4-24-1323/15 · Riigikohtu kriminaalkolleegium

R I I G I K O H U S

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 4-24-1323 Otsuse kuupäev

15. november 2024 Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Juhan Sarv ja Heili Sepp Kohtuasi Meelis Maena väärteoasi liiklusseaduse § 201 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 13. juuni 2024. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveamet, kassatsioon Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

23. oktoober 2024, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

Jätta Pärnu Maakohtu 13. juuni 2024. a otsus muutmata ja kassatsioon rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politseija Piirivalveamet karistas 22. märtsi 2024. a otsusega Meelis Maenat liiklusseaduse (LS) § 201 lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut ehk 400 eurot selle eest, et ta juhtis 1. märtsil 2024 mootorsõidukit, ehkki tal ei olnud kehtivat juhiluba ja seetõttu ka juhtimisõigust. Selliselt käitudes rikkus M. Maena LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid.

2. Menetlusalune isik vaidlustas kohtuvälise menetleja otsuse, taotledes rahatrahvi tühistamist. Kaebaja selgitas, et tal oli Rootsi Kuningriigis välja antud juhiluba, mis kehtis kuni 4. märtsini 2020, ent juhtimisõigus säilib veel viis aastat pärast juhiloa kehtivuse kaotamist.

3. Pärnu Maakohus tühistas 13. juuni 2024. a otsusega kohtuvälise menetleja otsuse menetlusaluse isiku karistamises LS § 201 lg 1 järgi ja karistas teda LS § 242 lg 1 järgi rahatrahviga 6 trahviühikut ehk 24 eurot. Kohus märkis, et menetlusalusele isikule Rootsi Kuningriigis välja antud juhiluba kaotas kehtivuse 4. märtsil 2020. Transpordiamet vahetas selle tema taotlusel 14. märtsil 2024 Eesti juhiloa vastu kehtivusajaga 14. märtsist 2024 kuni 13. märtsini 2034. 1. märtsil 2024 ei olnud menetlusalune isik juhtimisõiguseta LS § 94 lg 1 mõttes. Tema juhiluba oli kaotanud kehtivuse, mistõttu oli tema juhtimisõigus peatunud. Kuna menetlusalusel isikul ei olnud 1. märtsil 2024 kehtivat juhtimisõigust tõendavat dokumenti, pani ta toime LS § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. KASSATSIOON

4. Politseija Piirivalveamet taotleb kassatsioonis maakohtu otsuse tühistamist ja kohtuvälise menetleja otsuse jõustamist. Kassaator selgitab, et juhtimisõiguse olemasolu tõendatakse liiklusregistri andmete või kehtiva juhtimisõigust tõendava dokumendi alusel. Välisriigi juhilubade kohta käivaid andmeid ei kanta Eesti liiklusregistrisse ning kehtivat juhtimisõigust tõendavat dokumenti menetlusalusel isikul ei olnud. Riigikohus on asunud seisukohale, et kui isikule on välisriigis väljastatud juhiluba, kuid see on kehtivuse kaotanud, siis ei ole tal õigust mootorsõidukit

4-24-1323

2(3) juhtida ning ta tegu tuleb kvalifitseerida LS § 201 lg 1 järgi. Välisriigis väljastatud juhiluba ei saa võrdsustada Eestis välja antud juhiloaga ning sellele ei kohaldu juhtimisõiguse peatamise ja peatumise regulatsioon. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

5. Vaidlust ei ole selles, et menetlusalune isik juhtis 1. märtsil 2024 mootorsõidukit, ehkki talle Rootsi Kuningriigis välja antud juhiluba oli kaotanud kehtivuse 4. märtsil 2020. Transpordiamet vahetas selle

14. märtsil 2024 kehtiva Eesti juhiloa vastu. Lahendamist vajab küsimus, kas 1. märtsil 2024 oli menetlusaluse isiku juhtimisõigus pelgalt peatunud või see puudus. Kohtuvälise menetleja hinnangul menetlusalusel isikul juhtimisõigust ei olnud, maakohus aga leidis, et juhtimisõigus oli üksnes peatunud. Kolleegium nõustub kohtuga järgmistel põhjustel.

6. Liiklusseadus eristab juhtimisõiguse peatamist (LS § 124 lg-d 1 ja 4–42), äravõtmist (LS § 125), kehtetuks tunnistamist (LS § 126) ning peatumist (LS § 124 lg-d 1, 3 ja 31). Viimane tähendab mootorsõiduki juhtimise ajutist keelamist (LS § 124 lg 1) juhul, kui lõpeb juhiloa kehtivusaeg (LS § 124 lg 3 p 1) või kui saabub juhi järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäev (LS § 124 lg 3 p 2).

7. Juhtimisõiguse mõiste määratleb LS § 94 lg 1. Selle kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Riigikohus on selgitanud, et kui juhtimisõigus on peatunud, ei too see kaasa juhtimisõiguse kaotamist, kuivõrd LS § 94 lg 1 ei nimeta seda nn negatiivse asjaoluna, mis välistaks isiku õiguse juhtida mootorsõidukit. Kõnealust sätet ei saa tõlgendada selliselt, et isik kaotab juhtimisõiguse ka juhiloa kehtivusaja lõppemisel. Seega kui menetlusaluse isiku juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud ning teda ei ole ka juhtimiselt kõrvaldatud, siis ei ole ta LS § 94 lg 1 ja § 201 lg 1 tähenduses juhtimisõiguseta. (RKKK 20.04.2018, 4-17-4621/22, p-d 14 ja 15).

8. Kassaator leiab, et välisriigi juhiluba ei saa võrdsustada Eestis välja antud juhiloaga ning juhtimisõiguse peatumise regulatsioon (LS § 124 lg 3 p 1) sellele ei kohaldu. Seejuures tugineb ta muu hulgas Riigikohtu 5. novembri 2020. a otsuse nr 4-20-758/27 põhjendustele. Vastuseks selgitab kolleegium järgmist.

9. Õige on väide, et LS § 96 lg-te 1 ja 2 kohaselt tõendatakse juhtimisõigust liiklusregistri andmete alusel või kehtiva juhtimisõigust tõendava dokumendiga, nagu ka see, et vastavalt LS § 174 lg-le 4 peetakse liiklusregistri juhilubade ja muude juhtimisõigust tõendavate dokumentide andmebaasis arvestust üksnes Eestis väljaantud juhilubade ja muude juhtimisõigust tõendavate dokumentide üle. Eelöeldu ei võimalda aga iseenesest järeldada menetlusaluse isiku juhtimisõiguse puudumist.

10. Praeguses asjas väljastati juhiluba Rootsi Kuningriigis, mis on Euroopa Liidu ja seega ka Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik. Teo toimepanemise ajal kehtinud LS § 99 lg 1 p 1 alt 1 sätestas, et Eestis kehtib Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis välja antud juhiluba (kehtivas redaktsioonis sätestab sama § 99 lg 1). LS § 99 lg 8 esimene lause nägi ette, et lõikes 1 nimetatud juhiluba vahetatakse Eesti juhiloa vastu, välja arvatud juhul, kui isiku juhtimisõigus on juhiloa väljastanud riigis või Eestis peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud (kehtiva redaktsiooni § 99 lg 6).

11. Ehkki LS § 99 lg 8 ei sätestanud otsesõnu, et liiklusseaduses ette nähtud juhtimisõiguse peatumise regulatsioon (LS § 124 lg-d 1 ja 3) laieneb ka teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis saadud juhtimisõigusele, siis nähtub selle sätte ülesehitusest ja mõttest, et ka muus liikmesriigis saadud juhtimisõigus on selleski osas võrdsustatud Eesti omaga.

4-24-1323

3(3)

12. Praeguses asjas tuvastas maakohus, et menetlusalune isik taotles sel aastal Transpordiametilt talle Rootsi Kuningriigis välja antud 4. märtsist 2010 kuni 4. märtsini 2020 kehtinud juhiloa vahetamist Eesti juhiloa vastu. Transpordiamet vahetaski selle 14. märtsil 2024 Eesti juhiloa vastu. Nendel asjaoludel oli maakohus õigustatud järeldama, et ka 1. märtsil 2024 oli menetlusalusel isikul olemas LS § 94 lg-s 1 märgitud juhtimisõigus – seda õigust ei olnud Eestis ega mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis peatatud, ära võetud ega kehtetuks tunnistatud, samuti puudusid andmed selle kohta, et menetlusalune isik oleks juhtimiselt kõrvaldatud.

13. Seega leidis maakohus õigesti, et menetlusalusele isikule saab ette heita liiklusseaduses märgitud kehtiva juhtimisõigust tõendava dokumendi esitamata jätmist, mitte aga mootorsõiduki juhtimise õiguseta juhtimist.

14. Eeltoodu alusel ja juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 174 p-st 1, jätab kolleegium Pärnu Maakohtu 13. juuni 2024. a otsuse muutmata ja kohtuvälise menetleja kassatsiooni rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)