4-11-2448/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 4-11-2448

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08. september 2011 a Tallinn Väärteoasja number 4-11-2448 (2230,11,018926) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi

B.R-i kaebus Põhja Prefektuuri

Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi Oleg

Lodeikini 30.05.2011 otsusele nr 2230,11,018926 B.R-i karistamises LS § 74 19 lg 2 ettenähtud väärteo

toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 800 eurot ja LS § 7419 lg 3 p 1 ja KarS § 50

lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 5 kuuks. Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja: Hannes Küünarpuu

Menetlusalune isik: B.R, xxx, elukoht: xxx. RESOLUTSIOON

1. Jätta B.R-i kaebus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo

liiklusmenetlustalituse juhi Oleg Lodeikini 30.05.2011 otsusele nr 2230,11,018926

B.R-i karistamises LS § 74 19

lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 800 eurot ja LS § 7419 lg 3 p 1 ja KarS § 50

lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 5 kuuks rahuldamata.

2. Jätta Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi Oleg Lodeikini

30.05.2011 otsus nr 2230,11,018926 B.R-i karistamises LS § 74 19 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 800 eurot ja LS § 7419 lg 3 p 1 ja KarS § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 5 kuuks muutmata.

3. Määratud lisakaristuse, so sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise 5 kuuline tähtaeg algab

kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 5 kuulise tähtaja möödumisel.

2 Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema

advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse

soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse

kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 08.09.2011.

Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas:

Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi Oleg Lodeikini 30.05.2011

otsusega nr 2230,11,018926 karistati B.R LS § 74 19 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 800 eurot ja LS § 7419 lg 3 p 1

ja KarS § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 5 kuuks selles, et menetlusalune isik 10.05.2011 kell 07.25 Keemikute tänaval Maardu linnas Harju

maakonnas juhtis mootorsõidukit seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus on

alkoholisisaldus mitte vähem kui 0,62 mg/l, tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,67 +/- 0,05 mg, millega rikkus LS § 20 lg 4 sätteid ja pani toime LS § 7419 lg 2 ettenähtud väärteo.

Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles märkis, et tunnistab oma süüd ja kahetseb tegu ning on valmis kandma karistust tehtud teo eest. Lubab, et selline tegu ei kordu, sest ta ei

ole paadunud liikluseeskirja rikkuja ning juhtunud intsident on esimene tema sõiduki

juhtimise ajaloos. Kaebuse esitaja leiab, et karistus on liiga karm ja palub otsuse tühistada lisakaristuse kohaldamise osas, sest tema töö on seotud sõiduki juhtimisega. Sõiduki juhtimise vajaduse kohta on kaebusele lisatud kaks volikirja, millega on kaebuse esitanud isikut ja teisi töötajaid volitatud kasutama tööandjale EEAS IE kuuluvaid sõidukeid.

Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ja lisas, et kaebuse rahuldamisel tuleks

arvestada 10 aastase juhistaažiga, mille jooksul ei ole olnud raskemaid liiklusnõuete

rikkumisi. Tööülesannete täitmisel on reaalselt vajalik kasutada tööandja sõidukeid. 9. kuupäev on kõigile teada pidupäev, kell kümme õhtul heitis magama, oli tarvitanud heledat

kuni 5 mahuprotsendilist õlut. Ärkas normaalses seisundis, hommikul läks tööle, oli

vastutusrikas töö, pidi tööle minema. Töölt ära ei saanud küsida. Orientatsioon ja koordinatsioon olid korras, pea ei valutanud. Ei arvanud, et alkohol on organismis säilinud. Töö on seotud elektriga, automaatikaga. Taotleb juhtimisõiguse osas otsuse tühistamist.

Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et vaidlustatud otsuse tegemisel on järgitud kõiki

KarS § 56 nõudeid, otsus on tehtud õige ning kaebuses ei ole esitatud ühtegi asjaolu, mis oleks otsuse tühistamise alusena käsitletav, mistõttu tuleks kaebus jätta rahuldamata.

Kohus, kuulanud ära kaebuse esitanud isiku selgitused ja kohtuvälise menetleja arvamuse, tutvunud väärteoasja materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele.

Vastavalt LS § 7419 lg 2 sätetele karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isikut, kelle ühes

grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 milligrammi, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, so kuni

1200 eurot või arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni ühe aastani. Sama paragrahvi lõike 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 7419 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem LS § 7419 sätestatud süüteo eest karistatud. Samasugune vastutus on ette nähtud ka kaebuse läbivaatamise ajal kehtiva Liiklusseaduse § 224 lg 2, 3 p 1 sätete kohaselt.

3 Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 7419 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 800 eurot ja LS § 7419 lg 3 p 1

ja KarS § 50 lg 1 p 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks. Seega on põhikaristus

määratud LS § 7419

lg 2 ettenähtud sanktsiooni 2/3 ulatuses ja lisakaristus alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt tuvastati menetlusaluse isiku väljahingatava õhu liitri kohta alkoholisisaldus 0,67 +/- 0,05 mg, kusjuures laiendmääramatus

0,05 mg arvestatakse isiku kasuks, vähendades mõõtetulemust laiendmääramatuse võrra.

Seega on lõplikuks näiduks, millest lähtutakse süüteo kvalifitseerimisel, loetud alkoholisisaldus 0,62 mg väljahingatava õhu liitri kohta. Selline piirmäär on tunduval määral üle sätestatud rikkumise keskmise määra.

Esitatud kaebuses on taotletud lisakaristuse osas otsuse tühistamist ja asutud seisukohale, et

lisakaristuse kohaldamine on kaebuse esitanud isiku jaoks liialt koormav, kuivõrd

juhtimisõiguse olemasolu on senisel töökohal töötamiseks vajalik. Selleks on kaebusele lisatud ka tööandja volikirjad kahe sõiduki kasutusõiguse kohta. Nendest volikirjadest on aga näha seda, et neid sõidukeid võib peale teiste töötajate kasutada ka kaebuse esitaja. Seega ei

ole kaebuse esitaja ainus isik, kes täidab nende sõidukitega tööülesandeid ning esitatud

tõendist ei saa järeldada, et sel juhul jääks sõiduki juhtimisega seotud töö tegemata kui kaebuse esitaja tööandja sõidukit ei juhi.

Kaebuse esitanud isikul tuvastati alkoholipiirmäära ületamine mitte vähem kui 0,62 mg/l,

seega lubatud piirmäära ületamine LS § 7419

lg 2 sätestatud keskmist määra ületavana. Seetõttu tuleb ka süü suurust arvestades määrata põhikaristus ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavana ning kohtuväline menetleja on seda ka teinud. Kohus leiab, et rahatrahv 200

trahviühiku ulatuses on täiesti vastav kaebuse esitanud isiku süü suurusele ning igasugune

alus määratud põhikaristuse kergendamiseks puudub. Arvestades väärteo toimepanemisel

menetlusaluse isiku poolt alkoholipiirmäära ületamise määra, sellest tulenevat

mootorsõidukijuhist liikleja suurt ohtlikkust nii väärteo toimepanija enese kui ka teiste liiklejate suhtes, on põhikaristus võrdeline menetlusaluse isiku süü suurusega.

Mis puudutab kaebuses esitatud põhjendust selle kohta, et lisakaristuse kohaldamise tõttu on

kaebuse esitanud isiku töötamine senisel töökohal takistatud, siis senise kohtupraktika kohaselt kohaldatakse taolise süüteo toimepanemise eest üldjuhul lisakaristust. Riigikohus on

senistes lahendites asunud üheselt seisukohale, et sellise süüteo toimepanemisel võib lisakaristuse jätta kohaldamata vaid erandlikel asjaoludel. Väärteoasja materjalidest ei ilmne

selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiks tingida sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise

kohaldamata jätmise. Peale selle ei ole menetlusaluse isiku puhul tegemist isikuga, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu, milline asjaolu välistaks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise. Kohus asub seisukohale, et arvestades menetlusesemeks oleva rikkumise

iseloomu, samuti isiku süü suurust, so lubatud alkoholipiirmäära ületamise suurust, siis oli

vaidlustatud otsusega lisakaristuse kohaldamine täiesti põhjendatud ja seaduslik ning

lisakaristuse kohaldamata jätmine olnuks ilmselgelt põhjendamatu ja vastuolus senise karistuspoliitika ja -praktikaga.

Kohus asub seisukohale, et juhtimisõiguse vajalikkus ja senise töö iseloom ei tulnud

menetlusalusele isikule ootamatuna ja pärast väärteoasjas kohtuvälise menetleja otsuse

koostamist. Menetlusalusele isikule olid töö iseloom ja sellega seonduvalt juhtimisõiguse vajalikkus teada nii alkoholi tarvitamise kui ka inkrimineeritud väärteo toimepanemise ajal. Samuti oli menetlusalune isik kui isik, kellele on antud juhtimisõigus, teadlik sellest, et tema enese väär käitumine liikluses võib esile kutsuda tema suhtes piiranguid ja isik peab piisava hoolsuse ülesnäitamisel tegema kõik enesest oleneva, et tema olukord ei halveneks. Kaebuse esitaja väidetest kohtuistungil ilmnes, et kaebuse esitaja tarvitas alkoholi eelmisel õhtul ning järgmisel hommikul oli tema väljahingatavas õhus 0,62 mg alkoholi liitri väljahingatava õhu kohta. Seega pidi eelmisel õhtul tarvitatud alkoholi kogus olema suurem kui kaebuse esitaja väidetud 4-5 pudelit lahjat õlut. Kaebuse esitaja aga väitis, et tundis ennast hommikul sellises

4

seisundis tervena ning kohtuistungil lisas, et enesetunne oli normaalne, orientatsioon ja

koordinatsioon korras. Kohus leiab, et kui isik peab sellist seisundit normaalseks ja väidetavalt kutselise juhina peab vajalikuks ka sõidukit juhtida, siis on selline isik liikluses ohtlik, kuivõrd ta ise ei suuda temast tulenevat ohtu tajuda ning kohtu arvates tuleb selline isik

lisakaristust kohaldades liiklusest kõrvaldada, tagamaks kaasliiklejatele ohutuma liikluse

vähemalt selleks ajaks kui menetlusaluselt isikult on juhtimisõigus ära võetud ja

menetlusalune isik liikluses aktiivselt mootorsõiduki juhina ei osale. Kaebuse esitaja on

leidnud, et tema puhul ei ole tegemist paadunud liikluseeskirjade rikkujaga. Ometigi juhtis

kaebuse esitaja sõidukit seisundis, mis oli juhile keelatud ning nädalapäevast ja kellaajast

tulenevalt võinuks eeldada, et kaebuse esitaja suundus sellises seisundis tööle oma

tööülesandeid täitma, so nagu kaebusest näha, tööandja sõidukit juhtima. Kohtuistungil kinnitas kaebuse esitaja, et ta suundus tööle ja tal on vastutusrikas töö, mis on seotud elektri ja automaatikaga. Kohus leiab, et taoline teadlik ja tahtlik tegevus viitab kaebuse esitanud isiku

suurele ohtlikkusele liikluses, samuti temal lasuvate tööülesannete täitmisel. Seetõttu asub

kohus seisukohale, et arvestades süü suurust, kaebuse esitaja karistusandmeid ja teo

toimepanemise asjaolusid, puudub igasugune alus määratud lisakaristuse määra vähendamiseks, rääkimata siis otsuse tühistamisest lisakaristuse kohaldamise osas.

Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et puudub seaduslik alus vaidlustatud otsuse

muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata ja tühistamata.

Märt Toming Kohtunik