2-20-10384/138 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Siret Siilbek, Liis Arrak, Peeter Pällin

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.11.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-10384

Kohtuasi

OÜ Herakos hagi OÜ Termokar vastu alusetult saadu

145 594,80 euro ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 02.03.2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

OÜ Termokar apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

157 242,38 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja OÜ Herakos (registrikood 12843620), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Helmeri Indela

Kostja OÜ Termokar (registrikood 12045143),

lepingulised esindajad vandeadvokaadid Helmut Pikmets

ja Maris Vutt

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 29.10.2024 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta Pärnu Maakohtu 02.03.2022 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta

otsuse põhjendusi.

2. Jätta OÜ Termokar apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluse kulud OÜ Termokar kanda.

4. Mõista OÜ-lt Termokar OÜ Herakos kasuks välja apellatsiooni- ja

kassatsiooniastme menetluskulude hüvitis 9482,82 eurot. Nimetatud summalt tuleb

alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni maksta

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

2-20-10384

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. OÜ Herakos (hageja) esitas 17.07.2020 Pärnu Maakohtule Termokar OÜ (kostja) vastu

hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista 145 594,80 eurot ning alates 18.07.2020

kuni kohtuotsuse tegemiseni viivise kindla summana arvestatuna võlaõigusseaduse (VÕS) §

113 lg-s 1 sätestatud määras põhinõudelt aastas.

1.1. Hagiavalduse kohaselt on hageja kortermajade ehitamise ja korterite müümisega tegelev

äriühing, mis tegeles 2018. a teisel poolel Pärnu linnas kahe kortermaja ja ühe ärihoone

ehitamisega. Hageja avastas 2020. a kevadel oma 2018. a majandusaasta aruande koostamise

käigus, et kostja oli esitanud hagejale neli õigusliku aluseta arvet (arved nr 180122, 180135,

180163 ja 180203 kogusummas 145 594,80 eurot), mille hageja oli tasunud ning mille arvel

oli kostja hageja hinnangul hageja arvel alusetult rikastunud. Hageja väitel ei olnud ta

sõlminud kostjaga ühtegi töövõtulepingut arvetel viidatud objektidel tööde tegemiseks, kostja

ei olnud neil objektidel töid teinud ning ühtegi tööde üleandmise-vastuvõtmise akti poolte

vahel arvetel viidatud objektide osas ei koostatud. Lisaks oli kostja seaduslik esindaja KM

andnud kostja vastu algatatud kriminaalmenetluses Maksu- ja Tolliametile (MTA) kui

uurimisasutusele ütlusi, mille kohaselt ei olnud kostja arvetel viidatud objektidel ehitustöid

tehtud ning et arved olid fiktiivsed. Hageja arvates kasutas kostja ära asjaolu, et varem oli

samale kinnisasjale ehitatud veel kaks kortermaja, mille ehitamisel oli poolte vahel olnud

kokkulepe sarnaste tööde tegemiseks ning kuna hageja oli ülekoormatud, ei märganud ta

toime pandud pettust ja usaldas varasemast koostööpartnerist kostjat.

Kostja vastuväited

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata.

2.1. Kostja oli nõus, et hageja ja kostja vahel puudus lepinguline suhe arvetel märgitud tööde

tegemiseks. Küll aga sai hageja kostja väitel talle kantud raha tagasi. Nimelt sõlmiti kostja

sõnul poolte ja kolmanda isiku SS vahel seoses kostja poolt hagejale esitatud näilike arvetega

kokkulepe panna toime käibemaksupettus. Maksupettus ja raha tagasisaamine seisnes selles,

et kostjale makstud raha sai hageja sularahas tagasi summas, millest oli kokkuvõttes maha

arvestatud n-ö arvevabrikantide teenustasu (kostjale teadaolevalt suurusjärgus 2-3%) ja riigilt

(MTA kaudu) sai hageja 20% (käibemaks) arvete summast sisendkäibemaksuna (vähendades

sisendmaksu arvelt enda tasutavat käibemaksu ehk väljundkäibemaksu). See tähendab, et

hageja sai kogu arvete alusel makstud raha tagasi, sh sularahas. Tegelikkuses sai hageja veel

kasugi, kuna riigilt saadud sisendkäibemaksust (20%) jäi arvevabrikantidele makstud

teenustasust (ca 2-3%) veel ülegi.

2.2. MTA uurimisosakonna Lääne talitus algatas 21.06.2019 karistusseadustiku (KarS) § 3891

lg-te 1 ja 3 tunnustel kriminaalmenetluse selle kohta, et kostja esitas oma juhatuse liikme KM

2-20-10384

tegevuse kaudu hagejale 2018. a juunis, augustis ja oktoobris vale sisuga müügiarveid selleks,

et hageja juhatuse liikme TK juhtimisel saaks arvetel näidatud käibemaksu kajastada

maksuhaldurile esitatavates käibemaksudeklaratsioonides sisendkäibemaksu näitamiseks ja

maksukohustuse vähendamiseks. Kokku vähendas eespool toodud perioodil hageja kostja

kaasabil oma käibemaksukohustust 24 265,80 euro ulatuses. Hageja suhtes ei algatatud

kriminaalmenetlust, kuna hageja poolt pettuse kaudu „säästetud“ käibemaksusumma jäi alla

40 000 euro.

2.3. Kostja esitas ka oma versiooni erinevate arveahelate kohta. Arved esitati pettuse käigus

järjest mitmele äriühingule ning lõpuks võeti raha sularahas erinevate ühingute kontodelt

välja. Kõikides arveahelates nähtus kostja sõnul, et arvel olev summa järjest vähenes.

Tegemist oli kõigi seotud osapoolte kokkuleppega, mille sisu järgi jättis iga äriühing arve

omakorda edasi esitades osa talle laekunud maksest n-ö teenustasuna endale. See oli ka

põhjus, miks lõpliku arve tegemine ja selle sularahas väljavõtmine ning hagejale tagastamine

ei kattunud summaga, mis kajastus esialgu kostja poolt hagejale esitatud arvetel. Seoses

arvega nr 180122 tagastati hagejale vähemalt 38 281,18 eurot (Metsaru grupp OÜ arve nr

2906181 AJ Lahendus OÜ-le). Seoses arvega nr 180135 tagastati hagejale vähemalt 10 944

eurot (Balans-Tiim OÜ arve nr MA1800067 Ameron Invest OÜ-le). Seoses arvega nr 180163

tagastati hagejale vähemalt 45 034,80 eurot (Balans-Tiim OÜ arve nr MA1800073 Ameron

Invest OÜ-le). Seoses arvega nr 180203 tagastati hagejale vähemalt 36 900 eurot (Balans-

Tiim OÜ arve nr MA1800110). Kokku tagastati hagejale sularahas SS poolt vähemalt 131

159,98 eurot. Lisaks tagastas MTA hagejale 24 265,80 eurot, s.t kostja poolt hagejale esitatud

arvete käibemaks.

Maakohtu otsus

3. Maakohus rahuldas 02.03.2022 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 145

594,80 eurot ja viivise arvestatuna võla põhiosalt alates 18.07.2020 kuni kohtuotsuse

tegemiseni 18 908,77 eurot ning edasi alates 03.03.2022 kuni põhinõude täitmiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda, määras

kostja poolt hüvitatavate menetluskulude suuruseks 15 346,11 eurot ja mõistis nimetatud

summa hageja kasuks välja.

3.1. Maakohus tuvastas, et pooled ei vaielnud selle üle, et kostja esitas hagejale arved ja

hageja tasus need. Samuti ei vaielnud pooled selle üle, et arvete esitamiseks puudus alus.

Pooled vaidlesid selle üle, kas hageja sai tasutud summad VÕS § 1028 lg 1 alusel kostjalt

tagasi nõuda. Vaidlus puudus ka selles, et hageja ega tema juhatuse liige TK ei olnud

kahtlustatavad käibemaksupettuse skeemis, mida menetleti kriminaalasja nr 19930000204

raames. MTA konstateeris oma nõude esitamisel üksnes valearvete esitamise fakti ja nende

suurust koos võimaliku alusetu tagastusnõudega. Kostja väidetud poolte kokkulepet

maksukohustuse vähendamiseks MTA ei tuvastanud.

3.2. Maakohus nõustus hagejaga selles, et hageja poolt sisendkäibemaksu mahaarvamine oli

kostja esitatud alusetute arvete tagajärg, mitte põhjus. Kostja väidetud poolte kokkulepet

maksukohustuse vähendamiseks MTA ei tuvastanud. Hageja korrigeeris oma

käibemaksudeklaratsioone 02.03.2020 tegelikult osutatud teenustele vastavaks ning puudus

vaidlus selles, et reaalset kasu ta väidetavast teadlikust valearvete tasumisest ei saanud.

3.3. Kostja oli varem esitanud hagejale teiste objektidega seoses viis arvet sarnases

suurusjärgus hiljem esitatud valearvetega. Maakohtu arvates võis hageja juhatuse liikme TK

tähelepanu erinevatele ehitustööde kohta esitatud arvetele olla pealiskaudne, kuna

2-20-10384

vaidlusalusel ajal oli ta hõivatud pulmade korraldamise ja pulmareisiga, ehitusalane tegevus

2018. a oli intensiivne ning hageja esitas oma 2018. a majandusaasta aruande suure

hilinemisega ehk alles 2020. a kevadel ning kostja esitatud neli näilikku arvet moodustasid

hageja aastakuludest vaid 12% olukorras, kus iga kuu tuli hagejal tasuda kümneid ostuarveid.

Maakohtu arvates oli kostja versioon kaheldav ka seetõttu, et väidetav „võit“ maksukohustuse

tagastusnõude osas olnuks hagejale lisaks iga arve käibemaksule veel ¼ käibemaksusummast

ehk kokku ca 30 000 eurot, samas kui hageja 2018. a müügitulu ületas kostja enda kinnitusel

miljon eurot ning oli küsitav, miks hageja pidi riskima uurimise ja erinevate menetlustega

vaid mõne protsendi lisa teenimiseks müügitulule.

3.4. Kostja juhatuse liikmele esitatud kahtlustuse kohaselt olid osale äriühingutest jõudnud

summad oluliselt väiksemad, kui kostja väitis. Ühte kostja viidatud äriühingut arvete alusel

tasutud summade adressaadina kahtlustuses üldse ei mainitud, mis seadis maakohtu hinnangul

täiendavalt kahtluse alla kostja väited esimese arveahela kohta. Lisaks muutis kostja

arveahelate asjaolusid menetluses mitmel korral ning kostja taotletud tunnistajate, eelkõige SS

ütlused ei olnud maakohtu arvates usaldusväärsed.

Apellatsioonkaebus

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus,

millega jätta hagi rahuldamata. Alternatiivselt palus kostja saata asi maakohtule uueks

arutamiseks.

4.1. Maakohus rikkus otsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse kohustust ning kohustust hinnata

kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Maakohus leidis mh ekslikult, et hageja

juhatuse liige TK ei olnud käibemaksupettuse skeemist teadlik, tunnistaja SS ütlused olid

ebausaldusväärsed ning et tõenditest kogumis ei ole võimalik tuvastada, et hageja oli kogu

kostjale tasutud raha tagasi saanud. Maakohus tegi sisuliselt kostjale tõendamiskoormuse

täitmise võimatuks, jättes selgitamata, millise tõendite kogumiga oli kostjal raha liikumise ja

sularaha hagejale tagastamise fakti võimalik tõendada. Hageja suhtes kriminaalmenetluse

alustamata jätmine ei välistanud hageja seotust arvevabriku skeemiga. Hageja suhtes ei

alustatud kriminaalmenetlust, sest nn riigilt välja petetud käibemaksusumma jäi alla seaduses

sätestatud piirmäära, s.o 40 000 euro. Tegelikult tehtud tööde ja näilike arvete summade

suurusjärk oli sama (ca 150 000 eurot). Maakohus luges majandusaasta aruande hilinenult

esitamise fakti meelevaldselt hageja kasuks. Majandusaasta aruande hilinenult esitamine

näitab hoopis seda, et hageja ei tahtnud mingil põhjusel seda õigel ajal esitada. Hageja rahalist

„võitu“ käibemaksupettuses osalemisel ei saanud samastada hageja aastase käibega (ehk

müügituluga). Tunnistajate ütluste hindamisel oleks maakohus pidanud arvestama tunnistajate

SS ja KO ütlustega. Nende tunnistajate ütlused olid usaldusväärsed. Kohus jättis sisuliselt

hindamata tunnistajate KO ja MI ütlused. Maakohus rikkus tõendite igakülgse hindamise

kohustust, märkides tunnistajate ütlustega seonduvat vaid väga üldsõnaliselt. Maakohus

omistas kostja juhatuse liikmele KMle esitatud kahtlustuse sisule liialt suure tähenduse.

Maakohus kahtles ebaõigesti kostja esitatud arveahelates. Maakohus jättis ebaõigesti osa

kostja tõendeid vastu võtmata ning jättis pooled 12.11.2021 toimunud kohtuistungil ebaõigesti

vande all üle kuulamata.

Vastustaja seisukoht

5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

2-20-10384

Menetluse edasine käik

6. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 08.11.2023 otsusega maakohtu otsuse

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel ja tegi asjas uue otsuse, millega

jättis hagi rahuldamata.

7. Riigikohus tühistas 01.07.2024 otsusega ringkonnakohtu 08.11.2023 otsuse TsMS § 692 lg

1 p 1 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu ja saatis asja uueks

läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

7.1. Riigikohtu hinnangul ei rikkunud ringkonnakohus otsuse põhjendamise kohustust ega

menetlusõigust tunnistajate ütluste hindamisel. Lisaks ei rikkunud ringkonnakohus

menetlusnorme maksupettuse toimepanemise kokkuleppe tuvastamisel.

7.2. Riigikohus nõustus ringkonnakohtu põhjendustega ka selle kohta, miks ringkonnakohus

luges maksupettuse toimepanemise kokkuleppe heade kommetega vastuolus olevaks

(tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1) ning miks ei olnud kokkuleppe näol

tegemist seadusest tuleneva keeluga vastuolus oleva tehinguga (TsÜS § 87).

7.3. Riigikohtu arvates kohaldas ringkonnakohus vääralt VÕS § 1028 lg 2 p 3.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 2¹ alusel

rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta tuleb kohtuotsuse

põhjendusi.

9. Ringkonnakohtu hinnangul hindas maakohus tõendeid ebaõigesti, tunnistas SS ütlused

põhjendamatult ebausaldusväärseteks, omistades seejuures kriminaalmenetluses antud

ütlustele ja kahtlustuse sisule põhjendamatult olulise kaalu. Samuti jättis maakohus SS ütlused

ebausaldusväärseteks tunnistades andmata kostjale võimaluse esitada teisi tõendeid ning jättis

rahuldamata kostja taotluse Troparks OÜ pangakonto väljavõtte saamiseks, milline rikkumine

on kõrvaldatud apellatsioonimenetluse käigus. Ringkonnakohus muudab maakohtu otsuse

põhjendusi, kuid ei muuda otsuse resolutsiooni.

10. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle:

‒

Kostja esitas hagejale 29.06.2018 arve nr 180122 selgitusega „Ehitustööd Eestis

vastavalt aktile, Objekt: Suur-Posti 1/3 korterelamu“ 43 174,80 euro ulatuses. Hageja

tasus arve kostjale 17.07.2018;

‒

Kostja esitas hagejale 06.08.2018 arve nr 180135 selgitusega „Ehitustööd Suur-Posti

1/5 korterelamu, I ja II korruse kergvaheseinte ehitus (ainult töö). Katusekorruse villa,

aurutõkkekile, puitkarkassi ja tulekindla kipsi paigaldus.“ 11 934,40 euro ulatuses.

Hageja tasus arve 27.08.2018;

‒

Kostja esitas hagejale 30.08.2018 arve nr 180163 selgitusega „Ehitustööd vastavalt

aktile, Objekt: Suur-Posti“ 47 499,60 euro ulatuses. Hageja tasus arve 01.10.2018 ja

23.10.2018;

‒

Kostja esitas hagejale 30.10.2018 arve nr 180203 selgitusega „Ehitustööd vastavalt

aktile, Objekt: Suur-Posti“ 42 984 euro tasumiseks. Hageja maksis arve 19.11.2018 ja

03.12.2018;

2-20-10384

‒

Eespool nimetatud arvete alusel kostja hagejale töid ei teostanud, samuti polnud

nimetatud tööde tegemiseks pooltel sõlmitud töövõtulepingut.

11. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja arvetel tehtud töid tegelikult ei teostatud. Pooled

vaidlevad selle üle, kas arvete aluseks oli käibemaksupettuse toimepanemise kokkulepe ning

kas selline kokkulepe on TsÜS § 86 alusel tühine.

12. Ringkonnakohtu hinnangul on käesolevas asjas tõendatud, et hageja, kostja ja SS leppisid

kokku käibemaksupettuse toimepanemise selliselt, et kostja esitab hagejale ajavahemikul

2018 juuni, august ja oktoober vale sisuga müügiarveid selleks, et hageja saaks arvetel

näidatud käibemaksu kajastada maksuhaldurile esitatavates käibemaksudeklaratsioonides

sisendkäibemaksu näitamiseks ja maksukohustuse vähendamiseks. Kostja on tuginenud

sellele, et kokkulepe käibemaksupettuse toimepanemise osas sisaldas endas sisuliselt kahte

erinevat arveahelat, millest esimeses liikus 29.06.2018 arve nr 180122 alusel ja teises

06.08.2018 arve nr 180135, 30.08.2018 arve nr 180163 ja 30.10.2018 arve nr 180203 makstud

raha.

13. Kostja 29.06.2018 arve nr 180122 (43 174,80 eurot) edasine arveahel korraldati

järgmiselt:

‒

Ameron Invest OÜ esitas 29.06.2018 kostjale 41 880 euro suuruse arve nr 1806291,

selgitusega Suur-Posti 1/3 (II kd tl 36), mille kostja tasus 18.07.2018 (II kd tl 37).

‒

AJ Lahendus OÜ esitas 29.06.2018 Ameron Invest OÜ-le 39 980,40 euro maksmiseks

arve nr 1806291, selgitusega Suur-Posti 1/3 (II kd tl 38), mille Ameron Invest OÜ

tasus osamaksetega: 14 100 eurot 19.07.2018, 15 810 eurot 27.07.2018 ja 10 070,40

eurot 13.08.2018 (II kd tl 39-41).

‒

Metsaru grupp OÜ esitas 29.06.2018 AJ Lahendus OÜ-le arve nr 2906181 (38 281,18

eurot), selgitusega Suur-Posti 1/3 (II kd tl 42).

‒

Järgnevalt on kostja väitel Metsaru grupp OÜ juhatuse liige JM võtnud Metsaru grupp

OÜ arvelt pärast 29.06.2018 arve laekumist 38 281,18 eurot sularahas välja või

kohustas AJ Lahendus OÜ-d tasuma vastav arve Troparks OÜ-le või andis sularaha

väljavõtmiseks käsundi mõnele kolmandale isikule ja andis sularaha üle SSle.

13.1. Järgnevalt nähtub Troparks OÜ arvelduskonto nr EE534204278605867405 väljavõttest

19.07.2018‒31.08.2018 kohta, et AJ Lahendus OÜ tasus OÜ Metsaru grupp OÜ arve nr

2906181 Troparks OÜ-le 19.07.2018 osaliselt 29 000 euro ulatuses ja 20.07.2018 teise

osamaksena 9381,18 eurot (kokku 38 381,18 eurot) (V kd tl 72-77). Samuti tõendavad

nimetatud arvete esitamist ja nende eest tasumist SS ütlused, milles ta kirjeldab, et hagejale

esitas arved kostja, seejärel kostjale omakorda Ameron Invest OÜ, kellele omakorda esitas

arve AJ Lahendus OÜ. SS ütluste kohaselt: „Mina andsin käsud Ameroni juhatuse liikmele

KOle, AJ Lahendusele, raamatupidajatele. Ise ma arvutis neid töid ei teinud. Arvete sisu oli

see, et sularaha tekitada. Ehitusteenused või tööjõurent on arve sisuks, mille alusel klient

kannab raha ja ta saab sularahas selle tagasi. Ettevõtted olid OÜ AJ Lahendus, OÜ Balans-

Tiim, OÜ Ameron Invest.“ (IV kd tl 52-59). Samuti tõendavad Ameron Invest OÜ poolt

kostjale arvete koostamist ja esitamist KO ütlused: „Minu ettevõte Ameron Invest OÜ on ka

Termokar OÜ-le arveid väljastanud.“ (IV kd tl 60-62). Seda, et Metsaru grupp OÜ on AJ

Lahendus OÜ-le arveid väljastanud, kinnitab kriminaalasjas nr 19930000204 antud ütlustes ka

JM (II kd tl 42-43).

13.2. Lisaks maksekorraldustele tõendavad seda, et raha liikus mööda arveahelat, tunnistajate

SS ja KO ütlused. SS andis järgmised ütlused: „Järgmine lüli oli vist Ameron, kuhu Termokar

2-20-10384

OÜ kandis ja sealt edasi läks järgmistele lülidele raha. /…/ AJ Lahendus OÜ oli ka üks

lülidest, AJ. /…/ Metsaru Grupp OÜ oli KU organiseeritud tankist koos juhatuse liikmega.

Tankist oli JM äkki. KUs organiseeris tema mulle tankistiks, et need lõpulülid edasi läheks,

sest mul said inimesed otsa vahepeal.“ (IV kd tl 52-59). KO ütluste kohaselt olid raha

liikumise aluseks arved ja ülekandeid tehti SS juhtimisel, andes korraldused otse Ameron

Invest OÜ raamatupidajale. KO kinnitab, et „Ma ei tea millised äriühingud peale Balans-Tiim

OÜ on arveid esitanud. Seda tuleks dokumentidest vaadata. Nimed ei tule meelde. /…/ Ei

meenu, kas AJ Lahendus OÜ on teenuseid osutanud Ameron Invest OÜ-le. /…/ Mina Ameron

Invest OÜ kontosid ei käsutanud. Ülekandeid tegi raamatupidaja. Tõenäoliselt andis

raamatupidajale korraldusi S. Mina seda ei teinud. Ameron Invest OÜ poolt raha

tagastamisega Termokar OÜ-le ei ole ma kursis.“ (IV kd tl 60-62). Ka SS ise on kinnitanud, et

tema organiseeris kõik ülekanded (IV kd tl 52-59). Lisaks kinnitab arvete alusel raha liikumist

kostjalt kuni Troparks OÜ-ni ka kriminaalasjas nr 19930000204 koostatud kostja, Ameron

Invest OÜ, AJ Lahendus OÜ, Metsaru grupp OÜ ja Troparks OÜ arvelduskontode

vaatlusprotokoll (II kd tl 105-135). Eeltoodut arvesse võttes leiab ringkonnakohus, et kostja

väide 18.07.2018–13.08.2018 raha liikumise kohta 38 381,18 euro ulatuses alates hagejast

kuni Troparks OÜ-ni on tõendatud. Seejuures ei ole ringkonnakohtu hinnangul määrava

tähtsusega, et AJ Lahendus OÜ arvest osa tasuti Ameron Invest OÜ poolt pärast seda, kui AJ

Lahendus OÜ tasus Metsaru grupp OÜ arve Troparks OÜ-le. Oluline on seos raha liikumise

ja esitatud arvete vahel, selliste tehingute tuvastatud eesmärk ja käibemaksupettuse

kokkuleppe olemasolu. Maksupettuse olukorras on tavapärane, et raha liikumise jälgimise

raskendamiseks tehakse tehinguid ja toiminguid selliselt, et nende kronoloogiline jälgitavus ei

oleks silmapaistvalt lihtne. Raha liikumine Termokar OÜ-st kuni Troparks OÜ-ni on

tõendatud ka kriminaalasjas nr 19930000204 koostatud vaatlusprotokolliga, mille kohaselt on

ajavahemikus 04.2018–11.2019 Ameron Invest OÜ pangakontole Termokar OÜ-lt laekunud

kokku 1 495 596,20 eurot, millest on 1 287 664,79 eurot edasi kantud äriühingute AJ

Lahendus OÜ, Balans-Tiim OÜ, SS Security OÜ, Grandbalt OÜ ja MDV Invest OÜ

pangakontodele. Sellest on AJ Lahendus OÜ pangakontole laekunud kokku 227 749,65 eurot

ning ajavahemikus 03.2018–08.2018 on Troparks OÜ pangakontole edasi kantud kokku 103

409,25 eurot (II kd tl 105-119). MTA poolt tuvastatu kohaselt oli tegemist ka teiste

käibemaksupettuse skeemidega, mille osalised osaliselt käesoleva arveahelaga kattusid (I kd tl

42-50). Samuti on SS oma ütlustes kinnitanud, et „Meil ei olnud vaid T asjad.“ (IV kd tl 52-

59).

13.3. Ringkonnakohtu hinnangul on tõendatud, et 29.06.2018 arve nr 180122 ahelas märgitud

arvete puhul oli tegemist näilike arvetega, mille alusel tegelikult teenust ei osutatud ja arved

olid tasutud ja esitatud käibemaksupettuse eesmärgil. Kõikidel vaidlusalustel arvetel,

sealhulgas nendel, mis olid esitatud hagejale, oli arve selgituseks märgitud Suur-Posti 1/3 (II

kd tl 36, 38, 42). Tunnistaja KO ütluste kohaselt käis ta Suur-Postis töid üle vaatamas just

selleks, et luua näivus tööde tegemisest. KO kinnitab, et „Meil oli seda vaja selleks, et kui

maksuamet hakkab kahtlustama, et ma oleksin teadlik asjaoludest. Käisime vaatasime objekti

üle. /…/. Sõitsime läbi, et vaadata milliste objektide kohta rahad liikuma hakkavad. Et teaks

nägu ja töid mille kohta toimingud tehti. OÜ Ameron Invest ei teinud nendel objektidel

reaalselt töid.“ (IV kd tl 60-62). Samuti kinnitas KO kriminaalasjas nr 19930000204 antud

ütlustes, et Suur-Posti objektil töid ei tehtud (II kd tl 161-163). Tunnistaja SS selgitas oma

siinses asjas antud ütlustes, et „objektideks oli Suur-Posti kortermajade ehitus ja Rähni 10

äkki. Rähni tn on kaks kortermaja. Rohkem objekte, kus me T-le tegime, ei ole. Mina

fiktiivseid arveid ei koostanud, lasin need teistel teha. Mina andsin käsud Ameroni juhatuse

liikmele KOle, AJ Lahendusele, raamatupidajatele. Ise ma arvutis neid töid ei teinud. Arvete

sisu oli see, et sularaha tekitada. Ehitusteenused või tööjõurent on arve sisuks, mille alusel

2-20-10384

klient kannab raha ja ta saab sularahas selle tagasi. /…/. Metsaru Grupp OÜ ei ole teinud

mulle ega minu äriühingutele teenust. Teenust osutas ainult fiktiivselt. Ühelgi objektil ei ole

reaalselt tööd teinud.“ (IV kd tl 52-59). Seega kinnitas SS, et ühegi arve puhul töid tegelikult

ei tehtud. Eeltoodud tõendid tõendavad seega ka koosmõjus, et tegemist oli arvetega, mille

alusel tegelikult hageja objektil töid ei tehtud, kuid millega sooviti toime panna

käibemaksupettus.

13.4. Metsaru grupp OÜ juhatuse liige JM on kriminaalasjas nr 19930000204 tunnistajana

ütlusi andes väitnud, et ta ei tunne SSku ning on kinnitanud, et tegi AJ Lahendus OÜ-le

ehitus- ja lammutustöid, kuid ei mäleta, millistele objektidele töid tegi. JM ütluste kohaselt

võttis ta Metsaru grupp OÜ arveldusarvelt sularaha välja kassasse materjalide või töötasu

maksmiseks (II kd tl 42-43). Ringkonnakohtu hinnangul ei võimalda JM ütlused käesolevas

asjas teha järeldust selle kohta, et Metsaru grupp OÜ polnud seotud eelpool kirjeldatud

käibemaksupettuse arveahelatega. JM kuulati üle kriminaalasjas tunnistajana ja tunnistajana ei

pea isik andma ütluseid, mis võivad kuriteo või väärteo toimepanemises süüstada teda ennast.

Teised tõendid (esitatud arved, arvete sisu, ülekannete tegemine, tunnistajate SS ütlused)

lükkavad tema ütlused käibemaksupettuses mitteosalemise kohta ümber. Neid tõendeid on

antud arveahela osas ringkonnakohus käsitlenud juba ülal.

14. Kostja 06.08.2018 arve nr 180135 (11 934,40 eurot) edasine arveahel toimis järgmiselt:

‒

Ameron Invest OÜ esitas 03.08.2018 kostjale 11 280 euro ulatuses arve nr 1808031 (II

kd tl 44), selgitusega Suur-Posti 1/5, mille kostja on tasunud 27.08.2020 (II kd tl 45).

‒

Balans-Tiim OÜ esitas 31.08.2018 Ameron Invest OÜ-le 10 944 euro ulatuses arve nr

MA1800067 (II kd tl 46), selgitusega Suur-Posti 1/5, mille Ameron Invest OÜ on

tasunud 20.09.2018 (II kd tl 47).

15. Kostja 30.08.2018 arve nr 180163 (47 499,60 eurot) edasine arveahel toimis järgmiselt:

‒

Ameron Invest OÜ esitas 30.08.2018 kostjale 45 035,88 euro suuruse arve nr

1808302, selgitusega Suur-Posti 1/3 ja 1/5 (II kd tl 48), mille kostja tasus osaliselt

01.10.2018 (27 035,88 eurot) ja osaliselt 24.10.2018 (18 000 eurot) (II kd tl 49-50).

‒

Balans-Tiim OÜ esitas 31.08.2018 Ameron Invest OÜ-le 45 034,80 euro ulatuses arve

nr MA1800073 (II kd tl 51), selgitusega Suur-Posti 1/3 ja 1/5, mille Ameron Invest

OÜ tasus osaliselt 09.10.2018 (26 800 eurot), 15.10.2018 (9934,80 eurot) ja

16.10.2018 (44 947,60 eurot) (II kd tl 52-54).

16. Kostja 30.10.2018 arve nr 180203 (42 984 eurot) edasine arveahel toimis kostja väitel

järgmiselt:

‒

Ameron Invest OÜ esitas 30.10.2018 kostjale 40 824 euro ulatuses arve nr 1810301,

selgitusega Suur-Posti 1/5 (II kd tl 55), mille kostja tasus osade kaupa 19.11.2018 (22

984 eurot) ja 04.12.2018 (17 840 eurot) (II kd tl 56-57).

‒

Balans-Tiim OÜ esitas 30.10.2018 Ameron Invest OÜ-le 39 600 euro ulatuses arve nr

MA1800110, selgitusega Suur-Posti 1/5 (II kd tl 58), mille Ameron Invest OÜ tasus

04.12.2018 (36 500 eurot) ja 12.12.2018 (29 100 eurot) (II kd tl 59-60).

17. Kostja väitel kõigi viimati käsitletud kolme arve puhul esitas Balans-Tiim OÜ-le

omakorda arve Eldora Ehitus OÜ ja need arved on tasutud.

2-20-10384

17.1. Arve esitamist Eldora Ehitus OÜ poolt 30.10.2018 arveahela osas tõendab Eldora Ehitus

OÜ 31.10.2018 arve (39 120 eurot) selgitusega Suur posti akt nr 9 (III kd tl 101 pöördel).

17.2. Nii Eldora Ehitus OÜ kui ka Balans-Tiim OÜ ja Ameron Invest OÜ poolt eelpool

nimetatud arvete esitamist ja nende eest tasumist tõendavad SS ütlused, mille kohaselt pärast

kostja poolt arvete esitamist hagejale esitas kostjale omakorda arved Ameron Invest OÜ.

Balans-Tiim OÜ osales samuti käibemaksupettuses: „Arvevabrikutes osalesid MI, KO, AP,

KO.“ (IV kd tl 52-59). Samuti tõendavad Ameron Invest OÜ poolt kostjale arvete koostamist

ja esitamist KO ütlused: „Minu ettevõte Ameron Invest OÜ on ka Termokar OÜ-le arveid

väljastanud. /…/ Balans-Tiim ei osutanud OÜ Ameron Investile töid. Meil töid ei tehtud ja

tema ei saanud olla erand.“ (IV kd tl 60-62). Tunnistaja MI (Eldora Ehitus OÜ juhatuse liige)

poolt tsiviilasjas antud ütluste kohaselt tegi Eldora Ehitus OÜ Balans-Tiim OÜ-le näilikke

arveid ning MI kinnitas, et „Üldiselt andis juhised S, kes ütles mis kuupäeval ja mida arvele

peab panema. Arved läksid alati Balans-Tiim OÜ-le.“ (IV kd tl 62-64).

17.3. Balans-Tiim OÜ juhataja KO andis kriminaalasjas nr 19930000204 ütlusi sellest, et

Balans-Tiim OÜ on osutanud Ameron Invest OÜ-le teenusena erinevaid töid, Eldora Ehitus

OÜ on teinud Balans-Tiim OÜ-le ehitustöid ning Balans-Tiim OÜ on Eldora Ehitus OÜ poolt

osutatud ehitusteenuse eest tasunud Eldora Ehitus OÜ juhatajale sularahas. Samas Suur-Posti

objekti KO ei nimeta (II kd tl 153-155). Ringkonnakohus leiab, et KO ütlused kriminaalasja

kohtueelses menetluses ei võimalda käesolevas asjas teha järeldust selle kohta, et Balans-Tiim

OÜ polnud seotud eelpool kirjeldatud käibemaksupettuse toimepanemisega. KO on kuulatud

üle kriminaalasjas tunnistajana ja tunnistajana ei pea isik andma ütluseid, mis võivad kuriteo

või väärteo toimepanemises süüstada teda ennast. Pealegi lükkavad teised tõendid (esitatud

arved, arvete sisu, ülekannete tegemine, tunnistajate SS, MI ja KO ütlused) tema ütlused

käibemaksupettuses mitteosalemise kohta ümber.

17.4. Asjaolu, et raha liikus ülaltoodud arvete alusel arveahelaid pidi, kinnitavad lisaks

maksekorraldustele ka tunnistajate SS ja KO ütlused. SS on rääkinud rahade liigutamisest

ülekannete puhul: „Järgmine lüli oli vist Ameron, kuhu Termokar OÜ kandis ja sealt edasi

läks järgmistele lülidele raha. /…/ Ehitusteenused või tööjõurent on arve sisuks, mille alusel

klient kannab raha ja ta saab sularahas selle tagasi. Ettevõtted olid OÜ AJ Lahendus, OÜ

Balans-Tiim, OÜ Ameron Invest.“ (IV kd tl 52-59). KO kinnitab oma ütlustes, et „Ma ei tea

millised äriühingud peale Balans-Tiim OÜ on arveid esitanud. Seda tuleks dokumentidest

vaadata. Nimed ei tule meelde. /…/ Mina Ameron Invest OÜ kontosid ei käsutanud.

Ülekandeid tegi raamatupidaja. Tõenäoliselt andis raamatupidajale korraldusi S. Mina seda ei

teinud. Ameron Invest OÜ poolt raha tagastamisega Termokar OÜ-le ei ole ma kursis. /…/

Balans-Tiim OÜ oli üks firmadest kellele kanti raha edasi, kes pidi selle toimetama tagasi.“

(IV kd tl 60-62). SS ütluste kohaselt: „Ehitusteenused või tööjõurent on arve sisuks, mille

alusel klient kannab raha ja ta saab sularahas selle tagasi. Ettevõtted olid OÜ AJ Lahendus,

OÜ Balans-Tiim, OÜ Ameron Invest. /…/ MI on andnud mulle raha Sillakeskuse II korrusel.

MI andis raha enamjaolt 50-eurostes kupüürides. Kust MI raha sai, tuleb tema enda käest

küsida ja kas ta kandis sealt veel omakorda edasi. Meie poolt oli ta palgatud lõpulüliks.

Õigemini KO poolt oli tema toodud lõpulüliks.“ (IV kd tl 52-59). Samuti on MI andnud

ütluseid selle kohta, et „Arvete tasumise puhul S ütles, et sellel kuupäeval tuleb, et siis on vaja

raha tagastada. Osad arved olid vist isegi sularahaarved ja kui tuli panga ülekandega, siis

viisin ühe korra S kätte ning O kätte sai ka viidud. Arve, mis tasuti, läksin panka ja võtsin

sularaha välja ning viisin tagasi./…/ Raha mille välja võtsin, siis see mis oli võõras raha, selle

viisin ära.“ (IV kd tl 62-64). Koosmõjus maksekorraldustega tuleneb eeltoodud ütlustest, et

arvete alusel liikus raha kostjalt edasi Ameron Invest OÜ pangakontole, sealt omakorda

Balans-Tiim OÜ pangakontole ja seejärel Eldora Ehitus OÜ pangakontole. Rahaliikumine

2-20-10384

Termokar OÜ-st kuni Balans-Tiim OÜ-ni on tõendatud kriminaalasjas nr 19930000204

koostatud vaatlusprotokolliga, mille kohaselt on 04.2018–11.2019 Ameron Invest OÜ

pangakontole Termokar OÜ-lt laekunud kokku 1 495 596,20 eurot, millest on 1 287 664,79

eurot edasi kantud äriühingute AJ Lahendus OÜ, Balans-Tiim OÜ, SS Security OÜ,

Grandbalt OÜ ja MDV Invest OÜ pangakontodele. Sellest on Balans-Tiim OÜ pangakontole

laekunud 09.2018–12.2018 kokku 371 469,20 eurot (II kd tl 105-119). Kuna tunnistaja MI

ütluste kohaselt esines ka sularaha arveid, siis sellega on seletatav asjaolu, miks Eldora Ehitus

OÜ pangakontole antud arveahelat mööda raha ei jõudnud, vaid need edastati sularahas MI

kätte. Sellega on kooskõlas ka eelnimetatud vaatlus kriminaalasjas, mille protokolli kohaselt

võeti Balans-Tiim OÜ pangakontolt 09.2018–12.2018 sularahas välja kokku 341 720 eurot (II

kd tl 105-119).

17.5. Kostja leiab, et temapoolset 06.08.2018 esitatud arveahelas mitteosalemist kinnitab muu

hulgas asjaolu, et Ameron Invest OÜ poolt kostjale esitatud arve kuupäev on varasem, kui

kostja poolt hagejale väljastatud arve kuupäev ehk raha on justkui hakatud tagastama hagejale

enne, kui kostja on hagejale arve esitanud ja hageja on kostjale raha üle kandnud.

Ringkonnakohtu hinnangul ei oma see asjaolu olulist tähtsust. Ameron Invest OÜ on

03.08.2018 kostjale esitanud arve nr 1808031, seda 11 280 euro tasumiseks. Hageja tasus

kostja arve 27.08.2018, kostja tasus Ameron Invest OÜ arve 27.08.2018, Ameron Invest OÜ

tasus Balans-Tiim OÜ arve 20.09.2018. Sellest, et Ameron Invest OÜ arve kuupäev oli enne

kostja arve kuupäeva, ei saa järeldada, et raha oleks justkui varem liikuma hakanud.

17.6. Hageja väitel tasus Ameron Invest OÜ Balans-Tiim OÜ-le kogu 30.08.2018 arve alusel

käivitunud arveahela esemeks oleva raha ära juba hiljemalt 16.10.2018, kuigi hageja ei olnud

jõudnud 16.10.2018 seisuga kostja poolt Herakos OÜ-le 30.08.2018 kogu väljastatud arvet nr

180163 kostjale ära tasuda. Hageja tasus arve alusel kostjale viimase osamaksena 20 000

eurot alles 23.10.2018. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine nendes asjaoludes vastuolu.

30.08.2018 arve maksti hageja poolt kostjale 01.10.2018 ja 23.10.2018. Kostja tasus Ameron

Invest OÜ-le vastavalt 01.10.2018 ja 24.10.2018. Ameron Invest OÜ tasus Balans-Tiim OÜ-

le 09.10.2018 ja 15.10.2018 ja 16.10.2018. See, et Ameron Invest OÜ tasus Balans-Tiim OÜ-

le arve enne kui talle laekus raha kostjalt, ei oma ringkonnakohtu hinnangul tähtsust, kuna

Balans-Tiim OÜ arve oli esitatud juba 31.08.2018.

17.7. Lisaks leiab hageja 30.10.2018 arvega seotud arveahelaga seoses, et hageja tasus selle

kahes osas, s.o 19.11.2018 ja 03.12.2018 ja esile toodud arveahel ei olnud veel alanud, kui

hageja makstud raha oli juba n-ö väidetavat neljandat arveahelat pidi jõudnud Eldora Ehitus

OÜ-ni. Selle ja ka eelpool nimetatud hageja poolt esile toodud olukordade selgituseks märgib

ringkonnakohus, et käibemaksupettuse olukorras ei toimu arvete esitamine ja nende eest

tasumine enamasti selliselt, et need oleksid järjestikku ja lihtsalt tuvastataval moel

dokumenteeritud ja seega ka uurimisasutusele lihtsalt avastatavad. See aga ei välista

käibemaksupettuse olemasolu, kui see on kogumis muude tõendite abil tuvastatav.

17.8. Kõikidel vaidlusalustel arvetel, sealhulgas nendel, mis olid esitatud hagejale, oli arve

selgituseks märgitud Suur-Posti 1/5 või Suur-Posti 1/3 ja 1/5 (II kd tl 44, 46, 48, 51, 55, 58,

III kd tl 101 pöördel). Tunnistaja KO ütluste kohaselt käis ta Suur-Postis töid üle vaatamas.

KO kinnitab, et: „Meil oli seda vaja selleks, et kui maksuamet hakkab kahtlustama, et ma

oleksin teadlik asjaoludest. Käisime vaatasime objekti üle. /…/. Sõitsime läbi, et vaadata

milliste objektide kohta rahad liikuma hakkavad. Et teaks nägu ja töid mille kohta toimingud

tehti. OÜ Ameron Invest ei teinud nendel objektidel reaalselt töid./…/ Balans-Tiim ei

osutanud OÜ Ameron Investile töid. Meil töid ei tehtud ja tema ei saanud olla erand.“ (IV kd

tl 60-62). Samuti andis KO kriminaalasjas nr 19930000204 ütluseid, et Suur-Posti objektil

2-20-10384

töid ei tehtud (II kd tl 161-163). Tunnistaja SS selgitas oma ütlustes, et: „objektideks oli Suur-

Posti kortermajade ehitus ja Rähni 10 äkki. Rähni tn on kaks kortermaja. Rohkem objekte, kus

me Tle tegime, ei ole. Mina fiktiivseid arveid ei koostanud, lasin need teistel teha. Mina

andsin käsud Ameroni juhatuse liikmele KOle, AJ Lahendusele, raamatupidajatele. Ise ma

arvutis neid töid ei teinud. Arvete sisu oli see, et sularaha tekitada. Ehitusteenused või

tööjõurent on arve sisuks, mille alusel klient kannab raha ja ta saab sularahas selle tagasi. /…/.

Balans-Tiim OÜ oli ka äriühing, kes oli mul pandud skeemi sisse, KO.“ (IV kd tl 52-59).

Tunnistaja MI ütluste kohaselt tegi Eldora Ehitus OÜ Balans-Tiim OÜ-le näilikke arveid ning

MI selgitab: „Üldiselt andis juhised S, kes ütles, mis kuupäeval ja mida arvele peab panema.

Arved läksid alati Balans-Tiim OÜ-le.“ (IV kd tl 62-64). Eeltoodud tõendid kinnitavad seega

koosmõjus, et tegemist oli arvetega, mille alusel tegelikult hageja objektil töid ei tehtud.

18. Tõendite kohaselt oli näilike arvete koostamise eesmärgiks kõigi nelja arveahela puhul

hageja poolt maksuhaldurile esitatavates käibemaksudeklaratsioonides sisendkäibemaksu

näitamine ja seeläbi maksukohustuse vähendamine. MTA 07.04.2020 dokumendis (avalik-

õigusliku nõudeavalduse täpsustus) on märgitud, et tuvastatud on asjaolu, et OÜ Termokar

esitas Herakos OÜ-le 2018 juuni-oktoober neli ebaõige sisuga müügiarvet selleks, et Herakos

OÜ saaks neid kajastada sisendkäibemaksuna. Selles dokumendis on märgitud: „Kokku

vähendas Herakos OÜ sel perioodil enda käibemaksukohustust summas 24 265,80 eurot.

Herakos OÜ korrigeeris vale sisuga müügiarved ja tasus juurde käibemaksu summas 24 265,8

eurot.“ (I kd tl 42-50). Sama tuleneb ka 31.03.2020 MTA uurimisosakonna koostatud

maksuarvestusest, mille kohaselt kriminaalasjas nr 19930000204 tehti muuhulgas kindlaks, et

KM esitas Termokar OÜ nimelt ajavahemikul 2018 juuni, august ja oktoober OÜ-le Herakos

vale sisuga müügiarveid. „Vale sisuga arveid esitas Termokar OÜ nimelt selleks, et TK

juhitav OÜ Herakos saaks arvetel näidatud käibemaksu kajastada maksuhaldurile esitatavates

käibedeklaratsioonides sisendkäibemaksu näitamiseks ja maksukohustuse vähendamiseks.“ (II

kd tl 30 pöördel-33). Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et tegemist on üksnes MTA

subjektiivse hinnanguga. MTA järeldused tuginevad kogutud andmetele. MTA tuvastatud

asjaolusid kinnitavad siinses asjas esitatud tõendid ning kokkulepe hageja, kostja ja SS vahel

käibemaksupettuse toimepanemiseks on tõendatud SS ja KO tsiviilasjas antud ütlustega,

samuti arvete koostamise ja raha liikumise asjaoludega. SS käesolevas asjas antud ütluste

kohaselt organiseeris ta käibemaksupettuse muu hulgas TK ettevõttele sularaha saamiseks.

Tunnistaja SS sõnul: „Minu roll arvevabrikus oli, et mina organiseerisin ja panin kogu

süsteemi kokku. See seisnes nii klientidega suhtlemises, tankistide asetamine/paika panemine,

rahade liigutamine, kontrollimine kas rahad liiguvad, raamatupidajatega suhtlemine.“ SS

ütluste kohaselt KM viis ta TKuga kokku ja nõustus Termokar OÜ kasutamisega

puhverfirmana. Järgmine lüli oli Ameron OÜ, kuhu SS ütluste kohaselt raha kanti, siis AJ

Lahendus OÜ ja Metsaru grupp OÜ. SS kinnitab, et: „Raha toimetasin pärast TKle, OÜ Feriti

või OÜ Herakose raha. /…/. TKga leppisin kokku, et Termokar OÜ esitab OÜ-le Herakos

arveid, kuigi arvetel märgitud töid ei tehtud.“ (IV kd tl 52-59). Tunnistaja KO ütluste kohaselt

kohtus ta korra TKga selleks, et teaks tema nägu ja töid, mille kohta toimingud tehti. Samuti

kinnitas KO, et „Herakos OÜ-le tegelikult töid ei tehtud ja kõik arved läksid välja TK firmale

OÜ Herakos.“ (IV kd tl 60-62).

19. Hageja väidab ning selgitas ka ringkonnakohtu 29.10.2024 kohtuistungil, et hageja

seaduslik esindaja ei pannud tähele, et kostja esitatud arvete puhul on tegemist alusetute

arvetega ning et kostja arvete tasumine avastati alles 2020. a kevadel 2018. a majandusaasta

aruande koostamisel. Hageja seaduslik esindaja tõi esile, et seoses lahutusega ja seejärel

uuesti abiellumisega oli ta sedavõrd hõivatud, et oli ehitustegevusega seonduva üle andnud

oma töötajale. Ringkonnakohtu istungil selgitatu kohaselt maksis hageja seaduslik esindaja

üksnes arveid ega tegelenud sisulise tööga.

2-20-10384

20. Asjas esitatud muudest tõenditest tulenevalt ei ole see usutavalt tõendatud. Kriminaalasjas

nr 19930000204 sideettevõtjalt saadud andmete protokolli kohaselt on 05.07.2018–

09.09.2019 SS helistanud TKle 66 korda ja 06.08.2018–29.04.2019 on KM helistanud TKle

10 korda (II kd tl 78 pöördel-79). Olukorras, kus hageja väitel tal mingeid kokkuleppeid SS

ega kostjaga ei olnud ning hageja seaduslik esindaja ise ehitustegevusega ei tegelenud, jääb

arusaamatuks, miks pidanuks just vaidlusalusel perioodil hageja seaduslik esindaja suhtlema

sedavõrd suurel määral SS ja KMga. SS ütluste kohaselt 2018. aastal ta TKga väljaspool

käibemaksupettuse sündmusi perekondlikult ei suhelnud (IV kd tl 52-59). Samuti

moodustavad vaidlusalused arved olulise osa hageja vastavate kuude käibest, mistõttu ei ole

eluliselt usutav, et alusetuid makseid ei olnud võimalik tähele panna. 29.06.2018 arve summa

moodustab hageja 2018. aasta juuni parandatud käibedeklaratsiooni aluseks võttes 40%

käibest, 06.08.2018 ja 30.08.2018 arvete summa hageja 2018. a augusti parandatud

käibedeklaratsiooni aluseks võttes ca 26% käibest ning 30.10.2018 arve summa hageja 2018.

a oktoobri parandatud käibedeklaratsiooni aluseks võttes koguni üle 100% käibest (III kd tl

175-186). Ringkonnakohus ei pea eeltoodust tulenevalt usutavaks hageja väidet, et sellise

tähelepanematuse põhjustas hageja seadusliku esindaja TK eraelulised asjaolud.

21. Kostja poolt hagejale arvete esitamise, kostjale raha üle kandmise ja SS ütlustega on

ringkonnakohtu hinnangul tõendatud, et hageja seaduslik esindaja TK, kostja seaduslik

esindaja KM ja SS leppisid omavahel kokku näilike arvete esitamise selleks, et hageja saaks

neid kajastada maksuhaldurile esitatavates käibemaksudeklaratsioonides sisendkäibemaksu

näitamiseks ja maksukohustuse vähendamiseks. SS selgitas oma ütlustes, et „Ma kõige

algsemalt ei mäletagi, kuidas me TKga võltsarvete saamise kokku leppisime. Äkki see oli läbi

KM. TK soovis sularaha saada nii nagu too hetk K soovis. K viis meid kokku. Alguses oli K

seal eesotsas, kuna ta oli mulle kunagi ühest tehingust võlgu jäänud, siis ma kasutasin teda

puhverlülina ära.“ (IV kd tl 52-59). Seega tunnistas SS, et kostja seaduslik esindaja oli üks

kokkuleppe osapool. Lisaks kinnitab kolmepoolset kokkulepet ka arvete esitamine ja

rahaliikumine.

22. Ringkonnakohtu hinnangul kinnitab nimetatud käibemaksupettuse kokkuleppe olemasolu

ka asjaolu, et hagejast alates käivitatud arveahelas jõudsid raha lõpuks hageja seadusliku

esindaja TK kätte.

22.1. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kui tegevuse eesmärk on maksupettuse

toimepanemine, pole loogiliselt mõeldav sularaha üleandmise kirjalik dokumenteerimine,

sularaha kassa orderite, tšekkide, täitmise kviitungite või raha kättesaamise kinnituste

olemasolu. Pettuse eesmärgiks ongi asjaolusid varjata ja jälgi mitte maha jätta. Samas jättis

maakohus sellises olukorras ebaõigesti kõrvale isikulised tõendid, mis käibemaksupettuse

olemasolu siiski tõendasid. Ringkonnakohtu hinnangul on raha jõudmine hagejani tõendatud

tunnistajate SS ja KO ütlustega. SS ütluste kohaselt: „Panin skeemi kokku nii TKle kui ka

muudele klientidele, kelle soov oli tekitada sularaha ja osa käibemaksust tagasi saada. /…/

Raha protsess ja keerutamine võttis aega, kuni raha minuni tagasi jõudis. Raha toimetasin

pärast TKle, OÜ Feriti või OÜ Herakose raha. /…/ TKle toimus raha tagastamine Suur-Posti

aadressil, maja aadressi täpselt ei mäleta. /…/ Raha üleandmisel ei viibinud kordagi kedagi

teist. /…/ Raha üleandmine toimus sularahas, mis olid pakkidena valmis, olenevalt tellitud

summast 15 000, 20 000, 30 000 eurot. Vahest ta kandis jupiti mitmes osas, siis sai raha jupiti

viidud. Alguses luges TK raha üle, aga siis ta nägi, et meil klappis sendi pealt, ei olnud

probleemi. Kõik raha oli ilusti olemas. Kui ma raha kabinetis üle andsin, siis vanas kabinetis

pani TK enamjaolt raha lauasahtlisse, kõige ülemisse sahtlisse./…/ Kokkulepe oli, et sularaha

oli kogu netosumma ja 1/4 käibemaksust. /…/ Alguses T mulle ei öelnud, miks tal raha on

vaja. Pärast ta ütles, et palkade jaoks on vaja nn musta osa jaoks. /…/ T ütles korduvalt, et

2-20-10384

sellega on kiire, kuna ta tegi kande, et töömeeste palgad tulevad peale. Oli kiirustamist ja raha

venimist, sest seda ei saadud nii kiiresti kätte. Ma ei saanud lõpulülidest seda raha kätte.

Tavaliselt oli ajajärk 2-3 nädalat. /…/Raha, mida lõppkliendid tõid, viisin TKle, kui tema oli

tellija. Kui oli keegi teine tellija, viisin temale. Pakkisin ära need ja viisin kliendile. Kõik

rahad viisin mina isiklikult ja andsin üle. Keegi teine ei suhelnud tellijatega. OÜ AJ

Lahendusest pärit raha andsin ka üle TKle kui tema oli mõne arvega tellija. Raha oli välja

võetud kas AJ Lahendusest või altlülidelt.“ (IV kd tl 52-59). Järelikult on SS korduvalt ütluste

andmisel kinnitanud, et netosumma ja ¼ käibemaksust, mille kandis hageja kostjale, on

hageja seaduslikule esindajale tagasi toodud. Ülejäänud käibemaksu osast said SS ütluste

kohaselt oma tasu ka vahepealsed arveahelas osalenud äriühingud: „MI sai selle tegevuse eest

tasu. Kle oli mul kindel kuupalk määratud.“ (IV kd tl 52-59). SS ütluseid kinnitab ka

tunnistaja KO. Tunnistaja KO ütluste kohaselt: „SS tegi kokkuleppeid ja mina sain selle eest

kuutasu 1000 eurot. S maksis seda tasu mulle.“ (IV kd tl 60-62). Lisaks kinnitab KO, et

Herakos OÜ oli üks nendest, kellele arveid esitati: „Käisime Suur-Posti ja Rähni tn objektil.

Sõitsime läbi, et vaadata milliste objektide kohta rahad liikuma hakkavad. /…/ Herakos oli

tellija sellel aadressil, kus me käisime kokku saamas ja kus ma nägin ka TK. /…/ TKle raha

isiklikult üle andnud ma ei ole.“ (IV kd tl 60-62). KO ütlustest nähtub seega, et ta oli teadlik

sellest, et ka hageja oli tellijaks näilike arvete osas ning objektid, mis olid seotud antud

arveahelaga, olid hageja objektid. KO ütlused seetõttu kinnitavad SS ütluseid selle kohta, et

näilike arvete koostamine toimus hageja huvides.

22.2. 29.06.2018 arve alusel käivitunud arveahela käigus AJ Lahendus OÜ-st Troparks OÜ-le

üle kantud raha jõudis ringkonnakohtu hinnangul vähemalt 35 080 euro ulatuses tagasi hageja

seadusliku esindajani. Troparks OÜ pangakonto väljavõtte kohaselt tasus AJ Lahendus OÜ

Troparks OÜ-le Metsaru grupp OÜ arve nr 2906181 19.07.2018 osaliselt (29 000 eurot) ja

20.07.2018 (9381,18 eurot), kokku 38 381,18 eurot. Troparks OÜ pangakontolt on võetud

sularahas välja 35 080 eurot ajavahemikul 19.07.2018–31.08.2018 (V kd tl 72-77). Vastavalt

Coop Pank AS-i vastusele oli Troparks OÜ arvelduskonto kasutusõigus 19.07.2018–

31.08.2018 KU (V kd tl 70). SS ütluste kohaselt: „Metsaru grupp OÜ oli KU organiseeritud

tankist koos juhatuse liikmega.“ SS selgitab: „Tankist oli JM äkki. KU organiseeris tema

mulle tankistiks, et need lõpulülid edasi läheks, sest mul said inimesed otsa vahepeal. JMga

suhtlesin mõned korrad siis, kui ta tuttav kinni pandi, kes pidi mul tankistiks tulema. Siis ma

andsin pakiga raha talle, et ta vangimajja paki saadaks poisile. JMle ma juhiseid ei andnud,

juhised andsin KUle ja KU jagas Metsaru Grupp OÜ-le. KU tõi mulle raha. Tema tegeles

enda tankistiga ise. KUl oli ka endal äriühing, ta osales ka skeemis.“ (IV kd tl 52-59). Seega

on Troparks OÜ pangakonto väljavõtte, panga vastuse ja SS ütlustega tõendatud, et ka

29.06.2018 arve alusel kostjale makstud raha jõudis arvel märgitud netosummast (35 979

eurot) olulises osas (35 080 eurot) hageja seadusliku esindaja kätte.

22.3. Kolmest järgnevast arveahelast (06.08.2018, 30.08.2018 ja 30.10.2018) pärit raha jõudis

samuti tagasi hagejani. Seda kinnitavad lisaks SS, KO ja MI ütlustele ka Balans-Tiim OÜ

pangakonto väljavõte 01.06.2018–31.12.2018 kohta, mille kohaselt on kontolt pidevalt ja

suures ulatuses võetud välja sularaha (III kd tl 83-88) kui ka kriminaalasja vaatlusprotokoll,

mille kohaselt on Balans-Tiim OÜ pangakontole laekunud 09.2018–12.2018 kokku 371

469,20 eurot ning Balans-Tiim OÜ pangakontolt võeti 09.2018–12.2018 sularahas välja

kokku 341 720 eurot (II kd tl 105-119). Tunnistaja MI ütluste kohaselt: „Arvete tasumise

puhul S ütles, et sellel kuupäeval tuleb, et siis on vaja raha tagastada. Osad arved olid vist

isegi sularahaarved ja kui tuli panga ülekandega, siis viisin ühe korra S kätte ning O kätte sai

ka viidud. Arve, mis tasuti, läksin panka ja võtsin sularaha välja ning viisin tagasi. Välja ei

võtnud mitte päris kõike summat, mida arvele oli märgitud. Minule jäi 4% arve lõppsuurusest.

Kohtu poolt näidatud arvete puhul ma kõiki arveid ei võtnud välja. Osad on sularaha arved.

2-20-10384

Täpselt ei mäleta, kui palju neid oli. Ma ei mäleta mitu korda ma Sle või Ole raha andsin.

Summa võis jääda nende arvete põhjal suurus järku 50 000 eurot. Raha, mida ma Sle või Kle

andsin, nemad said sealt oma protsendi ja rahad läksid jälle edasi üles poole. Kuhu täpsemalt,

seda ma küll ei tea. Ma tean, et need, kelle töid me tegime, ju ta sinna pidi jõudma. TK

objekte sai tehtud ja sinna pidi ta lõpuks välja jõudma. “ (IV kd tl 62-64). Seega kinnitas

Eldora Ehitus OÜ-ga seotud MI, et tema kätte jõudnud rahasummad andis ta üle SSle ning

tema teada pidid need tagasi jõudma hagejani. Lisaks on MI andnud ütluseid selle kohta, et

osa arveid olid sularahaarved (nt Eldora Ehitus OÜ poolt Balans-Tiim OÜ-le esitatud arvele

nr MA1800021 on märgitud, et summa 39 120 eurot on tasutud sularahas – III kd tl 101

pöördel), mistõttu koosmõjus Balans-Tiim OÜ pangakontolt sularaha väljavõtmist kinnitavate

tõenditega on ringkonnakohtu hinnangul tõendatud kostja väide, et nendest kolmest

arveahelast jõudis raha lõpuks hagejani.

22.4. Kostja väitel on hageja saanud tagasi raha kokku 131 159,98 euro ulatuses.

Ringkonnakohus leiab, et arvestades SS, KO ja MI ütluseid ning eelpoolnimetatud

dokumentaalseid tõendeid (Balans-Tiim OÜ ja Troparks OÜ pangakonto väljavõtted ning

kriminaalasjas koostatud vaatlusprotokoll), on tõendamist leidnud sularaha jõudmine hageja

seadusliku esindaja kätte vähemalt 129 339,98 euro ulatuses, s.o netosumma ja ¼

käibemaksust, mille kandis hageja kostjale (arvestades, et esimesest arveahelast sai hagejani

jõuda mitte 36 900 eurot, vaid 35 080 eurot).

23. Ringkonnakohus leiab, et ka hageja esile toodud ülejäänud vastuväited (millega maakohus

nõustus) ei anna alust eelnevast teistsuguseks järelduseks. Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus

neid vastuväiteid lähemalt.

23.1. KMle esitatud kahtlustuse kolmandas episoodis on välja toodud ka arved AJ Lahendus

OÜ-le ja Balans-Tiim OÜ-le ning nimetatud episoodi sisust nähtub, et KM, SS ja JV

korraldasid koos KOga kümne OÜ Deckol Nord esitatud arve alusel raha jõudmise läbi kostja

ja Ameron Invest OÜ variettevõtete pangakontodele – sh AJ Lahendus OÜ kontole vähemalt

28 661 eurot ja Balans-Tiim OÜ pangakontole 54 882 eurot. Nimetatud summad anti

sularahas lõpuks SS ja Holger Ode kaasabil JVile. Maakohus järeldas sellest, et see seab

kahtluse alla kostja väited tema poolt väidetud arveahelate osas. Samuti on hageja leidnud, et

kostja üritab hagejat „istutada“ arveahela skeemi, milles raha jõudis tegelikult JVi kätte.

Ringkonnakohus ei nõustu hageja väitega ega maakohtu seisukohaga. Kriminaalasjas nr

19930000204 selgitati välja, et 2018. aasta märtsist novembrini ja 2019. aasta jaanuarist

oktoobrini kajastas Termokar OÜ käibedeklaratsioonides ebaõigesti sisendkäibemaksu

suurendamise eesmärgil Ameron Invest OÜ arveid ning lisaks eelnevale kajastas Termokar

OÜ Deckol Nord OÜ vale sisuga müügiarveid, selleks, et Deckol Nord OÜ saaks oma

käibedeklaratsioonides kajastada 2018. a juunis–septembris ja 2019. a juulis–oktoobris

sisendkäibemaksu maksukohustuse vähendamise eesmärgil (II kd tl 29-30).

23.2. Sellest, et KMle on esitatud kahtlustus ka episoodis, mille kohaselt Termokar OÜ

käibedeklaratsioonides kajastati ebaõigesti sisendkäibemaksu 2018. aasta märtsist

novembrini, on märgitud ka vaidlusalused arved Ameron Invest OÜ-lt, AJ Lahendus OÜ-lt ja

Balans-Tiim OÜ-lt, ei saa järeldada, et nendes arveahelates liikunud raha oleks jõudnud

Deckol Nord OÜ juhi JVi kätte. Kahtlustus ei piirdunud vaid siinse vaidluse asjaoludega.

Kahtlustuses nimetatud skeemides oli veel teisigi arveahelaid ja seal liikus raha tõepoolest

selliste variettevõtete nagu SS Security OÜ, Grandbalt OÜ ja MDV Invest OÜ

pangakontodele, kust raha välja võeti ja toimetati SS poolt JVi kätte. Seega ei saa samastada

raha liikumist käesolevas asjas vaidluse all olevate arvete osas sellega, mis toimus arveahelas,

kus osalisteks olid SS Security OÜ, Grandbalt OÜ, MDV Invest OÜ ja Deckol Nord OÜ.

2-20-10384

Käesolevas asjas esile toodud ahelas on kõik arved omavahel seostatavad hageja objektide,

kuupäevade ja rahasummade kaudu, samuti kinnitavad raha liikumist tunnistajate ütlused,

mistõttu ei ole põhjendatud hageja väide, et kostja üritab hagejat „istutada“ mingisse teise

arveahelasse.

23.3. Hageja leiab, et kui käibemaksupettuses oleksid osalenud ka AJ Lahendus OÜ, Ameron

Invest OÜ, Metsaru grupp OÜ, Balans-Tiim OÜ ja Eldora Ehitus OÜ, oleks ka nende

äriühingute suhtes algatatud kriminaalmenetlus. Ringkonnakohus selgitab, et nimetatud

äriühingud seonduvad arveahelatega, mida MTA pidas toime panduks Herakos OÜ huvides (I

kd tl 42-46 – MTA tuvastas, et Termokar OÜ esitas müügiarveid Herakos OÜ-le selleks, et

Herakos OÜ saaks kajastada neid sisendkäibemaksuna). Kriminaalmenetlust ei saanud selles

faktis aga alustada, kuna sisendkäibemaksusumma ei vastanud kuriteokoosseisule, vaid jäi

alla 40 000 euro (KarS § 3891 lg 1 ja KarS § 121 p 2). Asjaolu, et käibemaksupettuse summa

jäi alla karistusõigusliku normi koosseisu piiri, ei välista seda, et tegemist ei saaks olla

käibemaksupettusega. Tsiviilasjas ei anna kohus teole karistusõiguslikku hinnangut ja

karistusõigusliku hinnangu puudumine ei välista tehingu heade kommete vastasust.

23.4. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldustega sellest, et hageja saadav kasu oleks

niivõrd väike, et ei ole usutav hageja käibemaksupettuses osalemine. Hageja oli 2018. aastal

kahjumis (-354 637 eurot) (II kd tl 23-28), mistõttu ei saa ringkonnakohtu hinnangul asuda

seisukohale, et hagejal poleks olnud mingit vajadust enda majandusliku seisu parandamiseks,

kasutades seejuures ka ebaseaduslikke viise. Kostja on selgitanud, et arvestades üksnes

sularahas tagasi saadud summat ning täiendavalt riigilt tagasi saadud käibemaksu, oleks

hageja saanud üle kantud summast tagasi suurema summa (kostja 20.12.2021

menetlusdokumendi p 2.6). Ringkonnakohtu 29.10.2024 istungil selgitas hageja seaduslik

esindaja, et hageja puhul oli tegemist ehitusettevõttega, kes ei pidanudki kasu teenima ja

kasumit sai hagejale kuuluv OÜ SP1. Nimetatu ei lükka siiski ümber asjaolu, et ka hageja

vajas ehitustegevuse läbiviimiseks rahalisi vahendeid, on ringkonnakohtu jaoks usutav, et

raha vajati ka käibekulude katmiseks.

23.5. Maakohus on toetanud hageja seisukohta, et kuna kostja on erinevates

menetlusdokumentides muutnud arveahelate lülisid ja asjaolusid korduvalt iga ahela kohta,

siis ei saa muudatuste ja tõendites vastuolude valguses kostja väiteid hagejale sularaha

tagastamise kohta tõendatuks lugeda. Kostja versioonide muutumine seisnes ringkonnakohtu

hinnangul hageja seaduslikule esindajale sularaha üleandmise asjaolude muutumises, kuid

kostja ei ole muutnud oma väidet, et raha tagastati hagejale. Kostja on selgitanud, et

käesoleval juhul on tegemist arvevabrikuskeemiga, kus kõik asjaolud ei ole dokumenteeritud

ja paljuski selgub ahela erinevaid detaile alles dokumentaalsete tõendite kogumisel ja

isikuliste tõendite uurimisel, sh kriminaalmenetluse raames kogutud tõendeid hinnates ja neid

teiste tõenditega kõrvutades. Asja menetlus kinnitab kostja seisukohta ja ringkonnakohus peab

kostja poolt oma seisukohtade täpsustamist/muutmist põhjendatuks ning sellest ei saa teha

järeldust, et kostja vastuväited tuleks sellest tulenevalt põhjendamatuteks pidada.

23.6. Ringkonnakohus ei nõustu hageja ja maakohtuga, et SS ütlused on ebausaldusväärsed.

23.6.1. Maakohus leidis, et kui kriminaalasjas KMle esitatud kahtlustuses oli just tema

peamiseks maksupettuse organiseerijaks, sh KOga kokkuleppijaks näilike arvete

väljastamisel, siis tsiviilasja istungil väitis SS, et arvevabriku idee ei tulnud KMlt ja tema

juhiseid ei jaganud, vaid hoopis SS andis KMle korraldusi. Ringkonnakohus ei nõustu, et

selline erinevus annaks lugeda SS ütluseid ebausaldusväärseks. KM on andnud kriminaalasjas

ütluseid selle kohta, et SS tuli tema juurde ja käis välja idee fiktiivsete arvete koostamiseks (II

2-20-10384

kd tl 169-174). Kuna kriminaalasjas olid uurimise all arveahelad, mis seondusid Deckol Nord

OÜ-ga (s.o siinses menetluses mittearutatavad ahelad), siis andis SS ütluseid seoses selle

arveahelaga. SS poolt kriminaalasjas antud ütluste kohaselt pakkus tema Deckol Nord OÜ

juhile JVle nn arvevabriku teenust. SS kinnitas, et „Mina sain JV käest andmed, mille ma

edastasin KMle ja millede alusel tehti siis OÜ Termokar nimelt vale sisuga arved OÜ-le

Deckol Nord.“ (II kd tl 67 pöördel-70). Seega ei saa kriminaalasjas antud ütluste pinnalt asuda

seisukohale, et seal uurimise all olnud arveahelate osas oleks olnud peamiseks maksupettuse

organiseerijaks KM.

23.6.2. Hageja hinnangul on SS ütlused vastuolus MTA menetletud kriminaalasjas nr

19930000204 tema poolt 05.12.2019 kahtlustatavana antud ütlustega: kriminaalasjas ei ole SS

kordagi väitnud, et ta oleks TKga fiktiivsete arvete esitamises kokku leppinud ning oleks

Herakos OÜ-le või TKle raha üle andnud, vaid on raha üle andnud üksnes Deckol Nord OÜ-

le ja viimase seaduslikule esindajale JVle. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et esineb

väidetud vastuolu. Kriminaalasjas olid uurimise all arveahelad, mis seondusid Deckol Nord

OÜ-ga, mistõttu andis SS ütluseid seoses sellega. Kriminaalasjas ei olnud SSle esitatud

kahtlustust selles, et ta oleks aidanud kaasa hageja poolt käibemaksudeklaratsioonides

ebaõigete arvete kajastamisele ja hageja maksukohustuse vähendamisele. Seetõttu ei pidanud

SS selles osas kriminaalasjas ütluseid andma. Samuti ei ole SS ütlused vastuolus MTA

uurimisosakonna poolt kriminaalmenetluse käigus tuvastatud faktiliste asjaoludega. MTA

uurimisosakond on kriminaalmenetluses tuvastanud, et SS on andnud raha üle JVle Nord

Deckol OÜ-st ning et SS korraldas Ameron Invest OÜ arvete alusel Ameron Invest OÜ-sse

laekunud rahaedasikandmise SS Security OÜ, MDV Invest OÜ ja Grandbalt OÜ-ni. Nii nagu

ringkonnakohus eelnevalt märkis, oli kahtlustuses nimetatud skeemides veel teisigi

arveahelaid ja seal liikusi raha selliste variettevõtete nagu SS Security OÜ, Grandbalt OÜ ja

MDV Invest OÜ pangakontodele, kust raha välja võeti ja toimetati SS poolt JV kätte. Seega ei

ole põhjendatud samastada raha liikumist käesolevas asjas vaidluse all olevate arvete osas

sellega, mis toimus arveahelas, kus osalisteks olid SS Security OÜ, Grandbalt OÜ, MDV

Invest OÜ ja Deckol Nord OÜ.

23.6.3. Tunnistaja SS ütlused olid maakohtu hinnangul TK puudutavalt väga üldsõnalised.

Tunnistaja teadis täpselt kirjeldada OÜ Herakos kontoreid, kus raha üleandmisi hageja

juhatuse liikmele toimus, kuid raha üleandmise asjaolude osas puudus tal selgus nii summade,

kupüüride kui üleandmise kordade osas. Ringkonnakohus ei pea asjaolude erinevas määras

mäletamist niivõrd oluliseks, et sellest järeldada tunnistajate ütluste ebausaldusväärsust.

23.6.4. Maakohtu hinnangul ei olnud SS oma ütlustes järjekindel TKle üle antud summade

osas, mistõttu pidas tema ütluseid ebausaldusväärseteks. SS ütluste kohaselt toimus raha

üleandmine sularahas: „mis olid pakkidena valmis, olenevalt tellitud summast 15 000, 20 000,

30 000 eurot. /…/ Alguses luges TK raha üle, aga siis ta nägi, et meil klappis sendi pealt./…/

Sularaha oli alati paberkupüürides vähemalt 5 euro täpsusega. Kui netosumma ei olnud täpne,

siis nt kui summa oli 83 eurot, siis andsin 85 eurot, kui summaks oli 82 eurot, siis andsin 80

eurot. Mõne arve puhul käisin mitu korda, kuna ta kandis mõnda arvet ositi. Nii mitmes osas

kui OÜ Herakos ülekande tegi, nii mitmes osas tõin ka raha tagasi. Kõige väiksem summa oli

(netosumma) 15 000 - 35 000 euro vahemikus. /…/ TKle olen andnud raha erinevates

kupüürides 50sed, 100sed, 200sed. Nii kuidas raha toodi.“ (IV kd tl 52-59). SS antud ütlused

ei ole rahasummade osas ringkonnakohtu hinnangul vastuolulised. Asjaolu, et SS rääkis

kõigepealt rahapakkidest (15 000, 20 000, 30 000 eurot), ei saa järeldada, et üleantud summad

ei saanud olla 5 euro täpsusega, nagu SS hiljem selgitas, märkides lisaks, et summad olid

vahemikus 15 000 - 35 000 eurot. Samuti ei esine SS ütlustes vastuolu MI ütlustega. MI

selgitas, et: „Ma ei mäleta mitu korda ma Sle või Ole raha andsin. Summa võis jääda nende

2-20-10384

arvete põhjal suurus järku 50 000 eurot. /…/ Arve, mis tasuti, läksin panka ja võtsin sularaha

välja ning viisin tagasi. Välja ei võtnud mitte päris kõike summat mida arvele oli märgitud.

Minule jäi 4% arve lõppsuurusest.“ (IV kd tl 62-64). Seega rääkis MI oma ütlustes üksnes

suurusjärgust. Pealegi, arvestades MI ütluseid selle kohta, et ta jättis endale 4% arve

suurusest, võisidki (nii nagu SS kirjeldab) SSle üle antud summad olla suurema täpsusega kui

5 eurot.

23.6.5. Vastuolu on maakohtu arvates ka MI ja SS ütlustes, mis puudutab nende omavahelisi

kohtumisi ja arveahelaid, sest MI selgitas, et kohtus SSga mitte enam kui 2 korda, samas on ta

kostja väidete kohaselt osaline kolmes arveahelas (ahelad 2-4). Et üle anda TKle raha, mida

SS enda sõnul võeti välja iga OÜ Herakos tehtud makse järel (arveid tasuti mitmes osas),

pidanuksid maakohtu hinnangul SS ja MI kohtuma rohkem kordi kui kaks. Ringkonnakohtu

hinnangul ei esine sellist vastuolu. MI ütluste kohaselt ei mäleta ta, mitmel korral Sle 2018. a

raha selliselt üle andis. MI selgitab: „1-2 korda, rohkem kindlasti mitte.“ (IV kd tl 62-64). SS

ütluste kohaselt „Oli kiirustamist ja raha venimist, sest seda ei saadud nii kiiresti kätte. Ma ei

saanud lõpulülidest seda raha kätte. Tavaliselt oli ajajärk 2-3 nädalat. MIlt sain ka paar korda

raha. Summad jäid vahemikku 15 000 - 150 000 eurot. Millised summad ma MIlt sain, seda

ma ei oska täpsustada.“ (IV kd tl 52-59). Seega riimuvad MI ütlused SS ütlustega, kuna

mõlemad kinnitavad, et kohtusid sularaha üleandmiseks kahel korral.

23.6.6. Samuti peab hageja SS ütluseid ebausaldusväärseks põhjusel, et esinevad vastuolud SS

enda ütlustes seoses tema rolliga arveahelates. SS ütluste kohaselt: „Minu roll arvevabrikus

oli, et mina organiseerisin ja panin kogu süsteemi kokku. See seisnes nii klientidega

suhtlemises, tankistide asetamine/paika panemine, rahade liigutamine, kontrollimine kas

rahad liiguvad, raamatupidajatega suhtlemine.“ (IV kd tl 52-59). Samas viitab hageja sellele,

et SS ei teadnud, kust MI raha sai. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et SSle saaks ette

heita kõikide arveahela detailide osas teadmise puudumist. SS selgitas MIlt raha saamise osas,

et: „Meie poolt oli ta palgatud lõpulüliks. Õigemini KO poolt oli tema toodud lõpulüliks.“ (IV

kd tl 52-59). SS on täpsustanud ka esimese arveahela osas, et: „Lõpulülid läksid sealt veel AJ

Lahendusest edasi. Täna ma ei oska Teile öelda, mis olid AJ Lahendusest edasi.“. Seega

polnud SS ütluste kohaselt tal täit ülevaadet kuidas raha arveahelate lõpulülides liikus, kuid

sellest ei tulene vastuolu selle osas, et SS oli põhiline käibemaksupettuse organiseerija, nagu

ta kinnitas oma ütlustes.

23.6.7. Maakohus pidas samuti oluliseks SS ütluste ebausaldusväärsuse põhjuseks seda, et SS

ei teadnud ka ise täpselt, millal ta AJ Lahendus OÜ-lt raha sai ja millised olid sealt edasised

lõpulülid arveahelas. Maakohus märkis, et SS ei kinnitanud kostja väidet, et ta oleks saanud

JMlt raha või et viimane oleks kohustanud tasuma AJ Lahendus OÜ-d Troparks OÜ-le.

Ringkonnakohus maakohtuga ei nõustu. Kostja väitis, et AJ Lahendus OÜ on tasunud

Metsaru grupp OÜ arvete eest Troparks OÜ-le. Metsaru grupp OÜ juhatuse liige JM võttis

Metsaru grupp OÜ arvelt pärast 29.06.2018 arve laekumist 38 281,18 eurot sularahas välja

või kohustas AJ Lahendus OÜ-d tasuma vastav arve Troparks OÜ-le või andis sularaha

väljavõtmiseks käsundi mõnele kolmandale isikule ja andis sularaha üle SSle. Seega on kostja

väitnud seda, et AJ Lahendus OÜ on tasunud Metsaru grupp OÜ arvete eest Troparks OÜ-le

ning sularaha anti üle SSle. Maakohus jättis põhjendamatult rahuldamata kostja taotluse

Troparks OÜ pangakonto väljavõtte kogumiseks, millise rikkumise ringkonnakohus kõrvaldas

ja rahuldas kostja taotluse. Seda, et raha Troparks OÜ-le üle kanti ja sellelt sularahas välja

võeti, kinnitab Troparks OÜ pangakonto väljavõte (V kd tl 72-77) ning seda, et Troparks OÜ

pangakontolt välja võetud raha KU poolt SSle üle anti, kinnitavad SS ütlused (IV kd tl 52-59).

2-20-10384

23.6.8. Hageja hinnangul saab SS ütluste ebausaldusväärsust järeldada ka sellest, et SS teadis

kirjeldada hageja kontorit üksnes selle tõttu, et SS viibis 2017. aastal kostja töödejuhatajana

hageja kontoris. Kuivõrd koosmõjus teiste asjas analüüsitud tõenditega on tõendatud

maksupettuse toimepanek SS osalusel, ei välista maksupettuse toimepanemist üksnes see,

millisest kohtumisest SS täpselt hageja kontori sisustust mäletab,.

23.6.9. Maakohus juhtis SS ütluseid ebausaldusväärseks tunnistades tähelepanu, et MI on

kriminaalasjas tunnistajana andnud erinevalt tsiviilasjast ütlusi, et ta ei saanud Eldora Ehitus

OÜ kontolt raha arvete arestituse tõttu välja võtta, samuti et (sama kinnitas kriminaalasjas

Balans-Tiim OÜ juhatuse liige KO) Eldora Ehitus OÜ ja Balans-Tiim OÜ vahel olid

lepingulised suhted. Tunnistaja ei pea kriminaalasjas ennast süüstavaid ütluseid andma. Seega

ei ole põhjendatud sellises olukorras asuda otsima vastuolusid kriminaalasjas antud ütluste ja

käesolevas asjas antud ütluste vahel.

23.6.10. Ringkonnakohus nõustub kostjaga ka selles osas, et maakohus on liiga suure

tähenduse omistanud asjaolule, et SS on karistatud kriminaalkorras 14 korda. Maakohtu

hinnangul ei ole seetõttu SS jaoks ajas muutuvate või pealiskaudsete või valeütluste andmine

probleemiks. Ringkonnakohus leiab, et inimese karistatusest ei saa teha järeldust selle kohta,

et kõik tema edasiselt antud ütlused oleksid seetõttu ebausaldusväärsed ja tuleks tõendite

kogumist välja jätta. Praegusel juhul ei esine SS ütlustes selliseid omavahelisi vastuolusid

ning samuti vastuolusid teiste tõenditega, mis annaks ka koosmõjus karistatusest teha

järelduse tema ütluste ebausaldusväärsuse kohta.

24. Samuti ei nõustu ringkonnakohus hagejaga, et tunnistaja KO ütlused on

ebausaldusväärsed.

24.1. KO ütlused ei ole vastuolus käesolevas asjas SS antud ütlustega. Kriminaalasjas nr

19930000204 andis KO ütluseid selle kohta, et ta ei oska öelda, kas objektidel, mida teostasid

alltöövõtjad, töid tegelikult tehti ja kas Ameron Invest OÜ väljastatud arved on õiged või

mitte. KO kinnitab, et: „Termokar OÜ-ga lõi esmase kontakti SS ja tema ise kogu aeg suhtles

Termokar juhi KMga.“ Samuti, et: „Suur-Posti objektil töid ei tehtud.“ (II kd tl 161-163).

Käesolevas asjas on KO andnud ütluseid selle kohta, et vaidlusaluste arvete alusel ei ole

Ameron Invest OÜ Termokar OÜ-le ehitusteenust osutanud ning ka Balans-Tiim ei teinud

töid. KO sõnul tegeles SS kõikide allhankijatega: „Ameron Invest OÜ osutas Termokar OÜ-le

arvevabriku teenust. Kõik käis läbi SS. Olin teadlik, et osalen arvevabriku skeemis. See oli SS

idee. Ameron Invest OÜ arved saadeti välja läbi raamatupidamise. Ma ei ole kokku

arvutanud, mis summas Ameron Invest OÜ Termokar OÜ-le arveid väljastas. Ma ei tea

millised äriühingud peale Balans-Tiim OÜ on arveid esitanud. Seda tuleks dokumentidest

vaadata. Nimed ei tule meelde.“ (IV kd tl 60-62). Seega on KO nii kriminaalasjas kui ka

käesolevas tsiviilasjas andnud põhimõtteliselt ühesuguseid ütluseid – tegemist oli näilike

arvetega ja seda koordineeris SS. Kriminaalasjas kinnitas KO, et pole Suur-Posti objektil

käinud (II kd tl 161-163), kuid käesolevas asjas andis ütluseid selle kohta, et käis Suur-Posti

objektil töid üle vaatamas, et teaks asjaolusid juhul, kui maksuamet hakkab midagi

kahtlustama (IV kd tl 60-62). Nimetatud vastuolu pole sedavõrd oluline, et tunnistada KO

poolt käesolevas asjas antud ütlused ebausaldusväärseks, kuivõrd need riimuvad teiste

käesolevas asjas esitatud tõenditega.

24.2. Tsiviilasjas andis KO ütluseid selle kohta, et ta on TKga korra kohtunud, kuid TKle raha

isiklikult üle andnud ei ole: „Käisin Suur-Postis töid üle vaatamas. Meil oli seda vaja selleks,

et kui maksuamet hakkab kahtlustama, et ma oleksin teadlik asjaoludest. Käisime vaatasime

objekti üle. See oli ainuke kord.“ (IV kd tl 60-62). SS ütluste kohaselt: „KO on vist 1-2 korda

2-20-10384

kaasas olnud TKle raha üleandmisel. See toimus siis, kui Ameron hakkas lõpuks otse tegema

OÜ-le Ferit ja OÜ-le Herakos arveid. Siis me käisime tutvumas, et ka Kert teaks milline näeb

T välja.“ (IV kd tl 52-59). Seega ei esine ka hageja viidatud vastuolu selles, justkui oleks SS

kinnitanud, et KO on andnud TKle raha üle, kuid KO ise eitab seda. SS pole oma ütlustes

öelnud, et KO oleks raha isiklikult üle andnud. Mõlema tunnistaja ütluste kohaselt kohtus KO

TKuga selleks, et teaks, kellega on tegemist.

25. Tunnistaja MI ütluste ja teiste käesolevas asjas kogutud tõendite vahel ei esine samuti

vastuolusid, milleks peaks järeldama MI ütluste ebausaldusväärsust.

25.1. Nii nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis, ei saa MI käesolevas asjas antud ütlusi

pidada ebausaldusväärseks põhjusel, et ta on andnud kriminaalasjas tunnistajana mõnevõrra

teistsuguseid ütluseid. Hageja leiab, et vastuolu esineb MI järgmistes ütlustes: „TKga

kohtunud ma ei ole. /…/ TK objekte sai tehtud ja sinna pidi ta lõpuks välja jõudma. Eeldan, et

kui need olid TK objektid, siis raha pidi temani jõudma.“. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine

siin vastuolu. MI ütlustest nähtuvalt pidas ta silmas „objektide tegemise“ all seda, et nende

objektidega seoses esitati näilikke arveid. Selleks ei pidanud aga MI kohtuma TKga.

25.2. Samuti ei nõustu ringkonnakohus hagejaga, et MI ütluste ebausaldusväärsus nähtub

sellest, et KO on kriminaalasjas andnud ütluseid selle kohta, et Eldora Ehitus OÜ on teinud

Balans-Tiim OÜ-le ehitustöid ning Balans-Tiim OÜ on Eldora Ehitus OÜ osutatud

ehitusteenuse eest tasunud Eldora Ehitus OÜ juhatajale sularahas (II kd tl 153-155). KO

kuulati kriminaalasjas üle tunnistajana ja on mõistetav, et KO tunnistajana ei andnud ütluseid

selle kohta, et Balans-Tiim OÜ puhul oli tegemist hoopis nn arvevabrikuga.

25.3. Hageja väitel esines vastuolu MI ütluses ka teiste kogutud tõenditega. Nimelt andis MI

ütluseid selle kohta, et andis SSle sularaha suurusjärgus 50 000 eurot, kuid Eldora Ehitus OÜ

pangakontolt nähtub vaid sularaha välja võtmine 16 120 eurot. Nii nagu ringkonnakohus

eelnevalt märkis, andis tunnistaja MI ütluseid, mille kohaselt oli tegemist sularaha arvetega,

mistõttu on sellega seletatav ka asjaolu, miks Eldora Ehitus OÜ pangakontole antud

arveahelat mööda raha ei jõudnud, vaid need edastati sularahas MI kätte.

26. Seega ei esine käesolevas asjas selliseid asjaolusid, millest tulenevalt saaks tunnistajate

SS, KO ja MI ütlused lugeda ebausaldusväärseteks. Vastupidi, tegemist on tõenditega, mis

ringkonnakohtu hinnangul on kooskõlas asjas esitatud dokumentaalsete tõenditega (arvete ja

raha liikumisega). Eelnevast tulenevalt on tõendatud, et hageja, kostja ja SS leppisid kokku

käibemaksupettuse toimepanemise selliselt, et kostja esitab hagejale ajavahemikul 2018 juuni,

august ja oktoober vale sisuga müügiarveid selleks, et hageja saaks arvetel näidatud

käibemaksu kajastada maksuhaldurile esitatavates käibemaksudeklaratsioonides

sisendkäibemaksu näitamiseks ja maksukohustuse vähendamiseks. Seega on põhjendamatu ka

hageja väide, et talle esitati kostja poolt arved üksnes selleks, et hageja suhtes toime panna

kelmust.

27. Hageja esitas kohtule nõude eelpool nimetatud arvete alusel makstud raha tagasi

saamiseks. Maakohus kvalifitseeris hageja nõude õigesti VÕS § 1028 lg 1 järgi, mis sätestab,

et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase

kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas,

kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Antud juhul tugines hageja sellele, et

hagejal polnud olemas kohustust kostjale raha maksta.

2-20-10384

28. Ringkonnakohus tuvastas eelnevalt, et kostja poolt hagejale esitatud 29.06.2018 arve nr

180122 (43 174,80 eurot), 06.08.2018 arve nr 180135 (11 934,40 eurot), 30.08.2018 arve nr

180163 (47 499,60 eurot) ja 30.10.2018 arve nr 180203 (42 984 eurot) on esitatud selleks, et

arvetel

näidatud

käibemaksu

kajastada

maksuhaldurile

esitatavates

käibemaksudeklaratsioonides sisendkäibemaksu näitamiseks ja maksukohustuse

vähendamiseks. TsÜS § 86 lg 1 sätestab, et heade kommete või avaliku korraga vastuolus

olev tehing on tühine. Tehingut võib pidada heade kommetega vastuolus olevaks TsÜS § 86

lg 1 mõttes siis, kui tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt

mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu

tegemise ajal (RKTKm 05.03.2014, 3-2-1-186-13, p 22). Käibemaksupettuse toimepanemine,

kui riigile ebaõigete andmete esitamine enda maksukohustuse vähendamise eesmärgil, eksib

ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute vastu. TsÜS § 84 lg 1

kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu

tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

29. Kostja peamiseks vastuväiteks siinses menetluses on, et hageja on vaidlusaluste arvete

alusel tasutud raha tagasi saanud. Kostja arvates on hageja osaliselt raha tagasi saanud

käibemaksupettuse lõpplülilt ning osaliselt MTA-lt vähendatud käibemaksukohustuse kaudu.

29.1. Ringkonnakohtu hinnangul on alusetu rikastumise olukorras vajalik tuvastada sooritus,

mille kaudu on alusetult rikastumine toimunud. VÕS § 1028 lg 1 hageja tagasi nõuda enda

tehtud alusetu soorituse. Asjas on tõendatud, et hageja tegi kostjale näilike arvete alusel

järgmised sooritused:

‒

29.06.2018 arve nr 180122 (43 174,80 eurot) on tasutud 17.07.2018;

‒

06.08.2018 arve nr 180135 (11 934,40 eurot) on tasutud 27.08.2018;

‒

30.08.2018 arve nr 180163 (47 499,60 eurot) on tasutud 01.10.2018 ja 23.10.2018;

‒

30.10.2018 arve nr 180203 (42 984 eurot) on tasutud 19.11.2018 ja 03.12.2018.

29.2. Hageja alusetut sooritust ei ole ringkonnakohtu hinnangul võimalik vähendada selles

ulatuses, mida hageja on tagasi saanud käibemaksupettuse teistelt lülidelt. Alusetu

rikastumine tekib, kui isik on omandanud midagi ilma õigusliku aluseta teise isiku arvel.

Õigusliku aluseta omandatu ehk alusetu rikastumine tuleb välja anda isikule, kelle arvel

rikastumine toimus. Alusetu rikastumine loetakse toimunuks selle isiku arvel, kelle vara

hulgas oleks rikastumise põhjustanud positiivne varaline tagajärg pidanud saabuma (VÕS III

komm (2018), § 1027, p 3). Alusetu rikastumise nõuded on suunatud olematu või

tagasiulatuvalt äralangeva kohustuse täitmiseks teisele isikule üle antu tagastamisele.

Soorituse näol on tegemist tahtliku teise isiku rikastamisele suunatud teoga, mille eesmärk on

soorituse tegija poolt kohustuse täitmine soorituse saaja suhtes. Soorituse tagajärjeks on

soorituse saaja alusetu rikastumine juhul, kui kohustust, mida soorituse kaudu täita sooviti, ei

eksisteeri (VÕS III komm (2018), 52. peatüki 2. jao sissejuhatus). Käesoleval juhul on tühise

tehingu täitmiseks tehtud sooritused, mille tagastamiseks on esitatud siinses asjas nõue, ülal

tuvastatud arvete tasumiseks tehtud ülekanded kokku 145 954,80 eurot. Siinses asjas ei ole

välistatud, et kostjal omakorda on alusetu rikastumise nõue isiku vastu, kellele ta omakorda

tühise lepingu alusel raha edasi kandis. Seega leiab ringkonnakohus, et hagi tuleb täies

ulatuses rahuldada.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

2-20-10384

30. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS §

171 lg 1 alusel kostja kanda ja kassatsioonimenetluse kulud vastavalt asja lahendamise

tulemusele TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

30.1. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi

kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

30.2. Kostja on esitanud menetluskulude nimekirja asja esmakordsel läbivaatamisel Tallinna

Ringkonnakohtus 13.10.2023 ja selle kohaselt oli kostja menetluskulu suuruseks 3417,60

eurot, sisaldades apellatsioonkaebuse analüüsi ja kostja positsiooni väljatöötamist (2 tundi),

apellatsioonkaebuse vastuse koostamist (17,8 tundi), 17.03.2023 toimunud kohtuistungiks

ettevalmistamist (4 tundi) ja sellel osalemist (1,5 tundi), Coop Pank AS vastuse analüüsi koos

toimiku materjalide analüüsiga ning 10.04.2023 arvamuse koostamisega (6,5 tundi), samuti

12.10.2023 kohtuistungiks ettevalmistamist (3,8 tundi). 13.10.2023 toimunud kohtuistungi

ajakulu on kostja palunud välja mõista protokolli alusel tunnihinnaga 96 eurot. Istung kestis

10:03–11:02, s.o 59 minutit. Seega on kohtuistungil osalemisega seotud kuluks 94,40 eurot.

Kassatsioonimenetluses esitas kostja 10.06.2024 menetluskulude nimekirja ning selle alusel

oli kostja kohtukulu riigilõivule 1572,42 eurot ning 3379,20 eurot kulud õigusteenusele.

Ringkonnakohtu otsuse analüüsile, põhiliste vastuväidete väljatöötamisele ja

kassatsioonkaebuse koostamisele on kostjal kulunud 35 tundi.

30.3. Kostja esindaja 29.10.2024 menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja esindaja

ajakulu Tallinna Ringkonnakohtu 29.10.2024 kohtuistungile eelnevalt olnud 10 tundi,

tunnihinnaks ilma käibemaksuta 96 eurot. Kohtuistungi ajakulu taotles kostja esindaja

kindlaks määrata vastavalt esitatud tunnihinnale ja istungi tegelikule kestusele. 29.10.2024

kohtuistung kestis 10:01-10:38, s.o 37 minutit. Seega on kohtuistungil osalemisega seotud

kuluks 59,20 eurot. Kokku on kostja kulud õigusteenuse osutamisele teistkordses Tallinna

Ringkonnakohtu menetluses1019,20 eurot (käibemaksuta).

30.4. Seega kokku taotleb kostja riigilõivu 1572,42 eurot ning õigusteenuse osutamisega

seotud kulude 7910,40 (3417,60+94,40+3379,20+1019,20) eurot hüvitamist. Kokku on

menetluskulude suuruseks 9482,82 eurot.

30.5. Ringkonnakohtu hinnangul on käesolev asi suure tõendite hulga tõttu keskmisest

mahukam. Kostja esitatud apellatsioonkaebuse vastus on 46 lehel, kassatsioonkaebus 41 lehel.

Kuigi tõendite käsitluse osas kostja väited osaliselt apellatsioonkaebuse vastuses ja

kassatsioonkaebuses kattuvad, ei saa pidada neid siiski kopeerituks. Kassatsioonkaebuses on

kostja vaidlustanud Tallinna Ringkonnakohtu 08.11.2023 kohtuotsuse, mistõttu on kostja oma

väited seostanud nimetatud otsusest tulenevaga. Käesolevas asjas on esitatud arvukalt

tõendeid, mille analüüs ja kõrvutamine on ajamahukas. Kuigi ringkonnakohus ei nõustunud

kostja seisukohaga, et toime ei oleks pandud käibemaksupettust, on menetlusosalisel õigus

esitada kohtule omapoolsed seisukohad ja analüüs tõenditest ja asjaoludest.

Advokatuuriseaduse (AdvS) § 40 lg 2 järgi peab õigusteenus olema õigeaegne, asjatundlik ja

põhinema asjaolude, tõendite, õigusaktide ja kohtupraktika põhjalikul uurimisel. Tõendite

hindamiseks on menetlusosalisel õigus kohtu siseveendumuse kujundamiseks esile tuua oma

nägemus nendest. Seega ei ole tõendite analüüsile ning nende kohta oma seisukoha

kujundamisele kuluv aeg käesolevas keskmisest mahukamas asjas kostja seisukohalt

ebavajalik ja seda saab pidada põhjendatuks. Suure ajakulu põhjendatust siinses asjas

kinnitab ühtlasi hageja veel oluliselt suurem ajakulu: Tallinna Ringkonnakohtu esmases

2-20-10384

menetluses menetluskulude nimekirja kohaselt 107,30 tundi, kassatsioonimenetluses 38 tundi

ja teistkordses apellatsioonimenetluses menetluskulude nimekirja järgi 40,30 tundi.

30.6. Eelnevast tulenevalt peab ringkonnakohus põhjendatud ja vajalikuks kuluks

apellatsioonkaebuse analüüsi ja kostja positsiooni väljatöötamist, apellatsioonkaebuse vastuse

koostamist, 17.03.2023 ja 12.10.2023 kohtuistungite ettevalmistamise ja osalemistega seotud

kulusid. Kuivõrd pärast 17.03.2023 kogus kohus uued tõendid, peab ringkonnakohus ka nende

analüüsi ning asjas olemasolevate tõenditega seostamist põhjendatud ja vajalikuks. Samuti

tuleb põhjendatuks pidada Tallinna Ringkonnakohtu 08.11.2023 otsuse analüüsile ja

kassatsioonkaebuse koostamisele kulunud aega. Kostja 19.10.2024 esitatud kokkuvõtliku

arvamuse koostamisele (7 tundi) ja kohtuistungi ettevalmistamisele kulunud (3 tundi) aega

peab ringkonnakohus siinses asjas mõistlikuks.

30.7. TsMS § 175 lg 1 alusel esindatava huvides toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud

tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti

esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja

vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist

sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (RKTKm 24.01.2024, 2-21-9796, p 18). Kostja

esindaja tunnihind on pigem alla keskmise turuhinna, mistõttu tuleb seda pidada

põhjendatuks.

31. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.

(allkirjastatud digitaalselt)