2-23-6295/36 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

15.11.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-6295

Tsiviilasi

J.U avaldus täiteasjas nr 022/2021/5883 täitemenetluse

lõpetamiseks täitmise aegumise tõttu

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29.02.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

J.U määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (võlgnik) J.U (isikukood XXX), lepinguline

esindaja Vladimir Buldakov

Puudutatud isik (sissenõudja) Swedbank Liising

Aktsiaselts (registrikood 10434248), lepinguline esindaja

C. Y

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 29.02.2024 määrus ja saata asi uueks läbivaatamiseks

samale maakohtule eelmenetluse staadiumis.

2. Määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust.

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. J.U (avaldaja/võlgnik) esitas 26.04.2023 Harju Maakohtule avalduse täiteasjas nr

022/2021/5883 täitemenetluse lõpetamiseks täitmise aegumise tõttu.

Avalduse kohaselt algatas kohtutäitur Elin Vilippus (kohtutäitur) 27.10.2011 täitemenetluse Q

(esialgne võlgnik) suhtes täiteasjas nr 022/2011/7960. Täitemenetluse läbiviimise aluseks oli

Harju Maakohtu 23.09.2011 otsus tsiviilasjas nr 2-10-59498. Kohtuotsusega mõisteti

Swedbank Liising Aktsiaseltsi (sissenõudja/võlausaldaja) kasuks välja võlg, viivis

põhivõlgnevuselt seaduses ettenähtud ulatuses ja määras, menetluskulud ja viivis

menetluskuludelt seaduses sätestatud määras ja ulatuses.

Esialgne võlgnik suri 01.05.2020 ning avaldaja oli tema pärija. Kohtutäitur lõpetas seoses

isiku surmaga olemasoleva täitemenetluse ning algatas täitemenetluse avaldaja suhtes

(täitemenetluse nr 022/2021/5883). Uue täitemenetluse läbiviimise aluseks oli eespool

viidatud kohtulahend. Avaldaja kustutas olemasoleva põhivõlgnevuse, kuid avalduse

esitamise seisuga jäi tasumata viivis 9 200,43 eurot.

Avaldaja palus kohaldada aegumist viiviste suhtes (täitedokumendi resolutsiooni p-d 3. ja 5.).

Esialgne võlgnik sõlmis võlgnevuse tasumiseks mitmeid maksegraafikuid. Avaldaja leidis, et

täitedokumendist tulenevate viiviste sissenõudmise aegumistähtaeg polnud peatatud

maksegraafikute sõlmimisega. Maksegraafiku p-s 6 oli sõnaselgelt märgitud, et

maksegraafiku sõlmimine ei peata täitedokumendist tulenevate viiviste sissenõudmist.

Avaldaja esitas 07.03.2023 kohtutäiturile avalduse, milles palus lõpetada täitemenetluse

seoses sissenõudja nõuete aegumisega. Sissenõudja vaidles avaldusele vastu.

Puudutatud isiku ja kohtutäituri seisukohad

2. Sissenõudja vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Esialgne võlgnik ja

sissenõudja sõlmisid kohtutäituri vahendusel maksegraafikud 28.08.2013, 12.03.2014,

27.01.2015, 04.09.2015, 07.03.2016, 27.01.2017, 14.08.2017, 27.06.2018, 27.05.2019,

18.10.2019, mida esialgne võlgnik täitis kuni surmani 01.05.2020. Seetõttu pikenes

aegumistähtaeg. Maksegraafikute kokkuleppe ajal hoiduti ka täitetoimingutest.

Maksegraafiku p-s 6 märgitu, mille kohaselt ei peata maksegraafiku sõlmimine

täitedokumendist tuleneva(te) viivis(t)e sissenõudmist, ei tähendanud graafikute sisust

lähtuvalt mitte seda, et viivise osas oleks täitemenetlus jätkunud, vaid nimetatud punktis lepiti

kokku selles, et kokkuleppe sõlmimine ei peata/lõpeta viivise lisandumist ajas, kuivõrd

täitedokumendiga mõisteti esialgselt võlgnikult sissenõudja kasuks välja ka tulevikus

sissenõutavaks muutuv viivis. Graafikute sõlmimisel ei saanud fikseerida nõude suurust, sest

see muutus ajas viivise lisandumise tõttu. Kuna maksegraafikute sõlmimise hetkel polnud

võimalik fikseerida tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise suurust, siis seetõttu sätestatigi

tuleviku viivise nõudeõigust puudutav maksegraafiku p-s 6, millele viitas ka maksegraafikute

sissejuhatavas osas märgitu, et nõude suurusele lisandus täitedokumendist tulenev viivis.

3. Kohtutäitur avaldas, et esialgne võlgnik sõlmis täitemenetluse läbiviimise raames korduvalt

maksegraafikuid, mida ta täitis kuni surmani. Märgitud kokkulepete tõttu andis sissenõudja

kohtutäiturile nõusoleku täiendavate täitetoimingute edasi lükkamiseks ning kohtutäitur

täitetoiminguid läbi ei viinud. Vastasel juhul oleks kohtutäitur kõik vajalikud täitetoimingud

läbi viinud viivitamatult. Seega ei esinenud aegumist.

Maakohtu määrus

4. Maakohus jättis avalduse rahuldamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1

p 153, § 477 lg 1, täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2231 lg 1 ja tsiviilseadustiku üldosa

seaduse (TsÜS) § 157 lg-te 1 ja 2, § 159 lg 1 ning § 162 alusel. Kohus jättis menetluskulud

avaldaja kanda ja määras kindlaks, et hüvitatavad menetluskulud puudusid.

Kuna täitedokument esitati kohtutäiturile esimest korda täitmiseks 27.10.2011, siis

täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine algas 27.10.2011 ja oleks aegunud

27.10.2021. Esialgne võlgnik sõlmis kohtutäituri vahendusel perioodil 28.08.2013-18.10.2019

võlgnevuse tasumiseks maksegraafikud, mida esialgne võlgnik täitis alates 15.09.2013 kuni

01.05.2020. Seega oli aegumine peatunud perioodil 15.09.2013-01.05.2020, s.o 2421 päeva

ehk 6 aastat, 7 kuud ja 15 päeva. Seetõttu pikenes aegumistähtaeg selle perioodi võrra ja

võlausaldaja nõue saaks aeguda kõige varasemalt 11.06.2028.

Lisaks kohaldas kohus käesolevas asjas 05.10.2023 määrusega esialgset õiguskaitset, mille

raames peatas täitemenetluse kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava lahendi jõustumiseni. Seega

oli täitmise aegumine peatunud ka alates 05.10.2023. Lahendi tegemise ajal polnud teada,

millisel konkreetsel kuupäeval nõude täitmine aegub.

Avaldaja märkis õigesti, et maksegraafikute p-s 6 leppisid võlausaldaja ja esialgne võlgnik

kokku, et maksegraafiku sõlmimine ei peata täitedokumendist tulenevate viiviste

sissenõudmist. Täitedokumendi kohaselt mõisteti esialgselt võlgnikult mh välja edasiulatuv

viivis põhivõlgnevuselt, samuti viivis menetluskuludelt. Seega nähtus täitedokumendist, et

võlausaldajal oli õigus nõuda esialgselt võlgnikult viivist kuni põhinõude ja menetluskulude

täitmiseni. Maksegraafiku p-s 6 oli sõnaselgelt kokku lepitud, et maksegraafiku sõlmimine ei

peata viiviste sissenõudmist, st viiviste lisandumist. Kokkulepitu ei tähendanud, et juba

sissenõutavaks muutunud viivise suhtes täitemenetlus jätkub peatumata. Ka kohtutäitur

avaldas, et ta hoidus kokkuleppe ajal igasugustest täitetoimingutest. Seega oli täitemenetlus

peatunud ka viivisenõude täitmise osas. Samuti leidis kohus, et kuivõrd põhinõue ei aegunud,

ei aegunud ka viivisenõue.

Avaldaja määruskaebus

5. Avaldaja palus rahuldada määruskaebuse ning tühistada maakohtu määruse osas, milles

kohus jättis avalduse rahuldamata.

Maakohus tuvastas ebaõigesti asjaolud. Viivise sissenõudmine ja viivise lisandumine olid

erinevad mõisted. Maksegraafiku p-ga 6 lepiti kokku, et viivise sissenõudmine ei peatunud

maksegraafiku sõlmimisega, aga mitte sellest, et maksegraafiku sõlmimine ei peata viiviste

lisandumist. Enne esimese maksegraafiku sõlmimist oli nõude suurus 14 937,24 eurot, millele

lisandusid täitekulud 1 678,84 eurot (kokku 16 616,08 eurot). Sissenõudja ei lisanud viivist

võlgnetavale summale, mille kohta sissnõudmist oli peatatud enne iga maksegraafiku

sõlmimist. Võlgnetav summa, mille kohta sissenõudmine oli peatatud, ei sisaldanud viiviseid.

Järelikult viiviste suhtes polnud peatatud sissenõudmist. Täitemenetluse läbiviimise aluseks

oli maakohtu 23.09.2011 otsus ja täiteasi nr 022/2011/7960 algatati 2011 aastal, mis tähendas,

et jõustunud otsusest tulenevate nõuete esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud

rohkem kui kümme aastat.

Menetluse edasine käik

6. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis sissenõudjale tähtaja sellele

vastamiseks.

7. Sissenõudja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu põhjendused

9. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Vaidlustatud maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja asi saata maakohtule

menetlemiseks.

10. Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas maksegraafikute sõlmimisega peatus aegumine

üksnes põhivõla või ka viivise suhtes.

Asjaolude kohaselt algatas kohtutäitur täitemenetluse 23.09.2011 otsuse nr 2-10-59498 ja

sissenõudja Swedbank Liising Aktsiaseltsi täitmisavalduse alusel. 28.08.2013 koostas

kohtutäitur vastavalt võlgniku avaldusele ja sissenõudja otsusele täitemenetluses sissenõutava

rahasumma tasumise kohta maksegraafiku. Aastatel 2014-2019 allkirjastas võlgnik

kohtutäituri vahendusel veel 9 maksegraafikut, mida ta oma surmani 01.05.2020 täitis.

Kohtutäitur lõpetas täitemenetluse nr 022/2011/7960 ja algatas avaldaja (pärija) suhtes

täitemenetluse nr 02272021/5883. Avaldaja tasus põhivõlgnevuse 3700 eurot 43 senti ja

tasumata oli viivis 9200 eurot 43 senti. Avaldaja palus lõpetada täitemenetlus seoses nõuete

aegumisega. Kohtutäitur jättis sissenõudja vastuvaidlemise tõttu avalduse rahuldamata.

Maakohus avaldust ei rahuldanud ja leidis, et viivise nõue ei ole aegunud.

11. Menetlusosalised on erineval seisukohal, kuidas mõista maksegraafikute p-s 6 sätestatud

tingimust: maksegraafiku sõlmimine ei peata täitedokumendist tuleneva(te) viivis(t)e

sissenõudmist.

12. Sissenõudja on seisukohal, et viivise nõude täitmise tähtaeg oli peatunud maksegraafikus

kokkuleppimise tõttu alates 28.08.2013 (kokku 5 aastat 8 kuud) ja käesoleva ajani pole

möödunud TsÜS § 157 lg-s 1 sätestatud 10-aastane aegumistähtaeg. Samas ei peatanud

kokkuleppe sõlmimine viivise lisandumist.

13. Ringkonnakohus jagab avaldaja seisukohta ja leiab, et maksegraafiku sõlmimine ei

peatanud viivise sissenõudmist ja seega ei olnud viivise aegumistähtaeg peatunud.

Maksegraafikuga oli hõlmatud põhinõue ja täitekulud. Sissenõudja ei lisanud viivist

võlgnetavale summale. Viivis ei olnud graafikus ja selle tasumiseks ei olnud ka antud

avaldajale täiendavat tähtaega.

14. Ringkonnakohus leiab, et viivise korral tuleb arvestada TsÜS §-s 154 sätestatut, mille

kohaselt on korduvate kohustuste täitmise nõude aegumistähtaeg kolm aastat iga üksiku

kohustuse jaoks ning aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele

vastav nõue muutub sissenõutavaks. Viivis muutub VÕS § 113 lg 1 kohaselt sissenõutavaks

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest (RKTKo 05.10.2010, 3-2-1-52-10, p 19).

Sisuliselt sarnaselt näeb TsÜS § 157 lg 4 ette, et korduvate kohustuste täitmisest tuleneva

tulevikus sissenõutavaks muutuva jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust

täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumistähtaeg on kolm aastat iga üksiku

kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, kui kohustusele

vastav nõue muutub sissenõutavaks. Kokkuvõttes järeldub, et viivise nõue aegub kolme aasta

jooksul alates sissenõutavaks muutumise aasta lõpust. Maakohtu otsus oli esimest korda

täitmiseks esitatud ja täitemenetlus algatatud 2011.a.

Asja uue lahendamisel tuleb maakohtul kontrollida viivise arvestust ja selle võimalikku

aegumist.

15. Eeltoodut arvestades tuleb maakohtu määrus tühistada ja saata asi maakohtule

menetlemiseks.

16. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Kuna

ringkonnakohus tühistab hagita menetluses tehtud lõpplahendi ja saadab asja uueks

läbivaatamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata (vt RKTKm

28.05.2014, 3-2-1-46-14, p 11).

17. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada sõltuvalt

asja lahendamise tulemusest.

(allkirjastatud digitaalselt)