2-23-6846/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 18.novembril 2024

tsiviilkantselei Lubja 4 Tallinnas ja e-toimiku kaudu

Tsiviilasja number

2-23-6846

Kohtuasi

OÜ Loorent hagi Industrial Metal OÜ vastu müügilepingust

tuleneva võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

8018,33 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ Loorent (registrikood 12445859, asukoht

XXX) lepingulised esindajad vandeadvokaadid Kärt Saar ja

Alar Urm

Kostja: Industrial Metal OÜ (registrikood 12784567,

asukoht XXX)

Kohtumenetlus

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. OÜ Loorent hagi Industrial Metal OÜ vastu

müügilepingust tuleneva viivise väljamõistmiseks

rahuldada

2. Välja mõista Industrial Metal OÜ-lt 68,30 eurot OÜ

Loorent kasuks

Menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine

1. Hagimenetluse kulud jätta Industrial Metal OÜ kanda

2. Määrata OÜ Loorent menetluskuluks 1420 eurot

(käibemaksuta) ja välja mõista Industrial Metal OÜ-lt

menetluskulu 1420 eurot (käibemaksuta) OÜ Loorent

kasuks

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates

kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest

Hageja nõue ja hagiavalduse asjaolude kokkuvõte

1. OÜ Loorent (edaspidi hageja) palus kohtule Industrial Metal OÜ (edaspidi kostja) vastu esitatud

hagis välja mõista põhivõlg 7194,60 eurot ja viivis põhivõlalt alates hagi esitamisest kuni

põhinõude täieliku tasumiseni seadusjärgses määras, hagi esitamise seisuga 68,30 eurot.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled metalldetailide müügilepingu hinnaga 11 991 eurot, millele

lisandus käibemaks. Hageja esitas 20.02.2023 pakkumuse ja kostja aktsepteeris selle. Kostja tasus

ettemaksu 50% lepingu tasust 5995,50 eurot. Hageja andis metalldetailid kostjale üle üleandmise

aktiga ja esitas arve nr L00133 ülejäänud ostuhinna tasumiseks summas 7194,60 eurot. Ülejäänud

lepingutasu kostja ei tasunud. Hageja töödejuhataja B. K. nõudis võlgnevuse tasumist mh

6.04.2023 e-kirjaga ja kostja vastas sellele 10.04.2023 e-kirjaga, milles tunnistas võlgnevust ja

selgitas arve tasumisega hilinemist erakorralise kolimisega ning lubas tasuda võla vahemikus 19.-

25.04.2023. Ka lubatud ajaks kostja arvet ei tasunud. Kostja on vaidlustanud 11.04.2023 üksnes

arvel näidatud viivise suuruse. Hageja arvestab kostja vastuväidet ja nõuab hagis seadusjärgse

viivise tasumist vastavalt VÕS §-des 94 ja 113 sätestatud intressimäärale. Arve tasumise tähtaeg

oli 02.04.2023, hageja nõuab viivist alates 03.04.2023.

3. Menetluse vältel oli hageja nõus kompromissi sõlmima, kui võlgnevus ja pool menetluskuludest

tasutakse kohe, kompromissisumma oli 7944,60 eurot, kuid kostja kompromissisummat ei tasunud.

Hageja arvestades, et kohtumenetluse ajal on kostja osa nõudest rahuldanud, vähendas haginõuet

ning palus kostjalt välja mõista tasumata viivise 68,30 eurot ja hageja menetluskulud summas 1420

eurot.

Kostja vastuväidete kokkuvõte

4. Kostja vastuväidete kohaselt on hagi alusetu. Hageja ei saanud raha, kuna ta ei esitanud õigeaegselt

sertifikaate teostatud tööde kohta. Kohe, kui hageja esitas kostjale sertifikaadid maksti hagejale

kogu raha. Kostja esitas kohtule 28.02.24 tõendi, millest nähtub, et seisuga august 2023 oli kõik

tasutud. Kostja ei tunnista menetluskulusid, kuna hageja ei ole proovinud kohtuväliselt asja

lahendada ega ole andnud täiendavat tähtaega kohustuse täitmiseks. Samuti hageja venitas

dokumentide edastamisega, ilma milleta ei olnud võimalik kogu tööd vastu võtta. Seega sisuliselt

menetlust oli alusetu ja esinevad alused jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel hagi läbivaatamata, kuna

hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik

peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Enam eesmärki saavutada ei ole võimalik. Palun menetlus lõpetada ja jätta menetluskuulud

pooltele endi kanda.

Kohtuotsuse põhjendused

5. VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva,

valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi

ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS §

76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks

määratud tähtpäeval. VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on

täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82

lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist.

Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise

tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. VÕS § 100 kohaselt loetakse

kohustuse mittetäitmine või mittekohane täitmine kohustuse rikkumiseks, mille puhul on

võlausaldajal VÕS § 101 lg 1 p-s 1 ja § 108 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust

rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmist.

6. Pakkumusega nr Z7652, arvega ja selle tasumisega 5995,50 euro ulatuses on tõendatud

hagiavalduses toodud asjaolud, et pooled sõlmisid metalldetailide müügilepingu hinnaga 11 991

eurot, millele lisandus käibemaks ning et kostja tasus ettemaksu 50% lepingu tasust. Üleandmise

aktiga on tõendatud, et hageja andis metalldetailid kostjale üle ja esitas arve nr L00133 ülejäänud

ostuhinna 7194,60 eurot tasumiseks. Poolte kirjavahetusega on tõendatud, et hageja töödejuhataja

B. K. nõudis võlgnevuse tasumist 6.04.2023 e-kirjaga ja kostja vastas 10.04.2023 e-kirjaga, et

tunnistab võlgnevust selgitades arve tasumisega hilinemist erakorralise kolimisega ning lubas

tasuda võla vahemikus 19.-25.04.2023. Seega tõendas hageja kohtule esitatud tõenditega, et ta oli

õigus kostjalt müügilepingust tuleneva kohustuse täitmist nõuda ning hagi ei ole esitatud alusetult

ega põhjendamatult.

7. TsMS § 376 lg 4 sätestab, et hagi muutmiseks ei peeta hageja põhinõude või kõrvalnõuete

suurendamist, vähendamist, laiendamist või kitsendamist. Kuna kostja tasus menetluse vältel

põhivõla, siis vähendas hageja oma nõuet ja palus välja mõista viivise hagi esitamise seisuga 68,30

eurot. Vastavalt VÕS § 101 lg-le 6 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis),

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui

lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise

määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Arve tasumise tähtaeg oli 02.04.2023 ja hageja nõuab

viivist alates 03.04.2023 VÕS §-des 94 ja 113 sätestatud intressimäärale, mis on põhjendatud ja

tõendatud. Kostja vastuväited, et hageja müügilepingust tulenev põhinõue ja viivise nõue olid

põhjendamatud sertifikaatide esitamata jätmise tõttu on paljasõnalised, kuna kostja ei ole kauba

kättesaamisel sellekohaseid pretensioone esitanud. Kostja taotlus jätta hagi läbi vaatamata on

põhjendamatu, kuna kostja täitis hageja põhinõude kohtumenetluse vältel, mistõttu hageja

vähendas nõuet. Seega kuulub vähendatud nõue rahuldamisele ja kostjalt viivis 68,30 eurot välja

mõistmisele.

Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine

8. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus

rahuldas vähendatud hagi täies ulatuses, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

9. TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste

kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks riigilõiv, kautsjon ja

asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 järgi on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste

esindajate ja nõustajate kulud. Hageja menetluskulude taotluse kohaselt tasus ta riigilõivu 700

eurot ja tema õigusabikulud on 720 eurot. Hageja kinnitas, et õigusabikulu 720 eurot

(käibemaksuta) on tekkinud seoses hageja esindamisega (õigusteenuse kulu) käesolevas

kohtuasjas. Hagejat on esindanud vandeadvokaat tunnihinnaga 180 eurot ja osutatud õigusabi maht

on 4 tundi.

10. Kostja vaidles menetluskulude nõudele 1420 eurot vastu, kuna hageja ei proovinud kohtuväliselt

asja lahendada ega andnud täiendava tähtaega kohustuse täitmiseks. Hagiavaldus on 1 lehekülg

ning professionaalile selleks kuulub maksimum 45 minutit. Samuti hagi ei ole eriti keerukas ega

mahukas, et nõuda menetluskuulud 1420 eurot. Vastavalt TsMS § 162 lg 4 sätestatule võib kohus

jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt,

kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kostja tõendas, et

hageja kohtusse pöördumine oli ennatlik ning selleks puudus alus, tegemist oli lihtsa asjaga ning

raha maksmine seisis hageja tegevusetuse tõttu.

11. Kohus on seisukohal, et kostja vastuväited ja taotlus jätta menetluskulud poolte enda kanda, ei ole

põhjendatud. Kohus tuvastas eelpool, et hageja andis kostjale tähtaja kohtuväliselt võla tasumiseks,

mida kostja ei täitnud. Kostja ei tasunud koheselt ka hageja pakutud kompromissisummat, vaid

tasus üksnes põhivõla. Hageja tasutud riigilõiv 700 eurot on põhjendatud menetluskuluks, kuivõrd

hagi kohtule esitamiseks pidi hageja riigilõivu tasumata. Seega kuulub riigilõiv kostjalt hageja

kasuks väljamõistmisele. Kohus võttes arvesse hageja esindaja tunnihinda 180 eurot, mis vastab

kohtupraktikas aktsepteeritud määrale, esitatud hagiavalduse ning kogutud ja komplekteeritud

tõendite mahtu, kompromissi pakkumist ja seisukoha esitamist kostja vastuväidetele leiab, et

hageja esindaja kulud hagiavalduse koostamiseks, tõendite kogumiseks ja komplekteerimiseks,

riigilõivu tasumisega seotud toimingute tegemiseks ning hagiavalduse koos lisadega maakohtule

esitamiseks on põhjendatud. Seega tuleb määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus ja

kostjalt hageja kasuks välja mõista kokku 1420,00 eurot, sh riigilõiv 700 eurot ja õigusabikulud

720 eurot (käibemaksuta).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik