2-24-120257/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-24-120257

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.11.2024, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-120257

Tsiviilasi

Elisa Eesti AS-i hagi M.I vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Hagihind

1095,07 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Elisa Eesti AS (registrikood 10069659)

Hageja lepinguline esindaja: Carlo Kask

Kostja: M.I (isikukood XXX; e-posti aadress xxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus; kohus teeb TsMS § 407 lg 1 alusel

tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud hagile

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Elisa Eesti AS-i hagi M.I vastu tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista välja M.I-lt Elisa Eesti AS-i kasuks põhivõlg summas 715,29 eurot,

sissenõudmiskulud summas 35 eurot ja 18.11.2024 seisuga sissenõutavaks

muutunud viivis põhivõlalt summas 195,85 eurot.

3. Mõista välja M.I-lt Elisa Eesti AS-i kasuks põhivõlalt 715,29 eurolt viivis 0,065%

päevas alates 19.11.2024 kuni põhivõla tasumiseni.

4. Jätta rahuldamata Elisa Eesti AS-i hagi M.I vastu sissenõudmiskulude nõudes 5

euro osas.

5. Jätta menetluskulud kostja, M.I, kanda.

6. Mõista välja M.I-lt Elisa Eesti AS-i kasuks menetluskulud summas 470 eurot.

7. Mõista välja M.I-lt Elisa Eesti AS-i kasuks menetluskuludelt 470 eurolt viivis VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest

kuni menetluskulude tasumiseni.

8. Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

9. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

2-24-120257

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte

toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2)

kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale

kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb

lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade

ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100

eurot.

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Ringkonnakohus menetleb käesolevas lihtmenetluse asjas hageja esitatud apellatsioonkaebust

üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse

tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit. Kohus ei anna luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

ASJAOLUD JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Elisa Eesti AS (hageja) esitas 30.05.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse M.I (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas

maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle menetluse jätkamiseks Tartu Maakohtule. Tartu

Maakohus kohustas hagejat esitama nõuetekohase hagiavalduse.

2. Hageja esitas 24.09.2024 Tartu Maakohtule hagiavalduse kostja vastu. Hageja palub

kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 715,12 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga

sissenõutavaks muutunud viivise summas 170,29 eurot, sissenõudmiskulud summas 40 eurot

ja edasiulatuvalt alates 25.09.2024. a viivise põhivõlalt 0,065% päevas kuni võlgnevuse

tasumiseni. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja liitumislepingu kostja telefoninumbrile

58200035 mobiilsideteenuse osutamiseks, 22.09.2022 osamaksetega vara müügilepingu

seadme Xiaomi Mi Electric Scooter 3 ostmiseks ja 13.09.2022 osamaksetega vara

müügilepingu seadme Apple IPhone SE 2022 128GB ostmiseks. Kostja oli kohustatud tasuma

teenuste eest ja kauba eest igakuiselt vastavalt esitatud arvetele. Kostja on jätnud tasumata

järgnevad arved: arve nr 2038960351 summas 109,82 eurot, mille tasumise tähtaeg oli

18.07.2023; arve nr 2039389488 summas 83,08 eurot, mille tasumise tähtaeg oli 18.08.2023;

arve nr 2039684247 summas 74,59 eurot, mille tasumise tähtaeg oli 19.08.2023 ning arve nr

2040064336 summas 447,63 eurot, mille tasumise tähtaeg oli 18.10.2023. Kostja rikkumise

tõttu ütles hageja lepingud üles 23.09.2023. Kostjale on saadetud 5 tasulist meeldetuletuskirja:

lepingu kehtivuse ajal 19.06.2023, millele eelnes tasuta meeldetuletuskiri 01.06.2023, ning

pärast lepingu lõppemist 26.10.2023, 08.11.2023, 15.11.2023 ja 14.12.2023. Lähtudes hageja

hinnakirjast nõuab hageja kostjalt sissenõudmiskuluna lepingu kehtivuse ajal saadetud ühe

meeldetuletuskirja eest 5 eurot ja pärast lepingu lõppemist saadetud esimese

meeldetuletuskirja eest 20 eurot ning ülejäänud kolme meeldetuletuskirja eest, igaühe eest 5

eurot, s.o kokku 40 eurot.

2-24-120257

3. Kohus võttis hagi 08.10.2024 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult

vastama 21 päeva jooksul alates määruse ja hagimaterjalide kättetoimetamisest.

Kostjale toimetati menetlusdokumendid kätte elektrooniliselt 11.10.2024. Kostja temale

määratud tähtaja jooksul hagile ei vastanud.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei

ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati

kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Lõige 6 kohaselt kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata.

Kohus leiab, et hageja esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks.

Kohtu hinnangul on hagi asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt.

Kohus leiab, et asjaoludega õiguslikult põhjendatud ei ole hageja sissenõudmiskulude nõue

pärast lepingute ülesütlemist kostjale saadetud nelja meeldetuletuskirja saatmise eest kokku

summas 35 eurot.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg 2 p 2 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus-

või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel

sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale

saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe

kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot.

Hagi asjaolude kohaselt on hageja saatnud kostjale pärast lepingu lõppemist neli tasulist

meeldetuletuskirja: 26.10.2023 maksumusega 20 eurot, 08.11.2023 maksumusega 5 eurot,

15.11.2023 maksumusega 5 eurot ja 14.12.2023 maksumusega 5 eurot, kokku 40 eurot.

Õiguskirjanduses on selgitatud, et VÕS § 1132 lg 2 kohaselt võib tarbijast võlgnikule pärast

lepingu lõppemist saata kokku kolm tasulist meeldetuletuskirja ning rohkema kui kolme

tasulise meeldetuletuskirja saatmine ei ole lubatud.1

Eeltoodut arvestades on põhjendatud hageja sissenõudmiskulude nõue kokku summas 35

eurot, sh 5 eurot lepingute kehtivuse ajal saadetud meeldetuletuskirja eest ja 30 eurot pärast

lepingute lõppemist saadetud kolme meeldetuletuskirja eest. Seega tuleb hageja

sissenõudmiskulude nõue 5 euro ulatuses jätta rahuldamata.

Kohus leiab, et muus osas on hagi asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja võimalik rahuldada.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlas summas 715,12 eurot,

sissenõudmiskulud summas 35 eurot, kohtuotsuse tegemise aja seisuga sissenõutavaks

muutunud viivise põhivõlalt summas 195,85 eurot ja edasiulatuvalt viivise põhivõlalt 0,065%

päevas kuni nõude täitmiseni.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel.

TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

1 P. Varul (jt). Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Tartu: Juura 2016, § 1132 komm p 7.3.1.b.

2-24-120257

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Antud juhul rahuldab kohus hagi osaliselt. Hageja nõudis hagis kostjalt hagi esitamise seisuga

põhivõlga, sissenõudmiskulu ja sissenõutavaks muutunud viivist summas 925,41 eurot ning

edasiulatuvalt viivist põhivõlalt 0,065% päevas. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga oleks

hageja nõue kokku summas 950,94 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja

kohtuotsuse tegemise seisuga 945,97 eurot. Seega rahuldab kohus hagi 99% ulatuses. Kohus

leiab, et arvestades hagi rahuldamise ulatust on põhjendatud menetluskulud jätta täies ulatuses

kostja kanda.

6. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate

menetluskulude rahalise suuruse.

7. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on taotletud ulatuses põhjendatud.

7.1. Hagilt kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasumisele riigilõiv 280 eurot.

Kohus kontrollis, et hageja on tasunud riigilõivu kokku summas 280 eurot, sh maksekäsu

kiirmenetluses 65 eurot ja hagi esitamisel täiendavalt 215 eurot. Hageja on hagilt tasunud

riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses. Riigilõiv on põhjendatud kohtukulu (TsMS § 138 lg

2). Seega on hageja põhjendatud menetluskuluks riigilõiv 280 eurot.

7.2. Hageja palub kostjalt välja mõista 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulu ning

lepingulise esindaja kulu hagiavalduse koostamise eest summas 170 eurot. Hageja lepingulise

esindaja ajakulu on seoses tõendite kogumise, korrastamise ja hagiavalduse koostamise,

ülevaatamise ja kohtule edastamisega kokku 2 tundi ja hageja esindaja taotleb tasu

arvestusega 85 eurot ühe töötunni eest (ilma käibemaksuta).

TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Arvestades menetluse asjaolusid ja asja keerukust ning mahukust, hindab kohus, et hageja

lepingulise esindaja tasu saab taotletud ulatuses lugeda vajalikus ja põhjendatuks.

Põhjendatuks saab lugeda esindaja kulud maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ulatuses. Kohtu

hinnangul saab lugeda vajalikuks ja põhjendatuks esindaja ajakulu hagiavalduse

vormistamisele kahe tunni ulatuses ning mõistlikuks esindaja taotletava tasumäära, mis on 85

eurot tund ilma käibemaksuta. Seega loeb kohus põhjendatuks hageja lepingulise esindaja

tasu kokku summas 190 eurot.

7.3. Eeltoodut arvestades loeb kohus põhjendatuks hageja menetluskulud kokku summas 470

eurot, sh 280 eurot hagilt tasutud riigilõiv ja 190 eurot lepingulise esindaja tasu.

Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus hageja menetluskulud summas 470 eurot

kostjalt hageja kasuks välja.

Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise

menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud määras.

8. TsMS § 468 lg 1 p 2 järgi tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristiina Kask

2-24-120257

Kohtunik