2-24-7518/4 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Anneli Alekand, Üllar Roostoja, Margit Jäätma

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 18. november 2024

Tsiviilasja number

2-24-7518

Tsiviilasi

Maksim Bernati kaebus kohtutäituri Natalja

Malahhova otsusele täiteasjas nr 042/2024/355

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 15. mai 2024. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Maksim Bernati määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (avaldaja) Maksim Bernat

(isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja

Maksim Fedotov

Puudutatud isik Jõhvi kohtutäitur Natalja Malahhova

Puudutatud isik Ruslan

Tezikov (isikukood

XXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 15. mai 2024. a määrus ja saata tsiviilasi nr 2-24-7518

tagasi Viru Maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Rahuldada Maksim Bernati määruskaebus osaliselt.

Edasikaebamise kord

Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule.

ASJAOLUD

1. Maksim Bernat (avaldaja) esitas 13. mail 2024 Viru Maakohtule kaebuse kohtutäituri

Natalja Malahhova otsusele täiteasjas nr 042/2024/355. Ruslan Tezikov (sissenõudja) esitas

kohtutäiturile täitmisavalduse 21. märtsil 2024. Täitedokumendiks oli Viru Maakohtu määrus

tsiviilasjas nr 2-23-1528, mis kohustas avaldajat tasuma sissenõudjale viimase poolt

tsiviilasjas kantud kohtukulud. Avaldaja sai täitmisteate kätte 27. märtsil 2024.

Avalduse kohaselt esitas avaldaja 4. aprillil 2024 täiteasjas nr 042/2024/355 kohtutäiturile

Natalja Malahhovale kaebuse täitemenetluse algatamise osas (täitemenetluse seadustik (TMS)

§ 48 lg 1 p 7 ja p 8). Avaldaja palus täitemenetluse lõpetada ja mõista täitemenetluse

algatamise tasu välja sissenõudjalt. Kohtutäitur Natalja Malahhova vaatas kaebuse läbi 3. mail

2024 ja jättis avaldaja kaebuse rahuldamata. Avaldaja sai kohtutäituri otsuse kätte 10. mail

2024. Avaldaja kohtutäituri otsusega ei nõustu.

Avaldaja selgitas, et kohtutäitur Kristel Maalman esitas 12. märtsil 2024 täitemenetluse nr

095/2021/845 raames avaldajale rahalise nõude arestimise akti. Akti kohaselt arestis

kohtutäitur Viru Maakohtu määrusega tsiviilasjas nr 2-23-1528 avaldajalt sissenõudja kasuks

välja mõistetud menetluskulud 2088 eurot. Kohtutäitur kohustas avaldajat kandma raha üle

kohtutäiturile. Täitemenetlus nr 095/2021/845 oli algatatud Harju Maakohtu määruse alusel

tsiviilasjas nr 2-20-18399 (sissenõudja UWEKO AS; võlgnikud Ruslan Tezikov ja

AluxCompany OÜ). Kohtutäitur Kristel Maalman esitas rahalise nõude arestimise akti varem,

kui sissenõudja pöördus sama täitedokumendiga kohtutäituri Natalja Malahhova poole.

Kohtutäitur Kristel Maalman saatis rahalise nõude aresti akti koopia ka sissenõudjale. Seega

hetkel, mil sissenõudja pöördus kohtutäituri Natalja Malahhova poole, oli ta teadlik Kristel

Maalmani nõudest ja sissenõudjal puudus alus pöörduda kohtutäituri Natalja Malahhova

poole täitemenetluse nr 042/2024/355 algatamiseks. Seega puudus kohtutäituril Natalja

Malahhoval alus täitemenetluse nr 042/2024/355 algatamiseks ja selle läbiviimise eest tasu

nõudmiseks.

Avaldaja palus maakohtul tühistada kohtutäituri Natalja Malahhova otsus täitemenetluse

alustamise kohta ja lõpetada täitemenetlus nr 042/2023/335 (õige nr 042/2024/355), tühistada

kohtutäituri Natalja Malahhova otsus täitemenetluse nr 042/2023/335 (õige nr 042/2024/355)

algatamise ja läbiviimisega seotud kulude väljamõistmiseks avaldajalt, mõista kohtutäiturilt

Natalja Malahhovalt välja avaldaja kohtukulud.

MAAKOHTU LAHEND

2. Viru Maakohus keeldus 15. mai 2024. a määrusega avaldaja kaebuse menetlusse võtmisest

ja jättis menetluskulud avaldaja kanda.

Määruse kohaselt on avaldaja kaebus perspektiivitu (edulootuseta) ja kaebusega kohtutäituri

otsusele ei ole võimalik saavutada avaldaja taotletud eesmärki ning maakohus keeldus

kaebuse menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel.

Avaldaja on valinud vale õiguskaitsevahendi ning tema nõuet, lõpetada täitemenetlus, ei ole

võimalik rahuldada.

Alusetu on avaldaja väide, et täitemenetlus nr 042/2024/355 oli algatatud hiljem

põhjendamatult. Kohtutäitur teeb TMS § 23 lg 1 esimese lause alusel täitemenetluse

toiminguid täitmisavalduse ja täitedokumendi alusel, st kui kohtutäiturile esitatakse avaldus

täitemenetluse algatamiseks ja täitedokument (antud juhul Viru Maakohtu määrus tsiviilasjas

nr 2-23-1528), on kohtutäitur kohustatud täitemenetluse algatama. Kaebusest ei tulene, et

kohtutäitur on täitemenetluse alustanud dokumendi alusel, mis ei ole täitedokument TMS § 2

järgi.

Maakohtu hinnangul võib kaebusest aru saada, et kaebaja eesmärgiks on saavutada see, et

kaebaja ei pea täitedokumendist tulenevat nõuet täitma, kuid seda ei ole võimalik saavutada

kaebuse esitamisega kohtutäituri otsusele. TMS § 217 kohase kaebuse eesmärk on vaidlustada

kohtutäituri tegevust ja otsuseid täitedokumendi täitmisel, korraldamisel, kuid see ei puuduta

täitedokumendist tuleneva nõude täitmise küsimust. Avaldaja eesmärk (avaldaja ei pea

täitedokumendist tulenevat nõuet täitma) on võimalik saavutada TMS § 221 järgi

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisega sissenõudja vastu, kus hageja huvi on

suunatud sellele, et tema vastu sundtäitmisele esitatud täitedokumenti ei täidetaks. Seetõttu

tuleb hagi rahuldamise korral lugeda hagejale eeldatavalt kuuluvaks hüveks seda, et hageja ei

pea maksma (rahalise nõude korral) temalt täitedokumendiga välja mõistetud/täitedokumendis

märgitud summat. Avaldaja nõude osas lõpetada täitemenetlus nr 042/2023/335 (õige nr

042/2024/355) märkis maakohus, et kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse rahuldamise

tagajärjeks on see, et kohtutäitur peab vaidlusaluse küsimuse uuesti läbi vaatama ja

lahendama, kuid kohus ei saa kohtutäituri otsuse tühistamise korral teha ise kohtutäituri

asemel uut otsust täitemenetluse lõpetamise kohta. Eeltoodu alusel on maakohtu hinnangul

avaldaja valinud vale õiguskaitsevahendi ning kaebus kohtutäituri otsusele on perspektiivitu,

s.o edulootuseta ning kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebaja eesmärke.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 15. mai 2024. a määruse

tühistamist. Avaldaja palub teha uus määrus, millega võtta avaldaja kaebus menetlusse.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt vaidlustab avaldaja kohtutäituri Natalja Malahhova

toimingute õigsust täitemenetluse nr 042/2024/355 raames. Kohtutäitur oleks pidanud

lõpetama algatatud menetluse niipea, kui sai teada, et väljamõistmisele kuuluv summa oli

arestitud teise kohtutäituri poolt. Seega kohtutäituri poole pöördumise hetke seisuga ei olnud

sissenõudjal nõudeõigust avaldaja suhtes. Järelikult ei olnud ka alust täitemenetluse nr

042/2024/355 läbiviimiseks ja kohtutäituri kantud kohtukulude väljamõistmiseks avaldajalt.

Kohtutäitur Natalja Malahhova oleks pidanud välja mõistma täitemenetluse alustamise ja

lõpetamise kulud sissenõudjalt, sest sissenõudja oli kohtutäituri poole pöördumise hetkel

teadlik, et summa, mille väljamõistmist ta taotleb, oli arestitud juba teise kohtutäituri poolt.

4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu

määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada. Tsiviilasi tuleb saata tagasi samale

maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

6. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on põhjendamatult jätnud avaldaja 13. mail

2024 esitatud kaebuse kohtutäituri 3. mai 2024. a otsuse peale TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel

menetlusse võtmata.

TsMS § 475 lg 1 p 15 järgi on kaebus kohtutäituri otsuse peale hagita asi. TsMS § 477 lg 1

kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita

menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi

menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi

kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja

taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kontrollides hagi menetlusse võtmisest keeldumise

õigsust, on Riigikohus korduvalt juhtinud kohtute tähelepanu sellele, et TsMS § 371 lg 2 p 2

järgi võib jätta hagi menetlusse võtmata, kui sellise hagi esitamine on õiguslikult võimatu,

ning selle sätte kohaldamisel ei saa kohtud hinnata tõendeid. TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel hagi

menetlusse võtmata jätmisel on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus (vt nt

RKTKo, 31.01.2008, 3-2-1-134-07, p 13; RKTKm, 11.12.2013, 3-2-1-139-13, p 14).

Avaldaja on esitanud kaebuse kohtutäituri otsuse peale. Kaebuse kohaselt oleks kohtutäitur

pidanud täitemenetluse lõpetama ja avaldaja hinnangul alusetult alustatud täitemenetluse

kulud peaks kandma sissenõudja. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus valesti hinnanud

avaldaja kaebuse eesmärki ning leidnud, et avaldaja on valinud vale õiguskaitsevahendi ja

oma eesmärgi saavutamiseks tuleks avaldajal esitada hagi sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks. Kaebuse esitamine täitemenetluse alustamise kohta tehtud kohtutäituri otsuse

peale on võimalik (TMS §-d 217–218). Ei kaebuse võimalik rahuldamata jätmine ega see, et

maakohus ei saa kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse rahuldamise korral kohtutäituri

asemel ise uut otsust täitemenetluse lõpetamise kohta teha, ei ole aluseks õiguslikult lubatud

kaebuse menetlusse võtmisest keeldumiseks TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Maakohus ei ole

kaebuse menetlusse võtmata jätmisel tuvastanud TsMS § 371 lg 2 p-s 2 nimetatud aluseid,

mis lubaks kohtul jätta kaebus menetlusse võtmata.

Seega tuleb maakohtu määrus tühistada ja saata tagasi esitatud kaebuse menetlusse võtmise

otsustamiseks. Ringkonnakohus ei lahenda avaldaja kaebuse menetlusse võtmist, seega

rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse osaliselt.

7. Menetluskulude jaotuse määrab asja uuel läbivaatamisel kindlaks maakohus (TsMS § 173

lg 3).

8. Ringkonnakohus selgitab, et avaldajal on õigus taotleda määruskaebuselt tasutud riigilõivu

tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel. Riigilõivu tagastamiseks tuleb esitada maakohtule

taotlus, milles tuleb mh märkida kontonumber, kuhu riigilõiv tagastada, ja konto omaniku

nimi. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal

riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (TsMS § 150 lg 6).

(allkirjastatud digitaalselt)