4-11-2437/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 4-11-2437

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08. september 2011 a Tallinn Väärteoasja number 4-11-2437 (2315,11,004381) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Väärteoasi

R.G kaebus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo

liiklusmenetlustalituse juhi Oleg Lodeikini 16.05.2011 otsusele nr 2315,11,004381 R.G karistamises LS

§ 7419

lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 800 eurot ja LS § 7419 lg 3 p 1 ja KarS § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 5 kuuks. Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja: Hannes Küünarpuu

Menetlusalune isik: R.G, xxx, elukoht: xxx RESOLUTSIOON

1. Jätta R.G kaebus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse

juhi Oleg Lodeikini 16.05.2011 otsusele nr 2315,11,004381 R.G karistamises LS § 7419

lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 800 eurot ja LS § 7419 lg 3 p 1 ja KarS § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 5 kuuks rahuldamata.

2. Jätta Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi Oleg Lodeikini

16.05.2011 otsus nr 2315,11,004381 R.G karistamises LS § 74 19

lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 800 eurot ja LS § 7419 lg 3 p 1 ja KarS § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 5 kuuks muutmata.

3. Määratud lisakaristuse, so sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise 5 kuuline tähtaeg algab

kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 5 kuulise tähtaja möödumisel. Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema

advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

2

kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse

soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse

kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 08.09.2011.

Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas:

Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi Oleg Lodeikini 16.05.2011

otsusega nr 2315,11,004381 karistati R.G LS § 74 19

lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 800 eurot ja LS § 7419 lg 3 p 1

ja KarS § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 5 kuuks

selles, et menetlusalune isik 24.04.2011 kell 02.18 Paasiku 28 maja juures Tallinnas juhtis

mootorsõidukit seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus mitte vähem kui 0,62 mg/l, tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,67 +/- 0,05 mg, millega rikkus LS § 20 lg 4 sätteid ja pani toime LS § 7419 lg 2 ettenähtud väärteo.

Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles märkis, et tal on juhtimisõigus olnud 14

aastat ja selle aja jooksul ei ole suuremat rikkumist olnud, trahvid on olnud väiksemate rikkumiste eest. See, mis juhtus, oli tõesti väga paha tegu, kuid viskikokteile jõi kella 18-19 ajal õhtul ning koju hakkas sõitma kella 2 paiku öösel. Ei osanud arvata, et promillid on sees, arvas, et on unine ega osanud arvata kui kaua promill sees on, tarvitab kangeid alkohoolseid jooke kaks-kolm korda aastas. Lubab, et seda enam ei juhtu. On aasta ja üheteistkuune tütar

ning abikaasa on lapseootel. Raha teenib üksinda ja abikaasal ei saa ka emapalka. Eluasemelaenu maksab kaebuse esitaja ning ta töötab infotehnoloogia spetsialistina ja autota

ei saa kliente teenindada. Seega kaoks ka teenimisvõimalus. Kuna elab Xxxja transpordiühendus on kehv, siis autot on vaja ka selleks, et lapseootel abikaasaga arsti juures

käia ning sügisel sünnitusmajja viia. Majanduslikult on 800 eurot suur trahv ja kaebuses

palutakse kohut jätta alles juhtimisõigus kuna selle ära võtmine kahjustab kogu noort perekonda ning palutakse arvesse võtta ka seda, et kaebuse esitaja ei ole pidev liiklusrikkuja ja et tulevikus enam sellist rikkumist ei tule.

Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ja lisas, et oli sõbra juures, kella seitsme ajal õhtul jäi magama, ärkas kella 12 üles ja pärast seda sõitis vanemate juurde Kivila tänavale. Sõitis vaikselt, sõita oli üks kilomeeter. Töö iseloom on selline, et on vajalik juhtimisõigus, teenib üksinda, kuu aja pärast sünnib teine laps, autot on vaja.

Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et tehtud on õige otsus, karistuse määramisel on

järgitud KarS § 56 sätestatud nõudeid. Ei näe alust otsuse tühistamiseks või muutmiseks. Kaebus tuleks jätta rahuldamata.

Kohus, kuulanud ära kaebuse esitanud isiku selgitused ja kohtuvälise menetleja arvamuse, tutvunud väärteoasja materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele.

Vastavalt LS § 7419 lg 2 sätetele karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isikut, kelle ühes

grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 milligrammi, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, so kuni

1200 eurot või arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni ühe aastani. Sama paragrahvi lõike 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 7419 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem LS § 7419 sätestatud süüteo eest karistatud. Samasugune vastutus on ette nähtud ka kaebuse läbivaatamise ajal kehtiva Liiklusseaduse § 224 lg 2, 3 p 1 sätete kohaselt.

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 7419 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 800 eurot ja LS § 7419 lg 3 p 1

3

ja KarS § 50 lg 1 p 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks. Seega on põhikaristus

määratud LS § 7419

lg 2 ettenähtud sanktsiooni 2/3 ulatuses ja lisakaristus alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt tuvastati menetlusaluse isiku väljahingatava õhu liitri kohta alkoholisisaldus 0,67 +/- 0,05 mg, kusjuures laiendmääramatus

0,05 mg arvestatakse isiku kasuks, vähendades mõõtetulemust laiendmääramatuse võrra.

Seega on lõplikuks näiduks, millest lähtutakse süüteo kvalifitseerimisel, loetud alkoholisisaldus 0,62 mg väljahingatava õhu liitri kohta. Selline piirmäär on tunduval määral üle sätestatud rikkumise keskmise määra.

Esitatud kaebuses on taotletud lisakaristuse osas otsuse tühistamist ja asutud seisukohale, et

lisakaristuse kohaldamine on kaebuse esitanud isiku jaoks liialt koormav, kuivõrd juhtimisõiguse olemasolu on senisel töökohal töötamiseks vajalik, lisaks on tal vaja lapseootel

abikaasaga käia arsti juures ning viia abikaasa sünnitusmajja. Lisaks kahjustaks

juhtimisõiguse äravõtmine noort perekonda ning palutakse arvestada ka seda, et kaebuse esitaja ei ole pidev õiguserikkuja.

Kaebuse esitanud isikul tuvastati alkoholipiirmäära ületamine mitte vähem kui 0,62 mg/l,

seega lubatud piirmäära ületamine LS § 7419

lg 2 sätestatud keskmist määra ületavana. Seetõttu tuleb ka süü suurust arvestades määrata põhikaristus ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavana ning kohtuväline menetleja on seda ka teinud. Kohus leiab, et rahatrahv 200

trahviühiku ulatuses on täiesti vastav kaebuse esitanud isiku süü suurusele ning igasugune

alus määratud põhikaristuse kergendamiseks puudub. Arvestades väärteo toimepanemisel

menetlusaluse isiku poolt alkoholipiirmäära ületamise määra, sellest tulenevat

mootorsõidukijuhist liikleja suurt ohtlikkust nii väärteo toimepanija enese kui ka teiste liiklejate suhtes, on põhikaristus võrdeline menetlusaluse isiku süü suurusega.

Mis puudutab kaebuses esitatud põhjendust selle kohta, et lisakaristuse kohaldamise tõttu on

kaebuse esitanud isiku töötamine senisel töökohal ja lapseootel abikaasa sõidutamine

meditsiiniasutusse takistatud, siis senise kohtupraktika kohaselt kohaldatakse taolise süüteo

toimepanemise eest üldjuhul lisakaristust. Riigikohus on senistes lahendites asunud üheselt

seisukohale, et sellise süüteo toimepanemisel võib lisakaristuse jätta kohaldamata vaid erandlikel asjaoludel. Väärteoasja materjalidest ei ilmne selliseid erandlikke asjaolusid, mis

võiks tingida sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamata jätmise. Peale selle ei ole menetlusaluse isiku puhul tegemist isikuga, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu, milline asjaolu välistaks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise. Kohus asub seisukohale, et arvestades menetlusesemeks oleva rikkumise iseloomu, samuti isiku süü suurust, so lubatud alkoholipiirmäära ületamise suurust, siis oli vaidlustatud otsusega lisakaristuse kohaldamine

täiesti põhjendatud ja seaduslik ning lisakaristuse kohaldamata jätmine olnuks ilmselgelt põhjendamatu ja vastuolus senise karistuspoliitika ja -praktikaga.

Kohus asub seisukohale, et juhtimisõiguse vajalikkus ja senise töö iseloom, samuti väikelapse

olemasolu ja abikaasa seisund ei tulnud menetlusalusele isikule ootamatuna ja pärast

väärteoasjas kohtuvälise menetleja otsuse koostamist. Menetlusalusele isikule olid töö

iseloom ja sellega seonduvalt juhtimisõiguse vajalikkus ning abikaasa sõidutamise vajadus,

abikaasa seisund ja oodatav lapse sünd, samuti elukoha asukoht teada ka inkrimineeritud

väärteo toimepanemise ajal. Samuti oli menetlusalune isik kui isik, kellele on antud juhtimisõigus, teadlik sellest, et tema enese väär käitumine liikluses võib esile kutsuda tema suhtes piiranguid ja isik peab piisava hoolsuse ülesnäitamisel tegema kõik enesest oleneva, et

tema ja ta lähedaste olukord ei halveneks. Kaebuse esitaja väidetest kaebuses ilmnes, et

kaebuse esitaja tarvitas alkoholi mõned tunnid enne sõiduki juhtima asumist ning kinnipidamisel oli tema väljahingatavas õhus 0,62 mg alkoholi liitri väljahingatava õhu kohta. Seega pidi kaebuse esitaja tarvitama alkoholi suhteliselt suures koguses, et väidetava seitsme

tunni möödudes oli väljahingatavas õhus alkoholi veel 0,62 mg. Kaebuses on leitud, et kaebuse esitaja pidas end uniseks ega arvanud, et tema organismis on veel alkoholi. Kohus ei saa seda väidet tõsiselt võtta, kuivõrd arvestades kaebuse esitaja vanust ja kaebuses märgitud

4

väidet ka varem alkoholi tarvitamise kohta, siis ei ole alkoholi toime kaebuse esitaja jaoks

üllatuslik ja ootamatu, kuivõrd tal on olemas ka varasem alkoholi tarvitamise kogemus.

Kohus leiab, et kui isik peab sellist seisundit sõidu alustamisel normaalseks ja väidetavalt peaaegu, et kutselise juhina peab vajalikuks ka sõidukit juhtida, siis on selline isik liikluses ohtlik, kuivõrd ta ise ei suuda temast tulenevat ohtu tajuda ning kohtu arvates tuleb selline isik

lisakaristust kohaldades liiklusest kõrvaldada, tagamaks kaasliiklejatele ohutuma liikluse

vähemalt selleks ajaks kui menetlusaluselt isikult on juhtimisõigus ära võetud ja

menetlusalune isik liikluses aktiivselt mootorsõiduki juhina ei osale. Kaebuse esitaja on leidnud, et tema puhul ei ole tegemist pideva liikluseeskirjade rikkujaga. Kohus leiab, et seda

on ka kohtuväline menetleja lisakaristuse kohaldamisel arvestanud. Vastasel juhul oleks

lisakaristuse määr olnud oluliselt pikem ning kohtuväline menetleja oleks otsustanud ka

teiseliigilise põhikaristuse, so aresti kasuks, loobudes rahatrahvi määramisest ja esitades väärteoasja materjalid kohtule aresti kohaldamiseks. Mis puudutab kaebuses esitatud väidet selle kohta, et juhtimisõiguse äravõtmine kahjustab kogu noort perekonda, siis leiab kohus, et

juhtimisõiguse äravõtmine on teo toimepanemisele järgnenud karistus ning kogu noort

perekonda kahjustas pigem kaebuse esitaja seisund, mis peaks sõiduki juhtimise välistama. Seega võttis kaebuse esitaja teadlikult riski, juhtides sõidukit seisundis, mis oli juhile keelatud

ning sellise käitumisaktiga näitas ta üleolevat suhtumist liiklusohutusse ja ükskõiksust oma lähedaste heaolusse. Arvestades väikelapse ülalpidamiskohustust ja abikaasa seisundit peaks isik üldse hoiduma temast sõltuvatest lähedastest eemalolekust ja hoiduma käitumisest, mis võib olla lähedaste heaoluga vastuolus. Kohus asub seisukohale, et arvestades süü suurust ja

teo toimepanemise asjaolusid, puudub igasugune alus määratud lisakaristuse määra vähendamiseks, rääkimata siis otsuse tühistamisest lisakaristuse kohaldamise osas.

Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et puudub seaduslik alus vaidlustatud otsuse

muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata ja tühistamata.

Märt Toming Kohtunik