2-23-138857/8 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Otsuse aeg ja koht

15.11.2024, Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-138857

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ (endine OK Incure OÜ) hagi M. Š. vastu

võlgnevuse nõudes

Menetlusosalised, esindajad

HAGEJA B2 Impact OÜ (endine OK Incure OÜ), rk

11542046, asukoht Mustamäe tee 16, Tallinn, lepinguline

esindaja Anu Volmer

KOSTJA M. Š. (endine G.), ik xxxx, elukoht xxxx

Hagi hind 1835,08 eurot

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista kostjalt M. Š.lt hageja B2 Impact OÜ (endine OK Incure OÜ) kasuks B OÜ

ja M. Š. vahel 12.01.2018 sõlmitud laenulepingust nr xxxx, 27.11.2019 sõlmitud lisalaenu

lepingust nr. xxxx ning 05.02.2020 sõlmitud lisalaenu lepingust nr. xxxx tulenev tasumata

põhivõlgnevus summas 1303,23 eurot, tasumata intress 129,34 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivised summas 367,51 eurot ja sissenõudmiskulud summas 35 eurot.

3. Jätta menetluskulud kostja M. Š. kanda ning välja mõista kostjalt M. Š.lt hageja B2

Impact OÜ kasuks menetluskulude katteks 315 eurot.

4. Välja mõista kostjalt M. Š.lt hageja B2 Impact OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (315

eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

5. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu

kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebus kohtuotsuse

kättetoimetamisest arvates 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist

1

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on

nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7).

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõuded ja menetluse käik

1. OK Incure OÜ (praegune B2 Impact OÜ) esitas 26.09.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse ning seoses maksekäsu kiirmenetluse lõpetamisega ja menetluse

jätkamisega hagimenetluses, Viru Maakohtule 27.11.2023 hagiavalduse M. Š. vastu võlgnevuse

nõudes.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja M. Š. (endine G.) 12.01.2018 B OÜ-ga laenulepingu xxxx,

mille personaalsete tingimuste punktis 4 (lepingu põhitingimused) lepiti kokku laenusummas 500

eurot, intressimääras 14,5% aastas, krediidi kulukuse määras 19,98% aastas. Laen summas 500

eurot on kostja arvelduskontole xxxx kantud 12.01.2018. Antud lepingu katteks on kostja poolt

maksegraafikujärgseid tagasimakseid tehtud kokku summas 424,01 eurot. Peale 12.01.2018

lepingut, võttis kostja kahel korral juurde lisalaenu, refinantseerides eelnevat laenu. Lisalaenu

saamiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused: kliendile määratud limiit võimaldab

lisalaenu saada, klient ei ole osamaksete tasumisega võlgnevuses ning kliendi krediidivõimelisus

ei ole halvenenud.

27.11.2019 sõlmisid B OÜ ja kostja lisalaenu lepingu xxxx. Lepingus lepiti kokku laenusummas

995,97 eurot (koosnes refinantseeritava lepingu laenusummast 220,59 eurot, lisalaenu

väljamaksest 719 eurot ja lepingutasust 56,38 eurot), intressimääras 44,6% aastas, krediidi

kulukuse määras 56,42% aastas. Lisalaen summas 7190 eurot on kostja arvelduskontole kantud

27.11.2019. Antud lepingu katteks on kostja poolt maksegraafikujärgseid tagasimakseid tehtud

kokku summas 100,46 eurot.

05.02.2020 sõlmisid B OÜ ja kostja lisalaenu lepingu xxxx, millest hageja oma nõudes lähtub.

Lepingus lepiti kokku laenusummas 1983,96 eurot (koosnes refinantseeritava lepingu

laenusummast 986,45 eurot, lisalaenu väljamaksest 873 eurot, lepingutasust 112,30 eurot,

refinantseeritud laenu sissenõutavaks muutunud intress 12,21 eurot), intressimääras 44,6% aastas,

krediidi kulukuse määras 56,43% aastas. Lisalaen summas 873 eurot on kostja arvelduskontole

kantud 05.02.2020 Krediidi kulukuse määr on lepingu üldtingimuste punktist 1.5 tulenevalt

väljendatud aastase protsendimäärana laenust, eeldusel, et laenuleping kehtib kokkulepitud tähtaja

jooksul ja et pooled täidavad oma kohustusi laenulepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel.

Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punktis 3 (krediidiga seotud kulud) tulenevalt on

krediidikulukuse määra arvutatud eeldusel, et 1983,96 euro laenamisel 60 kuuks, fikseeritud

intressimääraga 44,6% aastas, on krediidi kulukuse määr 56,43% aastas, lepingutasu 112,30 eurot,

tagasimaksete summa 4991,61 eurot.

3. Laenulepingu üldtingimuste punktist 8.1 tulenevalt oli kostjal kohustus tagastada laenu

kooskõlas maksegraafiku ja punktidega 13.1 ja 13.2. Euroopa tarbijakrediidi standardinfo

teabelehe punktis 2 (krediiditoote kirjeldus) tulenevalt kuulub igakuiselt tasumisele 82,99 eurot,

tagasimaksete arv 60, tagasimaksete sagedus üks kord kuus, arvestatud intress kuulub tasumisele

maksegraafiku alusel, põhiosa tagasimaksmise tähtpäeval ja sisaldub igakuise osamakse summas,

lepingutasu sisaldub laenu põhiosas ning see tagastatakse osamaksetena.

2

4. Krediidiandaja on kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtunud VÕS § 4034 lg 2 sätestatust,

millest tulenevalt võib krediidiandja hindamistoimingute ulatuse kindlaks määrata vastavalt

tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise

kohustuse suurusele. Kostjal lasub lepingueelsetes läbirääkimistes aususkohustus, sh kohustus

teatada tõesed andmed oma sissetulekute ja väljaminekute kohta ning muud asjaolud, mis omavad

tähtsust laenu taotluse analüüsi tegemiseks (VÕS § 14 lg 1 ja 2). Lepingu sõlmimise ajal kehtinud

sise-reeglite kohaselt ei küsitud kliendilt krediidivõimelisuse hindamisel pangakonto väljavõtet,

kui Eesti Väärtpaberite Keskregistris (EVK) olid andmed kliendi kohta olemas ning kui taotletav

laenusumma jäi alla 1000 euro.

Kostja esitas enne lepingu xxxx sõlmimist krediidiküsitluses järgnevad andmed: tööandja:

Maksukisa 1983; netosissetulek 1200 eurot; muud kohustused 250 eurot; ülalpeetavaid 1.

Krediidiandaja kontrollis kostja sissetulekuid kostja pensionikonto sissemaksete alusel EVK-st,

mille analüüsi tulemusel saadi kostja keskmiseks netosissetulekuks 846,34 eurot. Krediidiandja

riskihinnangutest ja sise-eeskirjadest lähtuvalt määrati kostja maksevõimeks 524 eurot (keskmine

netosissetulek 846,34 eurot – finantskohustused 0 eurot - muud minimaalsed kohustused 280 eurot

(kehtestatud piirmäär ühe ülalpeetava puhul) – puhver 42 eurot (5% netosissetulekust, arvestatud

ootamatult suurenenud rahaliste kohustuste katmiseks)). Eelneva ja vastavalt lepingu sõlmimisel

kehtivatele sise-eeskirjadele teostatud andmete hindamise tulemusel kogumis, jõudis krediidiandja

veendumusele, et kostja on krediidivõimeline, lepingust tulenev igakuine osamakse 17,21 eurot oli

krediidiandja hinnangul kostjale jõukohane.

Kostja esitas enne lepingu xxxx sõlmimist krediidiküsitluses järgnevad andmed: tööandja: Maksu-

ja Tolliamet; netosissetulek 3000 eurot; igakuised finantskohustused 100 eurot; muud kohustused

50 eurot; ülalpeetavaid 1. Krediidiandaja kontrollis kostja sissetulekuid kostja pensionikonto

sissemaksete alusel EVK-st, mille analüüsi tulemusel saadi kostja nelja kuu (22.08.2019 -

20.11.2019) keskmiseks netosissetulekuks 915 eurot. Krediidiandja riskihinnangutest ja sise-

eeskirjadest lähtuvalt määrati kostja maksevõimeks 447 eurot (keskmine netosissetulek 915 eurot –

finantskohustused 100 eurot – muud minimaalsed kohustused 323 eurot (kehtestatud piirmäär ühe

ülalpeetava puhul) – puhver 45 eurot (5% netosissetulekust, arvestatud ootamatult suurenenud

rahaliste kohustuste katmiseks)). Andmete hindamise tulemusel kogumis jõudis krediidiandja

veendumusele, et kostja on krediidivõimeline, lepingust tulenev igakuine osamakse 41,66 eurot

oli krediidiandja hinnangul kostjale jõukohane. Lisaks teostas krediidiandja kontrolli järgnevatest

usaldusväärsetest allikatest nagu Politsei Finantssanktsioonid, Krediidiinfost (puudusid kehtivad

maksehäired), Ametlikud Teadaanded, Taust.ee.

Kostja esitas enne lepingu xxxx sõlmimist järgnevad andmed: tööandja: Maksu- ja Tolliamet;

netosissetulek 3000 eurot; igakuised finantskohustused 100 eurot; muud kohustused 50 eurot;

ülalpeetavaid 1. Krediidiandaja kontrollis kostja sissetulekuid kostja pensionikonto sissemaksete

alusel EVK-st, mille analüüsi tulemusel saadi kostja nelja kuu (21.10.2019 - 20.01.2020)

keskmiseks netosissetulekuks 974 eurot. Krediidiandja riskihinnangutest ja sise-eeskirjadest

lähtuvalt määrati kostja maksevõimeks 497 eurot (keskmine netosissetulek 974 eurot –

finantskohustused 100 eurot – muud minimaalsed kohustused 329 eurot (kehtestatud piirmäär ühe

ülalpeetava puhul) – puhver 48 eurot (5% netosissetulekust, arvestatud ootamatult suurenenud

rahaliste kohustuste katmiseks)). Andmete hindamise tulemusel kogumis jõudis krediidiandja

veendumusele, et kostja on krediidivõimeline, lepingust tulenev igakuine osamakse 82,99 eurot

oli krediidiandja hinnangul kostjale jõukohane. Lisaks teostas krediidiandja kontrolli järgnevatest

usaldusväärsetest allikatest nagu Politsei Finantssanktsioonid, Krediidiinfost (puudusid kehtivad

maksehäired), Ametlikud Teadaanded, Taust.ee.

5. Krediidikonto avamiseks pidi kostja end algselt tuvastama, peale mida sai esitada laenu

saamiseks kliendikeskkonna kaudu taotluse, mis pidi sisaldama kõiki laenuandja poolt nõutavaid

andmeid ning dokumente. Leping loeti poolte vahel sõlmituks peale laenusaaja poolt

kliendikeskkonnas lepingu tingimustega tutvumist, nende aktsepteerimist ning peale laenuandja

3

poolt positiivse laenuotsuse tegemist. Lepinguid saab VÕS § 52 lg 1 p 1, 3 ja 4 alusel lugeda

sidevahendi abil sõlmitud lepinguteks.

6. Lepingu xxxx katteks on kostja poolt maksegraafikujärgseid tagasimakseid tehtud kokku

summas 3073,41 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 680,73 eurot, intressi katteks 2297,51

eurot, viivise katteks 2,96 eurot, refinantseeritud laenu intressi katteks 12,21 eurot, kiirmakse

teenustasu katteks 15 eurot ja meeldetuletustasude katteks 65 eurot. Kuna kostja rikkus lepingust

tulenevat kohustust, ei tasunud kokkuleppelisi osamakseid, jäädes osaliselt viivitusse 20.01.2023

ja täielikult viivitusse 19.02.2023, 21.03.2023 osamakse tasumisega, andis krediidiandaja kostjale

22.03.2023 teatisega võimaluse täiendava tähtaja jooksul võlgnevuse likvideerimiseks või võla

tasumise osas kokkuleppe saavutamiseks ühenduse võtmiseks. Kuna kostja võlgnevust hiljemalt

05.04.2023 ei likvideerinud, olles viivituses vähemalt kolme järjestikuse osamakse tasumisega, oli

krediidiandajal lepingu üldtingimuste punktist 17.1 tulenevalt õigus leping üles öelda, mida

krediidiandaja ka kooskõlas VÕS § 416 tegi, lugedes lepingu üles öelduks 06.04.2023 seisuga.

7. Krediidiandaja loovutas tulenevalt VÕS § 164 tema ja kostja vahel sõlmitud lepingust tuleneva

nõude OK Incure OÜ-le, edastades 07.04.2023 kostjale kliendikeskkonna kaudu kostja poolt

lepingu sõlmimisel deklareeritud e-posti aadressile xxxx teatise nõude loovutamise kohta. Antud

teatise edastamisega kostjale, saab lugeda võlgniku suhtes nõude loovutamise toimunuks VÕS §

170 mõttes.

8. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 1303,23 eurot (laenusumma 1983,96

eurot – kuni 20.01.2023 maksegraafikujärgse põhiosamaksete katteks tasutud 680,73 eurot).

9. Juhindudes üldtingimuste punktidest 10.2.2 ja 10.2.3 palub hageja kostjalt välja mõista lepingu

xxxx tasumata intress, intressimääraga 44,6% aastas, kokku summas 129,34 eurot, mis on

kujunenud alljärgnevalt:

Periood

Maksetähtaeg

Põhiosa jääk

Tasumata intress

22.12.2022

-

20.01.2023

20.01.2023

1303,23

9,40

21.01.2023-19.02.2023

19.02.2023

1268,65

48,41

20.02.2023-21.03.2023

21.03.2023

1232,77

47,11

22.03.2023-06.04.2023

20.04.2023

1195,56

45,78/30 = 1,526 päevaintress

ja päevaintress 1,526*16 päeva

= 24,42 eurot

10. Krediidiandjal on üldtingimuste punktist 12.2.1 ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo

teabelehe punktist 3 (krediidiga seotud kulud/maksetega hilinemisega kaasnevad kulud) tulenevalt

õigus nõuda maksetega hilinemisel viivist määraga 43,80% aastas (päevamääraga 0,12%)

(viivisemäär ei ületa ka lepinguga kokkulepitud intressimäära 44,6%). Hageja palub kostjalt välja

mõista viivis summas 367,51 eurot. Hageja on arvestanud viivist alates lepingu ülesütlemise

järgnevast päevast 07.04.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 27.11.2023, s.o 235 päeva eest

määraga 43,8% aastas põhinõudelt 1303,23 eurolt.

11. Tarbijakrediidi teabelehe p. 3 (krediidiga seotud kulud/kaasnevad kulud) tulenevalt on

osamaksete tasumisega viivitamise korral krediidiandjal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude

hüvitist. Peale poolte vahel sõlmitud lepingu lõppemist ning nõude loovutamist on kõik lepingust

tulenevad õigused läinud üle hagejale (VÕS § 167 lg 1). Hageja palub kostjalt välja mõista

vastavalt VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel võla sissenõudmiskulu summas 35 eurot. Hageja on teinud

kohtuvälises menetluses mõistlikke pingutusi, et saada kostjaga kontakti kokkulepe saavutamiseks

kohtuväliselt, edastades nii e-posti- kui ka posti teel järgnevad nõudekirjad: 05.05.2023 (25 eurot),

25.05.2023 (5 eurot), 29.08.2023 (5 eurot), millega seoses on hageja kandnud kulusid. Need

4

kulutused on tekkinud küll võlausaldaja enda tegevuse tulemusel, kuid tekkinud olukorras, kus

võlgnik ei ole oma kohustusi kohaselt täitnud - olles makseviivituses.

12. Menetluskulud taotleb hageja jätta kostja kanda ja välja mõista ka viivis menetluskuludelt.

13. 16.10.2024 seisukohas märgib hageja, et jääb enda esitatu juurde ning leiab, et krediidiandja on

järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega. Hageja märgib, et kostja

ja endise krediidiandaja vahel on laenulepingud sõlmitud 2018, 2019 ja 2020, seega on

krediidiandja teostanud kliendi krediidivõimelisuse hindamise sel ajal kehtinud krediidiandja sise-

eeskirja ja regulatsioonide kohaselt. Kuus aastat tagasi kehtisid krediidiandjate jaoks

krediidilepingute sõlmimisel teistsugused nõuded võrreldes tänasega, mistõttu leiab hageja, et ei

saa kohaldada täna kehtivaid nõudeid aastaid tagasi tehtud krediidiotsustele. Lepingute sõlmimise

hetkel lähtus krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel

Finantsinspektsiooni (edaspidi FI) 13.06.2016 soovituslikust juhendist, mis on kehtetu alates

30.06.2021. Juhendi kohaselt peab krediidiandja vaidluse korral tõendama vastutustundliku

laenamise nõude piisava hoolsusega täitmist. Selleks peab krediidiandja näitama, et (i) krediidi

väljastamisel kehtisid nõuete täitmiseks asjakohased sise-eeskirjad, (ii) krediidivõimelisuse

hindamise arvutuse käiku ja andmeid, (iii) krediidiandja on võtnud krediidisaajalt kinnituse selle

kohta, et ta on lepingu sõlmimise eelselt selgitanud tarbijale lepingu olulisi tingimusi ja

krediidilepingu sõlmimisega kaasnevaid ohtusid, ja (iv) krediidiandja on säilitanud kõik tarbijale

krediidi väljastamise ning krediidi teenindamisega seotud olulised dokumendid ja andmed (FI

soovitusliku juhendi p 5.2). FI juhendi punkti 5.5 kohaselt on krediidiandjal õigus eeldada, et

tarbija teab oma krediidi eesmärki ja finantsolukorda. Vastutustundliku laenamise põhimõtte

täitmiseks esitatud teabe sisu ja ulatus võib sõltuda krediidilepingust, krediidi suurusest ja selle

tagastamisele kuluvast ajast, krediiditoote eripärast, tarbijast endast (FI juhendi p 7.1). Teabe

kogumisel selgitas FI, et krediidiandja saab koguda andmeid ametlikest registritest ja

väljaannetest. Võimalusel tugineb krediidiandja pangakonto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei

ole piisav krediidivõimelisuse hindamiseks (FI juhendi p 7.13 ja p 9.8).

Seega ei tulenenud Finantsinspektsiooni senisest praktikast kohustust küsida laenutaotleja

pangakonto väljavõtet, et adekvaatselt hinnata laenutaotleja krediidivõimelisust. Arvestades

seaduse sõnastust olid võimalikud olukorrad, kus ka muudest allikatest ja andmetest piisab

krediidivõimelisuse hindamiseks, sh selle olukorra tuvastamiseks peab jääma krediidiandjale

vähemalt mingi diskretsiooniõigus. Vastutustundliku laenamise põhimõtte (VÕS § 4034) järgimise

osas teatab hageja, et krediidiandja hindas kostja krediidivõimelisust kostja esitatud andmete ja

avalikest andmebaasidest saadavate andmete alusel. Kostja esitas andmed enda sissetuleku ja

kohustuste kohta (vt. hagiavalduse lisa 1). VÕS § 14 lg 2 ja § 4034 lg 3 teine lause kohustavad

krediidivõtjad esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe oma andmete osas. Laenuvõtja

laenukoormuse arvutamisel võetakse arvesse kõiki laenuvõtja poolt esitatud ja avalikest

andmebaasidest saadavaid andmeid. Laenu taotlemise hetkel puudusid kostjal mistahes

maksehäired ja täitmata kohustused (vt. hagiavalduse lisa 2 „no debt“). Krediidiandjal ei ole

võimalik võtta krediidivõimekuse hindamisel arvesse andmeid, mis ei ole talle kättesaadavad ega

nähtavad või mida laenusaaja ei avalda. Samuti on krediidiandja selgitanud kostjale lepingust

tulenevaid õiguseid ja kohustusi ning see info on edastatud ka kirjalikult kostjale (leping ja

Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht). Selle kohta, et kostja on tingimustega tutvunud,

neist aru saanud ja nendega nõustunud ning esitanud õigeid andmeid, andis kostja kinnituse

üldtingimuste p 5.1 alusel.

Andmete kogumis tekkis krediidiandjal põhjendatud veendumus, et kostja on krediidivõimeline

ning suudab tagastada saadud laenu. VÕS § 4034 lg 7 neljanda lause kohaselt ei saa pidada

krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtete täitmise kohustust rikkunuks, kui

5

krediidivõtja on teadlikult jätnud esitamata olulist teavet või esitanud valeteavet ja krediidiandja

tugineb krediidivõimelisuse hindamise otsuses krediidivõtja poolt esitatud andmetele.

Kui kohus asub seisukohale, et krediidiandaja ei täitnud kostjale laenude andmisel

vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega, siis saab selle rikkumise

tagajärjeks olla VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgse intressi alanemine seaduses sätestatud

määrani, mis lepingute sõlmimisel oli 0% ning muude kulude maksmise kohustuse äralangemine.

Arvestades, et kostja on saanud krediiti kokku summas 2092 eurot ning kostja poolt on lepingu

katteks tagasimakseid tehtud kokku summas 3597,88 eurot, mis nõude ümberarvestuse korral

tuleks arvestada krediidi tagastamiseks, kujuneks hageja põhinõudeks 0 eurot, mistõttu saaks

kostja kohustuse lugeda täidetuks.

Kostja vastuväited

14. Kostja on peale maksekäsu kiirmenetluse lõpetamist 09.11.2023 esitanud kohtule avalduse,

milles märgib, et kuna sissenõudja laenu andmise hetkel oli kursis tema poolt esitatud maksevõimu

andmetega, ja vaatamata sellele väljastas laenu, palub kostja lubada likvideerida võlgnevus

vastavalt tema võimalusele osadena. Laenu väljastamise hetkel sissenõudja ei kontrollinud

põhjalikult kostja maksevõimalusi ja riske seoses makseraskusega. Kostjale on hagimaterjalid

kätte toimetatud isiklikult 27.02.2024 avaliku e-toimiku (AET) vahendusel. Kostja ei ole

hagimenetluses kirjaliku vastust hagiavaldusele esitanud.

Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused,

15. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt

määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus

hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab

oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS §

232 lg 1 kohaselt.

16. Kohus, olles tutvunud hagiavalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi kuulub

rahuldamisele.

17. Hageja on esitanud kostja vastu lepingulise nõude, tuginedes sellele, et kostja M. Š. on B OÜ-

ga sõlminud kolm laenulepingut (dtl 44-47; 51-56; 60-65): 12.01.2018 laenulepingu nr. xxxx,

mille alusel sai kostja laenu summas 500 eurot ning täiendavad refinantseerimislepingud vastavalt

27.11.2019 leping nr. xxxx, millega sai täiendava väljamakse 719 eurot ning 05.02.2020 lepingu

nr. xxxx, millega sai täiendava väljamakse 873 eurot. 05.02.2020 lepingu nr. xxxx alusel oli

kokkulepitud intressimääraks aastas 44,6% ning krediidi kulukuse määraks 56,43% aastas. Laen

kuulus tagastamisele 60 osamaksega, igakuiselt 82,99 eurot. Viivise määraks oli kokku lepitud

43,8% aastas. Leping on üles öeldud 06.04.2023.

18. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku

nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude

loovutamine). VÕS § 164 lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise

asemele.

Hageja on esitanud kohtule 07.04.2023 B OÜ teate kostjale nõude loovutamise kohta, mille

kohaselt on viimane loovutanud kostja nõude xxxx OK Incure OÜ-le (praegune B2 Impact OÜ)

(dtl 88).

6

19. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt

tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise

tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel

tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma

majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti

või laenu. Tarbijakrediidilepinguga on eelduslikult tegemist, kui majandus- või kutsetegevuses

tegutsev isik annab füüsilisele isikule laenu või krediiti. Vastupidist tuleb tõendada krediidiandjal

(RKTKo 11.10.2023, 2-21-20479/30, p 11). Vaidlus puudub selles, et kostja on füüsiline isik, kes

ei tegutse oma majandus- ja kutsetegevuses, seega on kostja tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses.

20. Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 05.04.1993 direktiivil

93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes. Direktiiv võeti Eesti õigusesse üle

VÕS §-dega 402–421. Euroopa Kohtu praktikast lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata

tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust

ei tõstata (EKo 17.05.2018, C-147/16 ja EKo 21.12.2016, C-154/15). Samuti on kohtul kohustus

kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande

korras lepingu tühisuse sanktsiooni (EKo 05.03.2020, C-679/18). Seega peab kohus ka ilma tarbija

sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus kaitseb tarbijate

nõrgemat positsiooni, sest nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi 93/13 mõtte

kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.

21. Tarbijakrediidilepingu kehtivuse kontrollimiseks tuleb esmalt kindlaks teha, kas tarbijale antud

krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas.

VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva

krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase

kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam

kui kolm korda. Riigikohus on märkinud, et kohus võib menetluses ka omal algatusel ilma vastava

vastuväiteta tuvastada tehingu tühisuse, sest kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille

kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-32-06 p 14,

3-2-1-122-08 p 19). Krediidi kulukuse määr on krediidi kogukulu tarbijale, mis on väljendatud

aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi ülempiirist, eeldusel et

tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija täidavad

oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel (VÕS § 406 lg 1).

22. 12.01.2018, so poolte vahel lepingu nr. xxxx sõlmise ajal oli viimati Eesti Panga poolt

avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr 18,81% (vt Eesti Panga kodulehelt

https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273/2102), seega peaks VÕS § 4062 lg 1 kohaldumiseks

olema krediidi kulukuse määr üle 56,43% aastas. Lepingu järgne krediidi kulukuse määr 19,98%

aastas Eesti Panga avaldatud krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse

kolmekordset määra ei ületa. Seega leping nr. xxxx ei ole VÕS § 4062 lg 1 järgi tühine

krediidikulukuse määra suuruse tõttu.

27.11.2019, so poolte vahel lepingu nr. xxxx sõlmise ajal oli viimati Eesti Panga poolt avaldatud

tarbimislaenude kulukuse määr 19,37%, seega peaks VÕS § 4062 lg 1 kohaldumiseks olema

krediidi kulukuse määr üle 58,11% aastas. Lepingu järgne krediidi kulukuse määr 56,42% aastas

Eesti Panga avaldatud krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse

kolmekordset määra ei ületa. Seega leping nr. xxxx ei ole VÕS § 4062 lg 1 järgi tühine

krediidikulukuse määra suuruse tõttu.

05.02.2020, so poolte vahel lepingu nr. xxxx sõlmise ajal oli viimati Eesti Panga poolt avaldatud

tarbimislaenude kulukuse määr 20,61%, seega peaks VÕS § 4062 lg 1 kohaldumiseks olema

krediidi kulukuse määr üle 61,83% aastas. Lepingu järgne krediidi kulukuse määr 56,43% aastas

Eesti Panga avaldatud krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse

7

kolmekordset määra ei ületa. Seega ka leping nr. xxxx ei ole VÕS § 4062 lg 1 järgi tühine

krediidikulukuse määra suuruse tõttu.

23. Tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 1 on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima ka

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis

võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi

maksma (teabe saamise kohustus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust.

24. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate

asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise

kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral

küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma

tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku

suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija

kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des

1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause).

25. Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et laenuandja on täitnud vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks vajalikke kohustusi (dtl 37 – 43). Esialgne võlausaldaja on kontrollinud

kostja sissetulekuid pensionikonto sissemaksete alusel Eesti Väärtpaberite Keskregistris, mille

analüüsi tulemusel saadi kostja nelja kuu keskmiseks netosissetulekuks 12.01.2018 seisuga 846,34

eurot, 27.11.2019 seisuga 915 eurot ning 05.02.2020 seisuga 974 eurot. Laenuandja on

kontrollinud kostja andmeid ka keskkondadest taust.ee, Politsei Finantssanktsioonid,

Krediidiinfost (puudusid kehtivad maksehäired) ning väljaandest Ametlikud Teadaanded. Kuigi

kostja edastas laenutaotluses oma sissetuleku andmed oluliselt suurematena, on laenutaotleja

tuvastanud ja arvestanud laenukoormuse arvutamisel kostja tegelike sissetulekute suurustega.

Laenuandja sai arvestada andmetega, mis talle olid kättesaadavad ja nähtavad ning ei saanud

arvestada andmetega mida kostja laenusaajana ei avaldanud. Arvestades asjaolu, et kostja

töökohaks oli laenude võtmise ajal Maksu- ja Tolliamet, peab kohus tõenäoliseks, et ka eeltoodu

oli laenuandjale piisavaks garantiiks, et laenusaaja on esitanud võlausaldajale tõesed ja

adekvaatsed andmed enda krediidivõimelisuse (s.h. kohustuste) kohta. Sealjuures ei saa

võlgnevuse tekkimisest iseenesest järeldada, nagu oleks laenuandja andnud laenu

krediidivõimetule tarbijale, sest teatud asjaolusid ei saa laenuandja kontrollida ega ette näha, nt

isiku töötasu vähenemine või kaotus, samuti see, kui isik võtab pärast laenulepingu sõlmimist uusi

finantskohustusi. Lisaks eeltoodule ei ole kostja peale hagimaterjalide kättetoimetamist esitanud

ühtegi vastuväidet hagile, mistõttu võib lugeda, et kostjal puuduvad edasised vastuväited hageja

nõuetele.

26. Hagiavalduse kohaselt ei tasunud kostja laenu põhiosa katteks makseid alates 19.02.2023

osamaksest, mistõttu jäi tagastamata võetud krediidisumma 1303,23

eurot

. VÕS § 94 kohaselt

tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi. Tasumata on arvestatud intress

määraga 44,6% aastas perioodil 22.12.2022 kuni ülesütlemiseni 06.04.2023 summas 129,34 eurot

(vt. hagi p. 9). Kohus leiab, et eelmärgitud nõuded on põhjendatud ja kuuluvad kostjalt

väljamõistmisele.

27. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine

või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui

võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

8

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud

kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär.

28. Hageja arvestab viivist üldtingimuste punktist 12.2.1 ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo

teabelehe punkti 3 kohaselt määraga 43,80% aastas (päevamääraga 0,12%), mis ei ületa

kokkulepitud intessimäära. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis

tasumata põhinõudelt 1303,23 eurolt alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 07.04.2023

kuni hagi esitamiseni 27.11.2023, 235 päeva eest kokku summas 367,51 eurot. Kohus on

kontrollinud ja nõustub hageja viivisearvestusega (dtl 89). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt

väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis summas 367,51

eurot

.

29. Hageja palub kostjalt välja mõista viitega VÕS § 1132 lg 2 p 3 sissenõudmiskulude hüvitis

summas 35 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel võib pärast lepingu lõppemist majandus- või

kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot,

kui võlausaldaja nõue on üle 1000 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise

meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot.

Kohus leiab, et hageja nõue 35 euro väljamõistmiseks on põhjendatud ja kuulub samuti

rahuldamisele. Hageja on edastanud kostjale peale lepingu lõppemist 05.05.2023 pretensiooni (25

eurot), 25.05.2023 hagihoiatuse (5 eurot) ja 29.08.2023 hagihoiatuse (5 eurot) (dtl 90-92).

Menetluskulud

30. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt

maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

31. Hageja palub kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 315 eurot. Hageja on tasunud

nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Kohus on seisukohal, et

tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vältimatult vajaliku kulutusega nõude

esitamisel, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada.

32. Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et

kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.

33. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud

menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse.

34. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

Menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).

9

(allkirjastatud digitaalselt)

Marika Leimann

Kohtunik

10