2-20-13499/44 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedkorras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Harju Maakohtu menetluses on Kabimo aktsiaseltsi hagi X.Y´i vastu X.Y´i nõude
Legislator headnote
AI generated2-20-13499/44 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Harju Maakohtu menetluses on Kabimo aktsiaseltsi hagi X.Y´i vastu X.Y´i nõude
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Merike Varusk
Otsuse tegemise aeg ja koht
18. november 2024, Tallinn
Tsiviilasja number
2-20-13499
Tsiviilasi
Kabimo aktsiaseltsi hagi X.Y´i vastu X.Y´i nõude
tunnustamata jätmiseks ÖM Bygg osaühingu (pankrotis)
pankrotimenetluses
Menetlusosalised ja nende
esindajad
hageja Kabimo aktsiaselts (Postboks 519 Sentrum, 9615
Hammerfest, Norra Kuningriik);
hageja lepingulised esindajad advokaadid Mari Karja ja Gerli
Helene Gritsenko ning vandeadvokaat Carri Ginter
(Advokaadibüroo Sorainen, Pärnu mnt 15, Tallinn, e-post
mari.karja@sorainen.com, carri.ginter@sorainen.com);
kostja X.Y (isikukood XXX);
kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Olev Kuklase.
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata Kabimo aktsiaseltsi hagi X.Y´i vastu X.Y´i nõude tunnustamata
jätmiseks ÖM Bygg osaühingu (pankrotis) pankrotimenetluses.
Menetluskulude jaotus
Jätta nii poolte menetluskulud hageja kanda.
Edasikaebamise kord
Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel vastavalt TsMS § 632 lõikele 1 õigus apellatsiooni
korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest.
Otsuse peale esitatud kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta
selle lahendamist istungil.
2-20-13499
I Hageja nõue ja seisukohad
1. Harju Maakohtu menetluses on Kabimo aktsiaseltsi hagi X.Y´i vastu X.Y´i nõude
tunnustamata jätmiseks ÖM Bygg osaühingu (pankrotis) pankrotimenetluses.
Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt palub hageja jätta tunnustamata X.Yi nõuet summas 1
010 037 eurot ÖM Bygg OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses ja jätta menetluskulud kostja kanda
ning mõista hageja menetluskulud kostjalt hageja kasuks välja. Mõista kostjalt hageja kasuks
välja viivis kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva
lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Tsiviilasjas nr 2-15-1953 kuulutati välja ÖM Bygg OÜ (registrikood 10029447, edaspidi
võlgnik) pankrot 01.11.2017. Pankrotihalduriks on kohtu poolt määratud Maire Arm. Nõuete
kaitsmise koosolek toimus 29.01.2020. 2. Pankrotihaldur avaldas jaotusettepanekuga tutvumise
teate 04.03.2020. Harju Maakohus kinnitas 25.03.2020 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-15-1953
võlgniku pankrotimenetluses jaotusettepaneku. Jaotusettepaneku kohaselt tunnustati PankrS §
153 lg 1 p 1 kohases rahuldamisjärgus järgmiste võlausaldajate nõuded ja jaotised: OÜ Nelgi
Kinnisvara nõue summas 2 681 820.60 eurot, jaotis 100%, väljamakse pankrotivarast 23 700
eurot, I järgus jääb saamata 2 658 120.60 eurot; Esmar Holding OÜ nõue summas 500 000 eurot,
jaotis 100%, väljamakse pankrotivarast 0 eurot, I järgus jääb saamata 500 000 eurot; PankrS §
153 lg 1 p 2 kohases rahuldamisjärgus tunnustati järgmiste võlausaldajate nõuded ja jaotised: OÜ
Nelgi Kinnisvara nõue summas 2 658 120.60 eurot, jaotis 34,21%; Esmar Holding OÜ nõue
summas 500 000 eurot, jaotis 6,43%; Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu nõue summas
15 765.43 eurot, jaotis 0,20%; ABC Mentors OÜ nõue summas 241 190.94 eurot, jaotis 3,10%;
Kabimo AS nõue summas 1 525 981.29 eurot, jaotis 19,64%; Esmar Holding OÜ nõue summas
1 114 754.40 eurot, jaotis 14,35%; OÜ Nelgi Kinnisvara nõue summas 83 395.45 eurot, jaotis
1,07%; OÜ Sullivan nõue summas 333 314.53 eurot, jaotis 4,29%; X.Y (tingimuslik) nõue
summas 1 010 037 eurot, jaotis 13,0%; Best Holding OÜ nõue summas 89 193.03 eurot, jaotis
1,15%; Patronato OÜ nõue summas 6771.74 eurot, jaotis 0,09%; Esmar Gaas OÜ nõue summas
098.89
eurot,
jaotis
2,47%.
Võlausaldajal Kabimo AS-il (edaspidi ka hageja) on kohtuotsusel põhinev tunnustatud nõue
võlgniku vastu 1 525 981.29 eurot.
Antud juhul põhineb võlausaldaja X.Yi (kostja) nõue võltsitud andmetel. Andmete võltsitust
tõendab kostja nõudeavalduse esimene lisa, mille näol on tegemist omakäeliselt vormistatud
ebaõige võlgnevuse arvestusega ilma ühegi allkirjata ja täiendava dokumendita, mis võimaldaks
võlgnevuse arvestuse õigsust kontrollida. Esitatud võlgnevuse arvestuses puudub igasugune seos
nõudeavalduses viidatud nõuetega. Seega kostja poolt esitatud ebaõige võlgnevuse arvestus
kujutab endast võltsitud andmete esitamist. Tegemist on võltsitud andmetel põhineva nõudega,
sest moonutatud on käendusnõudega seotud asjaolusid. Nagu näiteks käendusnõude aluseks
oleva põhinõude asjaolusid, mille näol on tegemist võltsitud andmete esitamisega. Sellest
tulenevalt on X.Yi nõude tingimuslik tunnustamine pankrotimenetluses ebaõige, sest
põhikohustuse tegelikku suurust ja X.Yi käenduse ulatust pole kontrollitud.
Olemasolevate andmetega ei ole võimalik täpselt hinnata käenduslepingute tasu kokkulepete
sisu, samas väärib märkimist, et käenduslepingute tasu on väga kõrge (käendustasu nõue
moodustab ligi 2/3 käendatavast kogusummast). Mis puudutab käendustasu AS FEB-ga seoses
sõlmitud käenduslepinguga, siis ei ole vastavat käendustasu lepingut nõudeavaldusele lisatud.
Lisaks on võltsitud ka käendustasu kokkulepet, mille on X.Y suure tõenäosusega tagant järgi
2-20-13499
omakäeliselt allkirjastatud nii võlgniku kui ka võlausaldaja poolt. Lisaks puudub X.Yi esitatud
garantiikirjadel Swedbank AS-i allkiri.
Kuivõrd 29.01.2020 nõuete kaitsmise koosolekul tunnustati nõue, mis põhineb võltsitud
andmetel, esines PankrS § 106 lg 2 sätestatud alus võlausaldajate üldkoosoleku
kokkukutsumiseks ja X.Yi nõude uuesti läbivaatamiseks PankrS § 106 lg 2 alusel. Hageja esitas
16.07.2020 pankrotihaldurile Maire Arm taotluse võlausaldajate üldkoosoleku
kokkukutsumiseks ja nõuete uuesti läbivaatamiseks PankrS § 106 lg 2 alusel. Hageja taotlusele
pankrotihaldur Maire Arm ei vastanud.
Hageja on seisukohal, et võlgniku juhatuse liige X.Y tegi võlgniku varatuks eesmärgiga hoiduda
hageja kohtuotsusega tunnustatud nõude täitmisest summas 1 525 981.29 eurot ja võlgniku
pankrotimenetluse kontrollimiseks fabritseeris X.Y Esmar Holding OÜ ja Nelgi Kinnisvara OÜ
nõude aluseks olevaid andmeid. Jaotusettepanekust nähtub, et X.Yile võimaldas kontrolli
pankrotimenetluse üle kostja, Esmar Holding OÜ ja Nelgi Kinnisvara OÜ nõude tunnustamine.
Hageja ei ole saanud enda vastuväiteid esitada varem, sest hageja sai võlgniku arvelduskonto
väljavõtted alles 2020. a kevadel ja arveluskontode väljavõtete näol on tegemist olulise tõendiga
võltsitud andmetel põhinevate nõuete ümberlükkamiseks. Kuna X.Y pole võltsitud andmeid
esitanud mitte ainult kostja nõudeavalduse koosseisus, vaid ka Esmar Holding OÜ ja Nelgi
Kinnisvara OÜ nõudeavalduse koosseisus ning võltsitud andmed põhinevad võltsitud
dokumentidel, mis omavahel sarnanevad ja on seotud samade asjaoludega, siis palub hageja liita
käesoleva kohtuasja nimetatud isikute vastu esitatud kohtuasjadega.
Juhul kui nõuete kaitsmise koosolek ei ole nõude või pandiõiguse tunnustamist uuesti läbi
vaadanud ühe kuu jooksul, arvates läbivaatamise nõude esitamisest, otsustab nõude või
pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja, võlgniku või halduri hagi alusel kohus. Hagi võib esitada
ühe kuu jooksul alates päevast, millal möödus üks kuu uue koosoleku kokkukutsumise nõude
esitamisest (PankrS § 106 lg 3). Kuna antud juhul esitati haldurile nõue nõuete kaitsmise
koosoleku kokku kutsumiseks 16.07.2020, siis on hagi esitamise tähtajaks 16.09.2020 ja
käesolev hagi on esitatud tähtaegselt.
Järgnevalt on välja toodud põhjendused, miks X.Yi nõue põhineb võltsitud andmetel PankrS §
106 lg 2 mõttes, mistõttu ei tuleks vastavat nõuet tunnustada:
-
X.Yi nõue summas 1 010 037 eurot rajaneb käenduslepingutel ja käenduslepingute tasu
kokkulepetel. X.Yi nõudeavalduse lisadest ei nähtu aga põhikohustuse tegelik suurus,
mida käenduslepingud peaksid tagama. Sellest tulenevalt on ka X.Yi tingimusliku nõude
tunnustamine ebaõige, sest pole võimalik kindlaks teha põhikohustuse suurust ega
käenduse ulatust. Esitades selliselt nõudeavalduse on X.Y moonutanud fakte ja püüdnud
tekitada ebaõiget muljet nõude olemasolu kohta;
-
Dokumentide võltsitusele viitab ka asjaolu, et käendustasu pole X.Yile kunagi makstud ja
tahtlikult on esitamata jäetud arvelduskonto väljavõtted käendustasu maksmise kohta.
Seejuures on ka käendustasu kokkuleppe sisu ebamõistlik, sest käendustasu moodustab
2/3 väidetavalt käendatud summast;
-
Käendustasu kokkuleppe võltsitust tõendab lisaks eeltoodule asjaolu, et kokkulepped on
allkirjastatud omakäeliselt X.Yi poolt. Omakäelise allkirjastamise ebatavalisusest annab
tunnistust see, et teisi dokumente on X.Y digitaalselt allkirjastanud (vt lisa 8 – X.Y
nõudeavalduse lisa 2, lk-d 19, 25, 29, 39, 42, 45, 48, 50);
-
Samuti nähtub, et X.Y on esitanud garantiikirju, kus ta on ainuke allkirjastaja (Swedbank
AS allkiri puudub) ning allkiri on antud 01.04.2014, kuigi lepingu sõlmimise kuupäevaks
on märgitud 06.08.2002 (vt lisa 8 – garantii dokumendid, lk 41-42, 43-45, 46-48);
2-20-13499
-
Andmete võltsitust tõendab ka kostja nõudeavalduse esimene lisa, mille näol on tegemist
omakäeliselt vormistatud ebaõige võlgnevuse arvestusega ilma ühegi allkirjata ja
täiendava dokumendita, mis võimaldaks võlgnevuse arvestuse õigsust kontrollida.
Esitatud võlgnevuse arvestuses puudub igasugune seos nõudeavalduses viidatud
nõuetega. Seega kostja poolt esitatud ebaõige võlgnevuse arvestus kujutab endast
võltsitud andmete esitamist.
Kokkuvõtlikult rajaneb X.Yi nõue võltsitud andmetel ja seega on täidetud PankrS § 106 lg 2
sätestatud eeldused. Sellest tulenevalt tuleks X.Yi nõue jätta tunnustamata (PankrS § 106 lg 3).
Hageja on esitanud vastuse kostja vastusele, milles leiab, et PankrS § 106 lg 2 tulenev hagi on
kohane õiguskaitsevahend.
Hageja toob veelkord välja, et esitas 16.09.2020 hagiavalduse kostja X.Yi tunnustatud nõude
tunnustamata jätmiseks, milles taotleb kohtult jätta tunnustamata kostja nõue summas 1 010 037
eurot ÖM Bygg OÜ (pankrotis, edaspidi võlgnik, endised ärinimed aktsiaselts ESMAR EHITUS,
OÜ ESMAR EHITUS, UNKABIMO OÜ) pankrotimenetluses.
Kostja leiab, et hageja oleks pidanud oma vastuväited esitama nõuete kaitsmise koosolekul
(vastav vastuväide on läbivalt kostja 22.11.2021 vastuses), millest tulenevalt tuleb hagi jätta läbi
vaatamata. Sisuliselt muid vastuväiteid kostja oma vastuses hagile toonud ei ole. Kostja pole
esitanud sisuliselt ühtegi vastuväidet ega hageja toodud asjaoludele vastu vaielnud, kuigi kostja
kohustuseks on tõendada neid asjaolusid, millel põhinevad tema vastuväited (TsMS § 230 lg 1).
Hageja tõi hagiavalduse p-s 10 välja, et hageja sai võlgniku arvelduskonto väljavõtted
21.04.2020 (hagiavalduse lisa 5). Oma väite tõendamiseks esitas hageja ka vastava e-kirja
(hagiavalduse lisa 4). Kuivõrd nõuete kaitsmise koosolek toimus 29.01.2020 ning Harju
Maakohus kinnitas 25.03.2020 kohtumäärusega jaotusettepaneku, saigi hageja alles kevadel
2020. a kinnitust, et kostja on esitanud võltsitud andmeid. Hagejal puudusid nõuete kaitsmise
koosoleku ajal võlgniku arvelduskonto väljavõtted. Arvelduskonto väljavõtetest nähtub, et
nõudeavalduses märgitud ulatuses ei ole võlgnik kunagi käendustasu maksnud. Seega sai
vastavatest arvelduskonto väljavõtetest hageja kinnitust, et kostja nõudeavalduses märgitu, millel
kostja nõue põhineb, on võltsitud. Kuivõrd hageja sai andmete võltsitusest teada alles pärast
nõuete kaitsmise koosolekut, on hageja nõue tunnustatud nõuete uuesti läbivaatamiseks
õiguspärane.
Eeltoodut ei lükka ümber kostja 22.11.2021 vastuse p-s 7 toodu, et pankrotihaldur Maire Arm
esitas kõik nõuded, mis olid esitatud enne esimest üldkoosolekut, 29.11.2017 hageja
lepingulisele esindajale ja uuesti kõik nõuded koos lisadega 19.02.2019 hageja lepingulisele
esindajale. Pankrotihaldur Maire Arm kinnitab nõuete koos lisadega esitamist mitte võlgniku
arvelduskonto väljavõtete edastamist.
Eeltoodust tulenevalt on haginõude esitamine PankrS § 106 lg 2 alusel õiguspärane ja tegemist
on kohase õiguskaitsevahendiga. PankrS § 106 lg 2 ongi sellisteks olukordadeks ette nähtud:
juhuks kui ilmnevad võltsitusele viitavad asjaolud pärast nõuete kaitsmise koosolekut, et
võltsitusele viitavaid asjaolusid oleks võimalik kohtulikult kontrollida. Antud juhul on oluline ka
asjaolu, et enamik võlgniku võlausaldajaid on X.Yiga seotud äriühingud ja kostja nõue põhineb
dokumentidel, mis on mõlemalt poolt allkirjastanud ta ise. Kuivõrd enamik võlgniku
võlausaldajaid on X.Yiga seotud äriühingud, ei ole ka imestamisväärne, et ühelgi teisel
võlausaldajal nõuete kaitsmise koosolekul vastuväiteid ei olnud.
2-20-13499
Hageja on seisukohal, et kostja tunnustatud nõue põhineb võltsitud andmetel. X.Y esitas
23.11.2017 pankrotimenetluses nõudeavalduse. X.Yi nõude kogusumma on 1 010 037 eurot
(hagiavalduse lisa 6 – X.Yi nõudeavaldus ja lisad 7-9 – X.Yi nõudeavalduse lisad). X.Yi nõue
rajaneb käenduslepingutel (käendatav summa 607 426 eurot – tingimuslik nõue) ja
käenduslepingute tasu kokkulepetel (käendustasu 402 611 eurot).
X.Yi nõudeavalduse kohaselt ei ole võlgnik tasunud käendustasu. Dokumendid, mille alusel X.Y
on nõudeavaldused esitanud, on tõenäoliselt aga võltsitud, kuivõrd ühestki nõudeavalduse
dokumendist (hagiavalduse lisad 7-9) ega ka võlgniku majandusaasta aruannetest (lisad 2-4) või
võlgniku arvelduskonto väljavõtetest (hagiavalduse lisa 5) ei nähtu, et tegemist oleks olnud
reaalse kohustusega, mida oleks võlgnikult oodatud ja nõutud. Tõenäoliselt on dokumendid
tagantjärgi tehtud, et pankrotimenetluses nõudeid tekitada.
X.Yi nõudeavalduses esineb võltsitud dokumente: X.Yi nõudeavalduse lisas 3 sisalduvad kolm
käendustasu kokkulepet (hagiavalduse lisa 9). Tegelikkuses ei ole käendustasu kokkuleppeid
sõlmitud ning seetõttu on fiktiivne nõue ka X.Yi nõudeavalduses sisalduv summa 402 611 eurot
käendustasu suuruses. Ühestki X.Yi nõudeavaldusega esitatud dokumendist (vt hagiavalduse
lisad 7-9) ei nähtu, et X.Yilt oleks kunagi käendussumma sisse nõutud. Ühestki X.Yi
nõudeavaldusega esitatud dokumendist (hagiavalduse lisad 7-9) ei nähtu ka, et ka X.Y oleks
kunagi käendustasu nõudnud. Võlgniku majandusaasta aruannetest (lisad 2-4) ei nähtu samuti, et
X.Yi ees oleks võlgnikul olnud kohustus tasuda käendustasu.
Võltsitust kinnitab ka asjaolu, et X.Y on kõik käenduslepingute tasu kokkulepped, esindades
mõlemat poolt, omakäeliselt allkirjastanud. Käenduslepingute tasu kokkulepped on sõlmitud
26.08.2004, 26.01.2011 ja 20.04.2012 (hagiavalduse lisa 9). Kokkulepped on sõlminud X.Y
mõlema poole poolt (esindades nii iseennast kui ka võlgnikku), allkirjastades kokkulepped
omakäeliselt. Seejuures on 26.08.2004 ja 20.04.2012 käendustasu kokkulepped sõlmitud samal
kuupäeval, mis ka vastavad käenduslepingud: 26.08.2004 sõlmiti nii käendusleping nr 02-
000049-KÄ kui ka käendustasu kokkulepe; 20.04.2012 sõlmiti käendusleping nr 12-025129-KÄ
ning käendustasu kokkuleppe muutus, kuhu võrreldes varasematega lisati käendustasu lepingu nr
12-025129-KÄ tõttu (vt hagiavalduse lisa 8 lk 27 ja lk 63). Käenduslepingud seevastu on
digiallkirjastatud, käendustasu kokkulepped aga omakäeliselt allkirjastatud.
Erinevalt 26.04.2004 ja 20.04.2012 käendustasu kokkuleppest on 26.01.2011 käendustasu
kokkulepe sõlmitud ja sinna lisatud tasu käenduslepingu nr 05-038600-KT eest ligi 6 aastat peale
käenduslepingu enda sõlmimist. Nimelt sõlmiti käendusleping nr 05-038600-KT 28.02.2005
(hagiavalduse lisa 8, lk 1).
Lisaks nähtub X.Yi nõudeavalduse lisast 2 (hagiavalduse lisa 8), et X.Y on esitanud
garantiikirjad. Seejuures on garantiikirjades märgitud, et lepingud on sõlmitud 06.08.2002.
Garantiikirjad on aga allkirjastatud X.Yi poolt digitaalselt 01.04.2014. Seejuures on X.Yi
digiallkiri ainuke, mis garantiikirjal esineb, kuigi garantiikirja kohaselt peaks seal esinema ka
panga Swedbank AS allkiri.
Eeltoodud põhjustel on hageja seisukohal, et kostja tunnustatud nõue põhineb võltsitud andmetel.
KarS § 344 lg 1 tingimused on täidetud
PankrS § 106 lg 2 järgi vaatab kohus nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja, võlgniku
või halduri avalduse alusel uuesti läbi, kui ilmneb, et nõude või pandiõiguse tunnustamine
põhineb võltsitud või ebaõigetel andmetel või kui kohtule esitatud võlausaldajate nimekirja
koostamisel on oluliselt rikutud seadust. Viidatud sättega on pankrotiseaduses ette nähtud eraldi
võimalus kohtul uuesti nõude tunnustamine läbi vaadata, kui tegemist on võltsitud andmetele
põhineva nõudega.
Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-14-58851 tehtud otsuse p-s 31 selgitanud, et
"andmete võltsitust" PankrS § 106 lg 2 tähenduses tuleb sisustada KarS § 344 lg-st 1 lähtuvalt
ning hagejal lasub TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus tõendada enda väiteid KarS § 344 lg 1
2-20-13499
tunnustele vastava teo toimepanemise (st dokumendi võltsimise) kohta. Eelviidatust lahendist
tulenevalt näitab hageja, et tegemist on KarS § 344 lg 1 olukorraga.
Tallinna Ringkonnakohtu otsuse põhjal tsiviilasjas nr 2-14-58851 saab teha ka järelduse, et
tegemist ei pea olema tuvastatud kuriteoga, et sellist nõuet, nagu hagejal käesoleval juhul on,
lahendada. Eelviidatud lahendi p 31: Kolleegium iseenesest ei leia, et võltsitud andmetest PankrS
§ 106 lg 2 mõttes saaks rääkida üksnes juhul, kui karistusseadustiku (KarS) § 344 lg-s 1
sätestatud võltsimistegu (kui kuritegu) oleks jõustunud kohtulahendiga kriminaalmenetluses
tuvastatud. Seega ei oma käesolevas asjas tähtsust asjaolu, kas kuritegu on tuvastatud või mitte.
KarS § 344 lg 1 sätestab: Dokumendi, pitsati või plangi, mille alusel on võimalik omandada
õigusi või vabaneda kohustustest, võltsimise eest – karistatakse rahalise karistuse või kuni
üheaastase vangistusega.
Dokument on inimese mõtteväljendust sisaldav kirjalik akt, mis on mõeldud õiguskäibes
tõendama juriidilise tähtsusega asjaolusid ning millest selgub selle väljaandja. KarS § 344
süüteokoosseisuga kaitstav õigushüve on dokumendi puutumatus ja sellest tulenevalt
dokumendiga seotud õiguskäibe usaldusväärsus. Dokumenti ebaõigete faktiväidete kandmise
kaudu saab kahjustatud dokumendiga seotud käibe usaldusväärsus. Tegemist on intellektuaalselt
võltsitud dokumendiga (RKKKo 1-16-5757, p 12).
Pankrotimenetluses esitatud nõudeavalduse alusel on võimalik omandada õigusi või vabaneda
kohustustest, kuna selle alusel toimub pankrotipesa arvelt nõuete hüvitamine.20. Dokumendid
(nõudeavaldus, käenduslepingud, käendustasu kokkulepped), mille alusel X.Y on nõudeavalduse
esitanud, on tõenäoliselt võltsitud, nagu selgitatud käesoleva dokumendi ptk-s 3.
KarS § 344 subjektiivne koosseis eeldab (vähemalt kaudset) tahtlust kõigi objektiivse koosseisu
asjaolude suhtes (KarS § 16 lg 4).2 Seega peab dokumenti võltsiv isik vähemalt võimalikuks
pidama ja möönma, et tema poolt koostatud dokument ei kajasta reaalselt olemasolevat nõuet
ning et see dokument on kohane äriühingule õiguste omandamiseks või kohustusest
vabanemiseks.
On põhjendatud kahtlus, et X.Y, esitades nõudeavalduse koos lisadega, on nende koostamisel ja
ülepaisutatud nõude esitamisel tegutsenud tahtlikult, kuivõrd ta teadis, et reaalset selliseid
nõudeid ei eksisteeri. Nõuete esitamise eesmärgiks oli saada kontroll pankrotimenetluse üle.
Nimelt on X.Yiga seotud võlausaldajate nõudeid ca 80% ulatuses (X.Yiga seotud võlausaldajate
nõudeid on ca 80% ulatuses, st X.Y omab kontrolli pankrotimenetluse üle: pankrotimenetluses
esitasid oma nõudeavaldused Esmar Holding OÜ, Esmar Vesi OÜ, Esmar Gaas OÜ, Nelgi
Kinnisvara, mis on kõik X.Yiga seotud äriühingud, kuivõrd X.Y on nendes ainuke juhatuse liige
(lisad 5-8). Lisaks esitasid pankrotimenetluses oma nõudeavaldused veel kolm X.Yiga seotud
äriühingut (Best Holding OÜ, Patronato OÜ, Sullivan OÜ), kus X.Y on ainus juhatuse liige)
(hagiavalduse lisa 2, kust nähtub, kellel on tunnustatud nõuded). Tänu kontrollile
pankrotimenetluses oli võlausaldajate koosolekul otsustatu sisuliselt X.Yi enda tahe, mistõttu on
pankrotimenetluses tunnustatud nõuded kõigi X.Yiga seotud äriühingute esitatud nõuded.
Nõudeavaldus ja selle dokumendid on võltsitud dokumendid, kuivõrd kohtupraktikas on leitud,
et tagantjärgi varasema kuupäevaga tehtud dokumendi näol on tegemist võltsitud dokumendiga
(KarS § 344) olenemata sellest, kas dokumendile on alla kirjutanud pädevad pooled või mitte
(RKKKo 1-16-5757, p 12).
Eeltoodud tõendatud asjaolud ja õiguslik analüüs viitab sellele, et on täidetud kõik KarS § 344 lg
1 sätestatud objektiivsed ja subjektiivsed koosseisutunnused. Samuti ei esine ühtegi
õigusvastasust või süüd välistavat asjaolu. Seetõttu rääkida PankrS § 106 lg 2 mõttes võltsitud
dokumentidest.
Alternatiivselt, kostja tunnustatud nõue põhineb ebaõigetel andmetel
Kui kohus leiab, et kostja tunnustatud nõue ei põhine võltsitud andmetel, on tegemist ebaõigete
andmetega.
2-20-13499
PankrS muutmise eelnõu 195 SE seletuskirjas on märgitud järgnev: „Täiendavalt võimaldatakse
tunnustamist uuesti läbi vaadata ka juhul, kui tunnustamine põhineb ebaõigetel andmetel.
Ebaõiged andmed on laiem alus kui võltsitud andmed, mille puhul peab olema tuvastatud reaalne
andmete võltsimine. Tunnustatud nõude ulatus võib aga muutuda ka selle aluseks olnud andmete
muutumisel. Näiteks on praktikas esinenud olukordi, kus nõuet tagab käendus ja käendaja on osa
nõudest ära maksnud, kuid pankrotivõlausaldaja võlgniku suhtes nõuet pankrotimenetluses ei
vähenda. Selliselt säilitab ta endale suurema häälte arvu ja suurema osa jaotisest, küll aga ei ole
see õiglane teiste võlausaldajate suhtes, kui tema nõue reaalselt enam nii suur ei ole.
Pankrotiseaduse loogikast tuleneb, et kui nõue on kaitstud ja tunnustatud, siis seda uuesti läbi
vaadata ei saa, välja arvatud PankrS § 106 lõikes 2 nimetatud juhul. Seetõttu tuleks täiendada
PankrS § 106 lõiget 2 täiendava alusega. Kuivõrd avalduse nõude uueksläbivaatamiseks
lahendab kohus, on tagatud ka õiguskindlus.“
Eeltoodust tulenevalt hõlmab PankrS § 106 lg 2 õiguskaitsevahend lisaks võltsitud andmetele ka
ebaõigeid andmeid. Seega, isegi kui kohus leiab, et kostja nõudeavaldus ja sellega esitatud
dokumendid ei rajane võltsitud andmetel KarS § 344 mõttes, rajaneb kostja nõudeavaldus
ebaõigetel andmetel ja sellest tulenevalt on täidetud PankrS § 106 lg 2 eeldused. Hageja ei hakka
siinkohal menetlusökonoomiast lähtuvalt kordama oma argumente.
Hageja palub mitte arvestada tõendina 26.08.2004, 26.01.2011 ja 20.04.2012 käendustasu
kokkuleppeid (hagiavalduse lisa 9) ja arvata dokumendid tõendite hulgast välja.
Samuti palus hageja kohtul edastada TsMS § 45 lg 6 alusel kuriteoteade (KarS § 344 lg 1 alusel)
prokuratuurile.
Hageja esitas 01.09.2022 ekspertiisitaotluse, mille kohus 05.10.2022 määrusega rahuldas. Kohus
kohustas kostjat esitama ekspertiisi läbiviimiseks järgnevate dokumentide originaalid: 1)
26.08.2004 käendustasu kokkulepe; 2) 26.01.2011 käendustasu kokkulepe; 3) 20.04.2012
käendustasu kokkulepe.
Kostja ei ole siiani nimetatud dokumentide originaale esitanud. Kostja esitas kohtule 20.12.2022
dokumentide koopiad, mille hageja oli ka hagiavaldusega esitanud (hagiavalduse lisa 9). Kostja
teavitas kohut 21.12.2022, et tal dokumentide originaalid puuduvad.
Hageja leiab, et ekspertiisi läbiviimine ei ole võimalik kostjast tulenevate asjaolude tõttu.
Kostja tugines võlgniku pankrotimenetluses nõudeavalduste esitamisel muuhulgas 26.08.2004,
26.01.2011 ja 20.04.2012 käendustasu kokkulepetele (hagiavalduse lisa 9). Hageja tugineb
käesolevas tsiviilasjas sellele, et kostja tunnustatud nõue võlgniku pankrotimenetluses põhineb
võltsitud andmetel. Hageja on seisukohal, et X.Y kostjana ja võlgniku juhatuse liikmena on
käendustasu kokkulepped tagantjärgi sõlminud pankrotimenetluses võlgniku vastu nõuete
tekitamiseks.
Hageja ja erinevate kostjaga seotud äriühingute vahel on antud hetkel käimas lisaks käesolevale
menetlusele kaks tsiviilasja (2-20-13497 ja 2-20-13496), mille sisuks on võlgniku
pankrotimenetluses esitatud nõudeavalduste aluseks olnud dokumentide ehtsus. Hageja sai
18.07.2022 kätte ekspertiisiakti tsiviilasjas nr 2-20-13496, mille kohaselt on kostja analoogses
kohtuasjas nõudeavalduse aluseks olnud laenulepinguid ning võlatunnistuse suure tõenäosusega
tagantjärgi vormistanud (hageja 01.09.2022 ekspertiisitaotluse lisa 1). Nimetatud tsiviilasjas tegi
Harju Maakohus 23.04.2023 otsuse, millega rahuldas hagiavalduse ja jättis tunnustamata Esmar
Holding OÜ nõude summas 1 614 754.40 eurot võlgniku pankrotimenetluses (lisa 1).
2-20-13499
18.07.2022 ekspertiisiaktis nr 22E-DM0010 tuvastas Eesti Kohtuekspertiisi Instituut, et
laenulepingud ja võlatunnistus on valmistatud samaliigilise seadmega samaliigilisele paberile.
Ühtlasi tuvastati ekspertiisiaktis, et kõik laenulepingud on tõenäoliselt allkirjastatud samaaegselt.
Samuti esines laenulepingutel allkirjade survejälgi, mis viitavad asjaolule, et ÖM Bygg OÜ
(10029447), endise nimega aktsiaselts ESMAR EHITUS, OÜ ESMAR EHITUS, UNKABIMO
OÜ hilisema kuupäevaga laenulepinguid allkirjastati varasema kuupäevaga lepingute peal, mis
on võimatu, kui laenulepingud allkirjastati lepingus näidatud kuupäeval.
Käesolev kohtuasi on analoogne tsiviilasjaga nr 2-20-13496 ning ka käesoleva dokumendi p-s 3
nimetatud käendustasu kokkulepped on vormistatud suure tõenäosusega tagantjärgi. Sellele
viitab muuhulgas ka asjaolu, et kostja on asunud originaale tõenäoliselt varjama ja väidab
kohtule, et tal dokumentide originaalid puuduvad, kuigi näiteks tsiviilasjas nr 2-20-13496 ei
olnud kostjal originaaldokumentide esitamisega probleeme. 26.08.2004, 26.01.2011 ja
20.04.2012 käendustasu kokkulepped näevad sarnased välja ning on allkirjastatud samavärvilise
pastakaga. On eluliselt ebausutav, et mitmeaastaste vahega allkirjastatud dokumentidel kasutati
sama pastakat, paberit ning failipõhja.
Koosmõjus eeltoodud asjaolude ja faktiga, et kostja ei ole kunagi käendustasu nõudnud ning
kostjalt ei ole käendustasu sisse nõutud (hagiavalduse lisad 7-9) ja käendustasu maksmise
kohustust ei nähtu ka võlgniku majandusaasta aruannetest (hageja 19.01.2022 seisukoha lisad 2-
4), on hageja seisukohal, et kostja on käendustasu kokkulepped vormistanud tagantjärgi, et
tekitada võlgniku pankrotimenetluses nõudeid.
Kuivõrd ekspertiisi läbiviimine antud asjas ei ole võimalik, on hageja seisukohal, et hageja on
piisavalt põhistanud kostja nõude võltsitust, mistõttu on kohtuasjaga võimalik edasi liikuda.
Kuivõrd ekspertiisi läbiviimine ei ole kostjast tulenevalt võimalik, palub hageja tagastada tasutud
ekspertiisitasu.
Hageja on oma tõendamiskoormise täitnud. Hageja on põhistanud, et võltsitusele viitavad
asjaolusid ilmnesid pärast nõuete kaitsmise koosolekut. PankrS § 106 lg 2 sätestab: Kui ilmneb,
et nõude või pandiõiguse tunnustamine põhineb võltsitud või ebaõigetel andmetel või kui
kohtule esitatud võlausaldajate nimekirja koostamisel on oluliselt rikutud seadust, vaatab kohus
nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja, võlgniku või halduri avalduse alusel uuesti
läbi.
Riigikohus on 09.06.2021 lahendis tsiviilasjas nr 2-18-13387 p-s 12 selgitanud järgnevat:
Selleks, et tugineda juba tunnustatud nõude puhul PankrS § 106 lg-tele 2 ja 3, tuleb võlgnikul
muuta kohtu jaoks usutavaks, et ta enne nõude tunnustamist ei teadnud ega pidanudki teadma
PankrS § 106 lg-s 2 nimetatud asjaoludest.
Seega, PankrS § 106 lg 2 alusel kohtusse pöördumiseks ja nõude uueks läbivaatamiseks peab
olema peale nõude tunnustamist, sh peale nõuete kaitsmise koosolekut ilmnenud mingisugused
asjaolud, mille pinnalt on alus arvata, et tunnustatud nõue põhineb võltsitud või ebaõigetel
andmetel.
Nõuete kaitsmise koosolek toimus käesolevas asjas 29.01.2020. Nõuete kaitsmise koosoleku
hetkel olid olemas kostja nõudeavaldus ja selle lisad (hagiavalduse lisad 6-9). Puudub vaidlus
selle üle, et nõuete kaitsmise koosoleku hetkel olid ka hagejal nimetatud dokumendid olemas.
Hageja sai aga võlgniku arvelduskonto väljavõtted 21.04.2020 (hagiavalduse lisa 4).
Nõudeavalduse ja selle lisade pinnalt puudusid andmed selle kohta, et kostja nõue võiks
2-20-13499
põhineda võltsitud andmetel. Puudus ka alus arvata, et kostja nõue võiks põhineda võltsitud
andmetel.
Hageja sai 21.04.2020 võlgniku arvelduskonto väljavõtted, kuivõrd hageja hakkas uurima
võimalusi pankrotivara suurendamiseks, sh uuris hageja võimaliku ettevõtte ülemineku kohta.
Võimaluste otsimine pankrotivara suurendamiseks ei ole midagi tavatut pankrotimenetluses.
Vastava uurimise käigus, sh siis kui hageja uuris ka võlgniku arvelduskonto väljavõtteid ilmnes,
et kostja nõue võib põhineda võltsitud andmetel. Seda seetõttu, et arvelduskonto väljavõtetest
nähtus, et nõudeavalduses märgitud ulatuses ei ole võlgnik kunagi käendustasu maksnud. Seega
sai vastavatest arvelduskonto väljavõtetest hageja kinnitust, et kostja nõudeavalduses märgitu,
millel kostja nõue põhineb, on võltsitud.
Hageja on põhistanud, et kostja nõue põhineb võltsitud andmetel TsMS § 277 lg 1 järgi võib
menetlusosaline esitatud dokumendi ehtsuse vaidlustada ja taotleda, et kohus dokumenti
tõendina ei arvestaks, kui ta põhistab dokumendi võltsituse. TsMS § 277 lg 2 esimese lause järgi
võib dokumendi ehtsust või võltsitust muu hulgas põhistada dokumentide võrdlemisega. Hageja
on seisukohal, et on põhistanud dokumentide (käendustasu kokkulepete) võltsituse.
Hageja seisukohta, et tegemist on võltsitud dokumentidega, kinnitavad järgnevad asjaolud: 1.
26.08.2004, 26.01.2011 ja 20.04.2012 käendustasu kokkulepped näevad sarnased välja ning on
allkirjastatud samavärvilise pastakaga. On eluliselt ebausutav, et mitmeaastaste vahega
allkirjastatud dokumentidel kasutati sama pastakat, paberit ning failipõhja; 2. Käendustasu
kokkulepetest nähtub, et kostja on need omakäeliselt allkirjastanud, esindades nii võlgnikku kui
iseennast. Omakäelised allkirjad on antud ajal, mil oli võimalik dokumente digiallkirjastada ning
jätta sellega dokumendile ajatempel; 3. Tsiviilasjas nr 2-20-13496 läbiviidud ekspertiisis
tuvastati, et võlgniku pankrotimenetluses OÜ Esmar Holding esitatud nõudeavalduse aluseks
olnud laenulepingud ja võlatunnistus võlgniku ja OÜ Esmar Holding (kelle juhatuse liikmeks on
samuti X.Y) vahel on suure tõenäosusega vormistatud samal ajal. Seega on kostja varasemalt
võlgniku pankrotimenetluses esitatud nõudeavalduses kasutanud võltsitud dokumente. Ekspertiis
tuvastas ka, et dokumendid allkirjastati üksteise peal ja vanema kuupäevaga dokumentide allkirja
jäljed on uuema kuupäevaga dokumentide peal. Käesolevas asjas vastavat asjaolu kontrollida ei
saa, aga kuna dokumendid on väga sarnased ja ilmunud välja väga sarnastel asjaoludel, on
usutav, et võltsimine toimus üheaegselt. Seetõttu saab hageja hinnangul ka käesolevas asjas
tugineda tsiviilasjas nr 2-20-13496 läbi viidud ekspertiisisile; 4. Kostja ei ole üheski
menetlusdokumendis avaldanud, et on dokumente allkirjastanud tagantjärgi nendel märgitud
kuupäevadest aastaid hiljem; 5. Kostjal puuduvad väidetavalt dokumentide originaalid, kuigi
tsiviilasjas nr 2-20-13496 kostjal originaaldokumentide esitamisega probleeme ei esinenud, st
originaalid olid olemas; 6. Kostja juhatuse liige X.Y oli pankrotimenetluses seotud ca 80%
võlausaldajatega. Võlgniku arvelduskonto väljavõtteid uurides ilmnes, et X.Yiga seotud mitmed
äriühingud pankrotimenetluses on tõenäoliselt esitanud võltsitud andmetel põhinenud
nõudeavaldusi.
Kokkuvõtlikult on hageja seisukohal, et on põhistanud, miks põhineb kostja nõudeavaldus
võltsitud andmetel, mistõttu kuulub kostja nõue uuesti läbivaatamisele vastavalt PankrS § 106 lg-
le 2.
Kuivõrd asjas ei ole võimalik ekspertiisi läbiviimine seetõttu, et kostjal väidetavalt dokumentide
originaalid puuduvad (mille pinnalt ekspertiisi läbi viia) ning hageja on 2 Vastavate äriühingute
vastu on hageja ka hagiavaldused kohtusse esitanud PankrS § 106 lg 2 alusel põhistanud
dokumentide võltsituse, palub hageja kohtul TsMS § 277 lg 1 alusel jätta arvestamata vastavate
dokumentidega. TsMS § 277 lg 4 esimese lause järgi võib kohus otsuse tegemisel jätta
2-20-13499
dokumendi arvestamata või arvata dokumendi määrusega tõendite hulgast välja, kui dokumendi
ehtsus on vaidlustatud. Kuivõrd hageja on käendustasu kokkulepete võltsitust põhistanud ja
ekspertiisi läbiviimine ei ole võimalik, palub hageja kohtul mitte arvestada tõendina 26.08.2004,
26.01.2011 ja 20.04.2012 käendustasu kokkuleppeid ja arvata need tõendite hulgast välja
(hagiavalduse lisa 9).
III Kostja vastuväited
2. Kostja hagi ei tunnista.
Kostja hinnangul tuleks hagi jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, kuna kostja
hinnangul ei ole hagiga võimalik saavutada hageja taotletavat eesmärki. Õiguspraktikas on
leitud, et kohus peab omal algatusel pidevalt kontrollima, et menetluses oleval hagil on
perspektiivi, sest vastasel juhul tekitaks menetluse jätkamine üksnes asjatud kulutusi.
Kostja on seisukohal, et hagi aluseks olevad faktilised asjaolud on järgmised:
a) hageja väidab, et kostja olla esitanud koos oma nõudeavaldusega „omakäeliselt
vormistatud ebaõige võlgnevuse arvestuse ilma ühegi allkirjata ja täiendava
dokumendita, mis võimaldaks võlgnevuse arvestuse õigsust kontrollida“;
b) hageja väidab, et kostja olla „moonutanud käendusnõudega seotud asjaolusid, nagu
näiteks käendusnõude aluseks oleva põhinõude asjaolusid“;
c) hageja väidab, et „olemasolevate andmetega ei ole võimalik täpselt hinnata
käenduslepingute tasu kokkulepete sisu“;
d) hageja väidab, et „käenduslepingute tasu olla väga kõrge“;
e) hageja väidab, et AS-iga FEB sõlmitud käenduslepinguga seotud käendustasu lepingut
ei ole nõudeavaldusele lisatud;
f)
hageja väidab, et „käendustasu kokkulepet olla kostja poolt võltsitud, sest suure
tõenäosusega on kostja selle tagant järgi omakäeliselt allkirjastanud nii võlgniku kui
võlausaldaja poolt“;
g) hageja väidab, et Swedbank AS garantiikirjadel puudub Swedbank AS-i allkiri;
h) hageja ei olevat saanud varasemalt (hiljemalt nõuete kaitsmise koosolekul)
vastuväiteid esitada, sest hageja sai võlgniku arvelduskonto väljavõtted alles 2020
kevadel ja arvelduskontode väljavõtete näol olla tegemist olulise tõendiga võltsitud
andmetel põhinevate nõuete ümberlükkamiseks“;
i)
hageja väidab, et „dokumentide võltsitusele viitab mh asjaolu, et käendustasu pole
kostjale kunagi makstud ja tahtlikult olla esitamata jäetud arvelduskonto väljavõtted
käendustasu maksmise kohta“.
Hageja põhjendab PankrS § 106 lg 2 ja 3 alusel hagi esitamist sellega, et hageja sai
pankrotivõlgniku arvelduskontod kätte 2020. a kevadel, ehk pärast nõuete kaitsmise
koosolekut ja jaotusettepaneku kinnitamist.
Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-18-13387 tehtud lahendi punktis 12 leidnud, et: „Kolleegium
märgib, et pankrotimenetluses peaks isik esitama oma vastuväited nõudele (sh nõude aluseks
oleva lepingu võltsitusele tuginevad vastuväited) esimesel võimalusel. Kui isik teab, et nõue
põhineb võltsitud dokumentidel, tuleb sellele tugineda ja oma vastuväide esitada juba nõuete
kaitsmisel. Kolleegium on varasemas praktikas viidanud sellele, et nõuete kaitsmise
koosolekul toimunut on võimalik vaidlustada üksnes PankrS § 106 lg-s 2 sätestatud erandlikel
alustel (vt Riigikohtu 10. juuni 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-59-15, p 13). PankrS §
106 lg 2 viitab samuti sellele, et nõude tunnustamise uuesti läbivaatamist saab nõuda siis, kui
2-20-13499
„ilmneb“, et nõude tunnustamine põhineb võltsitud andmetel. PankrS § 106 lg 2 mõttest
tuleneb, et olukorras, kus võlgnik teab või peab teadma, et kaitsmiseks esitatud nõue põhineb
võltsitud andmetel, kuid ei tugine sellele nõuete kaitsmise koosolekul ega esita sellekohast
vastuväidet, ei saa ta hiljem PankrS § 106 lg-te 2 ja 3 alusel enam nõude uuesti läbivaatamist
nõuda. Selleks, et tugineda juba tunnustatud nõude puhul PankrS § 106 lg-tele 2 ja 3, tuleb
võlgnikul muuta kohtu jaoks usutavaks, et ta enne nõude tunnustamist ei teadnud ega
pidanudki teadma PankrS § 106 lg-s 2 nimetatud asjaoludest. Kolleegium juhib tähelepanu
sellele, et hoolas võlgniku juhatuse liige tutvub võlgniku raamatupidamisdokumentidega,
samuti pankrotimenetluses esitatud nõuetega ja nende aluseks olevate dokumentidega juba
enne, kui nõuete kaitsmine toimub, mitte ei hakka sellega tegelema pärast nõuete kaitsmist ja
tunnustamist.“
Seega isegi kui eeldada hageja faktiliste väidete õigsust, m.h et ilma arvelduskontode
väljavõtetega tutvumist ei saanud hageja nõuete kaitsmise koosolekul kostja nõudele
vastuväidet esitada, pidi hageja tutvuma (ja tal olid selleks kõik võimalused, mh
pankrotimenetluses esindasid hagejat Soraineni advokaadibüroo advokaadid) enne nõuete
kaitsmist pankrotivõlgniku raamatupidamisdokumentidega (sh arvelduskonto väljavõttega),
pankrotimenetluses esitatud nõuetega ja nende aluseks olevate dokumentidega, mitte hakkama
sellega tegelema pärast nõuete kaitsmist ja tunnustamist. Pankrotivõlgniku pankrotihaldur
Maire Arm saatis juba 29.11.2017 hageja lepingulisele esindajale vandeadvokaat Triin
Toomile kostja nõudeavalduse ja selle aluseks olevad dokumendid (Lisad 1 kuni 4 – M. Arm
e-kirjade väljavõtted T. Toomile). M. Arm saatis 19.02.2019 hageja teisele lepingulisele
esindajale advokaat Mari Agarmaale sama komplekti nagu oli saatnud 29.11.2017 T. Toomile
(Lisa 5 – M. Arm e-kirja väljavõte M. Agarmaale).
Nõuete kaitsmine toimus 29.01.2020. Võlgniku pankrotihaldur on nõuete aluseks olevate
dokumentidega seotut täiendavalt selgitanud oma vastuskirjas (vt kostja 28.12.2020
menetlusdokumendi Lisasid 1 ja 2).
Ehk hagejal/tema lepingulistel esindajatel oli piisavalt aega (3 aastat) analüüsida kostja
nõudeavaldust, vajadusel küsida pankrotihaldurilt lisateavet ja -dokumente (sh arvelduskonto
väljavõtet), valmistuda nõuete kaitsmise koosolekuks. Hagejal kostja nõudeavalduse pinnalt
ühtegi küsimust ei tekkinud, sest pankrothaldurile ühtegi vastavasisulist taotlust ei esitatud,
nõuete kaitsmise koosolekul kostja nõudele vastu ei vaieldud.
Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-18-13387 tehtud lahendi punktis 13 leidnud, et kui võlgniku
juhatuse liige (käesoleva kaasuse valguses pankrotivõlgniku võlausaldaja) teadis või pidi
teadma lepingu võltsitusele viitavatest asjaoludest juba nõuete kaitsmise ajal, ei ole PankrS §
106 lg-le 2 tuginemine juba kaitstud nõude puhul põhjendatud.
Hageja on rajanud kogu oma hagi nende asjaolude ja tõendite analüüsimisele, mis olid
hagejale teada või pidid olema teada (arvelduskonto pankrotihaldurilt väljaküsimise kaudu)
enne nõuete kaitsmise koosolekut. Seetõttu on PankrS § 106 lg-le 2 tuginemine esitatud
asjaoludel juba kaitstud nõude puhul ilmselgelt põhjendamatu. Tegemist on perspektiivitu
hagiga, mis tuleb jätta läbi vaatamata:
a) hageja väidab, et kostja olla esitanud koos oma nõudeavaldusega „omakäeliselt
vormistatud ebaõige võlgnevuse arvestuse ilma ühegi allkirjata ja täiendava
dokumendita, mis võimaldaks võlgnevuse arvestuse õigsust kontrollida“ –
nõudearvestus oli kostja nõudeavaldusele lisatud ja hagejale esitatud piisav aeg enne
nõuete kaitsmise koosolekut. Hageja oleks pidanud enne nõuete kaitsmise koosolekut
kõiki neid materjale analüüsima ja vajadusel nõuete kaitsmise koosolekul kostja
2-20-13499
nõudele vastuväite esitama. Enne nõuete kaitsmise koosolekut ja hiljemalt nõuete
kaitsmise koosolekul ei olnud kostja nõudearvestus hagejale ebaselge;
b) hageja väidab, et kostja olla „moonutanud käendusnõudega seotud asjaolusid, nagu
näiteks käendusnõude aluseks oleva põhinõude asjaolusid“ –
kui hagejale jäi midagi kostja nõudeavalduse pinnalt arusaamatuks, siis oleks ta
pidanud neid arusaamatuks jäänud asjaolusid täpsustama ja/või esitama nõuete
kaitsmise koosolekul vastuväite. Enne nõuete kaitsmise koosolekut ja hiljemalt nõuete
kaitsmise koosolekul ei olnud hageja viidatud asjaolud hagejale ebaselged;
c) hageja väidab, et „olemasolevate andmetega ei ole võimalik täpselt hinnata
käenduslepingute tasu kokkulepete sisu“ –
kui hagejale jäi midagi kostja nõudeavalduse pinnalt arusaamatuks, siis oleks ta
pidanud neid arusaamatuks jäänud asjaolusid täpsustama ja/või esitama nõuete
kaitsmise koosolekul vastuväite. Enne nõuete kaitsmise koosolekut ja hiljemalt nõuete
kaitsmise koosolekul ei olnud hagejale käenduslepingute tasu kokkulepped ebaselged;
d) hageja väidab, et käenduslepingute tasu olla väga kõrge“ –
kui hagejale jäi midagi kostja nõudeavalduse pinnalt arusaamatuks, siis oleks ta
pidanud neid arusaamatuks jäänud asjaolusid täpsustama ja/või esitama nõuete
kaitsmise koosolekul vastuväite. Enne nõuete kaitsmise koosolekut ja hiljemalt nõuete
kaitsmise koosolekul ei olnud hagejal käenduslepingute tasu suuruse osas etteheiteid;
e) hageja väidab, et AS-iga FEB sõlmitud käenduslepinguga seotud käendustasu lepingut
ei ole nõudeavaldusele lisatud –
kui hagejale jäi midagi kostja nõudeavalduse pinnalt arusaamatuks, siis oleks ta
pidanud neid arusaamatuks jäänud asjaolusid täpsustama ja/või esitama nõuete
kaitsmise koosolekul vastuväite. Enne nõuete kaitsmise koosolekut ja hiljemalt nõuete
kaitsmise koosolekul ei olnud hagejal AS-iga FEB sõlmitud käenduslepingu osas
ebaselgust;
f)
hageja väidab, et „käendustasu kokkulepet olla kostja poolt võltsitud, sest suure
tõenäosusega on kostja selle tagant järgi omakäeliselt allkirjastanud nii võlgniku kui
võlausaldaja poolt“ –
kui hagejale jäi midagi kostja nõudeavalduse pinnalt arusaamatuks, siis oleks ta
pidanud neid arusaamatuks jäänud asjaolusid täpsustama ja/või esitama nõuete
kaitsmise koosolekul vastuväite. Enne nõuete kaitsmise koosolekut ja hiljemalt nõuete
kaitsmise koosolekul ei olnud hagejal taolisi etteheiteid;
g) hageja väidab, et Swedbank AS garantiikirjadel puudub Swedbank AS-i allkiri –
kui hagejale jäi midagi kostja nõudeavalduse pinnalt arusaamatuks, siis oleks ta
pidanud neid arusaamatuks jäänud asjaolusid täpsustama ja/või esitama nõuete
kaitsmise koosolekul vastuväite. Senini pole olnud vaidlust, et Swedbank AS-iga
taoline leping oli sõlmitud, Swedbank nõuete õigsust ja nende loovutust ei ole enne
nõuete kaitsmise koosolekut ja hiljemalt nõuete kaitsmise koosolekul mitte keegi
vaidlustanud, nende nõuete osas ei olnud ka hagejal (Swedbank AS-i garantiikirjade
osas) ebaselgust;
h) hageja ei olevat saanud varasemalt (hiljemalt nõuete kaitsmise koosolekul)
vastuväiteid esitada, sest hageja sai võlgniku arvelduskonto väljavõtted alles 2020
kevadel ja arvelduskontode väljavõtete näol olla tegemist olulise tõendiga võltsitud
andmetel põhinevate nõuete ümberlükkamiseks“ –
kui hagejale jäi midagi kostja nõudeavalduse pinnalt arusaamatuks, siis oleks ta
pidanud neid arusaamatuks jäänud asjaolusid täpsustama ja/või esitama nõuete
kaitsmise koosolekul vastuväite. Pankrotivõlgniku arvelduskonto väljavõtte oleks
hageja pidanud soovi korral pankrotihaldurilt enne nõuete kaitsmise koosolekut välja
küsima;
2-20-13499
Hageja ei ole mitte ühegi objektiivse tõendiga põhistanud, miks temal ei olnud
varasemalt võimalik tutvuda. Hagejal ei olnud mitte mingisugust objektiivset takistust
nende kõigi andmete varasemaks saamiseks, hageja ei ole ka käesoleval juhul esitanud
kohtule võimalike andmetega tutvumise objektiivsete takistuste kohta mitte mingeid
tõendeid!
Hageja väited on vaid paljasõnalised ja otsitud kunstliku eesmärgiga tekitada vaidlus,
mille pidamiseks puudub põhjendatud alus !
i)
hageja väidab, et „dokumentide võltsitusele viitab mh asjaolu, et käendustasu pole
kostjale kunagi makstud ja tahtlikult olla esitamata jäetud arvelduskonto väljavõtted
käendustasu maksmise kohta“ –
kui hagejale jäi midagi kostja nõudeavalduse pinnalt arusaamatuks, siis oleks ta
pidanud neid arusaamatuks jäänud asjaolusid täpsustama ja/või esitama nõuete
kaitsmise koosolekul vastuväite. Pankrotivõlgniku arvelduskonto väljavõtte oleks
hageja pidanud soovi korral pankrotihaldurilt enne nõuete kaitsmise koosolekut välja
küsima. Hageja ei ole esitanud mitte ühtegi objektiivset asjaolu sellekohast miks temal
ei olnud varasemalt võimalik kontoväljavõtteid saada.
Eelnevast tulenevalt (ja ka hagiavalduses esitatu valguses) on kostja arvamusel, et antud juhul
ei ole hageja poolt PankrS § 106 lg-le 2 tuginemine kaitstud nõude puhul ilmselgelt
põhjendatud (ei ole isegi võimalik eeldada hagis esitatud väidete õigsust), sest hagejale olid
või pidid olema teada kõik hageja poolt väidetavad probleemid ammu enne nõuete kaitsmise
koosolekut. Hageja oleks pidanud esitama nõuete kaitsmisel vastuväite.
Eeltoodust tulenevalt leiab kostja, et hagi tuleks jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2
alusel. Hageja pole hagiavalduses toonud esile PankrS § 106 lg-s 2 märgitud asjaolude
esinemist.
Kui kohus peaks leidma, et esitatud hagiavaldust tuleb menetleda, siis TsMS § 392 lg 2 p 3 ja
4 ütlevad, et eelmenetluses selgitab kohus välja menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited
esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste
väidete põhjendamiseks. TsMS § 392 lg 3 ütleb, et eelmenetluse ülesannete täitmiseks võib
kohus nõuda menetlusosaliste selgitusi ja neid küsitleda.
Menetlusökonoomilistel kaalutlustel, juhul kui kohus peab vajalikuks menetluse jätkumist,
palub kostja, et kohus nõuaks hagejalt konkreetset selgitust, miks hageja ei esitanud nõuete
kaitsmisel vastuväidet kostja nõudele olukorras, kus hagejale olid teada või pidid olema teada
kõik hageja nõudega seotud asjaolud ja tõendid.
Arvelduskonto väljavõtte või muude täiendavate dokumentide saamine pärast nõuete
kaitsmise koosolekut ja jaotusettepaneku kinnitamist oli hageja passiivsuse tulem. Hageja
peaks iga hageja poolt välja toodud ja kostja nõudega seotud väidetava probleemi kohta
esitama konkreetse põhjenduse miks hagejal ei olnud teada või ei pidanud teada olema
väidetav probleem enne nõuete kaitsmise koosolekut, et esitada nõuete kaitsmise koosolekul
kostja nõudele vastuväide.
Hageja peab oma sellekohaseid väiteid tõendama. Kostja arvates ei ole hageja hagis ühtegi
sisulist põhjendust ega põhjendust kinnitavaid tõendeid esitanud.
Kostja leiab, et juhul, kui hageja oleks pidanud esitama vastuväite nõuete kaitsmise
koosolekul (arvestades eelnevalt viidatud Riigikohtu lahendis toodut), ehk hageja PankrS §
106 lg 2 alusel esitatud hagi ei ole seal toodud põhjendustel selge, ei oleks
2-20-13499
menetlusökonoomilistel kaalutlustel õige, et kostja asub igat hageja poolset kostja nõuet
puudutavat väidet ümber lükkama. Seeläbi paisutades menetluskulusid. Pankrotimenetluses
esitatud nõuete sisuline vaidlus oleks tulnud lahendada nõuete tunnustamise (nõuete kaitsmise
koosoleku järgse kohtumenetluse) vaidluse raames, kuid selleks oleks hageja pidanud nõuete
kaitsmise koosolekul esitama vastuväite.
Arvukates kohtulahendites on leitud, et PankrS § 106 lg 2 on selge erand üldisest nõuete
kaitsmise menetlusest ja PankrS § 106 lg-st 1. Erandit tuleb sisustada kitsalt, sest vastasel
juhul muutuks nõuete kaitsmise regulatsioon sisutühjaks, kuna võimaldaks kord juba
tunnustatud nõuete sisu juurde uuesti tagasi tulla ning neid vaidlustada. Antud juhul ongi
hageja alustanud kohtumenetlust vaatamaks läbi neid nõudeid, mis on võlgniku
pankrotimenetluses tunnustatud, millede osas ei olnud ei halduril, võlausaldajatel (sh hagejal)
vastuväiteid.
Kõik hagis toodud väidetavad asjaolud olid hagejale tegelikkuses teada või pidid olema teada
juba 29.11.2017 ja sellele järgnevalt nõuete kaitsmise koosolekul. Lisaks, pankrotihaldur
kutsus võlgniku pankrotimenetluses 28.05.2020 kokku võlausaldajate üldkoosoleku (vt kostja
28.12.2020 menetlusdokumendi Lisa 4), kus oli arutelu all võlgniku pankrotimenetluse
lõpetamine ja pankrotimenetluses lõpparuande esitamine. Hageja lepinguline esindaja osales
isiklikult 28.05.2020 võlausaldajate üldkoosolekul ning ka seetõttu oli ta teadlik või pidi
olema teadlik kõigist asjaoludest, mis on hageja hagi aluseks.
Kostja on avaldanud, et ei nõustu kohtu poolt ekspertiisi määramisega.
Riigikohus on 09.04.2020 otsuses nr 2-17-14766 (vt p 15) selgitanud ja üle korranud
varasemaid seisukohti, et ainuüksi see, et dokument on allkirjastatud hiljem, mitte lepingus
märgitud ajal, ei välista lepingust tulenevate õiguslike tagajärgede tekkimist (Riigikohtu
03.04.2019 otsus nr 2-16-3785, p 14; Riigikohtu 23.10.2013 otsus nr 3-2-1-96-13, p 34).
Laenulepingu saab lugeda tõendatuks sõltumata sellest, kas hilisemalt vormistatud dokumenti
käsitleda deklaratiivse võlatunnistusena, millega pooled kinnitasid varasema laenulepinguga
võetud kohustusi, või tagantjärele VÕS § 396 lg 2 alusel kirjalikult vormistatud
laenulepinguna. Analoogses tsiviilasjas nr 2-20-13497 on kohus leidnud, et hagi on
põhjendamatu ning jättis selle rahuldamata.
Kabimo aga jätkab nende eksitavate taotluste tegemist, koormamaks kostjat, kohut,
ekspertiisiasutust jne. Kostja arvates , kui kaks isikut on nii kokku leppinud, siis ei saaks olla
vahet selles, kui nad fikseerivad varasemad kokkulepped ära hiljem – antud juhul Esmar
Ehitus (võlgnik) ja mina, me sellised käendustasu kokkulepped tegime ja see on fakt. Isegi
näiteks juhul, kui ekspertiis tuvastaks, et need dokumendid pole nendel märgitud kuupäeval
koostatud, siis mida see juurde annab – sellised kokkulepped olid minul ja Esmar Ehitusel
(võlgnikul) ja Kabimo ei saa nendesse kokkulepetesse, nende kokkulepete sisusse sekkuda.
Kostja ei nõustu 05.10.2022 määruses on öelduga: „Koosmõjus eeltoodud asjaolude ja faktiga,
et kostja ei ole kunagi käendustasu nõudnud ning kostjalt ei ole käendustasu sisse nõutud ja
käendustasu maksmise kohustust ei nähtu ka võlgniku majandusaasta aruannetest, on hageja
seisukohal, et kostja on käendustasu kokkulepped vormistanud tagantjärgi, et tekitada
võlgniku pankrotimenetluses nõudeid.“ Kostja leiab, et tema, kui käendaja kohustused
Swedbank ees oli üks teema ja seepärast olidki need võimalikud tulevased Swedbank nõuded
kostja vastu, mis kostja käendusest tekivad, tingimuslikud. Seetõttu esitas kostja
nõudeavalduse, millele nõuete kaitsmisel keegi vastuväidet ei esitanud. Kostja käendustasu
ehk tasu, mis kostja Esmar Ehitusega kokku leppis, oli tasu selle eest, et kostja oli nõus
2-20-13499
käendama Esmar Ehituse kohustusi Swedbank ees, et Swedbank tuleb käendaja ehk kostja
vastu. See oli kostja igapäevane reaalne risk ja stress, kui kostja annab eraisikuna käenduse,
mille tagajärjel on pangal õigus tulla tema vara kallale.
Kostja on kohut teavitanud, et kohtu poolt nõutavad dokumendid on vormistatud juba aastaid
tagasi, osade kokkulepete puhul isegi juba üle 10 aasta. Seega on möödunud mistahes mõistlik
aeg s,h ka võimalike aegumiste ja mõistliku eeldusena määratletav aeg. Kui nüüd soovitakse
menetluse tekitanud isiku poolt, et kostja peaks suutma esitada kohtule kõikide nende
dokumentide originaalid siis leiab kostja, et nende dokumentide originaalide nii pikaaegne
alleshoidmine kostjal kui füüsilisel isikul ei olnud mõistliku eeldusena määratletav. Kostja ei
saanud ega ka pidanud eeldama, et nii palju aastaid hiljem ja mistahes vaidlustamise tähtaegasid
eirates on vajalik alles hoida nende dokumentide originaale. Kostja esitas need originaalid
saneerimismenetluses või siis pankrotimenetluses juba ära ja kuna esitatud nõuet ja selle juurde
lisatud dokumente nõuete kaitsmisel võlausaldaja ega ka halduri poolt ei vaidlustatud, kohus
kinnitas ka jaotusettepaneku, kuna ka seda kohtumäärust võlausaldaja ega haldur ei vaidlustanud,
siis ei olnud kostjal mõistlikku eeldust ega põhjust nende originaaldokumentide säilimise pärast
muret tunda. Kostja ei olnud ka ühegi õigusaktiga kohustatud neid eraldi alles hoidma.
Lisaks leiab kostja, et ka tegelikkuses on kogu see õigussuhe ju kostja ja Esmar Ehitus juhatuse
liikme ja esindaja vaheline ehk siis on kostja pooltena samade isikute esindaja. Kostja oli selle
õigussuhte osapool ja oli selle õigussuhte tekitaja. Lisaks arvab kostja, et olemasolevatest
dokumentidest nähtub, et reaalselt on rahad liikunud pangaülekandega, seega ei ole antud
menetluses vaidlust rahade liikumise kohta (need õigussuhted – kokkulepped ei olnud rahatud).
Neid asjaolusid arvestades edastab kostja antud olukorras kohtule oma täiendava
originaalkinnituse. Kostja edastab kohtule sellekohase täiendava originaal-kinnituse veel ka
postiga ja ühtlasi kinnitab kostja veelkordselt, et kostja sõlmisis selle (juurde lisatud
dokumentides) viidatud õigussuhte – kokkuleppe vastavas raha pangaülekannetes määratud ajal
ja tingimustel ning andis vastava allkirja tulenevalt sellest tekkinud õigussuhtest. Tegemist ei
olnud ja ei ole mitte kuidagi fiktiivsena või olematuna määratletavate õigussuhetega.
Võlausaldaja eesmärk antud õigussuhet vaidlustada on mistahes moel aegunud, kostja palub
kohaldada võlausaldaja nõudele aegumist, samuti on võlausaldaja nõue vastuolus kohtupraktika
ja pankrotiseaduse põhimõtetega.
IV Kohtu põhjendused
3. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:
tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte
esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause
kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste
tõenditega neid asjaolusid tõendab.
TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele
tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest
juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma
siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232
lg 1 kohaselt.
Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 106 lg 2 (kuni 31.01.2021 kehtinud redaktsioon) sätestas, et
kui ilmneb, et nõude või pandiõiguse tunnustamine põhineb võltsitud andmetel või kui nõuete
kaitsmise koosoleku kokkukutsumisel või selle pidamisel on oluliselt rikutud seadust, vaatab
nõuete kaitsmise koosolek nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja, võlgniku või
halduri nõudel uuesti läbi.
2-20-13499
4. Harju Maakohtu menetluses on Kabimo aktsiaseltsi hagi X.Y´i vastu X.Y´i nõude
tunnustamata jätmiseks ÖM Bygg osaühingu (pankrotis) pankrotimenetluses.
5. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt palub hageja jätta tunnustamata X.Yi nõuet summas
1 010 037 eurot ÖM Bygg OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses ja jätta menetluskulud kostja
kanda ning mõista hageja menetluskulud kostjalt hageja kasuks välja. Mõista kostjalt hageja
kasuks välja viivis kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks
tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Hageja on seisukohal, et võlausaldaja X.Yi (kostja) ÖM Bygg OÜ pankrotimenetluses esitatud
nõue põhineb võltsitud andmetel.
6. Kostja hagi ei tunnista ja palub selle jätta tervikuna rahuldamata või läbi vaatamata, kuna
leiab, et hageja nõue on põhjendamata. Kostja leidis, et hagejale pidi hagis esile toodud
asjaoludel olema tekkinud kahtlus hageja nõude aluseks olevate dokumentide suhtes enne nõuete
kaitsmise koosoleku toimumist ja ta oleks saanud nõuda pankrotihaldurilt võlgniku
arvelduskonto väljavõtet.
7. Kohus, tutvunud asjas kogutud tõenditega ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et
hagiavaldus tuleb jätta tervikuna rahuldamata.
8. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et:
-
ÖM Bygg OÜ (registrikood 10029447, edaspidi võlgnik) pankrot kuulutati välja
01.11.2017 (tsiviilasi nr 2-15-1953);
-
ÖM Bygg OÜ pankrotihalduriks määras kohus Maire Armi;
-
nõuete kaitsmise koosolek toimus 29.01.2020;
-
pankrotihaldur avaldas jaotusettepanekuga tutvumise teate 04.03.2020;
-
Harju Maakohus kinnitas 25.03.2020 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-15-1953 võlgniku
pankrotimenetluses jaotusettepaneku;
-
jaotusettepaneku kohaselt tunnustati muu hulgas PankrS § 153 lg 1 p 2 kohases
rahuldamisjärgus hageja Kabimo AS nõue summas 1 525 981.29 eurot, jaotis 19,64% ja
kostja X.Y (tingimuslik) nõue summas 1 010 037 eurot, jaotis 13,0%.
Poolte vahel on vaidlus selles, kas:
-
ÖM Bygg OÜ pankrotimenetluses tunnustatud kostja X.Y (tingimuslik) nõue summas 1
010 037 eurot põhineb võltsitud andmetel või mitte;
-
kas hagejal oleks pidanud ÖM Bygg OÜ pankrotimenetluses kostja nõudeavalduse ja
selle lisade ning muude talle teadaolevate asjaolude pinnalt tekkima enne nõuete
kaitsmise koosolekut kahtlus kostja nõude põhjendatuse ja võimaliku võltsituse osas.
9. Hageja on hagiavalduses tuginenud asjaolule, et kostja nõude uuesti läbivaatamiseks PankrS §
106 lg 2 sätestatud asjaoludel tuleneb asjaolust, et 29.01.2020 nõuete kaitsmise koosolekul
tunnustati kostja nõue, mis põhineb võltsitud andmetel. Vaidlus puudub selles, et hageja ei
vaielnud 29.01.2020 kostja nõude tunnustamisele vastu. Hageja sai võlgniku arvelduskonto
väljavõtted 21.04.2020 (hagiavalduse lisad 4 ja 5). Hageja selgitas, et kuigi nõuete kaitsmise
koosolek toimus 29.01.2020 ja Harju Maakohus kinnitas 25.03.2020 kohtumäärusega
jaotusettepaneku, saigi hageja alles kevadel 2020. a kinnitust, et kostja on esitanud võltsitud
andmeid. Hageja väidetel puudusid tal nõuete kaitsmise koosoleku ajal võlgniku arvelduskonto
väljavõtted, mille ta sai alles 21.04.2020.
2-20-13499
Kostja vastuväidete kohaselt saatis pankrotivõlgniku pankrotihaldur Maire Arm juba 29.11.2017
hageja lepingulisele esindajale vandeadvokaat Triin Toomile kostja nõudeavalduse ja selle
aluseks olevad dokumendid (kostja 22.11.2021 vastuse lisad 1-4 – M. Arm e-kirjade väljavõtted
T. Toomile). M. Arm saatis 19.02.2019 hageja teisele lepingulisele esindajale advokaat Mari
Agarmaale sama komplekti nagu oli saatnud 29.11.2017 T. Toomile (kostja 22.11.2021 vastuse
lisa 5 – M. Arm e-kirja väljavõte M. Agarmaale).
Hageja hinnangul ei lükka asjaolu, et pankrotihaldur Maire Arm esitas kõik nõuded, mis olid
esitatud enne esimest üldkoosolekut, 29.11.2017 hageja lepingulisele esindajale ja uuesti kõik
nõuded koos lisadega 19.02.2019 hageja lepingulisele esindajale. Pankrotihaldur Maire Arm
kinnitab nõuete koos lisadega esitamist mitte võlgniku arvelduskonto väljavõtete edastamist.
Kostja on seisukohal, et isegi kui eeldada hageja faktiliste väidete õigsust, m.h et ilma
arvelduskontode väljavõtetega tutvumist ei saanud hageja nõuete kaitsmise koosolekul kostja
nõudele vastuväidet esitada, pidi hageja tutvuma enne nõuete kaitsmist pankrotivõlgniku
raamatupidamisdokumentidega s.h arvelduskonto väljavõtetega, pankrotimenetluses esitatud
nõuetega ja nende aluseks olevate dokumentidega, mitte hakkama sellega tegelema pärast nõuete
kaitsmist ja tunnustamist.
101. Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-18-13387 tehtud otsuse punktis 12 leidnud, et „hoolas isik
tutvub võlgniku raamatupidamisdokumentidega, samuti pankrotimenetluses esitatud nõuetega ja
nende aluseks olevate dokumentidega juba enne, kui nõuete kaitsmine toimub, mitte ei hakka
sellega tegelema pärast nõuete kaitsmist ja tunnustamist“. Tsiviilasjas nr 3-2-1-27-15 tehtud
lahendi punktides 12 on Riigikohus leidnud, et „pankrotimenetluses peaks isik esitama oma
vastuväited nõudele (sh nõude aluseks oleva lepingu võltsitusele tuginevad vastuväited) esimesel
võimalusel. Kui isik teab, et nõue põhineb võltsitud dokumentidel, tuleb sellele tugineda ja oma
vastuväide esitada juba nõuete kaitsmisel. Kolleegium on varasemas praktikas viidanud sellele,
et nõuete kaitsmise koosolekul toimunut on võimalik vaidlustada üksnes PankrS § 106 lg-s 2
sätestatud erandlikel alustel (vt Riigikohtu 10. juuni 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-59-15,
p 13). PankrS § 106 lg 2 viitab samuti sellele, et nõude tunnustamise uuesti läbivaatamist saab
nõuda siis, kui „ilmneb“, et nõude tunnustamine põhineb võltsitud andmetel. PankrS § 106 lg 2
mõttest tuleneb, et olukorras, kus võlgnik teab või peab teadma, et kaitsmiseks esitatud nõue
põhineb võltsitud andmetel, kuid ei tugine sellele nõuete kaitsmise koosolekul ega esita
sellekohast vastuväidet, ei saa ta hiljem PankrS § 106 lg-te 2 ja 3 alusel enam nõude uuesti
läbivaatamist nõuda. Selleks, et tugineda juba tunnustatud nõude puhul PankrS § 106 lg-tele 2
ja 3, tuleb võlgnikul muuta kohtu jaoks usutavaks, et ta enne nõude tunnustamist ei teadnud ega
pidanudki teadma PankrS § 106 lg-s 2 nimetatud asjaoludest. Kolleegium juhib tähelepanu
sellele, et hoolas võlgniku juhatuse liige tutvub võlgniku raamatupidamisdokumentidega, samuti
pankrotimenetluses esitatud nõuetega ja nende aluseks olevate dokumentidega juba enne, kui
nõuete kaitsmine toimub, mitte ei hakka sellega tegelema pärast nõuete kaitsmist ja
tunnustamist.“
11. Hagiavalduse kohaselt on hageja esitanud käesoleva tsiviilasjaga analoogsed nõuded
tsiviilasjades nr 2-20-13496 ja 2-20-13497. Mõlemas tsiviilasjas on käesolevaks ajaks jõustunud
lõpplahendid, kus jõuti järeldusele, et hageja nõue tuleb jätta rahuldamata, kuna tõendamist pole
leidnud asjaolu, et esineb alus kostja nõude tunnustamata jätmiseks PankrS § 106 lg 2 sätestatud
eelduste puudumisel.
Tsiviilasjas nr 2-20-13496 on ringkonnakohus otsuse punktis 43 jõudnud järeldusele, et „kuna
hageja ei selgitanud enne nõuete kaitsmise koosolekut välja asjaolusid kostja poolt võlgnikule
laenude andmise kohta ja võlatunnistuse väljaandmise aluseks olevaid asjaolusid, mis jäid
2-20-13499
kostja nõudeavalduse ja selle lisade põhjal ebaselgeks, kuigi hagejal oli seda võimalik teha, ja
kostja nõudele võlgniku nõuete kaitsmise koosolekul vastuväidet ei esitanud, siis ei saa hageja
kostja tunnustatud nõuet laenu mitteandmisele ja dokumentide võltsitusele tuginedes PankrS §
106 lg 2 järgi vaidlustada. Hageja esiletoodud asjaolud, millele tuginedes ta leiab, et kostja
nõude tunnustamine põhineb võltsitud andmetel, on sellised, mida hageja teadis enne nõuete
kaitsmist ja nendest teada saamist ei ole võimalik seostada võlgniku arvelduskonto väljavõtte
saamisega 21.04.2020. Seega ei ole PankrS § 106 lg-te 2 ja 3 alusel kostja nõude uus
läbivaatamine põhjendatud ja hagi tuleb jätta rahuldamata.“
Tsiviilasjas nr 2-20-13497 tehtud ringkonnakohtu otsuse punktis 16.5 jõudnud järeldusele, et
„Kolleegiumi hinnangul saab olukorras, kus võlausaldajal on alust kahelda selles, kas teise
võlausaldaja nõude aluseks oleva laenulepingu alusel on laen välja makstud või mitte (mh kuna
nõudeavaldusele lisatud dokumentidest see ei nähtu), temalt mõistlikult eeldada selle kohta
haldurilt või ka nõude esitanud võlausaldajalt lisainfo, sh haldurilt võlgniku pangakonto
väljavõtete küsimist. Praegusel juhul ei ole ka alust arvata, et hageja ei oleks haldurilt küsimise
korral lisateavet saanud.“
12. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et arvestades asjaolu, et hagejale oli enne ÖM Bygg OÜ
nõuete kaitsmise koosolekut võlgniku pankrotihalduri poolt 29.11.2017 ja 19.02.2019 edastatud
kostja nõudeavaldus ja selle aluseks olevad dokumendid, pidi hageja rakendama hoolsust, et
selgitada välja oma positsioon nõude tunnustamiseks. Seega pidi hagejal olema võimalik tutvuda
kostja nõude alusega ja asjas esitatud tõenditega ning tal oli võimalus esitada nõudeid
täiendavate tõendite esitamiseks, s.h võlgniku pangakonto väljavõtete esitamiseks. Asjas
puuduvad tõendid, et võlgniku pankrotihaldur oleks keeldunud hagejale võlgniku pangakonto
väljavõtete esitamisest.
13. Järgnevalt hindab kohus, kas hagejal oleks pidanud kostja nõudeavalduse ja selle lisade ning
muude talle teadaolevate asjaolude pinnalt tekkima enne nõuete kaitsmise koosolekut kahtlus
kostja nõude põhjendatuse ja võimaliku võltsituse osas.
Hagiavalduse kohaselt põhineb võlausaldaja X.Yi (kostja) nõue võltsitud andmetel, millest
hageja sai teada alles pärast võlgniku pangakonto väljavõtte saamist ja sellega tutvumist. Hageja
põhistab kostja nõude aluseks olevate andmete võltsitust alljärgnevate asjaoludega.
13.1. Hageja hinnangul tõendab andmete võltsitust kostja nõudeavalduse esimene lisa
(hagiavalduse lisa 7), mille näol on tegemist omakäeliselt vormistatud ebaõige võlgnevuse
arvestusega ilma ühegi allkirjata ja täiendava dokumendita, mis võimaldaks võlgnevuse
arvestuse õigsust kontrollida. Esitatud võlgnevuse arvestuses puudub igasugune seos
nõudeavalduses viidatud nõuetega. Seega kostja poolt esitatud ebaõige võlgnevuse arvestus
kujutab endast võltsitud andmete esitamist.
Kohus leiab, et asjaolu, et kostja nõudeavalduse lisaks olev võlgnevuse arvestus oli „ilma ühegi
allkirjata ja täiendava dokumendita“ ja ei võimaldanud võlgnevuse arvestuse õigsust kontrollida,
oli hagejal võimalik mõistlikku hoolsust kohaldades tuvastada koheselt nõudeavaldusega
tutvudes, samuti pidi hageja kohtu hinnangul olema piisavalt hoolas, et enne nõuete kaitsmist
kostja nõudeavaldusega tutvudes aru saama, et kostja esitatud võlgnevuse arvestusel puudub
igasugune seos nõudeavalduses viidatud nõuetega. Kohtu hinnangul ei ole hageja välja toonud
ühtegi asjaolu, kuidas kostja nõudeavalduses esinevad eelviidatud puudused oli võimalik
tuvastada alles pärast võlgniku (ÖM Bygg OÜ) pangakonto väljavõtte saamist
2-20-13499
13.2. Hageja väidetel on kostja nõude näol tegemist võltsitud andmetel põhineva nõudega, sest
moonutatud on käendusnõudega seotud asjaolusid. Nagu näiteks käendusnõude aluseks oleva
põhinõude asjaolusid, mille näol on tegemist võltsitud andmete esitamisega. Sellest tulenevalt on
X.Yi nõude tingimuslik tunnustamine pankrotimenetluses ebaõige, sest põhikohustuse tegelikku
suurust ja X.Yi käenduse ulatust pole kontrollitud.
Kohus leiab, et asjaolu, et „kostja nõude tingimuslik tunnustamine pankrotimenetluses ebaõige,
sest põhikohustuse tegelikku suurust ja X.Yi käenduse ulatust pole kontrollitud“ pidi hagejale
olema mõistetav juba enne nõuete kaitsmist. Kohtu hinnangul oli hagejal võimalik mõistlikku
hoolsust kohaldades kostja nõudeavaldusega tutvudes tuvastada, et kostja käenduslepingutest
tulenev nõue põhineb põhikohustusel, mille suuruse tuvastamine on käendaja kohustuse suuruse
väljaselgitamisel üks olulisemaid asjaolusid. Kohtu hinnangul ei ole hageja välja toonud ühtegi
asjaolu, kuidas kostja nõudeavalduses esinevad eelviidatud puudused oli võimalik tuvastada alles
pärast võlgniku (ÖM Bygg OÜ) pangakonto väljavõtte saamist
13.3. Hageja hinnangul ei ole olemasolevate andmetega võimalik täpselt hinnata
käenduslepingute tasu kokkulepete sisu, samas väärib märkimist, et käenduslepingute tasu on
väga kõrge (käendustasu nõue moodustab ligi 2/3 käendatavast kogusummast). Mis puudutab
käendustasu AS FEB-ga seoses sõlmitud käenduslepinguga, siis ei ole vastavat käendustasu
lepingut nõudeavaldusele lisatud.
Kohus leiab, et hageja väide, et „olemasolevate andmetega ei ole võimalik täpselt hinnata
käenduslepingute kokkulepete sisu“ pidi hagejale kostja nõudeavaldusega tutvudes ja mõistlikku
hoolsust kohaldades saama selgeks koheselt kostja nõudeavalduse ja selle lisadega tutvumist,
samuti pidi asjaolu, et käendustasu moodustab ligi 2/3 käendatavast kogusummast ja kostja
nõudeavalduse lisana puudub AS-ga FEB sõlmitud käendusleping olema hagejale nähtav
koheselt kostja nõudeavaldusega tutvudes. Kohtu hinnangul ei ole hageja välja toonud ühtegi
asjaolu, kuidas kostja nõudeavalduses esinevad eelviidatud puudused oli võimalik tuvastada alles
pärast võlgniku (ÖM Bygg OÜ) pangakonto väljavõtte saamist. Ka ei viita kohtu hinnangul
eelviidatud puudused kostja nõudeavalduses väidetavale kostja nõude võltsitusele.
13.4. Hageja leiab, et kostja on võltsitud ka käendustasu kokkulepet, mille on X.Y suure
tõenäosusega tagant järgi omakäeliselt allkirjastatud nii võlgniku kui ka võlausaldaja poolt.
Hageja soovis läbi viia ekspertiisi 26.08.2004, 26.01.2011 ja 20.04.2012 käendustasu
kokkulepete õigsuse hindamiseks. Tulenevalt asjaolust, et kostja ei esitanud dokumentide
originaale, leidis hageja, et kuna ekspertiisi läbiviimine ei ole võimalik kostjast tulenevatel
asjaoludel, tulen hageja väited lugeda tõendatuks. Kostja vastuväite kohaselt ei ole tal
originaaldokumendid säilinud. Samuti on hageja kostja nõude võltsitusel tuginenud asjaolule, et
kostja X.Yi esitatud garantiikirjadel puudub Swedbank AS-i allkiri.
Kohus leiab, et kostja nõudeavaldusega tutvudes ja mõistlikku hoolsust kohaldades oleks hagejal
pidanud enne nõuete kaitsmise koosolekut pidanud tõusetuma kahtlus käendustasu kokkulepete
võltsituse osas. Kohus märgib, et siis oleks nimetatud kahtlus olnud asjakohane ja see tulnuks
esitada nõuete kaitsmisel kostja nõudele vastuväite esitamise teel. Käesoleval juhul ei ole hageja
väited kohtu hinnangul esitatud tähtaegselt ega ole aluseks PankrS § 106 lg 2 sätestatud eeldusel
nõude esitamiseks hagimenetluses. Samuti puudub eeltoodud asjaolul alus hageja käendustasu
kokkulepete võltsituse väite tõendatuks lugemine tulenevalt asjaolust, et kostja ei esitanud
ekspertiisi läbiviimiseks vajalikke käendustasu kokkulepete originaale. Lisaks eelnevale märgib
kohus, et ka hageja viidatud asjaolu, et kostja esitatud garantiikirjadel puudus AS Swedbank
allkiri pidi olema hagejale kostja nõudeavalduse ja selle lisadega tutvudes olema võimalik
2-20-13499
tuvastada enne nõudeavalduse esitamist ja see asjaolu ei anna alust PankrS § 106 lg 2 sätestatud
nõude esitamiseks.
13.5. Hagiavalduse kohaselt on hageja seisukohal, et võlgniku juhatuse liige X.Y tegi võlgniku
varatuks eesmärgiga hoiduda hageja kohtuotsusega tunnustatud nõude täitmisest summas 1 525
981.29 eurot ja võlgniku pankrotimenetluse kontrollimiseks fabritseeris X.Y Esmar Holding OÜ
ja Nelgi Kinnisvara OÜ nõude aluseks olevaid andmeid. Jaotusettepanekust nähtub, et X.Yile
võimaldas kontrolli pankrotimenetluse üle kostja, Esmar Holding OÜ ja Nelgi Kinnisvara OÜ
nõude tunnustamine.
Kuna X.Y pole võltsitud andmeid esitanud mitte ainult kostja nõudeavalduse koosseisus, vaid ka
Esmar Holding OÜ ja Nelgi Kinnisvara OÜ nõudeavalduse koosseisus ning võltsitud andmed
põhinevad võltsitud dokumentidel, mis omavahel sarnanevad ja on seotud samade asjaoludega,
palus hageja liita käesoleva kohtuasja nimetatud isikute vastu esitatud kohtuasjadega.
Kohus jättis 05.10.2020 määrusega hageja taotluse tsiviilasjade nr , milles hageja vaidlustas ka
Esmar Holding OÜ ja Nelgi Kinnisvara OÜ nõuete tunnustamised, liitmiseks rahuldamata.
Nimetatud tsiviilasjades nr 2-20-13496 ja 2-20-13497 tehtud lõpplahendeid on kohus kajastanud
käesolevas otsuses.
Kohus leiab, et tulenevalt asjaolust, et kostja ÖM Bygg OÜ pankrotimenetluses esitatud
nõudeavaldused seonduvad võlausaldajate Esmar Holding OÜ ja Nelgi Kinnisvara OÜ nõuetega,
mis hageja hinnangul samuti põhinevad võltsitud algdokumentidel, ei tõenda samuti kostja
nõude võltsituse asjaolusid, mis ilmnesid alles pärast nõuete kaitsmist ja jaotusettepaneku
kinnitamist võlgniku pangakonto väljavõttega tutvumisel. Kohus on käesoleva kohtuotsuse
põhjendava osa punktis 11 analüüsinud eeltoodud võlausaldajate vastu esitatud hageja võltsituse
vastuväitel põhinevate nõuete asjades tehtud lahendeid, kust nähtub, et hageja nõuded jäid
rahuldamata peamiselt seetõttu, et hageja ei olnud kostjate nõuetele esitanud vastuväiteid enne
nõuete kaitsmise koosolekut, millest tulenevalt puudus ka viidatud tsiviilasjades hagi
rahuldamiseks PankrS § 106 lg 2 alusel. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et ka viidatud
tsiviilasjadest ei ilmnenud aluseid, mis käesolevas tsiviilasjas võimaldaks hagi rahuldada PankrS
§ 106 lg 2 alusel.
14. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue tuleb jätta rahuldamata, kuna hageja ei ole
enne nõuete kaitsmise koosolekut välja selgitanud kostja nõude aluseks olevaid asjaolusid, mis
kostja nõudeavalduse ja selle lisadega ning koosmõjus muude ÖM Bygg OÜ pankrotimenetluses
esitatud nõudeavaldustega oleks hagejal võimaldanud esitada kostja nõudele käesolevas
hagiavalduses esitatud vastuväited. Kuna hageja ei esitanud nõuete kaitsmisel hagiavalduses
viidatud kahtluseid ja puuduseid kostja nõudeavalduses, siis puudub hagejal alus kostja
tunnustatud nõuet nõude aluseks olevate dokumentide võltsituse vastuväitele tuginedes PankrS §
106 lg 2 järgi vaidlustada.
15. Hageja palus kohtul edastada TsMS § 45 lg 6 alusel kuriteoteade (KarS § 344 lg 1 alusel)
prokuratuurile. Hageja leiab, et täidetud on KarS § 344 lg 1 tingimused, st dokumendid
(nõudeavaldus, käenduslepingud, käendustasu kokkulepped), mille alusel X.Y on
nõudeavaldused esitanud, on tõenäoliselt võltsitud.
Kostja vastuväite kohaselt on kohtu poolt nõutavad dokumendid vormistatud juba aastaid tagasi,
osade kokkulepete puhul isegi juba üle 10 aasta, millest tulenevalt on kostja hinnangul
möödunud mistahes mõistlik aeg sh. ka võimalike aegumiste ja mõistliku eeldusena määratletav
aeg.
2-20-13499
Kohus leiab, et hageja taotlus kuriteoteate esitamiseks TsMS § 45 lg 6 alusel ei ole põhjendatud,
kuna TsMS § 45 lg 6 ei reguleeri hageja taotletud kuriteotunnustega tegude korral kuriteoteate
esitamist. Pankrotiasjades reguleerib kuriteoteate esitamist PankrS § 28, mille kohaselt
pankrotihaldur või kohus teatab maksejõuetuse tekkimisega seotud kuriteotunnustega teost
prokuratuuri või politseid kriminaalasja alustamise otsustamiseks.
16.Muud asjas kogutud tõendid ei ole asjakohased.
Menetluskulude jaotus
Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste
kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse
menetlusosaliste vahel.
TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel
vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses
kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui
menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks
menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise
suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude
kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174
lg 2).
Kohus leiab, et tulenevalt asjaolust, et kohus jättis hagi rahuldamata, tuleb TsMS § 162 lg 1
juhindudes jätta poolte menetluskulud hageja kanda.
TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale
edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude
suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline
suurus kindlaks määrati.
/digitaalselt allkirjastatud/
Merike Varusk
kohtunik