18

1-11-2768

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 22. augustil 2011 Tallinnas Kriminaalasja number 1-11-2768 Kohtukoosseis Kohtunik Velmar Brett Kohtuistungi sekretär Marili Lämmergas Kriminaalasi G.U süüdistuses KarS § 199 lg 2 p. 9 järgi lühimenetluses; Prokuröri abi Maksim Kink Tõlk Julia Zautina

Süüdistatav G.U

isikukood: XXX, kodakondsuseta, emakeel vene keel, keskharidus, töötab ehitustöölisena, elukoht: xxx,

varem kriminaalkorras karistatud 7 korral, alates

29.12.2010 kohaldatud tõkendit - elukohast lahkumise keeld; Varasem karistatus - Tallinna Linnakohus mõistis 19.05.1999 otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 3 alusel rahatrahvi 2050 EEK;. - Tallinna Linnakohus mõistis 09.05.2000 otsusega KrK § 139 lg 2 p 2, 3 - KrK § 15 lg 2 alusel vabadusekaotuse 4 kuud;

- Tallinna Linnakohus mõistis 27.09.2005 otsusega

kriminaalasjas nr 1-1488/05 KarS § 199 lg 2 p 4, 7 -

KarS § 25 lg 2, KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 74 vangistuse tähtajaga 4 kuud katseaejaga 1aasta 6 kuud;

- Harju Maakohus mõistis 04.06.2008 otsusega kriminaalasjas nr 1-08-7564 KarS § 424, KrMS § 238 lg

katseajaga 1 aasta 6 kuud, sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise tähtajaga 6 kuud;

- Harju Maakohus mõistis 25.06.2009 otsusega kriminaalasjas nr 1-09-7785 (liidetud) KarS § 199 lg 2 p 9 - KarS § 25 lg 2 ja KrMS § 238 lg 2 alusel vangistuse tähtajaga 5 kuud ja 10 päeva KarS § 65 lg 2 ja KarS § 74

1-11-2768

- Harju Maakohus mõistis 06.10.2010 otsusega kriminaalasjas nr 1-10-7918 KarS § 199 lg 2 p 9 - KarS § 25 lg 2 ja KrMS § 238 lg 2 alusel vangistuse tähtajaga

238 lg 1 p 4 ja lg 2; 310, 311; 312; 312; 313 kohus otsustas:

kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks vangistus tähtajaga 6 (kuus) kuud.

G.U-le vähendatud karistuseks vangistus tähtajaga 4 (neli) kuud.

Maakohtu 06.10.2010 otsusega kriminaalasjas nr 1-10-7918 mõistetud karistuse ärakandmata osa – 20 (kahekümne) tunni üldkasuliku töö – võrra, arvestusega,

et 2 tundi üldkasulikku tööd võrdub ühe päeva vangistusega ja suurendatud karistuseks mõista vangistus tähtajaga 4 (neli) kuud ja 10 (kümme) päeva.

kinnipidamise aeg 3 (kolm) päeva (27.-29. detsember 2010) ja lõplikuks

karistuseks mõista vangistus tähtajaga 4 (neli) kuud ja 7 (seitse) päeva. Karistusaja alguseks tõkendi kohaldamise päeva (18. august 2011). vahistamine

jõustumisel.

täielikult ja mõista G.U-lt Eesti Statoil AS kasuks välja 267,40 eurot (kakssada kuuskümmend seitse eurot ja 40 senti). Väljamõistetud summa kanda arveldusarvele №rdea Pangas.

ja 89 senti) G.U vastu täielikult ja mõista G.U-lt JJkasuks välja 12,89 eurot (kaksteist eurot ja 89 senti). Väljamõistetud summa kanda JJ arveldusarvele Swedbank'is.

täielikult ja mõista G.U-lt PL kasuks välja 12,78 eurot (kaksteist

eurot ja 78 senti). Väljamõistetud summa kanda PL arveldusarvele Swedbank’is.

• sundraha summas 417,03 eurot;

• kaitsjatasu summas 230,11 eurot.

Statoil AS-i Võidujooksu teenindusjaama videosalvestusega, mis on lisatud kriminaalasja materjalide juurde, jätta kriminaaltoimikusse.

1-11-2768

3

Väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele

SEB Pangas arve nr 10220034796011 või Swedbank’is konto nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „G.U 1-11-

2768 sundraha“ ja „G.U 1-11-2768 kaitsjatasu“. Kviitungid esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Võttes aluseks KrMS § 423 ja 417 lg 2 tuleb kohtukulud ja sundraha tasuda 1 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Võttes aluseks KrMS § 424 ja § 423 võib süüdimõistetu mõjuvate põhjuste olemasolu korral

taotleda elukohajärgselt täitmiskohtunikult kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste nõuete tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. Edasikaebamise kord Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu apellatsioonkaebuse

aasta jooksul pannud toime vähemalt kaks vargust, s.o 06.03.2010 ja 11.07.2010 ning mille eest

karistati Harju Maakohtu 06.10.2010 otsusega, uuesti 12.12.2010 kella 18.45 ajal Tallinnas

Võidujooksu 10 asuvas Eesti Statoil AS-i Võidujooksu teenindusjaamas, võõra vallasasja

ebaseadusliku omastamise eesmärgil tankis sõiduauto Ford Mondeo registreerimismärgiga XXX kütusepaaki 55,01 liitrit bensiini 95 Ultima kogumaksumusega 1028,69 krooni ehk 65,75 eurot ja lahkus sellega tanklast, jättes kütuse eest tasumata.

Samuti tema, olles isik, kes on viimase aasta jooksul pannud toime vähemalt kaks vargust, s.o

06.03.2010 ja 11.07.2010 ning mille eest karistati Harju Maakohtu 06.10.2010 otsusega, uuesti 21.12.2010 ajavahemikul kell 19.00 – 21.00 võttis maha, aadressil Tallinn, Aia tn 18 Kalev SPA ette pargitud JJ`le kuuluvalt sõiduautolt Kia Ceed registreerimismärgiga XXX, ühe registreerimismärgi, maksumusega 37,63 krooni ehk 2,40 eurot ja omastas selle.

Samuti tema, olles isik, kes on viimase aasta jooksul pannud toime vähemalt kaks vargust, s.o

06.03.2010 ja 11.07.2010 ning mille eest karistati Harju Maakohtu 06.10.2010 otsusega, uuesti

21.12.2010 kella 23.40 ajal Tallinnas Pärnu mnt 552 asuvas Eesti Statoil AS-i Laagri

teenindusjaamas, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tankis sõiduauto Ford Mondeo varastatud registreerimismärgiga XXX kütusepaaki ja salongis asuvasse kanistrisse kokku

57,35 liitrit bensiini 95 Ultima kogumaksumusega 1086,78 krooni ehk 69,46 eurot ning lahkus sellega tanklast, jättes kütuse eest tasumata.

Samuti tema, olles isik, kes on viimase aasta jooksul pannud toime vähemalt kaks vargust, s.o

06.03.2010 ja 11.07.2010 ning mille eest karistati Harju Maakohtu 06.10.2010 otsusega, uuesti

25.12.2010 kella 21.00 paiku võttis maha, aadressil Tallinn, Pärnu mnt 453D maja ette pargitud

PL`ile kuuluvalt sõiduautolt LADA 111/2111 registreerimismärgiga XXX mõlemad registreerimismärgid, kogumaksumusega 75,26 krooni ehk 4,81 eurot ja omastas need. Samuti tema, olles isik, kes on viimase aasta jooksul pannud toime vähemalt kaks vargust, s.o

06.03.2010 ja 11.07.2010 ning mille eest karistati Harju Maakohtu 06.10.2010 otsusega, uuesti 25.12.2010 kella 21.21 ajal Harjumaal Keila linnas Ülejõe tee 1 asuvas Eesti Statoil

AS-i Keila teenindusjaamas, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tankis

1-11-2768

4

sõiduauto Ford Mondeo varastatud registreerimismärgiga XXX salongis asuvatesse

kanistritesse kokku 55,78 liitrit diiselkütust kogumaksumusega 1029,14 krooni ehk 65,77 eurot ning lahkus sellega tanklast, jättes kütuse eest tasumata. Samuti tema, olles isik, kes on viimase aasta jooksul pannud toime vähemalt kaks vargust, s.o

06.03.2010 ja 11.07.2010 ning mille eest karistati Harju Maakohtu 06.10.2010 otsusega, uuesti 27.12.2010 kella 15.15 ajal Tallinnas Pärnu mnt 552 asuvas Eesti Statoil AS-i Laagri teenindusjaamas, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tankis sõiduauto Ford Mondeo vale registreerimismärgiga XXX kütusepaaki ja salongis asuvasse kanistrisse kokku

84,84 liitrit bensiini 95 Ultima kogumaksumusega 1607,72 krooni ehk 102,75 eurot ning lahkus sellega tanklast, jättes kütuse eest tasumata.

Seega G.U pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku

omastamise eesmärgil isikuna, kes on viimase aasta jooksul toime pannud vähemalt kaks vargust, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. MENETLUS KOHTUS

Süüdistatav G.U selgitas Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 15.08.2011.a. toimunud kohtuistungil, et tema on talle esitatud süüdistusest aru saanud, et temale inkrimineeritud kuritegudes tunnistab end täielikult süüdi ning nõustub kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Enda ülekuulamist G.U ei taotlenud, selgitades üksnes prokuröri abi ja kohtu esitatud küsimustele, et temal on teha veel 20 tundi ÜKT-d, täpselt ta ei mäleta, aga ära peaks ta selle tegema oktoobriks või novembriks. Kuriteod pani ta toime sellepärast, et ta tahtis kokku hoida bensiini pealt, ta sai aru, et see on vale otsus ja, see ei olnud õige, kuid kodus oli kriis, praegu ta aga töötab ehitusel plaatijana ning müürsepana ja kõik on korras.

Samuti kinnitas süüdistatav G.U kohtule, et ta tunnistab tema vastu esitatud

tsiviilhagisid ja nimelt: Eesti Statoil AS poolt esitatud tsiviilhagi summas 267,40 eurot, JJ poolt esitatud tsiviilhagi summas 12,89 eurot ja PL poolt esitatud tsiviilhagi summas 12,78 eurot. Kaitsja Liis Toomsalu esitatud küsimustele selgitas süüdistatav G.U, et sissetulek on tal 1200 eurot ja sellepärast oleks tal mõeldav ka rahalise karistuse reaalne tasumine. Siiani on ÜKT

tegemine kulgenud hästi, ta läks alati sinna õigel ajal ja lõpetas varem kui vaja ning

kriminaalhooldajal etteheiteid ei olnud. Alkoholiga tal enam probleeme ei ole. Tsiviilhagid on ta nõus vabatahtlikult hüvitama.

Süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Liis Toomsalu avaldas, et tema hinnangul on G.U-le kõikides kuriteoepisoodides esitatud süüdistus põhjendatud, kuriteod õigesti KarS § 199

lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritud ning toimikus olevate materjalidega s.t lubatavate ja asjakohaste tõenditega tõendatud ning sellest tulenevalt taotleb ta asja menetlemist lühimenetluse korras. Kohtuvaidluste käigus juhtis kaitsja Liis Toomsalu kohtu tähelepanu sellele, et G.U on end temale esitatud süüdistuses süüdi tunnistanud ja toimepandut kahetsenud, viimane pani kuriteod toime lühikese aja jooksul ning seda põhjusel, et G.U puudusid varalised vahendid kütuse eest tasumiseks.

Samuti märkis kaitsja Liis Toomsalu, et kohtul tuleks isikule karistuse mõistmisel arvestada süüdistatava isikut ja asjaolu, et nüüdseks on G.U töö leidnud ning omab sissetulekut

1-11-2768

Kaitsja Liis Toomalu märkis, et G.U on astunud olulisi samme oma

alkoholiprobleemide lahendamiseks ning viimane on avaldanud ning kinnitanud, et hüvitab tema

suhtes esitatud tsiviilhagid. Eeltoodust tulenevalt leiab ta, et G.U-le oleks mõistlik mõista karistuseks rahaline karistus, millist võimaldada tal tasuda ositi 1 aasta jooksul. Kohtule esitatud viimases sõnas G.U selgitas, et ta palub kohtul mitte mõista reaalset

karistust vaid anda tal võimalus teha kas ÜKT või mõista karistuseks tingimisi rahaline karistus. Samuti kinnitab ta, et tööd tehes, maksab ta hagid kinni. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke avaldatud tõendeid ja süüdistatava G.U poolt kohtueelsel ja kohtulikul uurimisel antud süüd tunnistavaid ütlusi, asub seisukohale, et G.U süü on temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises tõendamist leidnud ja G.U tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega:

12.12.2010.a. AS Eesti Statoili Võidujooksu teenindusjaamas kütuse 95 Ultima koguses 55,01 l varguse episoodis: 13.12.2010.a. AS Eesti Statoil esitatud avaldusega sh avalduse juurde lisatud fotoga, 06.01.2011.a.

koostatud asitõendi vaatlusprotokolliga sh protokolli lisaks CD plaadil oleva salvestusega ja

salvestusest tehtud fotode väljavõtetega fototabelis, 14.01.2011.a. G.U eeluurimisel kahtlustatavana antud ütlustega ja 14.01.2011.a. kahtlustatava G.U ütluste ja olustiku seostamise protokolliga sh protokolli lisaks olevate fototabelitega.

21.12.2010.a. JJ’le kuulunud sõiduauto Kia Ceed reg nr XXX registrinumbrimärgi varguse episoodis: 30.12.2010.a. JJeeluurimisel kannatanuna antud ütlustega, sh ülekuulamise protokolli juurde lisatud sõiduauto KIA CEED reg nr. XXXregistritunnistuse koopiaga, kannatanu JJ 10.01.2011.a. esitatud e-kirjaga temale tekitatud varalise kahju kohta sh varalise kahju kuludokumentidega, 29.12.2010.a.

G.U eeluurimisel kahtlustatavana antud ütlustega, 29.12.2010.a. kahtlustatava

G.U ütluste ja olustiku seostamise protokolliga sh protokolli lisaks olevate fototabelitega.

21.12.2010.a. AS Eesti Statoili Laagri teenindusjaamas kütuse 95 Ultima koguses 57,35 L varguse episoodis: 22.12.2010.a. AS Eesti Statoil esitatud avaldusega sh avalduse juurde lisatud fotodega, 29.12.2010.a.

G.U eeluurimisel kahtlustatavana antud ütlustega, 29.12.2010.a. kahtlustatava

G.U ütluste ja olustiku seostamise protokolliga sh protokolli lisaks olevate fototabelitega.

25.12.2010.a. PL kuulunud sõiduauto Lada reg nr 481 ARA registrinumbrimärkide varguse episoodis:

30.12.2010.a. PL eeluurimisel kannatanuna antud ütlustega, 29.12.2010.a. G.U eeluurimisel kahtlustatavana antud ütlustega, 29.12.2010.a. kahtlustatava G.U ütluste ja olustiku seostamise protokolliga sh protokolli lisaks olevate fototabelitega.

1-11-2768

6

25.12.2010.a. AS Eesti Statoil Keila teenindusjaamas diiselkütuse koguses 55,78 L varguse episoodis: 27.12.2010.a. AS Eesti Statoil esitatud avaldusega sh avalduse juurde lisatud fotodega, 29.12.2010.a.

G.U eeluurimisel kahtlustatavana antud ütlustega, 29.12.2010.a. kahtlustatava

G.U ütluste ja olustiku seostamise protokolli sh protokolli lisaks olevate fototabelitega.

27.12.2010.a. AS Eesti Statoil Laagri teenindusjaamas kütuse 95 Ultima koguses 84,84 L varguse episoodis: 27.12.2010.a. AS Eesti Statoil esitatud avaldusega sh avalduse juurde lisatud fotodega, 27.12.2010.a.

AL eeluurimisel tunnistajana antud ütlustega, 28.12.2010.a. koostatud läbiotsimiseprotokolliga sh

protokolli lisaks olevate fototabelitega, 28.12.2010.a. koostatud asitõendi vaatlusprotokolliga sh protokolli lisaks olevate fototabelitega, 29.12.2010.a. EM eeluurimisel kannatanuna antud ütlustega sh protokolli juurde lisatud L. H ja E. M vahel sõlmitud müügilepinguga sõiduauto Renault reg nr

eeluurimisel kahtlustatavatena antud ütlustega ja 29.12.2010.a. kahtlustatava G.U ütluste ja olustiku seostamise protokolliga sh protokolli lisaks olevate fototabelitega . Süüdistatavale inkrimineeritud kuritegude toimepanemise eest s.t KarS § 199 lg 2 p 9 järgi s.o võõra

vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Süüdistatava kõik ründed s.t 12.12.2010.a., 21.12.2010.a. kahel korral, 25.12.2010.a. kahel korral ja 27.12.2010.a. s.o kuues lõpule viidud varguse episoodides olid suunatud võõraste vallasasjade vastu, antud asjaolud loeb kohus tõendatuks 13.12.2010.a., 22.12.2010.a., 27.12.2010.a. AS Eesti Statoil

esitatud avaldustega, kannatanute JJ 30.12.2010.a., Edgar Mets 29.12.2010.a. ja PL 30.12.2010.a.

eeluurimisel antud ütlustega, 06.01.2011.a. koostatud asitõendi vaatlusprotokolliga sh CD plaadil oleva salvestusega, G.U enda eeluurimisel 28.12.2010.a. 29.12.2010.a. ja 14.01.2011.a. kahtlustatavana antud ütlustega, sh G.U kohtus antud ütlustega, samuti 29.12.2010.a. ja

14.01.2011.a. koostatud kahtlustatava G.U ütluste ja olustiku seostamise protokollidega, 27.12.2010.a. AL eeluurimisel tunnistajana antud ütlustega, 28.12.2010.a. koostatud

läbiotsimiseprotokolli ja asitõendi vaatlusprotokolliga ja 28.12.2010.a. Al Š eeluurimisel kahtlustatavana antud ütlustega. G.U on selgitanud nii kohtueelsel kui ka kohtulikul uurimisel, et vargused pani ta toime oma raske majandusliku olukorraga seoses. G.U on juhtinud kohtu tähelepanu sellele, et tal on ülalpidamisel 4 alaealist last ja, selgitanud, et kütuse varastamise eesmärk seisnes selles, et raha kütuse ostu pealt kokku hoida. Kohtu hinnangul viitavad

süüdistatavate selgitused varguste toimepanemise asjaolule, et G.U-le on varguste toime panemine muutunud oluliseks elatusallikaks st. varavastastest süütegudes saadav tulu on tema põhiliseks elatusallikaks.

G.U on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud isik ja seda varavastaste

kuritegude toimepanemiste eest, milline on kohtule süüdistatava osas iseloomustavaks asjaoluks. Samuti on G.U korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest sh osad väärteod on toime pandud käesoleva kohtumenetluse kestel. Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, tema isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist, kergendavaks asjaoluks loeb kohus süüdistatava poolset

kahetsemist, samuti arvestab kohus võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

1-11-2768

astme kuritegusid, toimepandud kuriteod on lõpule viidud, isiku süüd välistavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemise eest ei pea kohus otstarbekaks G.U karistamist rahalise karistusega, kuna 6.10.2010 otsusega nr 1-10-7918 mõistis

Harju Maakohus G.U süüdi 2 vargusekatse episoodi eest ja määras lõplikuks

karistuseks vangistuse tähtajaga 4 kuud, asendades ärakandmisele kuulunud vangistuse 238 tunni üldkasuliku tööga. Arvestades, et väiksema süüga kui käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistusel ei olnud oodatud mõju, ei saa kohus määrata G.U-le kergemaliigilist karistust. Samuti

on G.U alates 2007.a. tasumata väärtegude toimepanemise eest karistuseks mõistetud rahatrahvid, st. viimasel on rahalised kohustused riigi ees. Kohtu hinnangul on G.U toime pannud kõik temale inkrimineeritud kuriteod otsese

tahtlusega. G.U, võttes temale süüdistuses esitatud kuupäevadel s.o 12.12.2010.a.,

21.12.2010.a. kahel korral, 25.12.2010.a. kahel korral ja 27.12.2010.a. võõraid vallasasju

ebaseadusliku omastamise eesmärgil s.o käesolevas kriminaalasjas olevate kannatanute tahte

vastaselt, viimastele kuulunud vallasvara, teades, et hõivatavate esemete näol on tegemist tema –

G.U-le mittekuuluvate vallasasjadega s.t temale võõraste asjadega, milliste omamiseks tal õigust ei ole, kuid vaatamata sellele ta temale esitatud süüdistuses loetletud esemed –

sõiduautode registrinumbrid ja sh AS-le Eesti Statoil kuulunud kütust võttis ja kasutas, pöörates need enda kasuks.

G.U-le karistuse mõistmisel arvestab kohus samuti asjaolu, et viimane ei ole

varasematest temale mõistetud karistustest endale järeldusi teinud, jätkates kuritegude toimepanemist, pannes toime teise astme kuritegusid, millisest kõik kuus kuriteo episoodi sai lõpule

viidud ning seda Harju Maakohtu 06.10.2010.a. temale mõistetud 2 kuu ja 29 päeva vangistuse, milline asendati 238 tunni ÜKT kohustuse 1 aasta täitmise kestel, seetõttu asub kohus seisukohale, et

viimast tuleb ja saab karistada üksnes reaalse tähtajalise vangistusega ning seda 6 kuu ulatuses, kohaldades KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 65 lg 5 ja § 69 lg 6 ja lg 7 sätestatut, millist aega peab kohus piisavaks, mõjutamaks G.U tulevikus hoiduma toime panemast uusi õigusrikkumisi. G.U suhtes ei pea kohus võimalikuks ÜKT kohaldamist ja seda vaatamata sellele, et viimane on kohtuistungil selgitanud, et – temal on olemas kindel töökoht, ta soovib kannatanutele

tekitatud kahjud esimesel võimalusel hüvitada – s.t kohtu hinnangul ei ole tuvastatud asjaolu, et

süüdistatav oleks temale süüks arvatud kuriteod toime pannud ettevaatamatusest, milline asjaolu

võiks olla aluseks kaalumaks temale mõistetava karistuse – tähtajalise vangistuse - asendamist

üldkasuliku töö tegemisega. Kohus leiab, et KarS § 69 lg 7 sätestatu kohaselt asendatakse talle

mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa sama paragrahvi lg 6 sätestatud vahekorras ja liitkaristus mõistetakse vastavalt KarS § 65 lg 2 sätestatule kui süüdimõistetu paneb üldkasuliku töö tegemise

ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega. Seega pea seaduseandja

võimalikuks üldkasuliku töö tegemise ajal toimepandud kuriteo korral uuesti üldkasulikku tööd kohaldada. Käesolevas kriminaalasjas on tuvastamist leidnud, et G.U pani KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritavad kuriteod toime ajal, mil ta oli kohustatud tegema üldkasulikku tööd ja sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et antud hetkel puudub kohtul materiaalõiguslik alus kaaluda ka G.U karistuse kandmisest tingimisi vabastamist vastavalt KarS §-le 74.

1-11-2768

Seetõttu ei pea kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistust ettenähtud sanktsiooni

alammääras, küll aga peab kohus, arvestades tekitatud varalise kahju suurust võimalikuks mõista karistuse alla sanktsiooni keskmise määra. Kriminaalmenetluse seadustiku § 37 lg 1 ja § 38 lg 1 p 2 kohaselt võib isik, kellele on kuriteoga tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju esitada kriminaalmenetluses enne kohtuliku uurimise

lõpetamist maakohtus tsiviilhagi tekitatud kahju hüvitamiseks. Kohus märgib ära, et tsiviilhagi

lahendamisel tuleb kriminaalmenetluses juhinduda tsiviilmenetluse regulatsioonist, kui see ei ole

vastuolus kriminaalmenetluse üldiste põhimõtetega. Tulenevalt VÕS § 1043 lg 1 teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju

tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5

kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Käesolevas kriminaalasjas on kannatanu Eesti Statoil AS esitanud tsiviilhagi kogusummas 267,40

eurot seda nendelt G.U poolt 12.12.2010.a., 21.12.2010.a., 25.12.2010.a. ja 27.12.2010.a. ära võetud s.o Eesti Statoil AS kuulunud mootorkütuse väärtuse ulatuses, kannatanu JJon esitanud tsiviilhagi summas 12,89 eurot, seda temale kuulunud sõiduauto Kia Ceed reg nr XXX

registrimärgi 21.12.2010.a. varguse s.t uue registrimärgi saamiseks ja remonditööle kulunud kulutuste osas ja kannatanu PL on esitanud tsiviilhagi summas 12,78 eurot, seda tema sõiduautolt Lada reg nr 481 ARA ära võetud registrinumbri st. uue registrimärgi saamiseks kulunud kulutuse osas.

Kohus asub seisukohale, et kõikide kannatanute poolt esitatud tsiviilhagid on asjakohased,

põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele, seda põhjusel, et nimelt on kohtus tuvastamist leidnud asjaolu, et just G.U oma kuritegeliku käitumisega on tekitanud otsest varalist kahju ja seda järgmiselt: AS Eesti Statoil’ile 267,40 eurot, JJ’le 12,89 eurot ja PL’le 12,78 eurot. Süüdistatav G.U kohtuistungil esitatud tsiviilhagidele vastu ei vaielnud, võttes tema suhtes esitatud tsiviilhagid omaks, nõustudes kannatanutele tekitatud varalise kahju hüvitamisega.

Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu. Menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt muu hulgas määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. KrMS § - dest 173 lg 1 p 1, 175 lg 1 p 4, 9 tulenevalt kuuluvad süüdistatavalt väljamõistmisele ka kohtukulud ja kaitsjatasud riigi kasuks.

Velmar Brett Kohtunik /allkiri/