2-24-15826/3 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Parrest, Üllar Roostoja, Anneli Alekand

Määruse tegemise aeg ja koht

18. november 2024, Tartu

Tsiviilasja number

2-24-15826

Tsiviilasi

Rait Group OÜ-le trahvi määramine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu registriosakonna 1. oktoobri 2024

määrus nr Ä 50027281 / M3

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Rait Group OÜ määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja: Rait Group OÜ (rg-kood

14023789), seaduslik esindaja Kaspar Jänes

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu registriosakonna 1. oktoobri 2024 määrus nr Ä

50027281 / M3. Saata tsiviilasi Tartu Maakohtu registriosakonnale tagasi Rait

Group OÜ-le 2023. a majandusaasta aruande seaduses sätestatud tähtaja jooksul

esitamata jätmise eest trahvi määramise otsustamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

3. Jätta määruskaebuse menetlusega seotud menetluskulud Rait Group OÜ kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada (tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 696 lg 3, § 601 lg 8).

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohtu registriosakond (registripidaja) määras 1. oktoobri 2024 määrusega nr Ä

50027281 / M3 Rait Group OÜ-le (äriühing) 2023 majandusaasta aruande seaduses sätestatud

tähtaja jooksul esitamata jätmise eest rahatrahvi 200 eurot.

2. Äriühing esitas määruse peale 14. oktoobril 2024 määruskaebuse, milles palub tühistada

trahvimääruse ja pikendada aruande esitamise tähtaega kuni 1. novembrini 2025.

Määruskaebuse kohaselt viibib aruande esitamine audiitori ülekoormatuse tõttu ega sõltu

äriühingust. Hilinemine on esmakordne. Äriühing on pidevalt hoidnud registripidajat asjaga

kursis. 9. augustil pikendas registripidaja tähtaega kuni 30. septembrini. Tähtaja pikendamist

taotledes lähtus äriühing audiitori soovitud kuupäevast, kuid üllatuslikult sellest ei piisanud.

Äriühing taotles ennetavalt 26. septembril registripidajalt täiendavat pikendust kuni 20.

oktoobrini. Registripidaja vastuse kohaselt trahvitakse automaatselt ja tähtaega ei ole võimalik

pikendada. Osadel ettevõtetel pikendati tähtaega kohe kuus, mitte kolm kuud.

3. Kohtunikuabi jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle 18. oktoobril 2024 Tartu

Maakohtu kohtunikule. Kohtunik jättis määruskaebuse 28. oktoobril 2024 rahuldamata ja

edastas selle läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus leiab, et määrus tuleb menetlusõiguse normide oluliste rikkumiste tõttu

määruskaebuse põhjendustest sõltumata tühistada ja tsiviilasi tuleb saata registripidajale tagasi

äriühingule 2023. aasta majandusaasta aruande seaduses sätestatud tähtaja jooksul esitamata

jätmise eest trahvi määramise otsustamiseks (TsMS § 656 lg 1 p-d 3, 5, § 659). Määruskaebus

tuleb rahuldada osaliselt.

5. Ringkonnakohus tühistab TsMS § 656 lg 1 p 3 kohaselt esimese astme kohtu otsuse

apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks

arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus lahendas asja ebaseaduslik

kohtukoosseis, mh kohtukoosseis, kuhu kuulunud kohtunik oleks pidanud ennast taandama.

Viidatud norm kohaldub TsMS § 659 alusel ka määruskaebuse läbivaatamisel.

5.1. Kui juriidiline isik ei ole esitanud registripidajale seaduses ettenähtud tähtaja jooksul

majandusaasta aruannet, võib registripidaja määrata talle ilma hoiatusmäärust tegemata TsMS

§-s 601 nimetatud trahvi korduvalt kuni majandusaasta aruande esitamise kohustuse

täitmiseni (äriregistri seaduse (ÄRS) § 57 lg 1).

Äriregister on TsMS § 591 p 1 kohaselt kohtu peetav register. Äriregistri pidaja on ÄRS § 5

lg 1 järgi Tartu Maakohtu registriosakond. Kohtu peetavasse registrisse saab kandeid ja

registri pidamise alaseid määruseid, sh trahvimääruseid, teha Tartu Maakohtu kohtunik või

kohtunikuabi (TsMS § 595 lg-d 1 ja 2). See tähendab, et registripidaja, s.o Tartu Maakohtu

registriosakonna nimel on õigustatud trahvimääruseid tegema üksnes kohtunikud ja

kohtunikuabid, kes on vastavatesse ametitesse nimetatud seaduses sätestatud korras (vt

põhiseaduse § 147 ja kohtute seaduse §-d 47–60 ja 114–124).

Kui kohtumääruse võib seaduse kohaselt edasi kaevata, tuleb määrus TsMS § 464 lg 2

kolmanda lause järgi vormistada kirjalikult eesti keeles ja määruse tegijal (või tegijatel)

allkirjastada. See kehtib ka hagita menetluses tehtavate kohtumääruste kohta, kui seadus ei

näe ette teisiti (TsMS § 478 lg 1 teine lause). Registripidaja tehtav trahvimäärus on

määruskaebe korras vaidlustatav (ÄRS § 57 lg 1 ja TsMS § 601 lg 8).

5.2. Registripidaja 1. oktoobri 2024 määrusest (dtl 40–43) ei nähtu, et selle oleks teinud

maakohtu kohtunik või kohtunikuabi. Määrusel ei ole kohtuniku ega kohtunikabi nime ega

allkirja. Määrusel on üksnes Tartu Maakohtu digitaalne e-tempel, mis on dokumendile

pandud 1. oktoobril 2024 kell 4.06, seega väljaspool kohtu tavapärast tööaega. E-tempel ei

võimalda tuvastada kohtumääruse koostanud isikut.

Registripidaja selgitas äriühingule 9. augusti 2024 e-kirjas (dtl 54), et majandusaasta aruande

esitamata jätmise tõttu algatatud menetlus toimub automatiseeritud korras, automaatprotsess

peatati kuni 30. septembrini 2024, seejärel protsess jätkub ning aruande esitamata jätmise

korral määratakse rahatrahv 200 eurot. Vastuseks äriühingu järgmisele taotlusele teatas

registripidaja 26. septembri 2024 e-kirjas (dtl 52), et teist korda ei ole automaatprotsessi

peatamine võimalik ja automaatsüsteem määrab aruande esitamata jätmise korral trahvi

minimaalmääras 200 eurot.

5.3. Eeltoodu annab alust arvata, et trahvi määramist ei otsustanud kohtunik ega kohtunikuabi,

vaid trahvimääruse koostas automatiseeritult selleks loodud arvutiprogramm või infosüsteem.

Kehtiv õigus ei võimalda koostada majandusaasta aruannete esitamata jätmise eest

trahvimäärusi automatiseeritult. Seega ei teinud lahendit õiguspärane kohtukoosseis ning

esineb TsMS §-st 659 ja § 656 lg 1 p-st 3 tulenev alus tühistada määrus määruskaebuses

märgitud asjaoludest ja põhjendustest sõltumata ning saata asi uueks arutamiseks

registripidajale.

6. Lisaks esineb ka TsMS §-st 659 ja § 656 lg 1 p-st 5 tulenev alus tühistada määrus

määruskaebuses märgitud asjaoludest ja põhjendustest sõltumata ning saata asi uueks

arutamiseks registripidajale, sest esimese astme kohtus ei ole määrust seaduse kohaselt

olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada.

6.1. Trahvi ja selle suuruse määramine on ÄRS § 57 lg-te 1 ja 2 ning TsMS § 46 lg 1 järgi

kohtuniku või kohtunikuabi kaalutlusotsus. Trahvimäärus peab olema põhjendatud ja selles

peavad olema kirjas kõik asjaolud, mida kohtunik või kohtunikuabi on trahvi määramisel

kaalunud (TsMS § 465 lg 2 p 8).

Trahvi määramisel tuleb mh arvestada, mitu korda on majandusaasta aruanne tähtaegselt

esitamata, kui pikk aeg on möödunud majandusaasta aruande esitamise tähtpäevast ning muid

olulisi registripidajale teadaolevaid asjaolusid (ÄRS § 57 lg 2). Trahvi suurust määrates tuleb

arvestada isiku varalist seisundit ja muid asjaolusid (TsMS § 46 lg 1 teine lause). TsMS §-s

601 sätestatud trahv ei ole karistus, vaid tsiviilkohtumenetluslik sunnivahend, mis peab

lõppastmes tagama kohustuse täitmise. Trahvimise eesmärk on saavutada see, et puuduolev

majandusaasta aruanne esitatakse (vt Tsiviilkohtumenetluse seadustik III. Kommenteeritud

väljaanne. V. Kõve jt (koost). Tallinn: Juura 2018, § 601 komm. 3.2.5.d ja 3.2.4.1.d). Seega

tuleb trahvi määramisel mh kaaluda, kas trahvimine saab viia selle eesmärgi realiseerumiseni,

s.o majandusaasta aruande esitamiseni.

Trahvi saab reeglina määrata kuni 3200 euro ulatuses (TsMS § 46 lg 1 esimene lause).

Kehtivas õiguses ei ole enam registripidaja määratava trahvi alammäära. Äriseadustiku (ÄS) §

71 lg 21, mis nägi trahvi alammäärana ette 200 eurot, on alates 1. veebruarist 2023 kehtetu.

Trahvi määramisel ei ole seega enam põhjendatud lähtuda sellest, et trahvi suurus peaks

olema vähemalt 200 eurot.

Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus on TsMS § 656 lg 1 p 5 mõttes olulises osas

põhjendamata, sest sellest ei nähtu kaalutlusi trahvi ja selle suuruse määramise kohta.

Registripidajale oli enne trahvi määramist mh teada, et äriühing põhjendab majandusaasta

aruande tähtaegset esitamata jätmist audiitorite koormusega.

6.2. Ringkonnkohus ei saa trahvimääruse põhjendusi puudutavat olulist puudust ise

kõrvaldada. Trahvimise sätetest tuleneb, et kohtul tuleb kaalutlusõigust teostada juba trahvi ja

selle suuruse määramisel, seda ei saa esmakordselt teha alles trahvi tühistamise üle

otsustamisel. Vastasel juhul peaks trahvitud isik trahvimise aluseks olevate kohtu kaalutluste

teadasaamiseks esitama määruskaebuse ja maksma selle eest riigilõivu. Lisaks ei saa

määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule kaevata (TsMS §

601 lg 8), mistõttu kaotab isik olukorras, kus esimest korda põhjendab trahvi ja selle suurust

ringkonnakohus, sisuliselt kaebeõiguse.

7. Ringkonnakohtu hinnangul on alust saata tsiviilasi registripidajale TsMS § 659 ja § 656

lg 1 p-de 3 ja 5 alusel tagasi siiski üksnes juhul, kui äriühingul on majandusaasta aruanne

seaduses sätestatud tähtaja jooksul esitamata ja ÄRS § 57 lg 1 alusel trahvi määramine on

sellest tulenevalt põhimõtteliselt võimalik.

Äriühingu 2023. aasta majandusaasta lõppes 31. detsembril 2023 ning tal oli ÄS § 179 lg 4

alusel kohustus esitada aruanne äriregistrile hiljemalt 30. juunil 2024. Äriühing ei ole

aruannet käesoleva ajani esitanud. Seega on registripidajal põhimõtteliselt võimalik kaaluda

ÄRS § 57 lg 1 alusel äriühingule selle eest trahvi määramist.

Registripidajal tuleb asja uuel läbivaatamisel otsustada äriühingule trahvi määramine selleks

seaduses sätestatud kohtukoosseisus, s.o seda peab tegema kohtunik või kohtunikuabi, ning

trahvi ja selle suuruse määramisel tuleb teostada kaalutlusõigust, sh kajastada trahvimääruses

trahvi ja selle suuruse aluseks olevad põhjendused.

8. ÄS § 179 lg 4 järgi esitatakse majandusaasta aruanne äriregistrile kuue kuu jooksul

arvates majandusaasta lõppemisest. Tegemist on seadusest tuleneva tähtajaga, mida kohtul ei

ole võimalik pikendada. Seetõttu ei ole ringkonnakohtul võimalik rahuldada äriühingu taotlust

pikendada majandusaasta aruande esitamise tähtaega. Kui äriühing on registripidajale

põhistanud, miks tal ei ole võimalik majandusaasta aruannet tähtaegselt esitada, on

registripidajal võimalik seda trahvi määramisel arvestada, sh trahvi määramine edasi lükata.

9. Määruskaebuse menetlusega seotud menetluskulud jäävad äriühingu kanda, sest ta on

asjas ainuke menetlusosaline (TsMS § 601 lg 7).

10. Määruskaebuse esitajal on õigus saada määruskaebuse eest tasutud riigilõiv tagasi (TsMS

§ 150 lg 1 p 5). Riigilõivu tagastamiseks tuleb esitada vastav taotlus, milles märkida

pangakonto number, kuhu riigilõiv tagastada, ja pangakonto omaniku nimi. Riigilõivu

tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid

mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (TsMS § 150 lg 6).

(allkirjastatud digitaalselt)