2-24-113727/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVälja mõista A. S.lt Swedbank AS-i kasuks laenulepingust nr xxxx tulenev võlgnevus Välja mõista A. S.lt Swedbank AS-i kasuks laenulepingust nr xxxx tulenev võlgnevus
Legislator headnote
AI generated2-24-113727/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Välja mõista A. S.lt Swedbank AS-i kasuks laenulepingust nr xxxx tulenev võlgnevus Välja mõista A. S.lt Swedbank AS-i kasuks laenulepingust nr xxxx tulenev võlgnevus
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
(Tagaseljaotsus)
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Meelis Eerik
Otsuse tegemise aeg ja koht
15.11.2024.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-24-113727
Tsiviilasi
Swedbank AS-i (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8 15040
TALLINN) hagi A. S. (S., isikukood xxxx, elukoht teadmata) vastu
võla nõudes
Hagihind
6403,98 eurot
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2. Välja mõista A. S.lt Swedbank AS-i kasuks laenulepingust nr xxxx tulenev võlgnevus
kokku 3194,92 eurot, millest põhiosa moodustab 2709,97 eurot, intress 194 eurot ja
põhiosa viivised 290,95 eurot ning viivis põhinõudelt (2709,97 eurot) määras 18,900%
aastas alates 17.07.2024 kuni põhinõude täitmiseni.
3. Välja mõista A. S.lt Swedbank AS-i kasuks laenulepingust nr xxxx tulenev võlgnevus
kokku 2602,77 eurot, millest põhiosa moodustab 2216,23 eurot, intress 157,29 eurot ja
põhiosa viivised 229,25 eurot ning viivis põhinõudelt (2216,23 eurot) määras 18,900%
aastas alates 17.07.2024 kuni põhinõude täitmiseni.
4. Otsus kuulub viivitamata täitmisele.
Menetluskulude jaotus
5. Menetluskulud jätta A. S. kanda.
6. Välja mõista A. S.lt Swedbank AS-i kasuks põhjendatud ja vajalik menetluskulu 630
eurot (riigilõiv).
7. Välja mõista A. S.lt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust
kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse §
113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.
Edasikaebamise kord
Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates
otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult
teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei
taotleta selle lahendamist istungil.
Kostjal on õigus esitada kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja
peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele ning sellele
tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tuleb tasuda
riigilõivu. Kaja riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid
mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.
Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud
põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Kohus selgitab, et TsMS § 456 lg 3 kohaselt tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata
kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui
jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta.
Kohtuotsuse põhjendused
TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada
hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele
kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati
kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud
faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalide ja tõenditega, leiab, et esialgne laenuandja on
järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning hagi on õiguslikult põhjendatud. Kohus
selgitab, et kohtul on kohustus omal algatusel kontrollida tarbijaõiguse teatavate sätete
võimalikku rikkumist (Euroopa Kohtu otsus C-679/18 p 18, C-495/19 p 17). Krediidiandja on
teostanud päringud registritesse ning hinnanud kostja krediidivõimet kostja pangakonto
alusel. Krediidiandja jõudis järeldusele, et kostja on krediidivõimeline ning kostjal on
võimekus tasuda krediiti igakuiste osamaksetena. Kohtu hinnangul võimaldasid kostja
sissetulekud, sh kindel igakuine töötasu, kostjal laenu tagastada vastavalt lepingule. Kohus
leiab, et krediidiandja ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus rahuldab
sellisel kujul hagiavalduse.
/allkirjastatud digitaalselt/
Meelis Eerik
Kohtunik