2-24-15912/2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anastassia Stalmeister

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 15. november 2024

Tsiviilasja number

2-24-15912

Tsiviilasi

R.C

hagi Tartu Meditsiinikeskuse OÜ vastu

mittevaralise kahju hüvitamiseks

Menetlustoiming

Menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: R.C

(isikukood XXX, viibimiskoht

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)

Kostja: Tartu Meditsiinikeskus OÜ

(registrikood

16599996)

RESOLUTSIOON

1. Keelduda R.C hagi Tartu Meditsiinikeskuse OÜ vastu mittevaralise kahju

hüvitamiseks menetlusse võtmisest.

2. Jätta R.C taotlus riigi õigusabi ja menetlusabi saamiseks rahuldamata.

3. Lugeda hagiavaldus R.C-le tagastatuks. Selgitada R.C-le , et tal on õigus

pöörduda kaebusega halduskohtusse.

4. Jätta menetluskulud R.C kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

5. Määrus toimetada kätte R.C-le.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. R.C (hageja) esitas 19. oktoobril 2024 hagi Tartu Meditsiinikeskuse OÜ (kostja) vastu

mittevaralise kahju hüvitamiseks. Koos hagiavaldusega esitas hageja ka taotluse riigi õigusabi

ja menetlusabi saamiseks.

Hagiavaldusest nähtuvalt ei ole hageja rahul temale xxxxxxxxxxxxxxxxx osutatud

tervishoiuteenusega. Lisaks nõuab hageja xxxxxxxxxxxxxxxxx pidevalt, et talle tagataks

hügieenilisi tingimusi.

2. Kohus leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Avaldusest ei nähtu

eraõiguslikku vaidlust, mida saaks maakohtus lahendada.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 1 sätestab, et kohus ei võta

hagiavaldust menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. TsMS § 11 lg 1 sätestab, et

maakohtud vaatavad esimese astme kohtuna läbi kõiki tsiviilasju. Vastavalt TsMS §-le 1 on

tsiviilasi eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste

lahendamine on halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 järgi halduskohtu

pädevuses.

xxxxxxxxxx ja xxxxx pidaja (riigi) vaheline õigussuhe on esmajoones avalik-õiguslik. Kuigi

tervishoiutöötaja on üldjuhul xxxxx koosseisuline teenistuja, tegutseb ta tervishoiuteenuse

osutamisel kutseala esindajana, mitte aga avaliku võimu ülesandeid täites (vt nt erikogu 25.

septembri 2017. a määrus nr 3-17-1076, p 8; 19. novembri 2018. a määrus nr 3-18-1757, p 12;

17. juuni 2020. a määrus nr 2-20-896, p 10.1). Tervishoiutöötaja valib tervishoiuteenuse ning

selle osutamise aja, koha ja viisi ning ravimi ja meditsiinilise abivahendi, lähtudes isiku

vajadustest ja raha otstarbeka kasutamise põhimõttest (Vabariigi Valitsuse 19. detsembri

2003. a määruse nr 330 „"xxxxxxxxxxxx" alusel osutatavate tervishoiuteenuste ning nende

osutamiseks vajalike ravimite ja meditsiiniliste abivahendite soetamise riigieelarvest

rahastamise maht, tingimused ja kord“ § 3 lg 2 teine lause).

xxxxxxxxxx xxxxx tervishoiuteenuse osutamisele saab kohaldada võlaõigusseaduse

tervishoiuteenuse osutamise lepingu sätteid, kuid lepinguga iseenesest tegu ei ole.

xxxxxxxxxx puudub praktiliselt lepingu sõlmimisele omane vabadus valida teist lepingupoolt,

ka on teenuse osutamise rahastamine korraldatud lepingule mitteomaselt. Seega on õigem

rääkida seaduse alusel tekkivast xxxxxxxxxx ja riigi vahelisest lepingulaadsest võlasuhtest,

mille raames on xxxxxxxxxx õigus saada tervishoiuteenust ja riigil kohustus tagada

xxxxxxxxxx ravi. Kõiki xxxxxxxxxx xxxxx tervishoiuteenuse osutamisega seotud vaidlusi on

pädevad lahendama halduskohtud (vt üldkogu 28. juuni 2021. a määrus

nr 3-21-30, p-d 25, 28).

3. Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja esitanud xxxxxxxxxxxxxxxxx selle tegevuse kohta

kaebusi ja kahjunõude.

xxxxxxxxxxxx (xxxx) § 11 lg 5 kohaselt on xxxxxxxxxx, xxxxxxxxxx või xxxxxxxx õigus

esitada xxxxx haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse

seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et xxxxxxxxxx, arestialune või xxxxxxxx

on eelnevalt esitanud vaide xxxxx või Justiitsministeeriumile ning xxxxx või

Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt

lahendamata jätnud.

Kohus selgitab, et kui hageja ei ole rahul Tartu xxxx pakutava tervishoiuteenusega või

hügieenitingimustega, on tal võimalik esitada kaebus xxxxxxxxxxxxxxxxx ning seejärel

kaebuse lahendamise tulemusega mittenõustumisel kaebus halduskohtule. Avaldusele tuleb

selgelt märkida, et see on adresseeritud just Tartu Halduskohtule.

4. Hageja esitas koos hagiavaldusega kohtule ka taotluse riigi õigusabi ja menetlusabi

saamiseks, kuna avaldajal puudub raha riigilõivu tasumiseks ning ta ei suuda meditsiinialases

vaidluses ise ennast esindada.

TsMS § 181 lg 1 kohaselt antakse menetlusosalisele menetlusabi järgmistel tingimustel:

menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või ta

suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav

menetluses osalemine on edukas. TsMS § 181 lg 2 kohaselt eeldatakse menetluses osalemise

edukust, kui taotlus, mille esitamiseks menetlusabi taotletakse, on õiguslikult veenvalt

põhjendatud ja faktiliselt põhistatud.

Kuivõrd kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, ei ole kohtul alust eeldada, et kavandatav

menetluses osalemine on edukas ning kohus jätab TsMS § 181 lg 1 p 2 alusel hageja taotluse

esitatud avalduselt riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata.

5. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes

oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku

õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle

majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS §

7 sätestab riigi õigusabi andmisest keeldumise alused. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta

õigusabi, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma.

Kohtute infosüsteemist nähtub, et avaldaja on esitanud märkimisväärsel hulgal erinevaid

kaebusi ja avaldusi nii maakohtule kui halduskohtule ning vaidlustanud kohtute poolt tehtud

lahendeid. Kohus leiab, et taotleja on võimeline ise oma õigusi kaitsma.

RÕS § 7 lg 1 p 2 kohaselt ei anta riigi õigusabi kui taotlejal ei saa olla õigust, mille

kaitsmiseks ta õigusabi taotleb. RÕS § 7 lg 1 p 12 kohaselt ei anta riigi õigusabi kui taotlejale

on asjast tulenev võimalik kasu ebamõistlikult väike, võrreldes riigi eeldatavate kuludega

õigusabile.

Kohus jätab RÕS § 7 lg 1 p-de 1, 2 ja 12 alusel hageja taotluse riigi õigusabi saamiseks

rahuldamata.

6. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust puudutatud

isikule kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise

määrusega hagejale (TsMS § 372 lg 4). Kuna hageja esitas hagiavalduse elektrooniliselt, ei

ole vaja seda tagastada.

Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et

avaldust ei ole esitatud ja hagi ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg 6).

Menetluskulude jaotus

7. TsMS § 168 lg 1 alusel jätab kohus hageja menetluskulud tema enda kanda.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS §

178 lg 1). Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anastassia Stalmeister

kohtunik