2-24-115597/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVälja mõista V Oilt Swedbank AS-i kasuks laenulepingust nr xxx tulenev võlgnevus Välja mõista V Oilt Swedbank AS-i kasuks laenulepingust nr xxx tulenev võlgnevus
Legislator headnote
AI generated2-24-115597/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Välja mõista V Oilt Swedbank AS-i kasuks laenulepingust nr xxx tulenev võlgnevus Välja mõista V Oilt Swedbank AS-i kasuks laenulepingust nr xxx tulenev võlgnevus
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
(Tagaseljaotsus)
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Meelis Eerik
Otsuse tegemise aeg ja koht
15.11.2024.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-24-115597
Tsiviilasi
Swedbank AS-i (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8 15040
TALLINN) hagi V Oi (O, isikukood xxx, elukoht xxx) vastu võla
nõudes
Hagihind
8996,49 eurot
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2. Välja mõista V Oilt Swedbank AS-i kasuks laenulepingust nr xxx tulenev võlgnevus
kokku 3387,21 eurot, millest põhiosa on 3108,20 eurot, intress 124,73 eurot ja viivis
154,28 eurot ning viivis põhinõudelt (3108,20 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses
sätestatud määras alates 13.06.2024 kuni põhinõude täitmiseni.
3. Välja mõista V Oilt Swedbank AS-i kasuks laenulepingust nr xxx tulenev võlgnevus
kokku 4573,96 eurot, millest põhiosa on 4077,89 eurot, intress 236,84 eurot ja viivis
259,23 eurot ning viivis põhinõudelt (4077,89 eurot) 15,9% aastas alates 13.06.2024
kuni põhinõude täitmiseni.
4. Otsus kuulub viivitamata täitmisele.
Menetluskulude jaotus
5. Menetluskulud jätta V Oi kanda.
6. Välja mõista V Oilt Swedbank AS-i kasuks põhjendatud ja vajalik menetluskulu 700
eurot (riigilõiv).
7. Välja mõista V Oilt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust
kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse §
113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.
Edasikaebamise kord
Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates
otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult
teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei
taotleta selle lahendamist istungil.
Kostjal on õigus esitada kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja
peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele ning sellele
tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tuleb tasuda
riigilõivu. Kaja riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid
mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.
Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud
põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Kohus selgitab, et TsMS § 456 lg 3 kohaselt tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata
kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui
jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta.
Kohtuotsuse põhjendused
TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada
hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele
kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati
kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud
faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalide ja tõenditega, leiab, et esialgne laenuandja on
järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning hagi on õiguslikult põhjendatud. Kohus
selgitab, et kohtul on kohustus omal algatusel kontrollida tarbijaõiguse teatavate sätete
võimalikku rikkumist (Euroopa Kohtu otsus C-679/18 p 18, C-495/19 p 17). Krediidiandja on
teostanud päringud registritesse ning hinnanud kostja krediidivõimet kostja pangakonto
alusel. Krediidiandja jõudis järeldusele, et kostja on krediidivõimeline ning kostjal on
võimekus tasuda krediiti igakuiste osamaksetena. Kohtu hinnangul võimaldasid kostja
sissetulekud, sh kindel igakuine töötasu, kostjal laenu tagastada vastavalt lepingule. Kohus
leiab, et krediidiandja ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus rahuldab
sellisel kujul hagiavalduse.
/allkirjastatud digitaalselt/
Meelis Eerik
Kohtunik