3-24-170/5 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-170

Määruse kuupäev

18. november 2024

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

Egon Raasilla (Raasild) kaebus Politsei- ja Piirivalveameti

tekitatud kahju hüvitamiseks seoses pöördumisele vastamata

jätmisega

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Egon Raasilla kaebus.

2. Jätta Egon Raasilla taotlus riigilõivu tasumisest

vabastamiseks läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest

arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lõige 4,

§ 204 lõige 1).

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD

1. Tartu Halduskohtusse saabus 18. jaanuaril 2024 Egon Raasilla kaebus Politsei- ja

Piirivalveameti (PPA) tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebaja põhjendab, et ta

esitas 2022. aasta lõpus või 2023. aasta alguses PPA Lõuna prefektuuri Tartu

politseijaoskonna patrulli- ja liiklusjärelevalve talituse juhile A. Arukasele teabenõude, kuid

ei ole sellele vastust saanud. Kaebaja taotleb 600 euro suuruse hüvitise väljamõistmist. Koos

kaebusega esitas kaebaja taotlused riigi õigusabi saamiseks ja riigilõivu tasumisest

vabastamiseks.

2. Tartu Halduskohus jättis 18. septembri 2024. a määrusega E. Raasilla kaebuse käiguta.

Kaebajal tuli kohtule teatada, mis eesmärgil ning millise sisuga teabenõude ta PPA

ametnikule esitas. Kohtule tuli teada anda ka teabenõude esitamise kuupäev. Samuti tuli

teatada, kuidas on teabenõudele vastamata jätmine ja kaebajale väidetavalt tekkinud kahju

omavahel seotud (põhjuslik seos), milles seisneb talle tekitatud mittevaraline kahju ning

millist riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lõikes 1 toodud õigushüve rikuti tema

teabenõudele vastamata jätmisel. Kohus märkis, et kui kaebaja nõuab mittevaralise kahju

hüvitamist mitme RVastS § 9 lõikes 1 sätestatud õigushüve rikkumise eest, siis tuleb kaebajal

välja tuua ka erinevate kahjuosade suurused. Tartu Halduskohus jättis sama määrusega E.

Raasilla riigi õigusabi taotluse rahuldamata.

3-24-170

3. E. Raasild esitas kohtule 18. septembril 2024 vastuse, milles märgib, et tema PPA-le

esitatud pöördumine ei pruugi olla teabenõue, vaid selgitustaotlus. Kuna praeguseni ei ole

kaebaja pöördumisele vastatud, siis on PPA ületanud ka selgitustaotlusele vastamiseks

sätestatud 60-päevast tähtaega. Kaebaja ei mäleta täpset kuupäeva, millal ta

pöördumise saatis. Kaebaja toob välja, et tema poolt PPA ametnikule A. Arukasele esitatud

küsimused olid järgmised: „Millal lõpeb patrullide taga kiusamine ja ussitamine? Miks ta

sunnib politseiametnikke sooritama kuritegusid ja kui nad keelduvad seda tegemast, siis miks

ta nende au ja hea nime teotab ja nad vabastatakse ametist?“ Kaebaja märgib, et A. Arukase

tõttu on vabastatud ametist politseiametnik, kes keeldus allumast talituse juhi korraldustele

sooritada kuritegusid. Politseiametnik T. Säälik, kes pani toime kuritegusid, ennistati Tartu

Halduskohtu poolt ametisse tagasi, kuna talituse juht kiitis teda, et väga korralik ametnik oli,

kuid tegelikult täitis ta talituse juhi ülesandeid sooritada kuritegusid ning sooritab tänaseni

kuritegusid ja käitub rahvaga ebaviisakalt ja üleolevalt. Kaebaja leiab, et RVastS § 18 lõike 2

järgi saab küsida kahju hüvitamist, kui jäetakse tähtaegselt vastamata taotlustele. Kaebajale

tekkis kahju diskrimineerimise tõttu, kuna politseiametnik jättis tahtlikult vastamata. Kaebaja

arvates saab kindel olla, et tema taotlust ei ole dokumendiregistris registreeritud.

Riigiasutustel on kohustus kõik dokumendid registreerida dokumendihalduse baasis. Kaebaja

arvates saab siin ka juba rääkida karistusseadustiku § 288 järgi ametiseisundi

kuritarvitamisest. Kahjuhüvitist küsib kaebaja väärikust alandava kohtlemise eest, mis läheb

RVastS § 9 lõike 1 alla ehk on diskrimineerimine.

KOHTU SEISUKOHT

4. HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 kohaselt võib kohus kaebuse määrusega selle esitajale

tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt

on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohtu hinnangul on eelnimetatud sättes toodud

eeldused praegusel juhul täidetud: kaebaja õigusi ei ole intensiivselt riivatud ja ei ole

tõenäoline, et kohus kaebuse rahuldaks ja kaebaja kasuks kahjuhüvitise välja mõistaks.

5. Kaebusega kaitstava õiguse riivet peetakse väheintensiivseks, kui kaebuse aluseks oleva

subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale

tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav

kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud

kuludega (seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku,

riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22).

Kohtupraktikas on HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 puhul peetud võimalikuks lähtuda

analoogia korras HKMS § 133 lõikest 1, mis reguleerib lihtmenetluse eeldusi. Viimati

nimetatud sätte kohaselt eeldatakse riive väheintensiivsust juhul, kui hüve väärtus ei ületa

1000 eurot. Kuivõrd kaebaja taotletav hüvitis 600 eurot seda piiri ei ületa, siis saab seda

arvestades pidada kaebaja õiguste riivet praeguses asjas väheintensiivseks. Samuti leiab

kohus, et kaebaja poolt PPA-le esitatud pöördumise sisu arvestades ei saanud vaidlusalune

PPA tegevus (s.o sellele pöördumisele väidetavalt vastamata jätmine) põhjustada kaebajale

taolisi tagajärgi, et see õigustaks kohtumenetluse täiemahulist läbiviimist ja kohtuotsuse

tegemist.

6. Õigusvastase haldustegevusega tekitatud kahju hüvitamise nõude eeldused on sätestatud

RVastS § 7 lõikes 1 ning mittevaralise kahju puhul täiendavalt § 9 lõikes 1. RVastS § 7 lõike

1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-

õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud

3-24-170

võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil

õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lõikest 1 tulenevalt võib füüsiline isik nõuda

mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise,

vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea

nime teotamise korral. Kohus selgitab, et mittevaralise kahju hüvitamise nõue kuulub

eeltoodud sätetest tulenevalt rahuldamisele, kui haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja

tegu sooritati avalik-õiguslikus suhtes, tegemist on süülise õigusvastase teoga, millega rikuti

mõnda RVastS § 9 lõikes 1 sätestatud isiku subjektiivset õigust, õiguste rikkumise tagajärjel

tekkis isikul kahju, esineb põhjuslik seos õigusvastase teo ja tekkinud kahju vahel ning kahju

ei olnud võimalik vältida esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega. Juhul, kui üks

nimetatud eeldustest ei ole täidetud, puudub alus mittevaralise kahju hüvitamise nõude

rahuldamiseks.

7. Kohus märgib, et avaliku võimu kandja poolt tekitatud mittevaralise kahju rahaline

hüvitamine on Eestis erandlik ja piiratud. RVastS § 9 lõikes 1 näeb selle võimaluse ette vaid

kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral (Riigikohtu 9. detsembri 2015. a otsus

asjas nr 3-3-1-42-15, p 29). Isegi kui PPA jättis vaidlusalusele kaebaja pöördumisele

vastamata, siis ei saanud see PPA-le ette heidetav tegevus kaebaja olulisi põhiõigusi riivata ja

tema väärikust niivõrd alandada, et see õigustaks tema kasuks kahjuhüvitise väljamõistmist.

Lisaks ei nähtu kohtule, et kaebaja oleks üritanud väidetava kahju tekkimist esmaste

õiguskaitsevahendite kasutamisega vältida. Kaebaja ei ole taotlenud PPA kohustamist tema

pöördumisele vastama. Kui isik jätab esmased õiguskaitsevahendid kasutamata, siis ei saa

kahju hüvitamise eeldusi täidetuks lugeda.

8. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kuivõrd kaebaja õiguste riive ei ole olnud intensiivne

ning kaebaja kasuks rahalise hüvitise väljamõistmine oleks ebatõenäoline, siis tuleb kaebus

selle esitajale HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel tagastada.

9. Kuna kohus tagastab kaebuse, puudub vajadus kaebaja riigilõivust vabastamise taotluse

sisuliseks lahendamiseks ja kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)