1-23-4701/47 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. november 2024, Tartu

Kriminaalasja number

1-23-4701

Kohtunik

Kristina Domaškina

Kohtuistungi sekretär

Signe Hint

Kriminaalasi

Andrus Talviste süüdistuses KarS § 118 lg 1 p 7 järgi

lühimenetluses

Prokurör

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Anneli

Hinto

Süüdistatav

Andrus Talviste

isikukood: 38012224221; viibib vahi all Tartu Vanglas;

vabaduses xxx; xxxharidus; emakeel: xxx; xxx kodanik

kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimati Pärnu

Maakohtu 24.05.2022. a otsusega KarS § 424 lg 2 järgi,

KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristus 9 kuud 7 päeva vangistust.

Harju Maakohtu 14.11.2022. a määrusega vabastati

vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuid Tartu Maakohtu

28.03.2023. a määrusega pöörati kandmata karistuse osa

täitmisele. Karistus kantud 06.09.2024.

tõkend vahistamine alates 06.09.2024

Kaitsja

vandeadvokaadi abi Aivar Kello (määratud kaitsja)

RESOLUTSIOON

Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 233 lg 3, § 238 lg 1 p 4, § 306, § 311, § 312 ja §

313 alusel kohus otsustas:

1. Tunnistada süüdi Andrus Talviste KarS § 118 lg 1 p 7 järgi ja mõista karistuseks 8

aastat vangistust.

2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust 1/3 võrra ning mõista Andrus

Talviste lõplikuks karistuseks 5 aastat ja 4 kuud vangistust.

3. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistuse kandmise alguseks Andrus Talviste vahistamise

aeg 06.09.2024.

4. Andrus Talvistele kohaldatud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

5. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista Andrus Talvistelt Eesti Vabariigi kasuks välja

menetluskulud 3351,94 euro ulatuses.

6. KrMS § 180 lg 3 teise lause alusel jätta riigi kanda menetluskulud 3351,94 euro

ulatuses.

7. KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb Andrus Talvistel tasuda menetluskulud

3351,94 eurot ositi 12 kuu jooksul selliselt, et alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast

kuust tuleb esimesel 11 kuul iga kuu viimaseks kuupäevaks tasuda 279,33 eurot ja

viimasel 12. kuul tuleb kuu viimaseks kuupäevaks tasuda 279,31 eurot.

Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004

SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank või

EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber xxx.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

8. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada kohtuotsuse jõustumisel R.K.-le mobiiltelefon

Samsung (pakend nr 3), mis asub PPA Lõuna prefektuuri asitõendite hoiuruumis Riia

132, XXX.

9. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel metallvarras (pakend nr

1), üks riidepuu (pakend nr 2) ning meeste jope ja Nike dressipluus (pakend nr 4), mis

asuvad PPA Lõuna prefektuuri asitõendite hoiuruumis Riia 132, XXX.

Edasikaebamise kord

Prokuratuur ei saa esitada apellatsiooni lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse

peale. Teistel kohtumenetluse pooltel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon

tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 30

päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast.

Apellatsiooniõigusest saab loobuda. Kaitsja võib apellatsiooniõigusest loobuda üksnes

kaitsealuse kirjalikul nõusolekul.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15

päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistus

1. Andrus Talvistet süüdistatakse KarS § 118 lg 1 p 7 järgi selles, et ta peksis ajavahemikul

22.04.2021 kl 22:00-st kuni 23.04.2021 kl 12:06-ni xxx korteris jõuliselt E. R.K.-d rusikatega,

mille tagajärjel kukkus kannatanu põrandale. Seejärel jätkas A. Talviste maas oleva kannatanu

peksmist kängitsetud jalgade ja kindlaks tegemata pikliku esemega ülakeha ja pea piirkonda

ning kägistas teda kätega kaelast. Peksmisega tekitas A. Talviste E. R.K.-le järgmised

vigastused/tervisekahjustused: kuklaluu joonmurru vasakul; sarnakaare (oimuluu-sarnaluu

õmbluse) murru vasakul; keeleluu väikese sarve murru paremal; suuremahulise vasakpoolse

kõvakelmealuse verevalumi; ämblikuvõrkkestaaluse verevalumi mõlemal otsmiku- ja

oimusagaral, vasakul kukla- ja paremal kiirusagaral ning väikeaju mõlemal poolkeral; ajukoe

põrutuskolded mõlemas otsmikusagaras ja vasakus oimusagaras; veri ajuvatsakestes, mõlemal

pool oimuluu nibujätkerakkudes, vasakus keskkõrvas, põhiluu-urkes, sõelluurakkudes ja

paremas ülalõuaurkes ning neelus; verevalumi paremas silmamunas, neelu ja kõri limaskestal;

verevalumid silmade kõvakestal; verevalumi keeles; suu limaskesta defektid ja verevalumid;

verevalumid pea lihastes ja aponeuroosil; verevalumi kaela pehmetes kudedes

kilpnäärmepiirkonnas; põrutushaavad, nahaalused verevalumid ja nahamarrastused pea

piirkonnas; paremal VII roide murru eesmisel kaenlajoonel ja VIII roide murru keskmisel

kaenlajoonel verevalumitega roietevahelihastes murdude piirkonnas; verevalumi kõhuaordil ja

paremal pool vahelihasel; nahaalused verevalumid kerel; põrutushaava vasakul küünarnukil,

nahamarrastused ja nahaalused verevalumid üla- ja alajäsemetel. Tekitatud kehavigastuste

tulemusel suri E. R.K. sündmuskohal 4-8 tundi enne surnukeha vaatlust (kohtuarst-ekspert

vaatles sündmuskohal surnukeha 23.04.2021 kl 15:02-16:13). E.R.K. surma põhjus on pea

kinnine tömp trauma kuklaluu joonmurru ja sarnakaare (oimuluu-sarnaluu õmbluse) murruga

vasakul, vasakpoolse kõvakelmealuse verevalumi, ämblikuvõrkkestaaluse verevalumi ja

ajukoe põrutuskollete ning verevalumite, põrutushaavade ja nahamarrastustega pea

piirkonnas, mille tüsistusena tekkis peaajuturse ajutüve pitsumise, aju keskjoonestruktuuride

nihke ja aju-seljaajuvedeliku ringluse häirega.

Sellise tahtliku tegevusega pani A. Talviste toime KarS § 118 lg 1 p 7 järgi kvalifitseeritava

kuriteo, s.o. tervisekahjustuse tekitamise, kui sellega on põhjustatud surm.

Kohtumenetluse poolte seisukohad

2. Prokurör jäi kohtuvaidlustes süüdistuse juurde ning taotles A. Talviste süüditunnistamist ja

karistamist KarS § 118 lg 1 p 7 järgi 8-aastase vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel

vähendada mõistetavat karistust 1/3 võrra, misjärel kujuneb karistuseks 5 aastat ja 4 kuud

vangistust. Tuginedes KarS § 65 lg-le 1 ja § 64 lg-le 1, suurendada seda karistust Pärnu

Maakohtu 24.05.2022. a otsusega mõistetud karistuse 9 kuu ja 7 päeva vangistuse võrra ning

mõista liitkaristuseks 6 aastat 1 kuu ja 7 päeva vangistust. Kuna A. Talviste on Pärnu

Maakohtu 24.05.2022. a otsusega mõistetud karistuse täielikult ära kandnud, arvata 9 kuud ja

7 päeva vangistust liitkaristusest maha misjärel jääb kanda veel 5 aastat ja 4 kuud vangistust.

Lugeda selle karistuse kandmise alguseks 05.09.2024. Mõista A. Talvistelt välja

menetluskulud. Asitõenditest jätta DVD- ja CD-plaadid kriminaalasja juurde. Need

asitõendid, mis asuvad politsei hoidlas, tagastada omanikele või hävitada, kui omanikud ei

soovi neid tagasi.

3. Prokuratuur teatas kannatanule R.K.-le kohtuistungi toimumise aja ja koha, kuid kannatanu

ei osalenud kohtuistungil. Samuti ei soovinud R.K. kohtueelses menetluses avaldada arvamust

kuriteo toimepanija vastutusele võtmise kohta (II kd, tl 91).

4. A. Talviste kinnitas kohtuistungil, et sai esitatud süüdistusest aru, ja tunnistas end osaliselt

süüdi, öeldes, et ta vist lükkas E. R.K. ühest toast teise ̶ mida rohkem aega möödub, seda

rohkem see teema ära ununeb. A. Talviste nõustus kriminaalasja lahendamisega

lühimenetluses ega taotlenud enda ülekuulamist. Ka viimases sõnas ei soovinud süüdistatav

midagi lisada.

5. Kaitsja taotles A. Talviste õigeksmõistmist, sest korteris viibis lisaks E. R.K.-le 4 inimest,

kelle sõnul mingit peksmist polnud. Kuigi kannatanu suri, pole ükski kohalolija öelnud, kes

tegi, ja A. Talvistet pole võimalik süüdlasena välja valida. E.R.K.-dõukamise tõttu võib kõne

alla tulla A. Talviste süüditunnistamine KarS § 121 järgi.

Kohtu seisukoht

6. KrMS § 233 lg 1 kohaselt võib kohus lahendada kriminaalasja süüdistatava ja prokuratuuri

taotlusel tunnistajaid, asjatundjaid ja eksperte välja kutsumata lühimenetluses

kriminaaltoimiku materjali põhjal.

Kuigi praegune kriminaalasi saadeti kohtusse

üldmenetluses, edastas prokuratuur enne tõendite uurimise alustamist kohtule süüdistatava

taotluse lühimenetluse kohaldamiseks, nõustus ka ise lühimenetlusega ning kohtuistungil

soovisid pooled jätkuvalt kriminaalasja lahendamist lühimenetluses. Kohus arutas

kriminaalasja lühimenetluse sätete järgi, ning tutvunud kriminaaltoimikuga, leiab samuti, et

lühimenetluse kohaldamise alused on täidetud ja kriminaaltoimiku materjal on kriminaalasja

lahendamiseks piisav. A. Talviste tuleb talle esitatud süüdistuses süüdi tunnistada.

Süüdistus KarS § 118 lg 1 p 7 järgi

7. 23.04.2021. a sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt vaadeldi samal kuupäeval kl 14:45-

16:23 sündmuskohana xxx asuvat korterit. Vaatluse käigus fikseeriti muu hulgas, et korteri

vasakpoolses magamistoas lebab toa keskel põrandal selili asendis meesterahva surnukeha,

mille vasakul oimukohal on sakiliste servadega umbes 3cm pikkune haav, millest on veri

voolanud mööda nägu alla. Veri on kuivanud. Samuti on surnukeha vasaku käe küünarliigsel

umbes 3 cm pikkune haav, mis veritseb. Surnukeha peas, kaelal, suus ja jäsemetel on

hulgaliselt verevalumeid ning vasak silm on kinni paistetanud (I kd, tl 10-10 pöördel ja 13-14

pöördel). Täiendavalt ilmneb Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) 10.08.2021. a surnu

keeruka kohtuarstliku ekspertiisi aktist nr 21E-LÕS0014/134, et E.R.K. surma põhjus oli pea

kinnine tömp trauma kuklaluu joonmurru ja sarnakaare (oimuluu-sarnaluu õmbluse) murruga

vasakul, vasakpoolse kõvakelmealuse verevalumi, ämblikuvõrkkestaaluse verevalumi ja

ajukoe põrutuskollete ning verevalumite, põrutushaavade ja nahamarrastustega pea

piirkonnas, mille tüsistusena tekkis peaajuturse ajutüve pitsumise, aju keskjoonestruktuuride

nihke ja aju-seljaajuvedeliku ringluse häirega. Kokku olid E. R.K. surnukehal järgmised

vigastused: kuklaluu joonmurd vasakul; sarnakaare (oimuluu-sarnaluu õmbluse) murd

vasakul; keeleluu väikese sarve murd paremal; suuremahuline vasakpoolne kõvakelmealune

verevalum; ämblikuvõrkkestaalune verevalum mõlemal otsmiku- ja oimusagaral, vasakul

kukla- ja paremal kiirusagaral ning väikeaju mõlemal poolkeral; ajukoe põrutuskolded

mõlemas otsmikusagaras ja vasakus oimusagaras; veri ajuvatsakestes, mõlemal pool oimuluu

nibujätkerakkudes, vasakus keskkõrvas, põhiluu-urkes, sõelluurakkudes, paremas

ülalõuaurkes ja neelus; verevalum paremas silmamunas, neelu ja kõri limaskestal;

verevalumid silmade kõvakestal; verevalum keeles; suu limaskesta defektid ja verevalumid;

verevalumid pea lihastes ja aponeuroosil; verevalum kaela pehmetes kudedes

kilpnäärmepiirkonnas; põrutushaavad, nahaalused verevalumid ja nahamarrastused pea

piirkonnas; paremal VII roide murd eesmisel kaenlajoonel ja VIII roide murd keskmisel

kaenlajoonel verevalumitega roietevahelihastes murdude piirkonnas; verevalum kõhuaordil ja

paremal pool vahelihasel; nahaalused verevalumid kerel; põrutushaav vasakul küünarnukil

ning nahamarrastused ja nahaalused verevalumid üla- ja alajäsemetel. E. R.K. pea vigastused

koosvõetuna põhjustasid eluohtliku tervisekahjustuse, sest nende tagajärjel tekkis raske

peaajukahjustus, mis põhjustas surma. Surnukeha vaadeldi sündmuskohal 23.04.2021 kl

15:20-15:39 ja surm võis saabuda orienteeruvalt 4-8h enne seda (s.o 23.04.2021 ajavahemikus

umbes kl 07:30-11:30) (I kd, tl 215-216).

8. Edasi selgub eelpool nimetatud ekspertiisiaktist, et E. R.K.-le tekitati vigastused tömbi jõu

toimel löökidest kõva tömbi piiratud pinnaga eseme/esemetega (rusikas, käsi, kängitsetud

jalg, piklik ese) pea, kaela, kere ja jäsemete piirkonda. Kuklaluu murd, verevalum peas

aponeuroosil ja nahaalused verevalumid vasakul kuklapiirkonnas võisid tekkida löökide

tagajärjel kukkumisest vastu kõva tömpi pinda. Keeleluu väikese sarve murd, verevalum

neelu ja kõri limaskestal ning kaela pehmetes kudedes kilpnäärmepiirkonnas võisid tekkida

nii löökidest kui ka kägistamisest kätega. E. R.K. ülajäsemetel paiknevad vigastused ̶

nahaalune verevalum vasaku õlavarre sirutuspinnal, põrutushaav ja nahamarrastused vasaku

küünarliigese sirutuspinnal, nahaalused verevalumid mõlema käe küünarliigesepiirkonnas ja

mõlema küünarvarre ja labakäe sirutuspinnal ̶ ning nahaalused verevalumid paremal pool

kaenlaaugus võivad olla enesekaitsele viitavad vigastused ja saadud löökide kaitseks käte

ülestõstmisel/ettepanemisel. Vigastused tekitati elupuhuselt mõne tunni (orienteeruvalt kuni 4

tunni) kestel enne surma (s.o hiljemalt ajavahemikus umbes kl 03:30-07:30) (I kd, tl 215-

216).

9. EKEI 04.04.2022. a isiku kohtuarstliku ekspertiisi akti nr 21E-LÕI0083 kohaselt muutus E.

R.K. kehaasend vigastuste tekitamise ajal. Osade peavigastuste (sh põrutushaavade)

tekitamise järgselt oli E. R.K. selili asendis. Paremal pool kaenlaaugus ja sellest allpool

paremal rindkere küljel paiknevate nahaaluste verevalumite tekitamise ajal võis E. R.K. olla

selili asendis, käed üles tõstetud. Vigastusi ei tekitatud üheaegselt ning vigastuste tekitamise

järjekord võis olla järgnev:

-peavigastused löökidest pähe, rohkem paremale poole;

-kaelavigastused (sh võimalikust kägistamisest paremal keeleluu väikese sarve murd,

verevalum paremal keeleserval ja vervalum neelu limaskestal) ning löökidest

rindkerevigastused (sh paremal VII ja VIII roide murd koos verevalumiga paremal

rinnalihases);

-osa peavigastusi löökidest pähe, rohkem vasakule poole (võimalik, et põrutushaavad vasakul

pool otsmikul, peaaju põrutuskolded vasakus otsmikusagaras ja vasakpoolne kõvakelmealune

verevalum, sarnakaare murd vasakul) ning sellele järgnenud kukkumisest osa pea- ja

kerevigastusi (kuklaluu joonmurd vasakul, verevalum kõhuaordi tagapinnal, verevalum

peanahal vasakul kuklapiirkonnas ning löögil või kukkumisel tekkinud verevalum paremal

vahelihase kuplil);

- osa kaela- ja kerevigastusi löökidest (nt verevalum paremal kelal kilpnäärmepiirkonnas). (II

kd, tl 7). EKEI eksperdi Delia Lepiku ütluste kohaselt tekitati E. R.K.-le vigastused ühes

kogumis ühe sündmuse ajal ning peaaju vigastuste arenedes ja tulemusel tekkis abi saamata

jäämisest surm. Pole selgunud vigastusi, mis tekitati mõni aeg varem. Sündmus või peksmine

võis toimuda nii, et esimese löögi võis E. R.K. saada paremale poole oimu piirkonda, samuti

silma ja põse piirkonda ning vastu suud paremale poole. Need toimusid kõik erinevate

löökidega. Tõenäoliselt seejärel E. R.K. kukkus ja siis võidi teda lüüa paremale poole

kaenlaaluse piirkonda. Edasi E.R.K.-d tõenäoliselt kägistati, kuid jäeti pooleli, sest vastasel

korral oleks E. R.K. surnud. Järgmisena peksti E. R.K.-d tõenäoliselt vasakule poole pea

piirkonda. Kuklaluu murd tekkis E. R.K. pikali kukkumisest, tõenäoliselt löökide tagajärjel (II

kd, tl 16-18).

10. Praeguses asjas ei vaidlustanud kohtumenetluse pooled otsesõnu ekspertiisiaktide ega

eksperdi ütluste lubatavust ega usaldusväärsust, kuid kaitsja tõi siiski välja, et ühegi korteris

viibinud isiku ütluste kohaselt peksmist polnud. Vastuseks kõnealusele väitele märgib kohus,

et käesoleval juhul leppisid E. R.K. korterikaaslased L.T. P. ja T.T. ning L.T. P. kutsel

22.04.2021 xxx korteris käinud M.J. ja A. Talviste 23.04.2021. a hommikul pärast E. R.K.

surma avastamist kokku valeütluste andmises ning L.T. P.ja T.T. valetasidki algusest peale

(s.o alates kiirabi kutsumisest) järjepidevalt E. R.K. surma saabumise asjaolude kohta.

11. Nii teatas L.T. P. Häirekeskusele tehtud kõne salvestise kohaselt 23.04.2021 kl 12:06

kõigepealt Häirekeskusele, et xxx korteris on tuttav noormees tuppa ära surnud oma okse

sisse. Tuttav noormees oli kogu eelmise päeva ära, tuli õhtul öömajale ja tuikus ringi, hiljem

hakkas lõhkuma ja karjus midagi. L.T. P. ei teinud välja ja noormees mõmises öö läbi. L.T. P.

ei vaadanud, milline ta on. Kui L.T. P. käis hommikul kl 10:00 ajal tualetis, siis noormees ka

midagi mõmises. Nüüd pole noormees isegi tualetis käinud ja kui L.T. P. käis teda 10-15

minutit tagasi vaatamas, tegi ukse lahti ja hõikas teda, oli noormees külili maas ega

liigutanud. L.T. P. ei julge ligi minna, äkki on midagi juhtunud. L.T. P. arvates noormees ei

hinga (I kd, tl 83-84). Erinevalt L.T. P. poolt Häirekeskusele tehtud kõnes avaldatust (s.o

justkui alkoholijoobes tuttav suri ise ära), nähtub kiirabikaardist aga, et 23.04.2021 kl 12:12

kohale jõudnud kiirabitöötajad leidsid korterist E. R.K. vägivallatunnustega surnukeha,

kusjuures toa seintel oli ka kuivanud veri, mis on laiali hõõrutud. Kiirabitöötajad kutsusid

kohale politsei (I kd, tl 140).

12. 06.05.2021. a (s.o 2 nädalat hiljem) tunnistajana ülekuulamisel kordas L.T. P.

Häirekeskusele tehtud kõnes avaldatut, öeldes kokkuvõtlikult, et korterikaaslane E. R.K.

naasis 22.04.2021 umbes kl 21:30 ajal koju, oli purjus, tuikus ja kukkus elutoas riiulisse ukse

kõrval. E. R.K. ütles, et politsei tõi ta xxx koju, misjärel läks oma tuppa. L.T. P. jäi elutuppa

televiisorit vaatama. L.T. P. kuulis, et E. R.K. kolistas oma toas ja häälitses midagi omaette.

Samuti kulis L.T. P. mingeid matse, kuid ei läinud vaatama, mida E. R.K. teeb, sest mõtles, et

inimene on purjus ja eks hommikul näeb, mida ta on teinud. Pärast telesaate lõppu jäi L.T. P.

elutuppa diivanile magama. Öösel kuulis L.T. P. mingil ajal E. R.K.-doast mõminat või sellist

häält nagu keegi räägiks, kuid vaatama ei läinud. Järgmisel hommikul ärkas L.T. P. umbes kl

10 ajal, käis tualetis ja kuulis E. R.K.-doast häälitsusi. L.T. P. sai aru, et E. R.K. pole veel

tualetis käinud. Kuna talle tundus imelik, et ta ei kuulnud E. R.K.-doast liikumist, otsustas ta

vaatama minna, avas toa ukse ning nägi, et E. R.K. oli põrandal pikali. E. R.K.-l olid riided

seljas. L.T. P. hõikas korduvalt E. R.K.-d, kuid viimane ei reageerinud. Siis läks L.T. P.

kööki ja helistas 112, sest sai aru, et E. R.K. on surnud. L.T. P. vaatas E. R.K.-d toa ukselt ja

lähemale ei läinud. L.T. P. ei näinud toas midagi rohkemat peale E.R.K. põrandal lamamise

(nt verd põrandal või okset). L.T. P. ei tarvitanud 22.04.2021 alkoholi ja mäletab 22.04.2021.

a kuupäeva hästi. Ta ei oska selgitada vägivalla jälgi E. R.K. surnukehal, samuti ei käinud

22.04.2021 ega 23.04.2021. a hommikul korteris külalisi. Korteri parempoolne tagumine tuba

on nagu muuseum, seal elas L.T. P. ema ja L.T. P. püüab selles ruumis mitte olla. Ta hoiab

seda tuba puutumata ja korras (I kd, tl 66-69).

13. Vastupidiselt L.T. P.versioonile selgitas xxx korteri elanik ja KÜ juhatuse liige I.M. aga

18.06.2021. a tunnistajana ülekuulamisel, et korteris nr xxx toimuvad tihti peod ja seal on

purjus inimesed kakelnud, samuti on purjus inimesed trepikojas maganud, selle täis

urineerinud jms probleemid. 22.04.2021 toimus korteris nr xxx juba varastel õhtutundidel (oli

veel valge) mingi üritus, ning kortermajast lahkusid 2 meesterahvast, kellest üks oli jässakam/

turskema kehaehitusega ja tema pea oli kiilas. Mingi aeg pärast seda peatus kortermaja ees

politsei patrullbuss, millest väljus vanem mees, keda I.M. on viimasel ajal varemgi näinud

naaberkorterisse sisenemas. Meesterahvas oli joogine, kuid kõndis omal jalal. Kui politseibuss

lahkus, jäi majas vaikseks ja naaberkorterist ei kostnud mingit kära. Kiirabi käimise päeval ja

selle järgselt õhtul läks korteris nr xxx pidu edasi ja korteri aknast kostis kära (I kd, tl 163).

Kohus märgib, et eelnevast nähtuvalt on L.T. P.esimesel ülekuulamisel (s.o 06.05.2021) antud

ütlused vastuolus majaelaniku I.M.-i ütlustega selles osas, et 22.04.2021 ei käinud L.T. P.

korteris külalisi.

14. Teisel (s.o 29.11.2021. a) tunnistajana ülekuulamisel muutis L.T. P. oma ütlusi ja avaldas

erinevalt esimesest ülekuulamisest, et pärast seda, kui E. R.K. läks oma tuppa, hakkas ta seal

laamendama, ja mingil hetkel hakkas ta alasti mööda korteri koridori edasi-tagasi jooksma või

liikuma. Elutuppa või L.T. P. juurde E. R.K. ei tulnud, kuid L.T. P. helistas siiski nn xxx või

M.J.-ile, et neid appi kutsuda, sest ta kartis. L.T. P. helistas M.J. numbrile. Kiilaka numbrit

L.T. P. pole, sest ta ei tunne teda eriti. M.J. tuli koos Kiilakaga (L.T. P. ei tea viimase nime).

L.T. P. ütles M.J.-ile ja Kiilakale, et nad viskaksid E. R.K. välja. E. R.K. tuli koridoris M.J.-

ile ja Kiilakale vastu ning M.J. ütles E. R.K.-le, et ta paneks end riidesse (püksid jalga), kuid

E. R.K. keeldus ja küsis, miks. M.J., Kiilakas ja E. R.K. rääkisid seal tagatoas, kuid ei saanud

E. R.K.-d välja. Mingit kaklemise häält L.T. P. ei kuulnud. M.J. küsis E. R.K.-lt korteri

võtmeid ja tõi need elutuppa L.T. P.i kätte. L.T. P. mõtles, et laseb E. R.K.-l olla hommikuni

oma toas ja hommikul viskab E. R.K. korterist välja. L.T. P. ei läinud tagatuppa vaatama, vaid

kuulis vaidlemist ja küsimusi, et „mida sa lõhud ja paljalt ringi jooksed“. L.T. P. ei oska

öelda, mis kell M.J. ja Kiilakas E. R.K.-ga vestlesid, kuid arvab, et nad viibisid E. R.K. juures

vähem kui tunni. Pärast seda kuulis L.T. P. veel kaua aega E. R.K. häälitsemist tagatoas.

Järgmisel hommikul, kui L.T. P. ärkas, ei kuulnud ta tagatoast mingit häält, see tundus imelik

ja kui L.T. P. läks tagatuppa, nägi ta, et E. R.K. oli põrandal pikali. E. R.K.-l olid riided seljas.

L.T. P. ei julgenud tuppa siseneda, sest kardab selliseid asju ja tajus või kartis, et E. R.K. ei

ela enam. L.T. P. hõikas E. R.K.-d, kuid viimane ei vastanud. Seejärel helistas L.T. P. uuesti

M.J.-ile, et viimane annaks nõu, mida teha, ja tal soovitati kiirabisse helistada. Peale M.J. ja

Kiilaka ei käinud 22.04.2021. a õhtul ega 23.04.201. a hommikul teisi külalisi. Vend T.T. tuli

L.T. P.i juurde hiljem, umbes samal ajal, kui politsei oli L.T. P.i korteris sündmuskohal. Kui

T.T. oleks kodus olnud, oleks ta E. R.K.-ga tegelenud. L.T. P. ei näinud tagatoa põrandal

okset, vaid kuulis vist kõrvalt kiirabitöötajalt või kohtuarstilt, et E. R.K. suri oma okse sisse.

L.T. P. on A. Talviste nime kuulnud, kuid ei oska seda kellegagi seostada, samuti ei tunne

L.T. P. fototabelilt Kiilakat ära. L.T. P. ei andnud esimesel ülekuulamisel samasuguseid

ütlusi, sest kõhkles ja oli tugevas pohmellis (I kd, tl 73-77). Võrreldes L.T. P.i esimesel ja

teisel ülekuulamisel antud ütlusi, toob kohus välja, et L.T. P. salgas esimesel ülekuulamisel

kõige põhilisemana maha E. R.K.-ga tekkinud konflikti, M.J. ja Kiilaka korteris käimise ning

nende suhtlemise E. R.K.-ga. Püüdes M.J. ja Kiilaka kohale kutsumist õigustada, nimetas L.T.

P. teisel ülekuulamisel E. R.K.-degevust oma toas laamendamiseks, kuid see versioon on taas

vastuolus majanaabri I.M.-i ütlustega, mille kohaselt jäi pärast E. R.K. saabumist majas

vaikseks ja naaberkorterist ei kostnud mingit kära (vt käesoleva otsuse p 13). Pidades silmas,

et L.T. P. kinnitas esimesel ülekuulamisel otsesõnu, et ta mäletab 22.04.2021. a kuupäeva

hästi, on viimaks ebausaldusväärne ka teisel ülekuulamisel avaldatud väide, et ta andis

esimesel ülekuulamisel teistsuguseid ütlusi, sest kahtles.

15. Kolmandat korda kuulati L.T. P. tunnistajana üle 04.11.2022, mil ta avaldas esialgu

sarnaselt varasemate ütlustega, et pärast seda, kui E. R.K. tuli 22.04.2021 xxx koju, oli

alguses kõik rahulik, kuid kui E. R.K. läks oma tuppa hakkaski see tema möll pihta. E. R.K.

hakkas kodus laamendama ja L.T. P. kartis, et ta lõhub ära kõik, mis ette jääb. Kuigi E. R.K.

ei tulnud elutuppa või L.T. P.i juurde, tekkis viimasel hirm võimaliku tulevase ees, helistas ta

M.J.-ile. Edasi muutis L.T. P. aga uuesti oma versiooni ja avaldas, et tegelikult oli ka vend

T.T. kodus, kuid L.T. P. ei teadnud seda. Samuti ütles L.T. P. erinevalt varasemast, et

järgmisel hommikul (L.T. P. ei osanud täpsemat kellaaega öelda) vaatas ta E. R.K.-duppa

ning nägi, et viimane lamab põrandal selili ega liiguta. Seejärel tulid M.J. ja Kiilakas ilma

kutsumata L.T. P.i juurde, Kiilakas läks vaatama, hõikas ukselt E. R.K.-d, tuli ehmatanud

näoga kööki ja ütles, et E. R.K. on surnud. Peksmisest juttu polnud. Sellepeale ütles L.T. P., et

ta peab kiirabi kutsuma, ja teised lahkusid korterist. Siis helistaski L.T. P. kiirabisse ja kutsus

abi (I kd, tl 79-81). Kohus toob välja, et eelnevast tulenevalt muutis L.T. P. igal ülekuulamisel

oma versiooni ning salgas kuni viimase ülekuulamiseni maha selle, et xxx korteris elab koos

temaga ka vend T.T. , kes viibis E. R.K.-ga tekkinud konflikti ajal kodus. Samuti jättis L.T. P.

kuni viimase ülekuulamiseni rääkimata, et M.J. ja Kiilakas käisid ka järgmisel hommikul

korteris. Arvestades ülal toodut, on L.T. P.i ütlused tervikuna ebausaldusväärne tõend, ja

kohus jätab selle otsuse tegemisel kõrvale.

16. Nagu öeldud, valetas praeguses asjas lisaks L.T. P.ile järjepidevalt algusest peale ka T.T..

Nimelt kuulati T.T. tunnistajana üle esimest korda 29.11.2021 (s.o L.T. P.i teise

ülekuulamisega samal päeval), mil T.T. kinnitas sarnaselt L.T. P.ile, et ta tuli koju

23.04.2024, mil politseinikud ei lasknud teda tuppa ja ütlesid, et vaadeldakse sündmuskohta.

T.T. käis 22.04.2024 Tartus üht tööotsa vaatamas ja ööbis sõbra juures (I kd, tl 124-125).

Seejärel avaldas T.T. teisel ülekuulamisel 03.12.2021 erinevalt varasemast, et ta viibis

tegelikult 22.-23.04.2021. a sündmuse ajal, mille käigus E. R.K. suri, kodus ja magas oma

toas. T.T. oli täiesti kaine. Kell võis olla juba peale 21:00, kui L.T. P. tuli T.T. tuppa, äratas

ta üles, oli bravuuri täis ja ütles, et kutsus abi. T.T. väljus oma toast ja nägi, et E. R.K. oli

vastastoas põrandal pikali. E. R.K. oli püksata, aga T-särk oli vist seljas. E. R.K. liigutas, kuid

T.T. sai aru, et ta oli täiesti purjus, sest ta oli selline abitu. E. R.K. juures olid 2 meest, kellest

üks Pandi ja teine mees oli võõras (T.T. nägi teda esimest korda). T.T. sai aru, et mehed

püüdsid E. R.K.-le pükse jalga ajada ja seejärel ta korterist välja viia. Sel hetkel T.T. sekkus

ning ütles neile, et las magab kaineks ja küll siis homme saab ta korterist välja saata, misjärel

mehed lahkusid. T.T. ja L.T. P. läksid magama ning T.T. ei kuulnud öösel midagi kõrvalist.

T.T. ärkas hommikul enne kl 10-t, E. R.K.-doa uks oli kinni ja ta arvab, et kuulis E. R.K.-

doast norskavat häälitsust või midagi sarnast, kuid vaatama ei läinud. T.T. käis xxx poes

süüa ostmas ja kui ta jõudis tagasi koju, oli L.T. P. ärganud ja käis E. R.K.-doas vaatamas.

Seejärel ütles L.T. P., et E. R.K. on kuidagi imelik või äkki surnud. T.T. läks ka ise vaatama

ning nägi, et E. R.K. oli jätkuvalt põrandal selili ja tema suunurgas oli nagu okset või ila

väljunud. T.T. ei puutunud E. R.K.-d, sest vaatepilt polnud hea. Samuti oli E. R.K. kõrval

põrandal verd valgunud või põrand oli verega määrdunud umbes meeter korda meeter alal.

Siis otsustas T.T. korterist ära minna ja ütles L.T. P.ile, et tal on juba villand sellest. T.T.

lahkuski, oli omaette pargis ja naasis koju pärast lõunat, mil politsei oli juba politsei kohal ega

lasknud T.T.-d tuppa. Pandi ja võõras kiilakas mees tulid ajal, mil T.T. oli just ärganud ja

hakanud poodi sättima. Mehed istusid köögis ja rääkisid L.T. P.iga juttu, samuti käisid nad E.

R.K. juures ja veendusid, et viimane on surnud. Pärast seda otsustas T.T. korterist lahkuda.

T.T. rääkis esimesel ülekuulamisel teistsugust juttu, sest ei soovinud end selle sündmusega

siduda. Ta ei teinud midagi, et E. R.K. sureks, ega soovi sellesse mingil moel sekkuda I kd, tl

127-129). Kolmandal ülekuulamisel 21.07.2022 kordas T.T. suuresti teisel ülekuulamisel

räägitut, öeldes, et kui E. R.K. lamas alasti oma toas põrandal ning tema kõrval seisid M.J. ja

see kiilakas mees, oli E. R.K. kõrval maas ka veri. Samas kinnitas T.T. , et ta ei näinud E.

R.K. kehal vigastusi ega verd. Hetkel, mil T.T. aitas M.J.-il ja kiilakal mehel E. R.K.-le pükse

jalga tõmmata, ütles E. R.K. „mul on valus“. Nad said E. R.K.-le püksid kuidagi jalga ja vist

ka jope selga, kuid lõpuks sai T.T. aru, et see tegevus pole päris õige. T.T. sai aru, et E. R.K.

on purjus ja las saab enne kaineks, kui välja visatakse. M.J. ja see kiilakas kuuletusid, nad

väljusid E. R.K. toast ja sulgesid ukse. E. R.K. jäi põrandale lamama. M.J. ja kiilakas

lahkusid peagi korterist. T.T. ei kuulnud öösel midagi kahtlast või eripärast. Järgmisel

hommikul kl 10-11 ajal tulid M.J. ja kiilakas tagasi ja tundsid muret, E. R.K. ikka elab. T.T.

avastas, et E. R.K. on surnud ̶ mingi vedelik oli suust väljas ja silmad olid tagurpidi. M.J. ja

kiilakas veendusid samuti, et E. R.K. on surnud. Pärast E. R.K. surma avastamist lahkusid

M.J. ja kiilakas korterist ning T.T. leppis L.T. P.iga kokku, et ka tema läheb korterist

minema, sest ei tahtnud end sellesse jamasse segada. L.T. P. pidi helistama 112 ja surnud

isikust teatama. T.T. ei löönud E. R.K.-d. Isikud, kes korteris viibisid, on ju teada, kuid T.T.

ei näinud löömist pealt. T.T.-l ei tulnud õhtul mõtet kiirabi kutsuda, sest ta ei näinud E. R.K.-

l mingeid vigastusi ja arvas, et viimane on väga purjus (I kd, tl 131-132). Neljandal

ülekuulamisel 02.11.2022 ei avaldanud T.T. mingit uut infot (I kd, tl 134-137). Kohus

märgib, et ülaltoodust nähtuvalt salgas T.T. esimesel ülekuulamisel maha E. R.K.-ga

tekkinud konflikti ajal samas korteris viibimise ning seejärel kinnitas lõpuni välja, et ta ei

näinud E. R.K. löömist ega vigastusi või verd E. R.K. kehal. Pidades silmas, et E. R.K.

surnukehal vasakul oimukohal ja vasakul küünarliigesel olid lahtised haavad, kus jooksis

verd, salgas T.T. kohtu meelest maha ka E. R.K. vigastused ja verejooksu. Eelnevast

tulenevalt on ka T.T. ütlused tervikuna ebausaldusväärne tõend ja kohus jätab selle otsuse

tegemisel kõrvale.

17. Veel kuulati 03.12.2021 tunnistajana üle M.J., kes ütles, et ta elas

22.-23.04.2021 E. R.K. surma ajal xxx juures (nn xxx) ning viibis 2021. a aprilli lõpus seal

koos xxx (hüüdnimega Kiilakas) ja D.I.-ga , kes on M.J. elukaaslane. Umbes kl 22 ajal

helistas L.T. P., kes ütles, et E. R.K. on hulluks läinud ̶ tuli xxx ja nüüd möllab ja lõhub siin

jne. Taustal kostus karjumist ja M.J. otsustas minna L.T. P.ile appi, sest asi tundus hull ning

tavaliselt L.T. P. ei kutsu abi, vaid saab ise hakkama. M.J. ja Kiilakas otsustasid minna L.T.

P.i juurde XXX-le ning vaadata, mis seal juhtus ja mida saab teha. Kui nad avasid ukse, tuli

neile vastu poolalasti E. R.K., kel oli käes selline metallist pikk varras (M.J. arvab, et see oli

vist mingi kardinatarvik, pikkusega kuni 2m). Andrus läks E. R.K.-le vastu, võttis selle varda

ära ja andis M.J.-ile , kes pani varda L.T. P.i elutuppa sektsioonkapi ja seina vahelisse

prakku. Kui M.J. jõudis tagasi koridori, oli E. R.K. koridoris vannitoa ukse esisel alal ja

hakkas nagu paremale poole nn Tiidu tuppa minema või sinna suunduma. Kiilakas oli E. R.K.

kõrval, võttis kätega jõuliselt tal turja piirkonnast kinni ja paiskas ta jõuga vasakul asuva toa

suunas. E. R.K. nagu lendas vasakule poole toa suunas. Seejärel läks Kiilakas E. R.K.-le

järele ja tõmbas ta rohkem tuppa sisse. M.J. rääkis koridoris L.T. P.iga ning kui ta vaatas

mingil hetkel üle ukse selle toa suunas, lamas E. R.K. selili põrandal, pea akna poole ja jalad

ukse poole. E. R.K. sonis või rääkis midagi, kuid M.J. ei saanud sellest aru. E. R.K.-l oli seljas

ainult musta värvi T-särk ja alakeha oli paljas. Kiilakas liikus E. R.K.-doas ringi, L.T. P. istus

elutoas ning T.T. oli nagu paanikas ja hoidis kõrvale. M.J. ei näinud verd, samuti ei näinud

ega kuulnud ta, et keegi lõi E. R.K.-d kuidagi toas lamamise ajal. Kuna L.T. P. käis suitsu

norimisega pidevalt peale, otsustas M.J. seejärel minna tagasi xxx ja tuua L.T. P.ile lubatud

suitsu. xxx tn-l sai M.J. D.I.-lt paar suitsu, hakkas tagasi L.T. P.i juurde jalutama ja poolel

teel xxx tn ringristmiku piirkonnas tuli talle vastu Kiilakas. Teel L.T. P.i juurde rääkis

Kiilakas, et ta tõmbas E. R.K.-le püksid jalga ja et E. R.K. kukkus sel hetkel kõvasti, sest

muhk pidi peas olema. M.J. sai aru, et E. R.K. ikka elab. M.J. ei tea, miks oli vaja E. R.K.-le

püksid jalga panna või mis selle mõte oli. M.J. poleks selle peale tulnud ja see oli Kiilaka

otsus. L.T. P.i maja juures andis M.J. suitsud aknast L.T. P.ile, kes ütles, et uks on vahelt

kinni ja et kui abi on vaja, siis ta helistab. M.J. ja Kiilakas läksid xxx tagasi. Järgmisel

hommikul umbes kl 9 või 10 ajal helistas L.T. P. uuesti ning küsis jälle suitsu ja

peaparandust. Samuti rääkis L.T. P., et E. R.K. sonis midagi öö otsa, kuid hetkel on vait.

M.J., Kiilakas ja D.I. läksid L.T. P.i juurde, olid köögis ja suitsetasid koos. L.T. P. ega T.T.

ei julgenud E. R.K.-d vaatama minna, mispeale läks Kiilakas tagatuppa ning tagasi tulles

ütles, et E. R.K.-l pole pulssi. L.T. P. ja T.T. läksid paanikasse selle kõige peale ning mingil

ajal leppisid nad sama seltskonnaga kokku, et sündmusega saab seotuks olla ainult L.T., kes

helistab 112. Teised jäävad kõik kõrvale, sest kes meid ikka usub. L.T. P. ütles, et ta kogub

end enne 112 helistamist ning ülejäänud läksid samasse xxx parki vaatama või ootama, mis

saab. Viimasena nägi M.J., et kiirabi sõitis maja ette. Hiljem said nad L.T. P.iga väljas kokku

ja L.T. P. ütles, et E. R.K. suri oma okse sisse (I kd, tl 89-91).

18. Kohus toob välja, et M.J. versiooni kontrollimise käigus vaadeldi uuesti sündmuskohana

xxx korterit ja 07.12.2021. a sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt leiti kõnealusest

korterist elutoast sektsioonkapi ja seina vahelt M.J. kirjeldusele vastav metallvarras (I kd, tl

101-104). Samuti märgib kohus, et M.J. rääkis esimesena nii 2021. a aprilli lõpus E. R.K.

vastu füüsilise vägivalla kasutamisest, T.T. viibimisest sündmuskohal konflikti ajal kui ka

järgmisel hommikul pärast E. R.K. surma avastamist sõlmitud kokkuleppest esitada toimunu

kohta vale versioon. Need asjaolud toetavad kohtu silmis M.J. ütluste usaldusväärsust.

19. 09.11.2022 kuulati M.J. tunnistajana üle teist korda, mil ta ütles sarnaselt varasemaga, et

ta ei löönud E. R.K.-d, ei pannud talle pükse jalga ega näinud löömist või pükste jalga

panekut pealt. M.J. läks xxx L.T. P.ile suitsu tooma ja A. Talviste jäi L.T. P.i korterisse. M.J.

tõi suitsud L.T. P.ile ära ja läks koos A. Talvistega xxx tagasi. Tagasi minnes ütles A. Talviste

M.J.-ile, et ta paar matsu E.le pani ja et kuklas on E.l muhk, aga see võis kukkumisest tekkida.

Veel ütles A. Talviste, et E. kukkus pauguga vastu põrandat. Kõik olid alkoholi tarvitanud,

kuid M.J.-ile tundus, et tema on kõige adekvaatsem. A. Talviste oli üsna joobes, T.T. oli ka

joonud ja L.T. P. oli nii purjus, et oma toast välja ei tulnud. Võtmete andmist L.T. P.ile M.J.

ei mäleta. Järgmisel hommikul helistas L.T. P. uuesti ja ütles, et too jälle suitsu. Kui M.J., A.

Talviste ja D.I. jõudsid kohale, ütles L.T. P., et E. R.K. kolistas pool ööd ja hommiku poole

jäi vaikseks. A. Talviste läks E. R.K.-d vaatama ja tagasi tulles said kõik aru, et E. R.K. on

surnud. Nad leppisid kokku, et L.T. P. kutsub kiirabi, kõik teised lahkuvad ja neid pole

korteris olnud. M.J. ei puutunud E. R.K.-d (I kd, tl 93-94). Kohus märgib, et järelikult on M.J.

versioon juhtunust püsinud algusest peale üldjoontes samasugune. See suurendab täiendavalt

tema usaldusväärsust.

20. A. Talviste kuulati esimest korda kahtlustatavana üle 20.07.2022, mil ta tunnistas end

osaliselt süüdi, sest tal oli E. R.K.-ga füüsiline kontakt. A. Talviste oli sel perioodil nn xxx

koos M.J. ja D.I.-ga . xxx läks nii, et nad hakkasid jooma ja päev algas alati viinaga. A.

Talviste tutvus L.T. P.iga xxx nii, et läks talle koos M.J.-iga xxx korterisse külla. Nad käisidki

seal korteris ainult napsu võtmas, s.o korraks, samuti vahetasid A. Talviste ja L.T. P. suhtluse

alguses telefoninumbreid. E. R.K.-d puudutava sündmusega seoses helistas L.T. P. õhtul A.

Talviste telefonile ja kutsus enda juurde appi. A. Talviste sai aru, et L.T. P.il on midagi väga

hullu seal juhtunud ̶ L.T. P. ütles, et tema korterikaaslane on hulluks läinud ja laamendab

seal. A. Talvistel ja M.J.-il oli ikka promill sees, nad otsustasid L.T. P.ile appi minna ning

läksid jalgsi xxx XXX-le. Kui A. Talviste ja M.J. astusid korterisse, tuli L.T. P.i

korterikaaslane neile koridoris vastu, käes selline kaigas või latt (võis olla kardinapuu või

midagi niisugust). Samuti oli korterikaaslasel seljas ainult mingi särk ja pükse polnud. A.

Talviste või M.J. võttis selle lati L.T. P.i korterikaaslaselt ära ja pani L.T. P.i tuppa. A.

Talviste ei mäleta, kas L.T. P.i korterikaaslane käitus koridoris A. Talvistele ja M.J.-ile vastu

tulles kuidagi aktiivselt või väljakutsuvalt nende vastu, nad võtsid talt kohe lati ära ja kõik.

L.T. P.i korterikaaslane oli A. Talviste jaoks võõras ja A. Talviste nägi teda teist korda.

Esimest korda nägi A. Talviste L.T. P.i korterikaaslast samas korteris ja ka siis oli see mees

täitsa purjus. Pärast lati äravõtmist saatsid A. Talviste ja M.J. L.T. P.i korterikaaslase tema

tagumisse tuppa, tõmbasid vaheukse kinni ja läksid teise tuppa L.T. P.iga rääkima. A. Talviste

sai L.T. P.i jutust aru, et viimane ei julgenud korterikaaslase laamendamise tõttu magama

jääda ja kutsus seetõttu abi. Mingil ajal läks A. Talviste tualettruumi ning samal hetkel väljus

L.T. P.i korterikaaslane oma toast ja hakkas L.T. P.i venna tuppa minema. A. Talviste võttis

L.T. P.i korterikaaslasel ühe käega õlast kinni, tõmbas jõuga T.T. toa ukse lävelt tagasi ja

L.T. P.i korterikaaslane kukkus oma tuppa põrandale maha. A. Talviste isegi ei vaadanud sel

hetkel rohkem tema kukkumist, vaid läks tualettruumi ning seejärel L.T. P.i ja M.J. juurde.

Mingil ajal polnud L.T. P.il suitsu ja M.J. läks xxx suitsu tooma. Mingi sellel ajal soovis L.T.

P. korterikaaslase korterist välja ajada, A. Talviste läks tema tuppa ning nägi, et ta istus voodi

ja kapi vahel keset põrandat ja tema vist vasaku käe küünarnukk oli verine. A. Talviste kutsus

T.T. appi ja nad püüdsid L.T. P.i korterikaaslasele pükse jalga panna, kuid kuna viimane

veritses ja A. Talviste ei tahtnud oma riideid verega määrida, otsustasid nad jätta L.T. P.i

korterikaaslas sinna maha. Toas oli verd ka põrandal ja põrand oli laiali hõõrutud verega. A.

Talviste arvab, et tema tõukele järgnenud kukkumise tõttu võis L.T. P.i korterikaaslase käsi

viga saada. A. Talviste ei löönud L.T. P.i korterikaaslast, loobus pükste jalgapanekust ja

otsustas xxx minna. Poolel teel tuli vastu M.J., nad läksid koos tagasi ja M.J. andis läbi akna

suitsud L.T. P.ile. A. Talviste ja M.J. ei läinud enam tuppa. Järgmisel hommikul läksid A.

Talviste, M.J. ja D.I. mingil põhjusel L.T. P.i juurde (A. Talviste ei mäleta mineku põhjust)

ning jõudsid kohale umbes kl 08:30. Sel hetkel olid korteris nii L.T. P. kui ka T.T. ning L.T.

P. rääkis, et korterikaaslane jäi alles hommikul umbes 1h enne A. Talviste jt saabumist vait.

Mingil hetkel otsustas A. Talviste minna vaatama, mis selle mehega seal toas on, sest keegi

lihtsalt ei julgenud minna. A. Talviste avas ukse, nägi, et L.T. P.i korterikaaslane oli põrandal

lamavas asendis, pea toetus voodi äärele (s.o vastu puidust jalutsi äärt) ja suust oli oksenire

välja voolanud. A. Talviste küsis L.T. P.ilt kilekotti, mille pani endale nn kindaks kätte, ja

katsus korterikaaslase pulssi, kuid kael tundus kange ja pulssi polnud. A. Talviste veendus

sellest, et L.T. P.i korterikaaslane enam ei ela ja ütles seda ka teistele. Samuti ütles A. Talviste

L.T. P.ile, et viimane kutsuks kiirabi ja mendid. Ülejäänud lahkusid selleks ajaks korterist. A.

Talviste lahkus, sest ta ei tahtnud sekkuda sellesse. A. Talviste takistas L.T. P.i

korterikaaslasel teise tuppa minekut ja lükkas ta enda tuppa, mille käigus võis ta viga saada.

A. Talviste ei löönud ega peksnud teda, samuti ei näinud, et keegi teine teda lõi või peksis ̶

vähemalt nii palju kui A. Talvistel pilt ees oli. A. Talviste ei oska kahtlustuses kirjeldatud

vigastuste tekkimist selgitada. Ta mäletab ainult vigast kätt ja vist ka paistes nägu ega tea, mis

seal öösel toimus (II kd, tl 99-102). Teisel ülekuulamisel 08.11.2022 ütles A. Talviste, et ta oli

purjus ega mäleta kõike. Ta ei näinud M.J.-i kedagi löömas. A. Talviste arvab, et oli ikka

piisavalt purjus, sest pilt oli osaliselt taskus (II kd, tl 106).

21. Võrreldes M.J. ja A. Talviste ütlusi, selgub, et need langevad omavahel üldjoontes kokku ̶

mõlemad on algusest peale kirjeldanud 22.04.2021. a õhtul L.T. P.i kutsel xxx korterisse

minekut ja seda, et A. Talviste lükkas E. R.K. niivõrd jõuliselt tema tuppa, et E. R.K. kukkus

selle tagajärjel põrandale pikali. A. Talviste sõnul jooksis E. R.K. haavast verd ja M.J. ütles,

et kui ta jalutas koos A. Talvistega tagasi nn xxx, rääkis A. Talviste mh, et ta paar matsu E.le

pani. Nii M.J. kui ka A. Talviste kinnitasid, et kõik (sh nad ise) olid alkoholijoobes, ning A.

Talviste tunnistas otsesõnu, et pilt oli osaliselt taskus. Kohus märgib, et kedagi teist

22.04.2021. a õhtul xxx korteris polnud.

22. Pidades silmas, et L.T. P. ja T.T. valetasid käesolevas asjas ütluste andmisel järjepidevalt,

ei tekita nende ebausaldusväärsed versioonid kohtu hinnangul kuidagi kahtlusi ega lükka

ümber ülal refereeritud ekspertiisiaktides sedastatut, et E. R.K. surma põhjustanud

kehavigastused tekitati peksmisega. Nagu öeldud, siis M.J. sõnul rääkis A. Talviste talle E.

R.K. löömisest ja A. Talviste sõnul ta alkoholijoobe tõttu kõike ei mäleta. Kuna eelnevast

tulenevalt ei ole ükski usaldusväärne tõend ekspertiisiaktidega vastuolus, tuvastabki kohus

ekspertiisiaktidele tuginedes kokkuvõtlikult, et E. R.K.-le tekitati süüdistuses kirjeldatud ajal

ja viisil süüdistuses kirjeldatud kehavigastused (sh eluohtlik tervisekahjustus), mille tagajärjel

E. R.K. suri.

23. Kohus nõustub prokuröriga selleski, et E. R.K.-d peksis, talle tekitas tervisekahjustused ja

tema surma põhjustas just A. Talviste. Arvestades, et EKEI eksperdi Delia Lepiku ütluste

kohaselt tekitati E. R.K.-le vigastused ühes kogumis ühe sündmuse ajal, pandi E. R.K. vastu

toime üks vägivallategu. Lähtudes E. R.K. surma põhjusest ja tema surnukehal olevatest

vigastustest, oli tema vastu toime pandud vägivallategu märkimisväärselt ulatuslikum, kui

vaid tema tuppa lükkamine. Ning kuna M.J. ja A. Talviste ütluste kohaselt kasutas E. R.K.

vastu vägivalda ainsana A. Talviste, tuvastabki kohus, et A. Talviste pani toime kogu

kõnealuse vägivallakuriteo. Sellele, et keegi teine võis veel E. R.K. vastu vägivalda kasutada,

ei viita ükski kogutud tõend (sh A. Talviste enda ütlused). Pidades silmas, et A. Talviste

tekitas E. R.K. peksmise ja kägistamisega eluohtliku tervisekahjustuse, mille tagajärjel

viimane suri, vastab tema tegevus KarS § 118 lg 1 p 7 objektiivsetele tunnustele.

24. Kohtu meelest on täidetud ka KarS § 118 lg 1 p 7 subjektiivsed tunnused. Arvestades, et

E. R.K.-le tekitati muu hulgas 5 luumurdu ja arvukalt verevalumeid, peksti teda jõuliselt.

Kuna 20.06.2023. a jäljeekspertiisi akti nr 23E-TR0013 kohaselt olid E. R.K.-doas

verepritsmed kardinal ja põrandal paikneval ajalehel (II kd, tl 178), jätkati tema peksmist

järelikult ka siis, kui talle oli juba nähtavaid vigastusi tekitatud ja tema haava(de)st voolas

verd, mis uute löökide tagajärjel pritsiski laiali. Pidades seega silmas arvukaid lööke pea

piirkonda ja silmnähtavalt vigastatud kannatanu jätkuvat peksmist, pidas A. Talviste väliste

teopildi põhjal võimalikuks ja möönis, et ta võib tekitada E. R.K.-le tõsise peatrauma (sh nt

raske ajukahjustuse). Seega tegutses A. Talviste E. R.K. surma põhjustanud tervisekahjustuse

tekitamise osas kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 mõttes. Arvestades samas, et E. R.K. suri

umbes 4 tundi pärast vigastuste tekitamist ja pole tõendeid, A. Talviste möönis tema elu

ohustamist või surma saabumist, tekitas A. Talviste enamohtliku tagajärje ettevaatamatusest.

25. Kohtu hinnangul õigusvastasust välistavad asjaolusid pole. Kuigi nii M.J. kui ka A.

Talviste sõnul hoidis E. R.K. neile koridoris vastu tulles käes metallist pikka varrast, võtsid

M.J. ja A. Talviste selle kohe E. R.K.-lt ära, kusjuures A. Talviste ei mäletanud, kas E. R.K.

käitus nende suhtes kuidagi väljakutsuvalt. Kohus märgib, et järelikult pole mistahes alust

arvata, et A. Talviste võis mingil hetkel viibida E. R.K. ründe tõttu hädakaitseseisundis. Kuna

praegusel juhul pole ka süüd välistavaid asjaolusid, tuleb A. Talviste KarS § 118 lg 1 p 7 järgi

süüdi tunnistada.

Karistus

26. KarS § 118 lg 1 näeb karistusena ette 4-12-aastase vangistuse ja sanktsiooni keskmine

määr on seega 8 aastat vangistust. Analüüsides A. Talviste süü suurust, märgib kohus, et A.

Talviste kasutas E. R.K. vastu vägivalda ja asus teda peksma alkoholijoobes olles ilma

igasuguse eelneva omavahelise konfliktita. Samuti põhjustas A. Talviste E. R.K. peksmise ja

kägistamisega viimase surma, s.o realiseeris KarS §-s 118 sätestatud raskeima

koosseisualternatiivi. Lähtudes ülal toodust, on A. Talviste süü suurus vähemalt keskmine.

27. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid pole, kuid eripreventiivse

kaalutlusena peab kohus silmas, et karistusregistri väljavõtte kohaselt on A. Talvistet varem

korduvalt kriminaalkorras karistatud. Täpsemalt on tal karistusregistri väljavõtte kohaselt 3

kehtivat kriminaalkaristust, kusjuures kõigepealt mõisteti talle Tartu Ringkonnakohtu

31.08.2012. a otsusega KarS § 113 ja § 266 lg 1 järgi liitkaristuseks 8 aastat vangistust, mille

kandmiselt ta vabanes 06.12.2018 (s.o peaaegu 6 aastat tagasi). Seejärel mõisteti A. Talvistele

Harju Maakohtu 12.11.2020. a otsusega veidi enam kui 1 aasta pärast eelmist vangistust toime

pandud kuritegude eest KarS § 199 lg 2 p-de 7 ja 9 ning § 424 lg 1 järgi liitkaristuseks 1 aasta

vangistust, millest ta kandis kohe ära 2 kuud ja 23 päeva (viibis vanglas 08.10.-31.12.2020).

Kuigi ülejäänud karistus 9 kuud vangistust jäeti esialgu KarS § 74 alusel tingimisi täitmisele

pööramata, pöörati Harju Maakohtu 26.10.2021. a määrusega kandmata karistus siiki

täitmisele ja A. Talviste asus taas vangistust kandma 24.11.2021. Viimaks karistati A.

Talvistet Pärnu Maakohtu 24.05.2022. a otsusega KarS § 424 lg 2 järgi ja KarS § 65 lg 2

alusel mõisteti liitkaristuseks 9 kuud ja 7 päeva vangistust, mille kandmise alguseks loeti

otsuse kuulutamise päev 24.05.2022. Kuigi seejärel vabastati A. Talviste Harju Maakohtu

14.11.2022. a määrusega vanglast tingimisi enne tähtaega, pöörati Tartu Maakohtu

28.03.2023. a määrusega kandmata karistus 3 kuud ja 1 päev vangistust taas täitmisele ja A.

Talviste kandis selle vangistuse ära 06.09.2024.

28. Kokkuvõtlikult on A. Talviste viibinud viimase ca 14 aasta jooksul vanglas 4 korda (sh 8

aastat aastatel 2010-2018) ning kuigi ta on viibinud korduvalt ka kriminaalhooldustel, on

katseajad ebaõnnestunud ja ta on naasnud varem või hiljem vanglasse. Samuti pani A.

Talviste praeguses asjas kõne all oleva kuriteo toime Harju Maakohtu 12.11.2020. a otsusega

määratud kriminaalhoolduse ajal vähem kui 4 kuud pärast šokivangistuselt vabanemist. Ning

pidades silmas, et ta A. Talviste vabanes Tartu Ringkonnakohtu 31.08.2012. a otsusega KarS

§ 113 järgi karistuseks mõistetud 8-aastase vangistuse kandmiselt 06.12.2018, jätkas ta

22.04.2021 (s.o veidi enam kui 2 aastat hiljem) siiski vägivaldset käitumist, mis lõppes

taaskord kannatanu surmaga. Järelikult polnud A. Talviste teinud E. R.K. vastu kuriteo

toimepanemise aja seisuga järeldusi varasema samalaadse kuriteo eest karistuseks mõistetud

märkimisväärselt pikast vangistusest ega ole ka pärast seda oma elustiili muutunud.

29. Arvestades ülal toodut kogumis, mõistab kohus A. Talvistele KarS § 118 lg 1 p 7 järgi

karistuseks 8 aastat vangistust (s.o sanktsiooni keskmises määras). KrMS § 238 lg 2 alusel

tuleb mõistetavat karistust vähendada 1/3 (s.o 2 aasta ja 8 kuu) võrra, misjärel kujuneb A.

Talviste karistuseks 5 aastat ja 4 kuud vangistust. Juhindudes KarS § 68 lg-st 1, tuleb

karistuse kandmise alguseks lugeda A. Talviste vahistamise aeg 06.09.2024. Kohus tühistab

A. Talvistele kohaldatud tõkendi vahistamine kohtuotsuse jõustumisel.

Kriminaalmenetluse kulud ja asitõendid

30. KrMS § 180 lg 1 esimese lause kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral

menetluskulud üldjuhul süüdimõistetu. Tulenevalt KrMS § 173 lg 1 p-st 1 ning § 175 lg-st 1

on menetluskulud riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud (p

3); määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses (p

4) ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha (p 9).

31. A. Talviste tunnistati süüdi KarS § 118 lg 1 p 7 järgi, s.o esimese astme kuriteos.

Nähtuvalt KrMS § 179 lg 1 p-st 1 on esimese astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega

kaasneva sundraha suurus 2,5 kuupalga alammäära, s.o 2050 eurot (2,5x820=2050). Samuti

on praeguses asjas A. Talviste määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses kokku 475,20

eurot (II kd, tl 159 ja 191). Lisaks esitas A. Talviste kaitsja kohtumenetluses maakohtule

taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks summas 1010,16 eurot, mille kohus

rahuldas pealdisega täies ulatuses. Määruskaebemenetluses oli kaitsjatasu 80,52 eurot (sh

käibemaks) (III kd, tl 55). Seega on määratud kaitsja tasu kriminaalmenetluses kokku 1565,88

eurot (475,20+ 1010,16+80,52=1565,88).

32. Täiendavalt nähtub EKEI õienditest, et surnu keeruka kohtuarstliku ekspertiisi maksumus

on 604 eurot (I kd, tl 237), isiku kohtuarstliku ekspertiisi maksumus on 61 eurot (II kd, tl 13),

DNA-ekspertiiside maksumus on kokku 2109 eurot (I kd, tl 63 ja 120 ning II kd, tl 169) ja

jäljeekspertiisi maksumus on 314 eurot (II kd, tl 185). Keegi kohtumenetluse pooltest ei

vaidlustanud nimetatud ekspertiiside vajalikkust ega põhjendatust ning ka kohtul ei tekkinud

nendes küsimustes kahtlusi. Seega on ekspertiiside kogumaksumus

3088

(604+61+2109+314=3088) eurot ning kõik kriminaalmenetluse kulud on kokku 6703,88

(2050 +1565,88+3088=6440,36) eurot.

33. KrMS § 233 lg 1 järgi lahendab kohus kriminaalasja lühimenetluses kriminaaltoimiku

materjali põhjal. Käesoleval juhul pole kriminaaltoimikus tõendeid A. Talviste praeguse

varalise seisundi kohta. Kohtuistungil avaldas A. Talviste üksnes, et tal xxx. Arvestades

viimati märgitut, leiab kohus, et suure tõenäosusega pole A. Talvistel üle 6500-euroste

menetluskulude tasumiseks piisavalt vara. Lähtudes eelnevast, jätab kohus riigi kanda pool

menetluskuludest ja mõistab teise poole välja A. Talvistelt. Samuti võimaldab kohus A.

Talvistel tasuda menetluskulud kokku 3351,94 eurot ositi 12 kuu jooksul.

34. Praeguses asjas asuvad hoiule võtmise akti nr 22ATH21264 alusel PPA Lõuna prefektuuri

asitõendite hoiuruumis Riia 132, XXX järgmised sündmuskoha vaatlustel äravõetud esemed:

mobiiltelefon Samsung (pakend nr 3), metallvarras (pakend nr 1), üks riidepuu (pakend nr 2)

ning meeste jope ja Nike dressipluus (pakend nr 4). Nendest esemetest tuleb mobiiltelefon

Samsung KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada R.K.-le ning ülejäänud esemed tuleb KrMS §

126 lg 3 p 4 alusel hävitada, sest need on ilmselgelt väärtusetud.

(allkirjastatud digitaalselt)