2-24-105592/15 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anneli Roonet

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

18. november 2024, Tartu kohtumaja, J. Liivi 4, Tartu

Tsiviilasja number

2-24-105592

Tsiviilasi

OÜ GS Core hagi Q.R-i vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

4004,90 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja OÜ GS Core (registrikood 16183586), lepinguline

esindaja Riho Siil

Kostja Q.R (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu OÜ GS Core loobumine hagist Q.R-i vastu järgmiste nõuete osas: viivis

perioodi 30.03.2021–28.02.2024 eest 973,56 eurot ja viivis perioodi 29.02.2024–

23.05.2024 eest 103,34 eurot ning lõpetada nimetatud nõuete osas menetlus.

2. Rahuldada OÜ GS Core (registrikood 16183586) hagi Q.R-i (isikukood XXX) vastu

tagaseljaotsusega.

3. Välja mõista Q.R-ilt OÜ GS Core kasuks põhinõue 3559,91 eurot.

4. Välja mõista Q.R-ilt OÜ GS Core kasuks viivis põhinõude (3559,91 eurot) tasumata

osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates 24. maist

2024 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

5. Jätta menetlusosaliste menetluskulud 81% ulatuses Q.R-i kanda ja 19% ulatuses OÜ

GS Core kanda.

6. Rahuldada osaliselt OÜ GS Core menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.

7. Välja mõista Q.R-ilt OÜ GS Core kasuks menetluskulud 396,90 eurot (riigilõiv).

8. Välja mõista Q.R-ilt OÜ GS Core kasuks viivis menetluskulude 396,90 eurot tasumata

osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

9. Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

1 (7)

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis

oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi

kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti

eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule, tuleb kajale lisada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394

nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt,

kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohtu kontaktandmed: Tartu

Maakohtu Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, 50409;

elektronposti aadress

tmktartu.menetlus@kohus.ee; e-toimik: www.e-toimik.ee.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib

asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul

loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ringkonnakohtu

kontaktandmed: Tartu Ringkonnakohus, Veski 32, 50409, Tartu; elektronposti aadress

tarturk.menetlus@kohus.ee; e-toimik: www.e-toimik.ee.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale

edasikaebamine

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. OK Incure OÜ (hageja) esitas 7. veebruaril 2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse Q.R-i (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas

maksekäsu kiirmenetluse ja andis määrusega asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses. Hageja esitas Tartu Maakohtule hagi 28. veebruaril 2024. Kohus võttis

hagiavalduse menetlusse 22. juunil 2024.

2 (7)

1.1. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõla 3559,91 eurot ja viivise perioodi

30.03.2021–28.02.2024 eest 973,56 eurot ning viivise tasumata põhinõudelt (3559,91 eurolt)

alates 29.02.2024 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Bondora AS ja kostja 21.05.2019 laenulepingu nr BL1094293.

Laenusummaks oli 6695 eurot, intressimääraks oli 37,86% aastas, krediidi kulukuse määraks

aasta kohta oli 57,70% ja tasumisele kuuluvaks kogusummaks oli 16 749,15 eurot. Haldustasu

oli 4% laenusummast aastas. Lepingutasu oli 395 eurot. Lepingu täitmise tähtpäevaks lepiti

kokku 23.05.2024. Kostjale kanti pangakontole 6300 eurot. Kostja tasus lepinguliste kohustuste

katteks kogusumma 2740,09 eurot. Bondora AS loovutas 20.07.2022 lepingust nr BL1094293

tuleneva nõude hagejale. Hageja asus seisukohale, et Bondora AS ei ole laenu väljastamisel

järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja põhivõlg on 3559,91 eurot (6300-

2740,09=3559,91). Laenuandja saatis kostjale 26.02.2021 laenulepingu ülesütlemise hoiatuse,

milles andis kostjale 30 päeva võlgnetavate summade tasumiseks. Kostja võlga ei tasunud.

Laenuandja ütles laenulepingu üles 29.03.2021. Viivisenõue perioodi 30.03.2021–28.02.2024

eest on 973,56 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise tasumata põhinõudelt

(3559,91 eurolt) alates 29.02.2024 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.

1.2. Hageja teatas 02.09.2024 vastuses kohtule, et hageja loobub osaliselt viivisenõudest – hagi

esitamise ajaks 28.02.2024 sissenõutavaks muutunud viivisest summas 973,56 eurot. Hageja

palub kostjalt välja mõista viivise vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

tasumata põhinõudelt (3559,91 eurolt) alates 24.05.2024.

2. Kostjale toimetati 28. veebruari 2024 hagiavaldus koos lisadega ja 22. juuni 2024 menetlusse

võtmise kohtumäärusega kätte postkasti panekuga 6. juulil 2024 (TsMS § 326 järgi). Kohus

kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse hagiavaldusele 30 päeva jooksul alates hagiavalduse ja

menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Hagile vastamise tähtpäev saabus 5. augustil

2024. Kostja hagile ei vastanud, mistõttu tuleb lugeda hageja esitatud faktilised väited kostja

poolt omaksvõetuks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda

kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist

loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg 2 sätestab, et

kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist loobumine

on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse.

3 (7)

Hageja esitas 02.09.2024 menetlusdokumendis hagist osalise loobumise avalduse. Hageja loobus

järgmisest nõudest: hagi esitamise ajaks 28.02.2024 sissenõutavaks muutunud viivisest summas

973,56 eurot, s.o periood 30.03.2021–28.02.2024. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise

vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhinõudelt (3559,91 eurolt)

alates 24.05.2024. Arvestades, et hageja taotleb viivise väljamõistmist alates 24.05.2024, loeb

kohus, et hageja loobus viivise nõudest ka perioodi 29.02.2024–23.05.2024 eest, s.o 103,34

eurot. Kohus võtab vastu hageja hagist loobumise eelnimetatud nõuete osas ning lõpetab

nimetatud nõuete osas menetluse.

Kohus märgib, et TsMS § 123 kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi

esitamise aeg. TsMS § 486 lg 2 järgi loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates

maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest, s.o alates 07.02.2024. Hagi esitamise ajal

07.02.2024 oli hagihinnaks 4951,52 eurot (põhinõue 3559,91, viivis perioodi 30.03.2021 –

06.02.2024 eest 946,62 eurot ja viivis ühe aasta eest alates 07.02.2024, määraga 12,5% aastas,

summas 444,99 eurot). Pärast nõuetest loobumist on tsiviilasja hinnaks 4004,90 eurot (põhinõue

3559,91 eurot ja seadusjärgne viivis ühe aasta eest hagi esitamise seisuga, s.o seisuga

07.02.2024, viivis määraga 12,5% aastas, summas 444,99 eurot).

4. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus

on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks.

5. Laenuandja ja kostja sõlmitud laenuleping on tarbijakrediidileping võlaõigusseaduse (VÕS) §

402 lg 1 mõttes. VÕS § 401 lg 1 sätestab, et krediidileping on leping, millega üks isik

(krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit),

krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi

tagasi maksma. Lõike 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut,

kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping,

millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma

tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on

kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS §

101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse

täitmist ning VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Hagist nähtuvalt kanti kostja pangakontole laenusumma 6300 eurot. Kostja tasus kohustuste

katteks kokku 2740,09 eurot, mille hageja luges tasutuks põhivõla katteks. Kostja põhivõla

suurus on 3559,91 eurot. Hageja avaldas, et laenuandja ei järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet, mistõttu nõuab hageja kostjalt põhivõlgnevuse 3559,91 euro tagastamist ning viivist

põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 30.03.2021. Kohus

selgitas hagejale, et leping ei lõppenud ülesütlemisega. Leping lõppes 24.05.2024, s.o pärast

viimase osamakse tasumise tähtpäeva (viimase osamakse tasumise tähtpäev saabus 23.05.2024).

Kohus selgitas hagejale, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral saab hageja

nõuda tarbijalt VÕS § 4034 lg-te 6 ja 7 alusel tagasi põhivõla koos VÕS §-s 94 sätestatud

intressiga (v.a VÕS § 4034 lg 7 viimases lauses sätestatud erandi korral). Kui tarbija on tühise

intressikokkuleppe täitmiseks tasunud krediidiandjale raha, tuleb see lugeda tasutuks

laenusumma tagasimaksmiseks (RKTKm 12.06.2024, 2-23-116386/18, p 14.1.4. ja RKTKm

24.11.2023, 2-21-13098/50, p-d 25 ja 26). Eeltoodut arvestades loobus hageja viivisenõudest

4 (7)

perioodi 30.03.2021–23.05.2024 eest. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise vastavalt VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhinõudelt (3559,91 eurolt) alates 24.05.2024.

Kostjal on tasumata põhivõlg 3559,91 eurot. Kohus leiab, et hagi on põhinõude osas asjaoludega

õiguslikult põhjendatud. Hageja esitatud faktilised väited põhinõude osas tuleb lugeda kostja

poolt omaksvõetuks. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 3559,91 eurot.

5.1. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras tasumata põhinõudelt (3559,91 eurolt) alates 24.05.2024.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 esimese

lause kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise,

mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte

kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse

tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Leping lõppes 24.05.2024, s.o pärast viimase osamakse tasumise tähtpäeva (viimase osamakse

tasumise tähtpäev saabus 23.05.2024). Hageja viivisenõue on tervikuna esitatud VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras. Kostja jättis tasumata laenu põhiosa 3559,91 eurot. Hageja palub

viivise välja mõista lepingu lõppemisele järgnevast päevast, s.o alates 24.05.2024. Hageja

esitatud faktilised väited viivisenõude osas tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Hageja

viivisenõue on põhjendatud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõude

(3559,91 eurot) tasumata osalt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates

24.05.2024 kuni põhinõude täitmiseni. Kohus rahuldab hagiavalduse tagaseljaotsusega.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja

menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja

on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja loobus nõuetest vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimata jätmise tõttu, mitte kostja poolt nõuete tasumise tõttu. Seetõttu jäävad

loobutud nõude osas menetluskulud hageja kanda.

TsMS § 486 lg 2 kohaselt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu

kiirmenetluse avalduse esitamisest. TsMS § 123 kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel

aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse

07.02.2024. Seega loetakse hagi esitamise ajaks 07.02.2024. Hagi esitamise aeg on oluline

viivisenõude arvestamisel hagihinna hulka.

Kohus märgib, et hagi esitamise ajal oli hagihinnaks 4951,52 eurot. Pärast nõuetest loobumist on

tsiviilasja hinnaks 4004,90 eurot.

7. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt,

mistõttu jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

5 (7)

Hageja esitas hagiavalduse, mille hagihind enne nõuetest loobumist oli 4951,52 eurot. Kohus

jättis loobutud nõude osas menetluskulud hageja kanda. Kohus rahuldas hagiavalduse nõuetes,

millele vastav hagihind on 4004,90 eurot. Eeltoodust tulenevalt rahuldas kohus hagiavalduse

81% ulatuses ning jättis rahuldamata 19% ulatuses. Kohus jätab menetluskulud 81% ulatuses

kostja kanda ja 19% ulatuses hageja kanda.

8. TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses.

8.1. Hageja esitas menetluskulude nimekirja 28.02.2024 (dtl 25). Hageja palub kostjalt välja

mõista riigilõivu 560 eurot. Hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduselt riigilõivu 240 eurot

ja hagiavalduse esitamisel täiendava riigilõivu 320 eurot. Hagihinnaks on 4004,90 eurot, millelt

kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja selle lisa 1 kohaselt tasumisele riigilõiv 490 eurot. Riigilõiv

490 eurot on põhjendatud kohtukulu (TsMS § 138 lg 2).

TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja

loobub hagist. Lõike 3 kohaselt hagist loobumise tõttu ei tagastata maksekäsu kiirmenetluses

tasutud riigilõivu. Arvestades, et pärast hagist loobumist on hagihinnaks 4004,90 eurot, siis

kuulus hagiavalduse esitamisel tasumisele täiendav riigilõiv 250 eurot, lisaks maksekäsu

kiirmenetluse avalduselt tasutud 240 euro suurusele riigilõivule. Seega pärast hagist loobumist

on hageja tasunud riigilõivu 70 euro võrra enam, millest poole, s.o 35 euro tagastamist saab

hageja taotleda TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel. Arvestades, et loobutud nõude osas jättis kohus

menetluskulud hageja kanda, siis ülejäänud loobutud osa puudututav riigilõiv jääb ½, s.o 35 euro

osas hageja kanda. Kohus lahendab hageja riigilõivu tagastamise taotluse eraldi kohtumäärusega.

8.2. Hageja palub kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot (dtl 25). Kohus

märgib, et TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lõige 2 sätestab, et

menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest hüvitatakse üksnes sõidukulud. Nõustaja

kulusid ei hüvitata. TsMS § 175 lg 2 esimese lause kohaselt menetlusosalist esindava töötajaga

seotud kuludest hüvitatakse üksnes sõidukulud. See tähendab, et menetlusosalise töötaja puhul ei

hüvitata esindajakulusid.

Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt (TsMS §

174 lg 8). Hagita menetluses kehtib uurimispõhimõte (vt nt RKTKm 21.06.2021, 2-17-13164/62,

p 9).

Tsiviilasjas nr 2-23-134259 avaldas hageja lepinguline esindaja Riho Siil, et ta on hageja OÜ GS

Core töötaja. Seetõttu ei kuulu esindaja tasu hüvitamisele TsMS § 175 lg-te 1 ja 2 alusel.

Seetõttu jätab kohus menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata 20 euro

väljamõistmiseks kostjalt (s.o lepingulise esindaja kulu).

Lisaks märgib kohus, et esindaja tasu 20 eurot ei kuulu praegusel juhul hüvitamisele ka TsMS §

4842 alusel. Nimetatud sätte kohaselt määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses maksekäsus või

menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu TsMS §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks

menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot

avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu

kiirmenetluses ei hüvitata. Kohus leiab, et see säte kohaldub selles sättes nimetatud juhul – kui

maksekäsu kiirmenetluses tehakse makskäsk või menetlus lõpetatakse lõplikult võla tasumise

6 (7)

tõttu. Kui asi antakse üle hagimenetluses menetlemiseks TsMS § 486 järgi, siis hagimenetluses

määrab kohus lepingulise esindaja kulud kindlaks TsMS § 175 alusel. Praegusel juhul ei kuulu

hageja lepingulise esindaja kulu hüvitamisele, sest hageja esindaja on hageja töötaja.

8.3. Arvestades, et poolte menetluskulud jäid 81% ulatuses kostja kanda ja 19% ulatuses hageja

kanda, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv 396,90 eurot (490*81%).

Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 järgi hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt alates praeguse otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud määras viivist.

9. Kuna kostja ei ole menetluses osalenud, siis ei ole kostjal menetluskulusid, mida rahaliselt

kindlaks määrata. Seetõttu kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

10. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust

vaidlustada üksnes praeguse lahendi peale edasi kaevates.

11. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anneli Roonet

kohtunik

7 (7)