2-21-19074/19 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Gea Lepik, Maris Kuurberg

Määruse tegemise aeg ja koht

18. november 2024. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-19074

Kohtuasi

E.M avaldus Tallinn, Pae tn 68 korteriühistu

14.10.2021 üldkoosoleku päevakorra p 4 ja 7 all

vastuvõetud otsuse tühisuse tuvastamiseks või nende

kehtetuks

tunnistamiseks;

alternatiivselt

videokaamerate kasutamise osas korteriomanike

kokkuleppe puudumise tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 24.04.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

E.M ja Tallinn, Pae tn 68 korteriühistu määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja: E.M (isikukood XXX), lepinguline esindaja

Anatoli Jort

Puudutatud isik: Tallinn, Pae tn 68 korteriühistu

(registrikood

80023570),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Kalju Hanni

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 24.04.2023 määrus ja teha uus määrus, millega jätta

E.M avaldus Tallinn, Pae tn 68 korteriühistu vastu rahuldamata.

2. Rahuldada Tallinn, Pae tn 68 korteriühistu määruskaebus.

3. Jätta E.M määruskaebus rahuldamata.

4. Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud E.M kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

2-21-19074

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. E.M (avaldaja) esitas 06.12.2021 Harju Maakohtule avalduse Tallinn, Pae tn 68

korteriühistu (puudutatud isik) vastu, milles palub tuvastada otsuste nr 4 ja 7 tühisus või

alternatiivselt tunnistada kehtetuks otsused nr 4 ja 7, milles korterelamu Pae 68, Tallinn

korteriomanikud on 14.10.2021 toimunud hääletamisel üldkoosolekut kokku kutsumata

kinnitanud videokaamerate kasutamise korra ja otsustanud paigaldada liftidesse

videokaamerad. Alternatiivselt palub avaldaja tuvastada korteriomanike kokkuleppe

puudumine, mis puudutab videokaamerate kasutamist korterelamus aadressil Pae 68, Tallinn.

1.1. Avaldajale kuuluvad Pae 68, Tallinn korteriomandid nr 7 ja 14. Korterelamu

majandamiseks on asutatud puudutatud isik, mille liige avaldaja on. Ammusest ajast on

korteriühistu territooriumil ilma korteriomanike otsuseta paigaldatud 24 videokaamerat, mis

salvestavad territooriumil toimuvat. Videot salvestavad seadmed asuvad puudutatud isiku

juhatuse siseruumides. Avaldaja seostas enne 14.10.2021 hääletamist videokaamerate

paigaldamist ja kasutamist puudutatud isiku juhatuse omavolilise tegevusega. 2021. aastal

soovis puudutatud isiku juhatus paigaldada täiendavalt neli videokaamerat.

1.2. Puudutatud isiku juhatus saatis 29.09.2021 korteriomanikele elektroonilise kirja

hääletamise toimumisest 14.10.2021 korteriomanike üldkoosolekut kokku kutsumata. Kirjale

oli lisatud otsuste eelnõu, mis sisaldas punkti 4 videovalve korra vastuvõtmise kohta ja punkti

7 videokaamerate paigaldamise kohta liftidesse. Samuti oli lisatud dokumendi projektid

pealkirjaga „KÜ Pae 68 kaamerate kasutamise kord“ ja „hääletussedel“. Avaldaja esitas

eriarvamuse ja nõudis eriarvamuse kandmist hääletusprotokolli ning hääletas otsuste nr 4 ja 7

vastu. Puudutatud isiku juhatus avalikustas hääletamisprotokolli 28.10.2021. Korteriomanikud

kinnitasid videokaamerate kasutamise korra ja otsustasid paigaldada liftidesse videokaamerad.

Avaldaja leiab, et vastuvõetud videokaamerate kasutamise kord puudutab kõiki korteriühistu

territooriumil paigaldatud videokaameraid ja nende kasutamist.

1.3. Avaldaja vaidlustab korteriomanike otsust nr 4, millega on kinnitatud videokaamerate

kasutamise kord ning videokaamerate kasutamise korra punktid 2, 3, 5, 6 ja 7. Samuti

vaidlustab avaldaja korteriomanike otsust nr 7, millega on otsustatud paigaldada liftidesse

videokaamerad. Vaidluse esemeks on: korteriühistu juhatuse pädevuste laiendamine põhikirja

muutmata, videokaamerate kasutamise korra vastuolu isikuandmete töötlemise põhimõtetega

ja teabe andmise kohustuse rikkumine. Kolmandas alternatiivses nõudes tugineb avaldaja

sellele, et vaidlustatavad otsused väljuvad tavapärase valitsemise piiridest ja nõuavad

korteriomanike kokkuleppe sõlmimist, mida ei eksisteeri.

1.4. Avaldaja hinnangul esinevad nii otsuste tühisuse kui kehtetuse alused järgmistel

põhjustel: korteriomanike otsuste eelnõu ei sisalda teavet põhikirja muutmise vajaduse kohta

ja punkti korteriühistu juhatuse pädevuste laiendamise kohta; videokaamerate kasutamise

kord on vastuolus korteriühistu põhikirjaga ja seadusega osas, milles see laiendab

korteriühistu juhatuse pädevust; videokaamerate kasutamine ei eristu õigusvastasest

eraviisilisest jälitustegevusest ja on vastuolus avaliku korraga; videokaamerate kasutamine ei

vasta isikuandmete töötlemise nõuetele; korteriühistu juhatus rikkus teabe andmise kohustust.

1.4.1. Vaidlustatava videokaamerate kasutamise korra punktist 6 tuleneb puudutatud isiku

juhatuse õigus töödelda videosalvestisi. Kõnealune punkt laiendab puudutatud isiku juhatuse

seaduslikke ja põhikirjalisi pädevusi. Seadusest ja korteriühistu põhikirjast ei tulene

2-21-19074

puudutatud isiku juhatuse pädevust töödelda videokaamerate abil kogutud isikuandmeid.

Otsuste eelnõu ei teavitanud ka korteriomanikke põhikirja muutmise vajadusest ega

sisaldanud eraldi punkti põhikirja muutmise ja korteriühistu juhatuse pädevuste laiendamisest.

Sellega on oluliselt rikutud otsuse vastuvõtmise korda, mille tagajärjeks on otsuse tühisus.

Otsus ei ole kogunud ka põhikirjamuudatuse vastuvõtmiseks vajalikku poolthäälte arvu, et

juhatuse pädevuse laiendamise otsust saaks lugeda vastu võetuks.

1.4.2. Puudutatud isiku juhatus ei kvalifitseeru ka vastutavaks töötlejaks ja videokaamerate

kasutamise küsimus ei kuulu juhatuse pädevusse, kui puudutatud isik kasutab

videokaameraid. Puudutatud isiku juhatus ületas oma pädevust, paigaldades korteriühistu

territooriumile korteriomanike otsuseta 24 videokaamerat. Avaldaja ei nõustu olukorraga,

milles küsimused videokaamerate paigaldamisest ja kasutamisest ei otsustata korteriomanike

ringis, vaid puudutatud isiku juhatuse kabinetis ning korteriomanike ei teavitata

videokaamerate paigaldamisest. Vaidlusalune videokaamerate kasutamise kord ei sisalda ka

täpset ja selget teavet videokaamerate arvu, nende asukoha ja konkreetsete vaatlusaluste alade

kohta. Teave videokaamerate kasutamise ulatuse kohta on esitatud laskumata detailidesse ja

üldistatult ning hõlmates kogu üldkasutatavat ala. Videokaamerate kasutamise korra säte, mis

võimaldab kasutada videokaameraid elamuhoone üldkasutatavatel aladel, ei ole rakendatav

ilma korteriomanike üldkoosoleku otsusteta, mis määratleksid videokaamerate arvu ja nende

vaateväljasse sattuvad alad. Avaldajat häirib ülevaate ja kontrolli puudumine ning fakt, et teda

võidakse ööpäeva- ja aastaringselt jälgida oma kodu vahetus läheduses. Avaldajale ei ole

arusaadav, kus konkreetselt ja mis ulatuses puudutatud isik võib kasutada videokaameraid.

Isikuandmete kogumise ulatus ei ole läbipaistev ja mõju avaldaja õigustele ja vabadusele on

intensiivne. Varem on korteriühistu juhatuse liikmed kasutanud videokaameraid

korteriomanike tegevuse jälgimiseks. Videokaamerate kasutamist on raske eristada

õigusvastasest jälitustegevusest ja kord on vastuolus avaliku korraga.

1.4.3. Videokaamerate kasutamise kord võimaldab puudutatud isiku juhatuse liikmetel ja

videovalve seadmete hooldajal Fun Art OÜ-l piiramatu ligipääsu videosalvestistele. Volitatud

töötlejate ring on liiga lai. Kokku on videosalvestistel ligipääs seitsmel isikul. Liigipääsu

andmine viiele korteriühistu juhatuse liikmele on üleliigne ja ebaproportsionaalne.

Isikuandmete töötlemise eesmärgi saab saavutada ka väiksema inimeste arvuga. Hooldaja

ülesandeks peab olema videovalveseadmete tööseisukorras hoidmine, mitte isikuandmete

töötlemine. Puudub mõistlik põhjendus, miks Fun Art OÜ-l peab olema ligipääs salvestistele.

1.4.4. Isikuandmete töötlemine on ka videosalvestistega tutvumine volitatud isikute poolt.

Volitatud töötleja on kohustatud tegutsema üksnes vastutava töötleja juhiste alusel, vastavalt

isikuandmete kaitse üldmääruse (EL 2016/679) artikli 28 lõikele 3 ja isikuandmete kaitse

seaduse (IKS) § 30 lg 2 punktile 1. Puudutatud isiku dokumentides ja vaidlustatavas korras

juhised puuduvad. Ligipääs salvestistele ei saa toimuda kontrollimatult. Välistatud ei ole sama

andmekogu korduv töötlemine. Iga töötlemistoiming tuleb registreerida isikuandmete kaitse

määruse artikli 30 ning IKS § 36 ja § 37 järgi. 40-päevane videosalvestiste säilitamisaeg ei ole

ka mõistlik ja proportsionaalne. Õigusrikkumiste tuvastamine peab olema võimalik lühemal

perioodil.

1.4.5. Isikuandmete töötlemise eesmärk ei ole määratletud piisava täpsusega. Puudutatud isiku

eesmärk kaitsta oma vara ja tuvastada õigusrikkumisi kujutab endast abstraktset soovi

vaadelda korteriühistu üldkasutatavaid alasid. Totaalset jälgimist ei saa põhjendada

vandalismiaktidega, mis leidsid aset aastatel 2015 ja 2018. Ajavahemikul 2019 kuni 2021 on

puudutatud isiku juhatus registreerinud ainult ühe vandalismiakti. Puudutatud isik ei ole

2-21-19074

põhjendanud, et üldkasutataval alal esineb reaalne ja tõsine õigusrikkumiste toimepanemise

oht ja suur tõenäosus, et isikuandmete töötlemine on vajalik ning õiglane.

1.4.6. Puudutatud isiku juhatus pidi omal algatusel esitama kogu vajaliku informatsiooni enne

hääletamise toimumist. Puudutatud isik pidi tagama korteriomanikele võrdse õigus teabele.

Võrdset õigust teabele ei taga ainuüksi asjaolu, et enne hääletamist võivad korteriomanikud

esitada puudutatud isiku juhatusele küsimusi ja õigus on esitada eriarvamus. Korteriomanike

otsus nr 4, mis kinnitab videokaamerate kasutamise korda ja laiendab juhatuse pädevust,

kaldub ka seaduses ja korteriühistu põhikirjas sätestatust kõrvale. Juhatuse laiendatud pädevus

ei ole kantud põhikirja, mis läheb vastuollu tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 31

lõikega 3 ja korteriühistu põhikirjaga, mis toob kaasa otsuste kehtetuse. Vaidlustatavad

korteriomanike otsused tuleb alternatiivselt tunnistada kehtetuks.

1.4.7. Puudub vaidlus, et vaidlustatav otsus on vastu võetud häälteenamusega.

Videokaamerate kasutamine väljub aga korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase

valitsemise piiridest. Tegemist on oluliste ümberkorraldustega korteriomandi- ja

korteriühistuseadus (KrtS) § 38 lg 1 tähenduses, mille otsustamiseks on vaja korteriomanike

kokkulepet. Videokaamerate kasutamine on vastuolus isikuandmete töötlemise põhimõtetega

ja intensiivselt riivab avaldaja õigust privaatsusele. Videokaamerate kasutamine enne

korteriomanike kokkuleppe sõlmist ületab puudutatud isiku juhatuse pädevust ja on

omavoliline. Avaldaja palub õigusselguse huvides tuvastada korteriomanike kokkuleppe

puudumine, mis puudutab Pae 68, Tallinn videokaamerate kasutamist, kui kohus ei nõustu

avaldaja muude põhjendustega ja leiab, et vaidlustatavad otsused ei ole tühised ega kehtetud.

Puudutatud isiku seisukoht

2. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ja taotles selle rahuldamata jätmist ning

menetluskulude avaldaja kanda jätmist järgmistel põhjendustel.

2.1. Avaldaja etteheide korteriühistu teabe andmise kohustuse rikkumise kohta on alusetu.

Puudutatud isik on avaldajale edastanud vastused. Korteriühistu 14.10.2021 otsuste nr 4 ja 7

osas ei esine kehtetuse ega tühisuse alust. Korteriomanike üldkoosolek on kokku kutsutud

korrektselt ja otsused on vastu võetud häälteenamusega korteriomanike poolt. Avaldaja

kinnitab ise vaidluse puudumist selles, et korteriomanike üldkoosoleku otsuse poolt on antud

üle poole kõigist häältest nende korteriomanike poolt, kellele kuulub üle poole kaasomandi

osadest. Puudutatud isik esitas 14.10.2021 üldkoosolekul osalejate kinnitused ja lisad.

2.2. Korteriühistu eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki

mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühishuvide esindamine.

Kaamerate paigaldamine ja nende kasutamise reguleerimine on korteriühistu pädevuses.

Korteriühistu pädevus isikuandmete töötlemiseks tuleneb KrtS-st ja isikuandmete kaitse

üldmääruse artikkel 4 p-st 7. Seda kinnitab ka Andmekaitse Inspektsioon.

2.3. Korteriühistus asuvate kaamerate kasutamise eesmärgiks on vara kaitse ja

õigusrikkumiste tuvastamine. Kaamerate kasutamise reguleerimine on tavapärane valitsemine,

milleks ei ole vajalik kõigi korteriomanike nõusolek. Seda saab otsustada KrtS § 35 lg 1 järgi

häälteenamuse kaudu. Hoones on kokku 24 kaamerat, mis on suunatud üldkasutatavale alale.

Eeskätt esimese korruse koridorides ja hoone välisterritooriumile.

2.4. Puudutatud isik valdab elamukompleksi, mis koosneb kahest 12 ja 14 korruselisest

eluhoonest ning parklast. Kompleksi parklat ümbritseb piirdeaed ja sissepääs territooriumile

2-21-19074

on võimalik elektroonilise võtmega. Sellised turvameetmed ei ole osutunud piisavaks. 2018.

toimunud vandalismiaktide tulemusel sai kahjustatud lift ja I korruse koridori seinad, uksed ja

aknad. 2021. aastal lift ja koridor. Oht varale ei ole hüpoteetiline, vaid korduvalt

realiseerunud. Liftide kahjustamise vältimiseks on vajalikud turvakaamerad. Lifti

kahjustamine toimub möödujatele ja kaameratele varjatult lifti suletud uste taga. Lifti

kahjustaja võib olla korteriomanik või tema loal territooriumile sisenenud isik. Ilma kaamera

salvestuseta ei ole sellise rikkumise toimepanemist võimalik tuvastada. Kaamera salvestus

edastatakse politseile. Samuti on salvestuse abil võimalik esitada kahjunõue rikkuja vastu.

Puudutatud isik on videovalvekorras avaldanud ja kinnitab, et andmeid kasutatakse üksnes

vara kaitseks ning õigusrikkumiste tuvastamisele kaasaaitamisele. Puudutatud isikule ei ole

teada alternatiivseid meetmeid, mis võimaldaks vältida edasist liftide kahjustamist.

2.5. Videokaamerate kasutamisel ei ole tegemist eraviisilise jälitustegevusega. Kaamerate

eesmärgiks on üksnes vara kahjustamise vältimine ja õigusrikkumiste tuvastamisele

kaasaaitamine. Korteriomanike poolt vastuvõetud kaamerate kasutamise kord vastab

kehtestatud nõuetele. Vastuvõetud korda saab alati täiendada ja täpsemaks reguleerida.

Olemasolev kord reguleerib kaamerate kasutamist ja tagab korteriomanike privaatsuse kuni

uue ja veelgi detailsema korra koostamiseni. Vaatamata korra mõningasele üldsõnalisusele, ei

ole kaamerate kasutamine seetõttu tühine või kehtetu.

2.6. Juhatuse siseselt on kokku lepitud, et kaamera salvestuse andmetele saab ligi ainult

juhatuse esimees P.D ja juhatuse liige I.U. Kaamerate ja süsteemi tehnohoolduse tagab Fun

Art OÜ. Puudutatud isiku juhatusel puuduvad tehnilised eriteadmised salvestiste töötlemisest.

Fun Art OÜ kahel juhatuse liikmel on kokkuleppel õigus salvestistele ligipääsuks ainult osas,

mis puudutab videosalvestusseadmete hooldust ja puudutatud isiku palvel vastavalt vajadusele

konkreetsete salvestuste väljavõtteid. Juhul kui on toime pandud korteriühistu vara

kahjustamine või on vajalik tuvastada õigusrikkumine ja konkreetne salvestis edastada

politseile. 40-päevane salvestuste säilitusaeg on vajalik, sest igast õigusrikkumisest ei pruugi

teave laekuda koheselt. See võib ilmneda oluliselt hiljem. Lühem säilitusaeg oleks

põhjendatud, kui kaameraid jälgitaks reaalajas.

2.7. Kaamerad on paigutatud korteriühistu territooriumile varasemalt 2012. aastast. Kaamerad

on olnud korteriühistu territooriumil pea 10 aastat. Kogu selle aja jooksul ei ole avaldaja ega

mõni teine korteriomanik esitanud vastuväidet või ettepanekut.

Maakohtu määrus ja põhjendused

3. Maakohus rahuldas avalduse (p 1) ja tuvastas puudutatud isiku korteriomanike 14.10.2021

üldkoosolekut kokku kutsumata vastu võetud otsuse nr 4 (videovalve korra vastuvõtmine) ja

otsuse nr 7 (kaamerate paigaldus liftidesse (1 kaamera igasse lifti)) tühisuse (p 2).

Menetluskulud jäid puudutatud isiku kanda (p 3). Puudutatud isikult mõisteti välja avaldaja

kasuks menetluskulu 1670 eurot (p 4) ja viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt 1670 eurot menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras

(p 5).

3.1. Kohus tuvastas poolte vaidlustamata asjaolude põhjal järgmise. Puudutatud isikust

korteriühistus on 98 liiget. Avaldaja on puudutatud isiku liige. Puudutatud isik viis läbi

koosolekut kokku kutsumata hääletamise 29.09-14.10.2021. Hääletamistulemuste protokoll

allkirjastati 28.10.2021. Selle kohaselt võttis hääletamisest osa 65 korteriomanikku ja

üldkoosolek oli otsustusvõimeline. 14.10.2021 otsuse punkti 4 kohaselt otsustati võtta vastu

2-21-19074

videovalve kord. Selle poolt hääletas 54 liiget ja vastu oli 11 liiget. 14.10.2021 otsuse punkti 7

kohaselt otsustati paigaldada liftidesse kaamerad. Selle poolt hääletas 33 liiget ja vastu oli 32

liiget. Puudutatud isiku hallatavas korterelamus on varasemalt paigaldatud 24 videokaamerat.

Kaamerad on paigaldatud 2012. aastast. Nende kaamerate paigaldamise kohta ei ole sõlmitud

korteriomanike kokkulepet ega tehtud korteriühistu üldkoosoleku otsust.

3.2. Kohus ei tuvastanud koosoleku kokkukutsumise või läbiviimise korra olulist rikkumist.

Korteriomanikud on võtnud vastu otsuse KrtS § 21 järgi ilma koosolekut kokku kutsumata

(kirjalikul hääletusel). Puudutatud isik on saatnud otsuste eelnõud ja materjalid, sh videovalve

kasutamise korra e-postiga 29.09.2021. Liikmetele anti hääletamiseks tähtaeg kuni

14.10.2021, mis on rohkem kui seaduses nõutav minimaalne 7-päevane tähtaeg. Puudutatud

isik esitas kohtule hääletamissedelid liikmete seisukohtadega otsuste suhtes.

3.3. Isikutest videosalvestise tegemine on käsitatav isikuandmete töötlemisena. Isikuandmete

kaitset isikuandmete töötlemisel reguleerib isikuandmete kaitse üldmäärus (EL nr 2016/679).

Füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel täpsustab ja täiendab IKS. Isikutest

videosalvestise tegemine on isikuandmete töötlemine ehk tuvastatud või tuvastatava füüsilise

isiku kohta käiva teabega toimingu tegemine üldmääruse artikkel 4 p-de 1 ja 2 mõttes.

Üldmääruse artikkel 6 lg 1 p a kohaselt on isikuandmete töötlemine seaduslik, kui

andmesubjekt on andnud nõusoleku töödelda oma isikuandmeid ühel või mitmel konkreetsel

eesmärgil. Olukorras, kus korteriühistu paigaldab valvekaamera ja paneb selle tööle, töötleb ta

korteriomanike isikuandmeid seaduslikult, kui selleks on nende nõusolek. Korteriomanike

nõusolek enda isikuandmete töötlemiseks saab väljenduda KrtS § 13 lg 1 kohases

korteriomanike kokkuleppes. Käesolevas asjas ei ole korteriomanikud valvekaamerate

paigaldamiseks kokkulepet sõlminud. Korteriomanikud võivad KrtS § 35 lg 1 järgi otsustada

korteriomanike üldkoosolekul häälteenamusega paigaldada majja valvekaamerad, tuginedes

üldmääruse artikkel 6 lg 1 p-le f. Seda aga eeldusel, et sellise otsuse poolt hääletanud

korteriomanikel oli valvekaamerate paigaldamiseks õigustatud huvi, valvekaamerate

paigaldamine oli vajalik sellise õigustatud huvi teostamiseks ning avaldaja huvid või

põhiõigused ja -vabadused ei kaalunud üles üldkoosoleku otsuse poolt hääletanud

korteriomanike õigustatud huvi avaldaja isikuandmeid kõnealusel viisil töödelda.

3.4. Vaidlustatud otsusega otsustati paigaldada kaamerad liftidesse ja võeti vastu videovalve

kasutamise kord. Puudutatud isiku selgituse kohaselt on korteriühistus ja lifti paigaldatud

kaamerate eesmärk tagada inimeste ja vara turvalisus. Kohus leidis, et puudutatud isiku poolt

esile toodud vara kaitsmise ja õigusrikkujate tuvastamise eesmärgil valvekaamerate

paigaldamine ja vastava korra vastuvõtmine on õigustatud üldmääruse art 6 lg 1 p f mõttes.

3.5. Lisaks õigustatud huvi olemasolule üldmääruse artikkel 6 lg 1 p f mõttes tuleb sama sätte

järgi kaaluda, kas üldkoosoleku otsuse poolt hääletanud isikute õigustatud huvi töödelda

avaldaja isikuandmeid kaalub üles avaldaja huvid või põhiõigused ja -vabadused.

Kaalutlusotsust valvekaamerate paigaldamiseks saavad korteriomanikud üldkoosolekul

häälteenamusega teha vaid olukorras, kus häälteenamusega otsustatakse ka valvekaamerate

kasutamise tingimused. Seega häälteenamusega saab valvekaamerate paigaldamist otsustada

vaid juhul, kui samaaegselt otsustatakse ka valvekaamerate kasutamise tingimused, mis

sisaldavad üldmääruse artiklis 13 sätestatud teavet.

3.6. Puudutatud isik soovis häälteenamusega võtta vastu valvekaamerate kasutamise

tingimused, mis sisaldavad üldmääruse artiklis 13 sätestatud teavet. Valvekaamerate

paigaldamist üldkoosolekul otsustatud ei ole, v.a vaidlustatud otsuse punktiga 7 liftidesse

kaamerate paigaldamise otsustamine. Olukorras, kus valvekaamerate paigaldamist pole

2-21-19074

korteriühistu üldkoosolek häälteenamusega ega korteriomanike kokkuleppel otsustanud, ei ole

põhjust ega vajadust reguleerida valvekaamerate kasutamise korda. Hinnatud ei ole selle

vajalikkust, eesmärke ja kaamerate arvu. Avaldaja ei saa hinnata, kas valvekaamerate

kasutamise kord reguleerib piisavalt tema subjektiivseid õiguseid, mis tulenevad üldmäärusest

ja IKS-st. Kohus asus seisukohale, et korteriomanikud ei tohtinud valvekaamerate

paigaldamist häälteenamusega otsustada.

3.7. Puudutatud isiku 03.01.2022 vastusest nähtub soov ja tahe reguleerida vastuvõetud

valvekorraga ka eelnevalt paigaldatud 24 kaamera kasutamist. Kohus leidis, et antud juhul

oleks keeruline ja õiguslikku segadust tekitav jätta kehtima valvekaamerate kasutamise kord

vaid lifti paigaldatud kaamerate osas. Puudutatud isik soovib seda korda laiendada kõikidele

kaameratele ega ole väljendanud soovi seda vaid lifti paigaldatud kaameratele rakendada.

Kohtul puudub alus seda korda osaliselt rakendada. Samuti tuli kohtu arvates vältida

olukorda, kus korra osalise kehtivuse tunnistamisega võiks tekkida vale ettekujutus, et sellega

on eelnevalt 24 kaamera paigaldamine tagantjärgi vaikimisi heaks kiidetud.

3.8. Kohtu hinnangul on valvekaamerate kasutamise korra vastuvõtmise otsus (nr 4) tühine.

Koos kaamerate paigaldamise otsustamisega (nr 7) ei esitatud üldkoosolekul korteriomanikele

analüüsimiseks kehtivat valvekaamerate kasutamise korda, mille alusel saaks nad otsustada

oma õiguste riive ulatuse. Kohus leidis, et ka lifti kaamerate paigaldamise otsus on tühine.

3.9. Kohus jättis menetluskulud puudutatud isiku kanda TsMS § 172 lg 1 järgi.

3.10. Avaldaja menetluskulu on avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot ja esindajakulu

4130 eurot (ajakulu 29,5 tundi tunnitasuga 140 eurot).

3.10.1. Riigilõiv kuulub puudutatud isiku poolt avaldajale hüvitamisele. Põhjendatud avaldaja

esindaja tunnitasu määr on 120 eurot, kuna avaldajat on esindanud õigusbüroo jurist.

3.10.2. Kohus leidis, et avaldaja esindaja ajakulu on arvestades tsiviilasja asjaolusid ja

esitatud materjale ülepaisutatud. Kohus ei pidanud põhjendatuks avaldaja esindaja ajakulu

tervikuna 23,5 tunni ulatuses, mis on tekkinud seoses avalduse koostamise ja kohtule

esitamisega. Kohtule esitatud avaldus koosneb suuresti viidetest õigusaktidele ja erinevate

dokumentide sisu kopeerimisest. Kohus leidis, et põhjendatud ajakulu sellises vaidluses

avalduse koostamisele on maksimaalselt 8 tundi (15,5 tundi vähem). Ülepaisutatud on ka

menetluskulude nimekirja koostamine ja kohtule saatmine 1 tund, millest kohus luges

põhjendatuks 0,5 tundi. Ülejäänud ajakulu summas 1620 eurot (13,5 x 120 eurot) oli kohtu

hinnangul põhjendatud ja vastas esindaja tehtud toimingute mahule ning asja keerukusele.

Määruskaebused

4. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada osaliselt ja

teha tühistatud osas asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus,

millega mõistetakse välja puudutatud isikult avaldaja kasuks täiendavad menetluskulud 2510

eurot koos seadusjärgses määras edasiulatuva viivisega. Avaldaja palub jätta

määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud puudutatud isiku kanda.

4.1. Sama töö eest tuleb tasuda võrdväärset tasu. Maakohus ei ole arvestanud viimaste aastate

tarbijahinnaindeksi muutust. Puudub alus arvata, et juristide tunnitasu peab jääma viie aasta

tagusele tasemele. Vaidlustatud kohtumääruse tegemise ajal jäid vandeadvokaatide tunnitasud

keskmiselt 170 euro piiresse. Avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu 140 eurot on tunduvalt

2-21-19074

madalam. Maakohus on põhjendamatult vähendanud hüvitatava menetluskulude summat

ainult põhjusel, et avaldaja lepinguline esindaja ei ole advokaat ega kutseühenduse liige.

Kõrvalekaldumine võrdse kohtlemise põhimõttest osutab kohtu eelarvamuslikule suhtumisele.

4.2. Avaldaja ei ole kopeerinud dokumentide sisu, vaid on tsiteerinud asjatundjate seisukohti

pärast allikate läbitöötlemist. Dokumentide läbitöötlemine oli seotud avalduse koostamisega

ja asjatundjate seisukohad olid olulised avaldaja seisukoha kujundamiseks. Viited

õigusaktidele on osa avalduse põhjendustest. Maakohus ei võtnud menetluskulude

kindlaksmääramisel arvesse isikuandmete kaitse valdkonna keerukust, dokumentaalsete

tõendite mahtu, avalduse mitmekülgsust, kohtupraktika nappust avalduse esitamise ajal ning

asjaolu, et avaldaja nõue põhineb Euroopa Liidu õigusel. Maakohus on põhjendamatult

vähendanud hüvitatava menetluskulude summat. Vaidlustatud määrus sisaldab üksnes

faktiväiteid, mitte põhjendust, kuidas kohus jõudis järeldusele, et lepingulise esindaja kulud

on ebavajalikud ja põhjendamatud. Selle tõttu ei vasta vaidlustatud määrus kohtulahenditele

esitatavatele nõuetele.

5. Puudutatud isik esitas kaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja teha uue,

millega jäetakse avaldaja avaldus rahuldamata ning kõik menetluskulud avaldaja kanda.

5.1. Korteriühistu otsused nr 4 ja 7 ei ole tühised, millega võeti vastu valvekaamerate

kasutamise tingimused ja otsustati kaamerate paigaldamine liftidesse. Kasutamise tingimused

ei ole vastuolus heade kommetega, ei riku avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet ega ole

vastu võetud ettenähtud korra rikkumisega. Käesoleval juhul on otsusega nr 4 kehtestatud

kasutamistingimused 2012. aastast paigaldatud kaameratele ja otsusega nr 7 otsustati samade

kasutamistingimuste alusel paigaldada kaamerad liftidesse. Kaamerad on 2012. aastast

paigaldatud. Nende kohta puudub korteriühistu üldkoosoleku otsus. Samas ei saa nõustuda, et

korteriomanikud ei ole seda heaks kiitnud (sõlminud kokkulepet).

5.2. Valvekaamerad paigaldati korteriühistu territooriumile 9 aastat enne 14.10.2021

kaamerate kasutamise korra vastuvõtmist. Kaamerate kasutamise vastu ei ole kuni 14.10.2021

esitatud ainsatki etteheidet. Puudutatud isiku liikmed on seda vaikimisi ja tegudega

aktsepteerinud. Korteriomanikud on varasemalt (sh 2015 aastal) heaks kiitnud üldkoosolekul

valvekaameratega seonduvad kulud. Tegemist on korteriomanike vaikimisi sõlmitud

kokkuleppega TsÜS § 68 lg 3 ja VÕS § 9 lg 1 järgi, mida on tunnustanud ka Riigikohus.

5.3. 14.10.2021 kehtestasid korteriomanikud 9 aastat kasutuses olnud kaamerate kasutamise

tingimused. Puudutatud isik ei saa uuesti otsustada valvekaamerate paigaldamist olukorras,

kus kaamerad on 9 aastat tagasi paigaldatud ja korteriomanike poolt heaks kiidetud.

Korteriomanikud saavad sellises olukorras reguleerida valvekaamerate kasutamist selliselt, et

oleks tagatud üldmääruse kohane isikuandmete kaitse.

5.4. Valvekaamerate kasutamise tingimused ei ole TsÜS § 38 lg 2 järgi tühised, kui kaamerate

paigaldamist ei otsustata. Isegi kui kaamerate otsust ei oleks olemas, ei muuda see kaamerate

kasutamise korra osas tehtud otsust automaatselt tühiseks. Valvekaamerate kasutamise kord ei

ole iseenesest vastuolus heade kommete või avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sättega.

5.5. Liftidesse paigaldatavate kaamerate osas on olemas nii otsus kui kord. Õigusliku

segaduse vältimiseks oleks maakohus saanud otsuse resolutiivosas märkida, et vastuvõetud

kord kehtib vaid liftidesse paigaldatud kaamerate osas.

2-21-19074

Menetluse edasine käik

6. Maakohus võttis kaebused menetlusse ja andis pooltele tähtaja vastamiseks.

6.1. Puudutatud isik vaidleb avaldaja kaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist.

6.2. Avaldaja vaidleb puudutatud isiku kaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist.

Kiita heaks saab ainult tehingut, mitte ebaseaduslikku toimingut, milleks on videokaamerate

paigaldamine. Puudutatud isik ei saa õigustada korteriomanike privaatsuse rikkumist ainult

selle kestusega ja tõlgendada olukorda nõusolekuna. Õigusvastase tegevuse kestev iseloom ei

saa muuta sellist tegevust õiguspäraseks. Puudutatud isik väidab ka, et liftides paigaldatavate

videokaamerate osas on olemas otsus videokaamerate paigaldamise kohta ja otsus nende

kasutamise kohta. Antud otsus ei vasta isikuandmete kaitse põhimõtetele ja nõuetele.

7. Maakohus kaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et puudutatud isiku määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 ja §

659 alusel rahuldada ning maakohtu määrus tühistada osas, milles maakohus rahuldas

avaldaja avalduse ja tuvastas puudutatud isiku korteriomanike 14.10.2021 üldkoosolekut

kokku kutsumata vastu võetud otsuse nr 4 (videovalve korra vastuvõtmine) ja otsuse nr 7

(kaamerate paigaldus liftidesse (1 kaamera igasse lifti)) tühisuse. Ringkonnakohus teeb uue

määruse, millega jätab rahuldamata avaldaja avalduse tuvastada vaidlusaluste otsuste nr 4 ja 7

tühisus või alternatiivselt tunnistada need kehtetuks või alternatiivselt tuvastada

korteriomanike kokkuleppe puudumine, mis puudutab videokaamerate kasutamist

korterelamus aadressil Pae 68, Tallinn. Ringkonnakohus jätab menetluskulud maakohtus

avaldaja kanda ning sellest tulenevalt jääb rahuldamata avaldaja määruskaebus tema

maakohtus kindlaksmääratud menetluskulude rahalise suuruse vaidlustamiseks.

9. Avaldaja vaidlustab Pae 68 korteriomanike üldkoosolekut kokku kutsumata vastu võetud

14.10.2021 otsust nr 4 (videovalve korra vastuvõtmine) ja otsust nr 7 (kaamerate paigaldus

liftidesse (1 kaamera igasse lifti). Avaldaja hinnangul on vaidlustatud otsused tühised või

kehtetud või väljuvad tavapärase valitsemise piiridest ja nõuavad korteriomanike kokkuleppe

sõlmimist.

10. Isikuandmete kaitset isikuandmete töötlemisel reguleerib isikuandmete kaitse üldmäärus

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. a määrus (EL) nr 2016/679, üldmäärus).

Korteriomanike üldkoosolekul häälteenamusega vastu võetud otsus on TsÜS § 38 lg 2

esimese lause kohaselt tühine, kui sellise otsuse jaoks oleks olnud vajalik kõigi

korteriomanike nõusolek. Kolleegium leiab, et antud juhul võisid korteriomanikud KrtS § 35

lg 1 järgi otsustada 14.10.2021 häälteenamusega paigaldada maja liftidesse valvekaamerad (1

kaamera igasse lifti), tuginedes üldmääruse art 6 lg 1 p-le f. Sellise otsuse poolt hääletanud

korteriomanikel oli antud juhul valvekaamerate paigaldamiseks õigustatud huvi,

valvekaamerate paigaldamine oli vajalik sellise õigustatud huvi teostamiseks ning avaldaja

huvid või põhiõigused ja -vabadused ei kaalunud üles üldkoosoleku otsuse poolt hääletanud

korteriomanike õigustatud huvi avaldaja isikuandmeid kõnealusel viisil töödelda (vt ka

RKTKm 12.04.2023, 2-20-2549 p-d 13.3 ja 14).

2-21-19074

10.1. Puudutatud isik põhistas, et lifti paigaldatud kaamerate eesmärk on vara kaitse ja

õigusrikkumiste tuvastamine. Varasemalt toimunud vandalismiaktide tulemusel said

kahjustatud liftid ja see toimus varjatult lifti suletud uste taga. Ilma kaamera salvestuseta ei

ole rikkumise toimepanemist võimalik tuvastada. Kolleegium leiab, et sellistel põhjendustel

saab olla tegemist õigustatud huviga üldmääruse art 6 lg 1 p f mõttes ja vajalik on

valvekaamerate paigaldamine liftidesse (vt ka RKTKm 12.04.2023, 2-20-2549 p 13.4).

10.2. Lisaks tuleb üldmääruse art 6 lg 1 p f järgi kaaluda, kas üldkoosoleku otsuse poolt

hääletanud isikute õigustatud huvi töödelda avaldaja isikuandmeid kaalub üles avaldaja huvid

või põhiõigused ja -vabadused. Sellist kaalutlusotsust valvekaamerate paigaldamiseks saavad

korteriomanikud üldkoosolekul häälteenamusega teha vaid olukorras, kus häälteenamusega

otsustatakse ka valvekaamerate kasutamise tingimused, mis sisaldavad üldmääruse art-s 13

sätestatud teavet. Mh peab olema välja toodud korteriühistu kontaktandmed, viide

võimalusele tutvuda enda kohta kogutud isikuandmetega, isikuandmete töötlemise eesmärk ja

õiguslik alus ning täpsustatud peab olema ka see, kellel on valvekaamera salvestistele

juurdepääs, milline on isikuandmete säilitamise aeg (vt ka RKTKm 12.04.2023, 2-20-2549 p-

d 13.5 ja 15). Antud juhul pandi hääletamisele ka selliste tingimuste kehtestamine.

Korteriomanikele anti nõuetekohaselt võimalus tutvuda enne 14.10.2021 hääletamist

valvekaamerate kasutamise plaanitavate tingimustega, mis sisaldavad üldmääruse art-s 13

sätestatud teavet (dtl 36-42). Tingimustes toodi välja järgmist: isikul on õigus tutvuda enda

kohta töödeldavate isikuandmetega (kaamerajäädvustus) ja saada teavet isikuandmete

töötlemise asjaolude kohta, milleks peab isik esitama oma avalduse aadressil XXX;

isikuandmete töötlemise eesmärk on korteriühistu vara kaitse ja õigusrikkumiste tuvastamine;

töötlemise õiguslik alus on üldmääruse art 6 lg 1 p f (õigustatud huvi); isikuandmete

säilitamise aeg on 40 päeva; ligipääs salvestistele on korteriühistu juhatuse liikmetel ja

videovalveseadmete hooldajal Fun Art OÜ-l. Ringkonnakohus ei nõustu avaldajaga, et

volitatud töötlejate ring on liiga lai. Puudutatud isik põhjendas, et tema juhatusel puuduvad

tehnilised eriteadmised salvestiste töötlemisest ja Fun Art OÜ kahel juhatuse liikmel on

kokkuleppel õigus salvestistele ligipääsuks. Antud juhul kõik korteriomanikud said ka hinnata

neid tingimusi ja kujundada enne üldkoosolekut seisukoha, kas nende arvates vastavad

tingimused üldmääruses sätestatud nõuetele, mis on vajalik hea usu põhimõttest (KrtS § 12 lg

2) tulenevalt (vt ka RKTKm 12.04.2023, 2-20-2549 p 16). Avaldaja peab arvestama KrtS § 12

lg 2 järgi ka otsuse poolt hääletanud teiste korteriomanike õigustatud huvidega. Avaldaja ei

ole ümber lükanud, et avaldaja huvi ei kaalu üles videovalve korra otsuse poolt hääletanud

korteriomanike õigustatud huvi töödelda avaldaja isikuandmeid, eesmärgil tagada vara kaitse

ja õigusrikkumiste tuvastamine.

10.3. Korteriomanike 14.10.2021 otsusest nr 7 tulenevalt on õiguspärased liftidesse

paigaldatud kaamerad. Korteriomanike 14.10.2021 otsused ei muuda õiguspäraseks

võimalikke varem paigaldatud kaameraid, mis on paigaldatud ilma korteriomanike

sellekohase otsuseta.

11. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga osas, et rikutud pole 14.10.2021 hääletamisel

koosoleku kokkukutsumise või läbiviimise korda. Korteriomanikud on võtnud kehtivalt vastu

14.10.2021 otsuse nr 4 (videovalve korra vastuvõtmine) ja otsuse nr 7 (kaamerate paigaldus

liftidesse) KrtS § 21 järgi ilma koosolekut kokku kutsumata (kirjalikul hääletusel).

12. Eelnevast tulenevalt tuleb puudutatud isiku määruskaebus rahuldada ja vaidlustatud

määrus tühistada ning teha uus, millega jätta avaldaja avaldus rahuldamata.

2-21-19074

13. Puudutatud isiku määruskaebuse rahuldamine ja maakohtu sisulise lahendi muutmine

tingib ka menetluskulude jaotuse muutmise TsMS § 173 lg 3 esimese lause alusel. Puudutatud

isik saavutas kaebusega enda eesmärgi, kuna vaidlustatud maakohtu määrus tühistati ja

avaldaja avaldus jäeti rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et maa- ja ringkonnakohtus kantud

menetluskulud tuleb TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel jätta avaldaja kanda. Rahuldamata

jääb avaldaja määruskaebus tema maakohtus kindlaksmääratud menetluskulude rahalise

suuruse vaidlustamiseks, kuna menetluskulud jäävad avaldaja kanda.

14. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ning teeb vastupidise määruse, muutes

ühtlasi menetluskulude jaotust, ei määra kolleegium kindlaks puudutatud isiku põhjendatud ja

vajalikke menetluskulusid. Puudutatud isiku hüvitatavad menetluskulud maa- ja

ringkonnakohtus määrab TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks maakohus (vt ka RKTKm

15.11.2023, 2-22-4432 p 13).

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Gea Lepik

Maris Kuurberg