2-24-111427/23 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anneli Roonet

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

18. november 2024, Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, Tartu

Tsiviilasja number

2-24-111427

Tsiviilasi

Era Liisingu Inkassoteenused OÜ hagi S.R-i vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1225,47 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Era Liisingu Inkassoteenused OÜ (registrikood

10625474), lepinguline esindaja Kristjan Vahar

Kostja S.R (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Era Liisingu Inkassoteenused OÜ (registrikood 10625474) hagiavaldus S.R-

i (isikukood XXX) vastu tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista S.R-ilt Era Liisingu Inkassoteenused OÜ kasuks 1117,83 eurot, sh

põhinõue 1047 eurot ja viivis perioodi 11.11.2023–28.05.2024 eest 70,83 eurot.

3. Välja mõista S.R-ilt Era Liisingu Inkassoteenused OÜ kasuks viivis põhinõude (1047

eurot) tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras

alates 29. maist 2024 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

4. Jätta menetlusosaliste menetluskulud S.R-i kanda.

5. Rahuldada Era Liisingu Inkassoteenused OÜ menetluskulude kindlaksmääramise

avaldus.

6. Välja mõista S.R-ilt Era Liisingu Inkassoteenused OÜ kasuks menetluskulud 460

eurot, sealhulgas riigilõiv 280 eurot ja lepingulise esindaja kulu 180 eurot.

7. Välja mõista S.R-ilt Era Liisingu Inkassoteenused OÜ kasuks viivis menetluskulude

460 eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras

alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

8. Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

1 (5)

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis

oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi

kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti

eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule, tuleb kajale lisada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394

nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt,

kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohtu kontaktandmed: Tartu

Maakohtu Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, 50409;

elektronposti aadress

tmktartu.menetlus@kohus.ee; e-toimik: www.e-toimik.ee.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib

asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul

loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ringkonnakohtu

kontaktandmed: Tartu Ringkonnakohus, Veski 32, 50409, Tartu; elektronposti aadress

tarturk.menetlus@kohus.ee; e-toimik: www.e-toimik.ee.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale

edasikaebamine

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Era Liisingu Inkassoteenused OÜ (hageja) esitas 25. märtsil 2024 Pärnu Maakohtule

maksekäsu kiirmenetluse avalduse S.R (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu

Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis määrusega asja üle Tartu Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2 (5)

2. Hageja esitas 28. mail 2024 kohtule hagiavalduse ja 6. augustil 2024 hagi täpsustuse. Hageja

palub kostjalt hageja kasuks välja mõista 1117,83 eurot, sealhulgas põhinõue 1047 eurot ja

28.05.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 70,83 eurot. Samuti palub hageja kostjalt

välja mõista viivise tasumata põhinõudelt 1047 eurolt kuni selle kohase tasumiseni alates

29.05.2024 vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja palub

menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 12. augusti 2024

kohtumäärusega (06.08.2024 allkirjastatud hagis nimetatud nõuded).

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Creditstar Estonia AS ja kostja 12.08.2020 lepingu ja kostjale

avati krediidilimiit. Kostja võttis laenu kolm korda järgmiselt: 12.08.2020 summas 600 eurot; 2)

03.11.2020 summas 300 eurot; 3) 03.11.2020 summas 500 eurot. Kostja kohustus laenusumma

tagastama hiljemalt 10.11.2023. Kostja kontole kanti 1400 eurot. Kostja on sooritanud laenu

tagastamiseks järgmised maksed: 22.10.2020 summas 63,1 eurot, 22.10.2020 summas 63,1

eurot, 22.10.2020 summas 15,36 eurot, 02.11.2020 summas:7,82 eurot, 03.11.2020 summas 1,03

eurot, 05.11.2020 summas 4,97 eurot, 06.11.2020 summas 6,63 eurot, 20.11.2020 summas 55,93

eurot, 18.12.2020 summas 67,53 eurot, 22.01.2021 summas 11,6 eurot, 22.01.2021 summas

55,93 eurot. Kokku on kostja laenu tagastanud 353 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama

hiljemalt 10.11.2023. Seega on kostja põhiosa võlgnevus 1047 eurot (1400-353=1047).

Hageja nõuab viivist põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja

palub kostjalt perioodi 11.11.2023–28.05.2024 eest välja mõista viivise 70,83 eurot.

Hageja omandas nõude loovutamise teel.

3. Kostjale toimetati 28. mai 2024 hagiavaldus koos lisadega, 6. augusti 2024 hagi täpsustus ning

menetlusse võtmise kohtumäärus kätte 22.09.2024 avalikult väljavõtete avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded (TsMS § 317 lg 1 p-de 1 ja ja 12 ning lg 3 alusel). Kohus kohustas kostjat

esitama kirjaliku vastuse hagiavaldusele 30 päeva jooksul alates hagiavalduse ja menetlusse

võtmise määruse kättetoimetamisest. Hagile vastamise tähtpäev saabus 22. oktoobril 2024.

Kostja hagile ei vastanud, mistõttu tuleb lugeda hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud,

isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

5. Laenuandja ja kostja sõlmitud laenuleping on tarbijakrediidileping võlaõigusseaduse (VÕS) §

402 lg 1 mõttes. VÕS § 401 lg 1 sätestab, et krediidileping on leping, millega üks isik

(krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit),

krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi

tagasi maksma. Lõike 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut,

kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping,

millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma

tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on

kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS §

101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse

3 (5)

täitmist ning VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Hagist nähtuvalt kanti kostja pangakontole laenusumma 1400 eurot. Kostja tasus kohustuste

katteks kokku 353 eurot, mille hageja luges tasutuks põhivõla katteks. Kostja põhivõla suurus on

1047 eurot. Kohus leiab, et hagi on põhinõude osas asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hageja

esitatud faktilised väited põhinõude osas tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Kohus mõistab

kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 1047 eurot.

Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista viivise 70,83 eurot perioodi 11.11.2023–

28.05.2024 eest, s.o perioodi eest pärast lepingu lõppemist. Samuti palub hageja kostjalt välja

mõista viivise tasumata põhinõudelt 1047 eurolt kuni selle kohase tasumiseni alates 29.05.2024

vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 esimese

lause kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise,

mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte

kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse

tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Leping lõppes 11.11.2023, s.o pärast viimase osamakse tasumise tähtpäeva (viimase osamakse

tasumise tähtpäev saabus 10.11.2023). Hageja viivisenõue on tervikuna esitatud VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras. Kostja jättis tasumata laenu põhiosa 1047 eurot. Hageja palub

viivise välja mõista lepingu lõppemisele järgnevast päevast, s.o alates 11.11.2023. Hageja

esitatud faktilised väited viivisenõude osas tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Hageja

viivisenõue on põhjendatud. Kostja viivisevõlg perioodi 11.11.2023–28.05.2024 eest on 70,83

eurot. Kohus rahuldab hageja nõude viivise 70,83 euro väljamõistmiseks. Samuti mõistab kohus

kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõude (1047 eurot) tasumata osalt võlaõigusseaduse §

113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates 29.05.2024 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

Kohus rahuldab hagiavalduse tagaseljaotsusega.

6. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas hagiavalduse, mistõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

7. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Kohus määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude

kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

7.1. Hagilt hinnaga 1225,47 eurot kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasumisele

riigilõiv 280 eurot. Hageja on hagilt tasunud riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses. Riigilõiv on

põhjendatud kohtukulu (TsMS § 138 lg 2). Arvestades, et kohus jättis menetluskulud kostja

kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks riigilõivuna välja mõista 280 eurot.

7.2. Hageja palub kostjalt lepingulise esindaja kuluna välja mõista 180 eurot (ilma

käibemaksuta).

4 (5)

TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus teeb

kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (RKTKm

11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 11). TsMS § 175 lg 1 võimaldab arvestada menetlusosalise

esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel

menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu (RKTKm

21.06.2021, 2-17-13164/62, p 9).

Hageja lepingulisel esindajal kulus maksekäsu kiirmenetluse dokumentidega tutvumisele,

hagiavalduse aluseks olevate dokumentidega tutvumisele, hagiavalduse lisaks olevate tõendite

komplekteerimine ja hagiavalduse koostamine ja esitamisele kokku 1,5 tundi. Kohus leiab, et

eeltoodud toimingutele kulunud aeg on vajalik ja põhjendatud, arvestades hagi mahtu ja sisu

(hagi sisuline pikkus 9,5 lk, esitatud tõendite maht üle 30 lk). Tegemist ei ole keskmisest

keerukama ega mahukama tsiviilasjaga.

Hageja esindaja tunnitasu suurus on 120 eurot (ilma käibemaksuta). Menetlusosalise

esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu

põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks

menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse

eest makstavat tasu (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14).

Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus 120 eurot (ilma käibemaksuta) on

põhjendatud ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja lepinguline

esindaja vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele

(TsMS § 218 lg 1 p 2 sätestatud nõuetele).

Arvestades, et hageja tegi menetluses toiminguid 1,5 tunni ulatuses, siis on põhjendatud

lepingulise esindaja tasu suuruseks 180 eurot (ilma käibemaksuta).

Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskulud põhjendatud summas 460 eurot, sealhulgas

riigilõiv 280 eurot, lepingulise esindaja kulu 180 eurot (ilma käibemaksuta).

7.3. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 järgi hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt alates praeguse otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud määras viivist.

8. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anneli Roonet

kohtunik

5 (5)