2-24-120541/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Meelis Eerik

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.11.2024.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-120541

Tsiviilasi

Bigbank AS-i (registrikood 10183757, asukoht Riia 2 51004

TARTU) hagi A. S. (S., isikukood xxxx, elukoht teadmata) vastu

võla nõudes

Hagihind

3347,60 eurot

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista A. S.lt Bigbank AS-i kasuks tarbijakrediidilepingust nr xxxx

tulenev võlgnevus kokku summas 2722,55 eurot.

3. Välja mõista A. S.lt Bigbank AS-i kasuks viivis põhivõlgnevuselt (2548 eurot)

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates 18.07.2024

kuni põhinõude täitmiseni.

4. Jätta rahuldamata Bigbank AS-i hagi A. S. vastu põhivõlgnevuse 52 euro,

sissenõudmiskulude 10 euro, intressi 143,93 euro, haldustasu 12,06 euro ja viivise

31,63 euro väljamõistmiseks.

5. Määrata kindlaks Bigbank AS-i menetluskulud summas 520 eurot. A. S.l

kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

6. Jätta Bigbank AS-i menetluskulud 92% ulatuses A. S. kanda ja 8% ulatuses

Bigbank AS-i kanda.

7. Välja mõista A. S.lt Bigbank AS-i kasuks põhjendatud ja vajalik menetluskulu

478,40 eurot.

8. Välja mõista A. S.lt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust

kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse

§ 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.

9. Otsus kuulub viivitamata täitmisele.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja

peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele ning sellele

tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tuleb tasuda

riigilõivu. Kaja riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid

mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohus selgitab, et TsMS § 456 lg 3 kohaselt tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata

kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui

jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta.

Kohtuotsuse põhjendused

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalide ja tõenditega, leiab, et esialgne laenuandja ei ole

järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning hagi on õiguslikult põhjendatud üksnes

sissenõutavaks muutunud põhinõude ja VÕS §-s 94 sätestatud viivise ulatuses (Riigikohtu

24.11.2023.a otsus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 17-26). Kohus selgitab, et kohtul on kohustus

omal algatusel kontrollida tarbijaõiguse teatavate sätete võimalikku rikkumist (Euroopa

Kohtu otsus C-679/18 p 18, C-495/19 p 17). Kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt on

krediidiandja kontrollinud kostja maksevõimet avalikest andmebaasidest ning kostja esitatud

andmete alusel. Kostja arvelduskonto väljavõtet kohtule esitatud ei ole. Kohus leiab, et

krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus selgitab, et

maksehäirete puudumine ei näita tarbija sissetulekute ega väljaminekute suurust – eelnevat

saab hinnata eelkõige kostja arvelduskonto väljavõtte alusel. Eelneva põhjal asub kohus

seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Hageja on

esitanud kohtule nõude ümberarvestuse, mille kohaselt nõuab hageja kostjalt põhivõlgnevust,

seadusjärgset viivist ja edasiulatuvat viivist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi kuulub

rahuldamisele osaliselt.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Meelis Eerik

Kohtunik