimiku ja e-posti ei ole õnnestunud. Kostja faktiline elukoht on teadmata. Kohtuotsuse

tegemise ajaks ei ole asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata

kontaktandmed puuduvad. Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti

kontrollimine oleks tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte

avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5

kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel otsuse resolutsiooni avaldamisest

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Mälberg

kohtunik