2-23-4815/20 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler (eesistuja), Maris Kuurberg ja Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht

18. november 2024. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-4815

Kohtuasi

O.D avaldus täitemenetluse lõpetamiseks täitmise

aegumise tõttu täiteasjas nr 039/2021/216

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 17.10.2023. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

O.D määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (võlgnik): O.D (isikukood XXX), lepinguline

esindaja Priit Lantin

Puudutatud isik (sissenõudja):

AS SEB Pank

(registrikood 10004252), esindaja M.N

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Pärnu Maakohtu 17.10.2023 määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebemenetluses kantud menetluskulud O.D kanda.

4. AS-il SEB Pank määruskaebemenetluses kantud menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule (TsMS § 696 lg 3, TMS §

223¹ lg 4) 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

AVALDUS JA MENETLUSE KÄIK

1. O.D (võlgnik) esitas 28.03.2023 Pärnu Maakohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks

aegumise tõttu täiteasjas nr 039/2021/216 täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2231 ja

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lg 1 alusel.

2-23-4815

2. Avalduse kohaselt on täitedokumendiks Pärnu Maakohtu 12.12.2006 määrus tsiviilasjas nr

2-05-18481. Sissenõudja (AS SEB Pank) esitas nõude esimest korda täitmisele 09.07.2008 ja

kohtutäitur Oksana Kutšmei algatas 18.07.2008 täitemenetluse nr 084/2008/2462, mille

lõpetas 09.10.2020. Sissenõudja esitas 02.03.2021 sama täitedokumendi alusel uue

täitmisavalduse, mille alusel algatas kohtutäitur Heimo Vilpuu täitemenetluse nr

039/2021/216. 09.07.2008 nõude esimest korda täitmisele esitamisest on 28.03.2023 kohtule

avalduse esitamise ajaks möödunud üle 10 aasta. Seega on nõue aegunud ja avaldaja palub

täitemenetluse lõpetada.

3. Harju Maakohus algatas 14.04.2023 määrusega hagita asja menetluse täitemenetluse nr

039/2021/216 lõpetamiseks aegumise tõttu.

4. Kohtutäitur Heimo Vilpuu teatas maakohtule, et alustas täitemenetluse nr 039/2021/216

tsiviilasjas nr 2-05-18481 tehtud Pärnu Maakohtu 12.12.2006 otsuse ja sissenõudja

02.03.2021 avalduse alusel. Kohtutäituri poolt edastatud andmete kohaselt oli vaidlustatud

täitemenetlus peatunud järgmiselt:

-

19.03.2021 kuni 06.02.2023 tsiviilasjas nr 2-21-4228 Pärnu Maakohtu otsusega

kohaldatud hagi tagamise korras kuni samas tsiviilasjas kohtuotsusega sundtäitmise

lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamata jätmiseni ja täitemenetluse uuendamiseni.

-

13.02.2023 kuni 03.03.2023 tulenevalt võlgniku esitatud nõude täitmise aegumise

kohaldamise avaldusest kuni sissenõudja vastuväite esitamiseni ja täitemenetluse

uuendamiseni.

Täitemenetluse registri andmetel on asjas nr 2-05-18481 tehtud kohtulahendi alusel viidud

läbi kolm täitemenetlust:

-

täitemenetlus nr 084/2015/2902 (lõpetatud), kohtutäitur Oksana Kutšmei;

-

täitemenetlus nr 084/2008/2462 (lõpetatud), kohtutäitur Oksana Kutšmei;

-

täitemenetlus nr 039/2021/216, kohtutäitur Heimo Vilpuu

5. Sissenõudja vaidles nõude aegumisele ja täitemenetluse lõpetamisele vastu. Sissenõudja

möönis, et esitas tsiviilasjas nr 2-05-18481 tehtud Pärnu Maakohtu 12.12.2006 määruse

esimest korda täitmisele 09.07.2008, mille alusel algatas kohtutäitur Oksana Kutšmei

18.07.2008 täitemenetluse (täiteasi nr 084/2008/2462), kuid nõude täitmise aegumise

peatumise tõttu ei ole täitmine aegunud.

5.1. Sissenõudja hinnangul oli aegumine peatunud esmalt ajavahemikus 26.03.2009–

17.01.2019 alates tsiviilasjas nr 2-09-13280 (Y. O.D hagi O.D vastu ühisvara jagamiseks)

Tartu Maakohtu poolt 26.03.2009 hagi tagamise kohtumääruse tegemisest, millega peatati

täiteasja nr 084/2008/2462 menetlus kuni kohtutäitur Oksana Kutšmei 17.01.2019

täitemenetluse nr 084/2008/2462 uuendamise otsuse tegemiseni.

5.2. 09.10.2020 lõpetas kohtutäitur Oksana Kutšmei tsiviilasjas nr 2-20-4920 tehtud

kohtuotsuse alusel täiteasja nr 084/2008/2462.

5.3. Sissenõudja esitas täitedokumendi uuesti täitmisele 02.03.2021. Kohtutäitur Heimo

Vilpuu algatas 03.03.2021 täitemenetluse täiteasjas nr 039/2021/216.

5.4. Sissenõudja hinnangul oli aegumine peatunud ka ajavahemikus 19.03.2021–03.03.2023

alates tsiviilasjas nr 2-21-4228 (O.D hagi AS SEB Pank vastu sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks täiteasjas nr 039/2021/216) 19.03.2021 tehtud hagi tagamise kohtumäärusega

täitemenetluse peatamisest kuni kohtutäituri 03.03.2023 uuendamise otsuse tegemiseni.

5.5. Täitedokumendist tulenev aegumine on seega sissenõudja hinnangul saanud kulgeda

ajavahemikus 09.07.2008 – 25.03.2009, 18.01.2019 – 18.03.2021 ning alates 03.03.2023.

2 (7)

2-23-4815

Seega on täitedokumendist tuleneva nõude aegumise arvestamise algusest möödas vähem kui

3 aastat.

5.6. Sissenõudja hinnangul on võlgnik takistanud igakülgselt sissenõudjal tema suhtes

täitemenetluse läbiviimist ning rikkunud sellega hea usu põhimõtet. Võlgniku tegevus

tsiviilasja nr 2-09-13280 raames oli suunatud sellele, et saavutada täiteasjas nr 084/2008/2462

menetluse peatamine lõputult pikaks ajaks ning avaldaja ei teinud midagi selleks, et kohus

hagi tagamise hiljem tühistaks. Sel põhjusel oli sissenõudja sunnitud täitedokumendi alusel

25.09.2015 esitama kohtutäitur Oksana Kutšmeile uue täitmisavalduse võlgniku suhtes

paralleelse täitemenetluse läbiviimiseks (30.09.2015 algatatud täitemenetluse nr

084/2015/2902), mille võlgnik vaidlustas tsiviilasjas nr 2-18-12615.

6. Avaldaja selgitas 15.05.2023 esitatud seisukohtades, et tsiviilasjas nr 2-09-13280 määras

Tartu Maakohus 15.04.2009 otsuses otsuse viivitamatult täidetavaks ning otsus jõustus

19.05.2009. Avaldaja hinnangul algas nõude aegumise peatumine ühisvara jagamise nõude

esitamisega 26.03.2009 ja lõppes tsiviilasjas nr 2-09-13280 tehtud kohtulahendi jõustumisega

19.05.2009. Avaldaja tugines TsÜS § 157 lg 6 lausele 2 ja § 160 lg-le 3. Avaldaja tugineb ka

korduva täitemenetluse (täiteasi nr 084/2015/2902) vaidlustamiseks algatatud tsiviilasjas nr 2-

18-12615 tehtud Tartu Ringkonnakohtu 02.01.2019 määruse p-s 15 avaldatud ringkonnakohtu

selgitusele, mille kohaselt Kinnistusraamatust nähtuvalt on maakohtu otsus täidetud – 15.

aprilli 2010 avalduse, 15. aprilli 2009 kohtuotsuse alusel on 21. aprillil 2010

kinnistusraamatusse kantud, et I. O.D-le kuulub ½ mõttelist osa kinnistust ning avaldajale ½

mõttelist osa kinnistust. Kuna otsus on täidetud, siis on otsuse täitmise tagamiseks kohaldatud

abinõu kaotanud oma õigusliku tähenduse, täitemenetluse peatamise alus on ära langenud

ning kohtutäituril on õigus jätkata täitemenetlust. Võlgniku hinnangul ei olnud seega

täitemenetluse jätkamine takistatud.

Maakohtu määrus ja põhjendused

7. Harju Maakohus jättis 17.10.2023 määrusega avalduse rahuldamata ja täitemenetluse

täiteasjas nr 039/2021/216 lõpetamata.

8. Maakohus tuvastas, et aegumine oli peatunud järgmiselt:

-

26.03.2009-17.01.2019. Maakohus arvestas aegumise peatumise algust tsiviilasjas nr 2-

09-13280 tehtud 26.03.2009 kohtumäärusest, millega kohus peatas hagi tagamise korras

täiteasja nr 084/2008/2462 menetluse, kuni kohtutäitur Oksana Kutšmei poolt sama

täitemenetluse uuendamise otsuse tegemiseni 17.01.2019;

-

19.03.2021-03.03.2023. Maakohus arvestas aegumise peatumise algust tsiviilasjas nr 2-

21-4228 tehtud 19.03.2021 kohtumäärusest, millega kohus peatas hagi tagamise korras

täiteasja nr 039/2021/216 menetluse, kuni kohtutäitur Heimo Vilpuu poolt sama

täitemenetluse uuendamise otsuse tegemiseni 03.03.2023.

9. Maakohus asus seisukohale, et TsÜS § 157 lg 6 ei kohaldu, kuna tsiviilasjas nr 2-09-13280

esitas hagi võlgnik, mitte sissenõudja. Olukorras, kus kohus ei oleks tsiviilasjas nr 2-09-13280

hagi taganud, oleks aegumise peatumine lõppenud 15.04.20091 kohtuotsuse jõustumisega

samas tsiviilasjas (TsÜS § 160 lg 3), kuid kohtuotsuse jõustumine ei tühista automaatselt hagi

tagamist ning 15.04.2009 kohtuotsuse resolutsiooni p-st 2.3. nähtuvalt jäeti hagi tagamine

jõusse. Seega ei lõppenud maakohtu hinnangul aegumise peatumine 15.04.2009 kohtuotsuse

jõustumisega.

1 Maakohus on määruses märkinud otsuse kuupäevana 15.03.2009, kuid tegemist on eksliku kuupäevaga. Õige

kuupäev on 15.04.2009, millisel kuupäeval tõenditest nähtuvalt tegi Tartu Maakohus tsiviilasjas nr 2-09-13280

otsuse (dtl 109).

3 (7)

2-23-4815

10. Maakohus tuvastas, et kohtutäitur Oksana Kutšmei lõpetas 09.10.2020 otsusega täiteasja

nr 084/2008/2462 menetluse. Kohtutäitur Heimo Vilpuu algatas sissenõudja 02.03.2021

avalduse alusel 03.03.2021 täitemenetluse täiteasjas nr 039/2021/216.

11. Ülaltoodud aegumise peatumisi arvestades asus maakohus seisukohale, et aegumine sai

kulgeda ajavahemikus 09.07.2008-25.03.2009, 18.01.2019-18.03.2021 ning alates

03.03.2023. Seega on aegumise arvestamise algusest möödas vähem kui 3 aastat ning nõude

täitmine ei ole aegunud.

12. Avalduse rahuldamata jätmise tõttu jättis maakohus menetluskulud TsMS § 172 lg 1

alusel avaldaja kanda. Puudutatud isik ei esitanud maakohtule taotlust menetluskulude

kindlaksmääramiseks ega menetluskulude nimekirja, mistõttu jättis maakohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks määramata.

Määruskaebus

13. Võlgnik esitas 24.10.2023 määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning

teha uue määruse, millega lõpetada täitemenetlus täiteasjas nr 039/2021/2016 täitmise

aegumise tõttu. Kõik menetluskulud palub võlgnik jätta puudutatud isiku kanda. Avaldaja

põhjendas määruskaebust järgnevalt.

13.1. Maakohus on jätnud põhjendamatult kohaldamata TsÜS § 160 lg 3 ning on tuvastanud

vääralt faktilisi asjaolusid. Avaldaja hinnangul jättis maakohus TsÜS § 160 lg 3 kohaldamata

põhjusel, et ühisvara jagamise hagi tsiviilasjas nr 2-09-13280 oli esitanud võlgnik, mitte

sissenõudja, kuid TsÜS § 160 lg 3 kohaldamise eelduseks ei ole hagi esitamine sissenõudja

poolt. Samuti ei esitanud tsiviilasjas nr 2-09-13280 hagi mitte võlgnik, vaid võlgniku

abikaasa. Maakohus oleks pidanud kohaldama TsÜS § 160 lg 3, mille kohaselt nõude

aegumise peatumine lõpeb peatumise aluseks oleva menetluse jõustunud lahendi

lõppemisega.

13.2. Maakohus on jätnud põhjendamatult kõrvale olulise dokumentaalse tõendi – Tartu

Ringkonnakohtu 02.10.2019 määruse tsiviilasjas 2-18-12615, mille punktis 15 kohus tuvastas

hagi tagamise abinõu kehtivuse tühisuse. Viidatud ringkonnakohtu määruse põhjendustega on

vastuolus maakohtu seisukoht, mille kohaselt ei lõppenud aegumise peatumine tsiviilasjas nr

2-09-13280 tehtud kohtuotsuse jõustumisega, kuna kohtuotsuse jõustumine ei tühista

automaatselt hagi tagamist ning hagi tagamise jõusse jätmine nähtub kõnealuse kohtuotsuse

resolutsioonist. Tsiviilasjas nr 2-18-12615 tehtud Tartu Ringkonnakohtu 02.10.2019 määruse

põhjenduste kohaselt on otsuse täitmise tõttu selle tagamiseks kohaldatud abinõu kaotanud

oma õigusliku tähenduse ja täitemenetluse peatamise alus on ära langenud ning kohtutäituril

on õigus jätkata täitemenetlust.

Edasine menetlus

14. Sissenõudja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning

menetluskulud võlausaldaja kanda. Sissenõudja jääb kõikide varasemas menetluses avaldatud

seisukohtade juurde.

15. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle 02.11.2023 määrusega

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

16. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2¹ alusel koosmõjus §-

ga 659 jätta rahuldamata ning maakohtu määruse resolutsioon muutmata. Ringkonnakohtu

hinnangul leidis maakohus lõppjäreldustes õigesti, et täitemenetluse lõpetamiseks nõude

4 (7)

2-23-4815

täitmise aegumise tõttu TMS § 2231 lg 1 järgi ei esine alust, kuid maakohtu määruse

põhjendusi tuleb täiendada 26.03.2009 hagi tagamisest tuleneva täitemenetluse aegumise

peatumise lõppemise käsitluse osas (alljärgneva p 20.3). Muus osas nõustub kolleegium

esimese astme kohtu määrusega ega pea vajalikuks maakohtu määruse põhjendusi terves

ulatuses korrata (TsMS § 654 lg 6 koosmõjus §-ga 659).

17. TMS § 2231 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada kohtule avalduse täitemenetluse

lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või muust

täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud TsÜS §-

s 157 sätestatud tähtaeg.

18. Praegusel juhul on täitedokumendiks Pärnu Maakohtu 12.12.2006 määrus tsiviilasjas nr 2-

05-18481, mille sissenõudja esitas esimest korda täitmiseks 09.07.2008. Seega algas

täitedokumendist tuleneva nõude aegumine uuesti 09.07.2008 (TsÜS § 159 lg 1). Kuni

04.04.2011 kehtinud TsÜS § 157 lg 1 redaktsiooni kohaselt oli jõustunud kohtuotsusega

tunnustatud nõude aegumistähtaeg 30 aastat. Täitedokumendist tulenevad nõuded oleksid

seega aegunud 09.07.2038. 05.04.2011 kehtima hakanud TsÜS § 157 lg 1 järgi on jõustunud

kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise

aegumistähtaeg 10 aastat. 05.04.2011 jõustunud võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa

seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg 4 ls 1 nägi

ette, et TsÜS § 157 lg-s 1 aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 01.03.2011

tekkinud aegumata nõuetele. Kuna varem kehtinud TsÜS § 157 lg-s 1 sätestatud 30-aastast

aegumistähtaega arvestades ei olnud 09.07.2008 täitmiseks esitatud nõue aegunud, kohaldus

kõnealuse nõude täitmise aegumisele uus 10-aastane aegumistähtaeg. Riigikohus on TsÜS §

157 lg-d 1 koostoimes VÕSRS § 9 lg-ga 4 tõlgendades leidnud, et enne 01.03.2011 tekkinud

aegumata nõuetele hakkas 01.03.2011 kulgema uus 10 aasta pikkune aegumistähtaeg, mille

jooksul oli võlausaldajal võimalik teostada täitedokumendist tulenevaid õigusi (RKTKo

16.12.2013, 3-2-1-141-13, p 22). 21.03.2016 redaktsioonis kehtiva VÕSRS § 9 lg 4 kohaselt

kohaldatakse TsÜS § 157 lg-s 1 aegumise kohta sätestatut ka enne 05.04.2011 tekkinud

aegumata nõuetele. Alates 21.03.2016 jõustunud muudatusest on aegumise alguse

(ümberarvestamise) kuupäev 05.04.2011. Eelnevat arvestades oleks sissenõudja nõude

aegumise tähtajaks olnud 05.04.2021.

19. Maakohus on tuvastanud, et täitemenetluse läbiviimine on olnud peatunud 26.03.2009

hagi tagamise määruse alusel ning perioodil 19.03.2021 kuni 03.03.2023. Neid asjaolusid ei

ole pooled määruskaebemenetluses vaidlustanud.

20. Praegusel juhul on vaidlus selle üle, millal lõppes 26.03.2009 hagi tagamise määruse

alusel nõude täitmise aegumise peatumine. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti

asunud seisukohale, et 26.03.2009 hagi tagamise määrusega alanud peatumine ei lõppenud

samas tsiviilasjas nr 2-09-13280 tehtud kohtulahendi jõustumisega, kuna kohtuotsuse

resolutsiooni p-st 2.3 nähtuvalt jäi hagi tagamine kehtima (dtl 109).

20.1. Tartu Maakohus peatas 26.03.2009 määrusega tsiviilasjas nr 2-09-13280 hagi tagamise

korras täiteasja nr 084/2008/2462 menetluse. Nimetatud kohtumääruse alusel peatas

kohtutäitur Oksana Kutšmei 27.03.2009 otsusega täiteasja nr 084/2008/2462 menetluse.

Olukorras, kus kohtul on võimalik täitemenetlus hagi tagamise korras vaidluse ajaks peatada,

on sissenõudja õiguste teostamine piiratud. Sellisel juhul oleks õige lugeda ka

täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine poolte õiguste tasakaalustamiseks

peatunuks kohtulahendi alusel täitemenetluse peatamise lõppemiseni (TsÜS komm, § 160, p

3.2.5.1). Erialakirjanduses on peetud võimalikuks, et kohtulahendi alusel täitemenetluse

peatamisel saab analoogia alusel kohaldada TsÜS §-i 160 ja lugeda täitmise aegumine

peatunuks kohtulahendi alusel täitemenetluse peatamise lõppemiseni (TsÜS komm, § 159, p

5 (7)

2-23-4815

3.2.2 c)). Samuti on kohtupraktikas leitud, et täitedokumendist tuleneva nõude

aegumistähtaeg peatub juhul, mil kohus on rakendanud TMS §-s 45 märgitud abinõusid, sh

täitemenetluse peatanud (vt RKTKm 11.05.2022, 2-21-10665, p 12.4; TlnRnKm 27.11.2023,

2-23-12819, p 14.1). Seega peatus täitedokumendist tulenev aegumine alates 26.03.2009

TsÜS § 160 lg 1 alusel analoogia korras.

20.2. Kuigi praegusel juhul peatati täitemenetlus tsiviilasjas nr 2-09-13280 kohaldatud hagi

tagamise alusel, ei tühistatud selles tsiviilasjas tehtud kohtuotsusega hagi tagamist.

15.04.2009 Tartu Maakohtu otsuse resolutsiooni p-s 2.3 otsustas kohus TsMS 445 lg 2 alusel

mitte tühistada asjas määratud hagi tagamist (dtl 109). Seejuures on maakohus õigesti leidnud,

et kohtuotsuse jõustumine ei tühista automaatselt hagi tagamist. Olukorras, kus kohtuotsuse

resolutsioonis on selgelt märgitud hagi tagamise jõusse jätmine, ei ole kohtutäituril ega

võlgnikul võimalik täitemenetluse toimingutega jätkata. Kuna 15.04.2009 kohtuotsusega hagi

tagamist ei tühistatud, ei lõppenud selle otsuse jõustumisega ka aegumise peatumine.

20.3. Kuna praegusel juhul oli peatumise aluseks hagi tagamise määrus ja TsÜS § 160 lg 1

analoogia korras, siis sai ringkonnakohtu hinnangul aegumise peatumine lõppeda hagi

tagamise lõppemisega (hagi tagamise määruse tühistamisega) TsÜS § 160 lg 3 alusel

analoogia korras. Hagi tagamise abinõu tühistamise aega ei ole maakohus tuvastanud. Asja

materjalidest nähtub, et 24.10.2018 on sissenõudja esitanud kohtule taotluse tsiviilasjas nr 2-

09-13280 hagi tagamise korras tehtud täitemenetluse peatamise tühistamiseks (dtl 105).

15.05.2023 seisukohtade p-s 16 väidab võlgnik ise, et Tartu Maakohus tühistas 17.01.2019

hagi tagamise määruse seoses sissenõudja nõudega kaasomandi osale (dtl 104). KIS-ist

nähtuvalt tühistas Tartu Maakohus 15.01.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-09-13280 hagi

tagamise. Võlgnik vaidlustas selle, kuid Tartu Ringkonnakohtu 06.03.2019 määrusega jättis

kohus võlgniku kaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Tartu Ringkonnakohtu

06.03.2019 määrus tsiviilasjas nr 2-09-13280 jõustus KIS-ist nähtuvalt 06.03.2019, mil see

avaldajale kätte toimetati (TsMS § 466 lg 3 ls 2). Seega õiguslikult lõppes hagi tagamisest

tulenev täitemenetluse aegumise peatumine 06.03.2019. Ringkonnakohus täiendab selles osas

maakohtu määruse põhjendusi. Kuna aga kohtutäitur Oksana Kutšmei tegi 17.01.2019

täitemenetluse nr 084/2008/2462 uuendamise otsuse, oli sissenõudjal võimalik alates sellest

kuupäevast oma õigusi täitemenetluse raames ka edasi realiseerida, mistõttu ei ole praegusel

juhul põhjendatud lugeda täitemenetluse aegumist peatunuks kauem kui täitemenetluse

tegeliku peatumise lõppemiseni 17.01.2019. Eeltoodust tulenevalt on maakohus

lõppjäreldusena õigesti leidnud, et täitedokumendist tulenev aegumine oli peatunud

ajavahemikus 26.03.2009-17.01.2019.

21. Vastuseks määruskaebuse väitele maakohtu poolt TsÜS § 160 lg 3 kohaldamata jätmise

osas märgib kolleegium järgmist. Maakohtu menetluses tugines avaldaja aegumise peatumise

lõppemisele TsÜS § 157 lg 6 ls 2 alusel, mis omakorda viitab TsÜS § 160 lg-le 3 (dtl 103-

104). Maakohus asus seisukohale, et praegusel juhul ei kohaldu TsÜS § 157 lg 6, kuna

tsiviilasjas nr 2-09-13280 esitas hagi võlgnik, mitte sissenõudja (otsuse p 11). Õige on

avaldaja viide maakohtu eksimusele, milles maakohus on märkinud tsiviilasjas nr 2-09-13280

hagi esitajaks võlgniku. Tsiviilasjas nr 2-09-13280 oli hagejaks võlgniku endine abikaas Y.

O.D (dtl 109). Samas ei oma see asjas määravat tähtsust, sest ka sellisel juhul ei ole tegemist

sissenõudjaga, kelleks on AS SEB Pank. Maakohus leidis õigesti, et TsÜS § 157 lg 6 ei

kohaldu põhjusel, et tsiviilasjas nr 2-09-13280 ei esitanud nõuet sissenõudja. TsÜS § 157 lg 6

järgi peatub täitmise aegumine üksnes sissenõudja poolt esitatud hagi või avalduse alusel

toimuva kohtumenetluse ajaks.

21.1. TsÜS § 160 lg 3 kohaldamise osas on maakohus märkinud, et praegusel juhul ei

lõppenud aegumise peatumine TsÜS § 160 lg 3 alusel kohtuotsuse jõustumisega, sest

6 (7)

2-23-4815

kohtuotsuse kohaselt jäeti hagi tagamine jõusse. Seega on maakohus hinnanud TsÜS § 160 lg

3 alusel täitemenetluse aegumise peatumise lõppemist.

21.2. Ka avaldaja viidatud Tartu Ringkonnakohtu 02.01.2019 määruse tsiviilasjas nr 2-18-

12615 p-st 15 ei tulene, et praeguses asjas peaks lähtuma tsiviilasjas nr 2-09-13280 tehtud

kohtuotsuse jõustumise kuupäevast. Tartu Ringkonnakohus märgib 02.01.2019 määruse p-s

15 vaid seda, et kuna 15.04.2009 kohtuotsuse ja 15.04.2010 avalduse alusel on 21.04.2010

kantud kinnistusraamatusse kinnistu kuulumine kummalegi abikaasadele (I. O.D-le ja O.D-le)

½ mõttelises osas, siis on otsuse täitmise tagamiseks kohaldatud abinõu kaotanud õigusliku

tähenduse ning kohtutäituril on õigus jätkata täitemenetlust. Ringkonnakohus ei tuvastanud

selles asjas, et hagi tagamise abinõu oleks kaotanud oma tähenduse kohtuotsuse jõustumise

seisuga 15.05.2009. Kuigi ringkonnakohus on asjas nr 2-18-12615 asunud seisukohale, et

maakohtu otsus, mille tagamiseks hagi tagamine jõusse jäeti, on täidetud ning abinõu

(täitemenetluse peatamine) õigusliku tähenduse kaotanud, ei olnud kohtutäituril võimalik neid

asjaolusid (sh, kas või millal on kohtuotsus täidetud ja hagi tagamise abinõu õigusliku

tähenduse kaotanud) formaliseerituse põhimõttest tulenevalt ise hinnata. Seega ei saanud

kohtutäitur enne tsiviilasjas nr 2-18-12615 tehtud Tartu Ringkonnakohtu 02.01.2019 määrust

täitemenetlust jätkata. Seega ei ole maakohtu määruse järeldus, mille kohaselt oli aegumine

peatunud ajavahemikus 26.03.2009 kuni 17.01.2009, vastuolus Tartu Ringkonnakohtu

02.01.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-12615.

22. Kuna võlgniku määruskaebus jääb rahuldamata, tuleb määruskaebemenetluse kulud jätta

TsMS § 171 lg 1 järgi võlgniku kanda.

23. Sissenõudja ei ole esitanud kohtu määratud tähtajaks (s.o 05.11.2024) menetluskulude

nimekirja. Seega sissenõudjal määruskaebemenetluses menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

7 (7)