2-23-10310/12 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Nele Teelahk Otsuse tegemise aeg ja koht 18. november 2024, Jõhvi Tsiviilasja number 2-23-10310 Tsiviilasi L P hagi E S vastu 3783,10 euro väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 3783,10 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: L P (isikukood XXX), lepinguline esindaja Lembit Nurk Kostja: E S (isikukood XXX) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON: 1. Rahuldada L P hagi E S vastu tagaseljaotsusega. 2. Mõista E S L Ponomarjova kasuks välja 3783,10 eurot. 3. Jätta menetluskulud E S kanda. 4. Mõista E S L P kasuks välja menetluskulud 875 eurot. 5. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. 6. Toimetada tagaseljaotsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib tagaseljaotsuse peale esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta tähtaja kestel tegema menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb (TsMS § 187 lg 6). ASJAOLUD 1. L P (hageja) esitas 21. augustil 2023 kohtule hagi E S (kostja) vastu 3783,10 euro saamiseks. Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 3783,10 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 26. novembril 2020 töövõtulepingu nr 1726112020, mille alusel pidi kostja tegema hagejale töid aadressil XXX. Tööde lõpetamise tähtaeg oli 24. veebruar 2021. Hageja tasus kostjale ettemaksu kokku 3783,10 eurot. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja asunud töid tegema ning asus end varjama. Hageja on üritanud kostjaga ühendust saada, kuid tulutult. Hageja pöördus ka politsei poole süüteoteatega. 2. Kohus võttis hagi menetlusse 12. septembri 2023 määrusega ning kohustas kostjat esitama hagi kohta kirjalik vastus koos lisadega 14 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kostjat hoiatati hagile vastamata jätmise tagajärgedest ning tagaseljaotsuse tegemise võimalusest kostja kahjuks (määruse põhjenduste p 5). 3. Kostja ei ole hagile vastanud. KOHTU SEISUKOHT 4. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega. 5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 sätestab, et tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. 6. Kostja ei ole hagile vastanud. Hagimaterjalid edastati kostjale kättetoimetamise portaali kaudu 12. oktoobril 2023 ja menetlusse võtmise määrus toimetati kostjale kätte kostjaga samal aadressil elavale abikaasale 18. oktoobril 2023 (TsMS § 322 lg 1). Kostja ei ole tänaseni hagiavaldusele vastanud. Kostjat on teavitatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Hageja ei ole kohtule teatanud, et ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Seega eeldab kohus hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks (TsMS § 407 lg 2). Samuti ei esine TsMS § 407 lg-tes 4–6 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. 7. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). 8. Kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 9. Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. 10. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja esitas 17. novembril 2023 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt koosnevad hageja menetluskulud hagiavalduselt tasutud riigilõivust 455 eurot, esindajakuludest 480 eurot ja tõlkekuludest 100 eurot. Hagi hind on 3783,10 eurot. Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1). Samuti on kohus seisukohal, et põhjendatud ja vajalik on 2

tõlkekulu 100 eurot (TsMS § 33, § 143 p 1 ja § 174 lg 1). 11. Hagejat esindas lepinguline esindaja tunnihinnaga 80 eurot. Kohtu hinnangul ei ületa hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka Riigikohtu 11. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Menetluskulude nimekirja kohaselt osutas lepinguline esindaja menetluses õigusabi kokku 6 h kokku 480 eurot (sh käibemaks). Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (Riigikohtu 10. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13). Kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Kohus leiab, et arvestades hagiavalduse mahtu, sisu, tsiviilasja vähest keerukust ning et hagiavaldus koosnes peamiselt asjaolude kirjeldusest, on esindajakulud põhjendatud osaliselt, s.o 4 tunni ulatuses kokku 320 eurot. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja 875 eurot (455 + 100 + 320). 12. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Sama sätte teise lõike järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 3