2-24-126875/6 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maili Riisenberg Otsuse tegemise aeg ja koht 18. november 2024, Viljandi Tsiviilasja number 2-24-126875 Tsiviilasi Rendin OÜ hagi M.M. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Menetluse liik Kirjalik menetlus Tsiviilasja hind 603,42 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Rendin OÜ (registrikood 14672861; aadress XXX, 11415, XXX; e-post info@rendin.co) Hageja volitatud esindaja D.G. (e-post XXX) Kostja M.M. (isikukood XXX; registrijärgne XXX; e-post XXX) RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista kostjalt M.M.-ilt (M.M.) hageja Rendin OÜ kasuks põhivõlg summas 603,42 eurot. 3. Jaotada menetluskulud ning jätta need kostja kanda. 4. Rahuldada hageja Rendin OÜ menetluskulude taotlus. 5. Mõista kostjalt M.M.-ilt hageja Rendin OÜ kasuks hageja kantud menetluskulud summas 175 eurot. 6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamatult täidetav. 7. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE567700771003819792 LHV Pank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused 1. Hageja Rendin OÜ esitas 18.10.2024 M.M.-i vastu hagi võlgnevuse nõudes. Hageja nõue tuleneb M.M.-i ja K. H. (üürileandja) vahel 18.12.2023 sõlmitud tähtajatust üürilepingust nr EE231218-107724 XXX aadressil asuva eluruumi väljaüürimiseks. Üürileping on sõlmitud läbi Rendin OÜ platvormi.11.07.2024 on üürileandja loovutanud oma nõude hagejale. Hageja nõuab kostjalt 13.01.2020 sõlmitud üürilepingu korterile aadressil XXX alusel põhinõuet summas 1 275,97 eurot ning sissenõutavaks muutunud viiviseid kokku 319,98 eurot. 2. Hageja on kohtule esitanud tõenditena üürilepingu (dtl 43-55), arved (dtl 59-60), üürileandja ja kostja vahelise suhtluse (dtl 56-58), nõude loovutamise leping (dtl 61-63), hageja ja kostja kirjavahetuse (dtl 64-66) ja hageja esitatud arved kostjale (dtl 67-69). 3. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 23.10.2024 määrusega. Kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud e-posti vahendusel 28.10.2024. Kohus kohustas kostjat hagile vastama 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest arvates. Kohus juhtis 23.10.2024 menetlusse võtmise määruses kostja tähelepanu ka sellele, et kohtul on õigus teha hagile vastamata jätmise korral tagaseljaotsus. Kostja vastust hagile ei esitanud. 4. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. 2(3)

TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 5. TsMS § 162 lg 1 järgi tuleb menetluskulud tuleb jätta hagi rahuldamise tõttu kostja kanda. 6. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kuivõrd kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda, puudub vajadus nende suurus rahaliselt kindlaks määrata. Vajalik ja põhjendatud on hageja riigilõivu kulu 175 eurot. Õigusabikulude nimekirja hageja kohtule esitanud ei ole. Tulenevalt eeltoodust tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 175 eurot. 7. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Riisenberg kohtunik 3(3)