4-24-1345/9 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

4-24-1345

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

18. november 2024, Tallinn

Väärteoasja number

4-24-1345

Kohtunik

Pavel Gontšarov

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 25. oktoobri 2024. a määrus, millega

jäeti läbi vaatamata Artem Breusi avaldus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Artem Breus (isikukood 38308050233; e-post XXX),

määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Artem Breusi määruskaebus Harju Maakohtu 25. oktoobri 2024. a määruse peale kui

ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

VTMS §-dest 192 ja 193 tulenevalt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast

kohtumäärusest teada või pidi teada saama. VTMS § 190 järgi on määruskaebuse esitamise õigus

kohtumenetluse pooltel ja menetlusvälisel isikul. VTMS § 17 lg 2 kohaselt on Riigikohtus

kohtumenetluse pooled menetlusaluse isiku või süüdlase advokaadist kaitsja ja kohtuväline

menetleja või tema advokaadist esindaja.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna 05.03.2024 kiirmenetluse otsusega nr

2317,24,001810 karistati Artem Breusi KarS § 251 - § 218 lg 1 alusel rahatrahviga 600 eurot.

Väärteootsuse kohaselt karistati A. Breusi selle eest, et ta Ehitajate tee 107 Tallinn asuvas

kaupluses Rimi pani kotti alkohoolseid jooke ning seejärel möödus kassarivist, jättes

alkohoolsete jookide eest tasumata kokku summas 199,96 eurot, pannes sellega toime

varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu, mille väärtus ei ületa kahtekümmend

miinimumpäevamäära, kuid tegu jäi lõpule viimata temast mitte olenevatel põhjustel. Kaup jäi

rikkumata ja tagastati kauplusele. Kohtuvälise menetleja otsuses oli märgitud, et otsusele võib

esitada kaebuse Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, st viimane

kaebuse esitamise tähtaeg oli 20.03.2024.

2. 17.04.2024 registreeriti Harju Maakohtus A. Breusi allkirjastamata kiri, milles ta palus

kiirmenetluse otsus tühistada, kuna väärteo toimepanija esitas tema isikut tõendava dokumendi,

mistõttu karistati teda, mitte tegelikku väärteo toimepanijat.

1(4)

4-24-1345

3. Harju Maakohus jättis 23.04.2023 määrusega esitatud kaebuse läbi vaatamata, kuna kaebus

oli allkirjastamata ja kaebuse esitamise tähtaeg oli möödas. Seejuures ei

taotlenud kaebuse esitaja kaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Maakohtu

määrus jõustus 18.05.2024. Seega jõustus ka kohtuvälise menetleja otsus ja

mõistetud karistus pöörati täitmisele.

4. 21.10.2024 esitas A. Breus Harju Maakohtule kirja, milles märgib, et

kaotas oma ID-kaardi. 05.03.2024 pandi Rimi kaupluses toime vargus ja selle

toime pannud mees esitas politseile tema ID-kaardi. Samuti esitas isik tema

nimel kaebuse politseiametnikule, milline jäeti rahuldamata ja talle määrati

rahatrahv 600 eurot. Tema ei teadnud sellest, kuna teated saadeti isiku

märgitud aadressile ja tema muutis oma e-posti aadressi. Nüüd on asi

kohtutäituri käes ja nädala jooksul peab ta tasuma teo toimepanija eest 700

eurot ja peale seda 800. A. Breus palub seda olukorda uurida, kuna temal ei

ole sellega mingit puutumust.

5. 25.10.2024. a määrusega jättis Harju Maakohus A. Breusi esitatud avalduse läbi vaatamata.

Maakohus tõi esmalt välja, et maakohtule esitatud avaldus on taaskord allkirjastamata ning

märkis, et allkirjastamata avalduse esitamisel peaks kohus allkirja puudumise

tõttu jätma avalduse käiguta ja andma avalduse esitajale tähtaja puuduste

kõrvaldamiseks. Kuivõrd aga avaldust ei ole võimalik läbi vaadata, puudub

vajadus avalduse käiguta jätmiseks ja puuduste kõrvaldamiseks tähtaja

andmiseks.

Seejärel andis maakohus ülevaate menetluse senisest käigust ning selgitas,

et avalduse esitajal oleks olnud võimalus saavutada tema esitatud kaebuse

läbivaatamine juhul, kui ta oleks esitanud Harju Maakohtu 23.04.2024

määrusele määruskaebuse ettenähtud tähtaja jooksul, olles selle

määruskaebuse allkirjastanud ja esitanud taotluse kaebuse esitamise tähtaja

ennistamiseks. Kuna avalduse esitaja jättis selle tegemata, siis Harju

Maakohtu 23.04.2024 määrus jõustus ja kohtuväline menetleja pööras oma

otsuse täitmisele, edastades selle täitmiseks kohtutäiturile. Kuivõrd

kohtuvälise menetleja otsus on täitmisele pööratud eelkõige avalduse esitaja

enda tegematajätmise tõttu, ei saa ta otsuse täitmisele pööramise osas

esitada pretensioone mitte kellelegi peale iseenda, kuivõrd avalduse esitaja

on kõik seadusest tulenenud võimalused jätnud kasutamata.

Maakohtule esitatud avalduses palutakse tekkinud olukorda uurida, kuid

maakohtul ei ole sellise olukorra uurimise pädevust. Maakohus saab läbi

vaadata kaebust kohtuvälise menetleja otsuse peale kui see kaebus on

esitatud tähtaegselt ja kaebuse esitamisel on järgitud muid kaebusele

esitatud nõudeid. Kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmisel tuleb mõjuva

põhjuse olemasolul taotleda kaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Avaldaja

esitas kaebuse pärast kaebuse esitamise tähtaja möödumist, tähtaja

ennistamist ei taotlenud ja kaebust ei allkirjastanud. Seega ei olnudki kohtul

muud võimalust kui jätta kaebus läbi vaatamata. Kuna avalduse esitaja

kohtumäärust ei vaidlustanud, siis määrus jõustus ja kohtuvälise menetleja

otsus pöörati täitmisele.

Juhul, kui kohtuvälise menetleja otsus on jõustunud, on lõppenud ka

väärteoasja menetlus ja maakohtul ei ole enam mingit seadusest tulenevat

pädevust seda kohtuvälise menetleja otsust muuta ja otsuse jõustumise

2(4)

4-24-1345

järgselt pööratakse otsus täitmisele. Avalduses soovitud olukorra uurimist

kehtiv väärteomenetluse seadustik ette ei näe, kuivõrd kohtuvälise

menetleja otsus on seaduses ettenähtud korras täitmisele pööratud ja kuna

avalduse esitaja vabatahtlikult otsust täitma ei asunud, edastati otsus

vastavalt seadusele täitmiseks kohtutäiturile.

6. 07.11.2024 laekus Tallinna Ringkonnakohtule A. Breusi poolt täpselt samasisuline avaldus,

mille ta esitas 21.10.2024 maakohtule. Ringkonnakohtule edastatud kiri on aga digitaalselt

allkirjastatud ja sellele on lisatud kohtuvälise menetleja otsus ja täitmisteated.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. VTMS § 2 kohaselt, kui VTMS-s ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses

kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 326 lg 3 lubab

ringkonnakohtul jätta apellatsiooni läbi vaatamata juhul, kui see on ilmselt põhjendamatu ning

VTMS § 2 valguses võib normi kohaldada väärteomenetluses. VTMS § 196 lg 2 järgi lahendab

maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse ringkonnakohtu kohtunik ainuisikuliselt, s.o

järelikult selle erisusega tuleb väärteomenetluses arvestada.

8. Ringkonnakohus leiabki, et esitatud määruskaebusel puudub edulootus ehk antud juhul on

tegemist perspektiivitu kaebusega. Ühtegi alust maakohtu määruse tühistamiseks ei esine,

maakohus on ammendavalt oma seisukohta põhjendanud ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks

kohtupraktikat muuta. Siinkohal selgitab ringkonnakohus, et kuivõrd maakohus jättis A. Breusi

esitatud avalduse läbi vaatamata, on ringkonnakohtu pädevuses hinnata üksnes seda, kas

maakohtul oli selleks alust või mitte. See tähendab, et ringkonnakohus ei saa anda hinnangut

asjale sisuliselt, sh kas isik on väärteootsuses kirjeldatud teo toime pannud või mitte.

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on seaduslikult ja põhjendatult jätnud A. Breusi esitatud

avalduse läbi vaatamata seetõttu, et A. Breus vaidlustab sisuliselt jõustunud väärteootsuses

tuvastatut ning väidab, et tema ei ole väärtegu toime pannud, vaid keegi on esitanud tema ID-

kaardi isikusamasuse tuvastamiseks. Nagu maakohus selgitas, on kohtuvälise menetleja otsuses

kirjas, mis aja jooksul oli võimalik sellele kaebus esitada. A. Breus seda tähtaegselt ei teinud

ning seega otsus jõustus ja kuna A. Breus seda vabatahtlikult ei täitnud, suunati see kohtutäiturile

täitmiseks. Sellest tulenevalt jättis maakohus ka isiku maakohtule esitatud avalduse läbi

vaatamata. Seejuures selgitas maakohus asjakohaselt, et kohtul puudub pädevus asuda muutma

jõustunud otsust. Kaebaja ei ole ringkonnakohtule esitatud kaebuses maakohtu nendele

argumentidele ka vastuväiteid esitanud, s.t. toonud välja, miks tal ei olnud võimalik tema suhtes

tehtud otsust vaidlustada tähtaegselt või taotlenud kaebetähtaja ennistamist. Kuigi A. Breus

väidab, et ta ei teadnud sellest midagi, kuna otsus on saadetud väärteo toimepannud isikule, jääb

sellekohane väide paljasõnaliseks ning samuti pole ta selgitanud, mil viisil ta sel juhul üldse

menetlusest teadlikuks sai. Seega asub ringkonnakohus kokkuvõtlikult seisukohale, et maakohtu

määrus on seaduslik ja põhjendatud ja A. Breusi poolt kaebuses esitatud väited ei tingi selle

lahendi tühistamist.

10.Ringkonnakohtul puudub alus maakohtu seisukoha ümberhindamiseks. Maakohut ei ole

võimalik kohustada lahendama sisuliselt avaldust, mis jäi seaduslikul alusel läbi vaatamata.

Arvestades eeltoodut ei pea ringkonnakohus otstarbekaks alustada määruskaebemenetlust.

Lähtuvalt KrMS § 326 lg-st 3 on esitatud määruskaebus ilmselt põhjendamatu ning see tuleb

jätta läbi vaatamata.

3(4)

4-24-1345

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)